Tere õhtust, mina olen Marie linkia tänases saates, mis kannab pealkirja Sigeriki jälgedes jalgsi. Rooma räägivad minu kolleegid Krista taim vikerraadiost ja Julia Bali raadio neljast oma palverännakust mis sai teoks tänu Itaalia rahvusringhäälingule. Alustame Sigerikist Canterbury peapiiskop-ist, kes elas 10. sajandil. Ta võttis ette teekonna Rooma, et saada sealt paastilt volikirjata hakata piiskopiks ning hakkas tulema ja Rooma poole liikuma ning oli esimene mees, kes oma teekonnal täielikud pidas, pani kirja need kohad, kuhu ta siis jõudis, kus ta peatus ja nende märkmete järgi on siis itaallased need viimased 20 aastat püüdnud seda viia, frantsiis nad kuidagi taastada või teha sinna nagu matkaradu ja teid, et meelitada turiste ja, ja palverändureid käima mööda siis neid ajaloolisi Teidmis võib-olla päris täpselt enam need teed ei ole, mida mööda Sigerik käis, sest on teelõike, mis hargnevad kolmeks, näiteks et vaevalt ta kõigil kolmel teelõigul käis, aga nad püüavad järgida vähemalt neid punkte, kus ta peatus. Ja tema reis võttis kuskil 80 päeva, kui ma ei eksi, kui paljudel kilomeetreid läbida tuli. 1902. Aga kui pikk oli teie teekond? Meie lõik oli umbes 200. Kui te kuulsite, et on võimalus minna Itaaliasse palverännakule Xe haarasite sellest pakkumisest kohe kinni, absoluutselt. Reis kestis kuus nädalat, c5 Praczynsena, aga iga ajakirjanik või valida ainult üks nädal. Ja ma mõtlesin, et ma ei ole kunagi Roomas käinud, et miks mitte siis jalutan Akwopend endast Roomasse ja, ja mul oli täpselt samamoodi, et ma ei ole kunagi Roomas käinud ka mitte Itaalias ja see tundus nii ahvatlev, et ma mõtlesin, see viimane etapp, vot see on see, kus tahaks ära käia, küll siis jõuab neid teisi teid ka veel vaadata. Aga jalgsi minek, kas see ei hirmutanud? Ei, kui ma teele läksin, ei ole mul ühtegi hirmu. Mul olid teel, olid hirmud, et ma annan äkki alla, et ma äkki äkki vea tervis vastu, selg hakkas vahepeal valutama ja ma mõtlesin, et äkki juhtub midagi sellist, mis seal on, mida ma ei suuda kontrollida või vot seda ma kartsin. Muld tegelikult ühtegi hirmu ei olnud. Mõtlesin, et 20 kilomeetrit päevas 30 kilomeetrit päevasse kaasa, nii palju. Aga me ei teadnud veel itaalia ilmast midagi, sest kui me sinna sõitsime, siis lennujaamast väljudes näitas kell 10 kraadiklaas 27 kraadi. Itaalias oli tol hetkel just kuumalaine ja kohalikud ütlesid ka, et nii palav ei ole siin kunagi olnud ikkagi juunikuu. See on enneolematu, et nii kuum on Roomas ja kraadiklaas näitas 40. Inimesed ronisid purskkaevudesse ennast jahutama. Kui palju teil üldse õnnestus enne minekut oma teekonna kohta informatsiooni saada? Väga vähe, sest Eestis kellegagi rääkisin küll siis kirikutegelastega, küll katoliiklastega, keda tundsin nad, keegi ei teadnud kedagi, kes oleks seda teed käinud. Et minnakse küll palverännakule Rooma kassis hääletades, autoga lennukiga, sest eesmärk on jõuda ikkagi Püha Peetruse katedraali nii ja sellega nagu asi piirdub, aga jala ei leidnud ma mitte ühtegi inimest, kes oleks käinud vähemalt nädal aega seda teed jala. Nii et meil juulega ei olnud seda informatsiooni võtta nii palju kui ainult internet, mida kirjutati keskaja kohta. Aga see raamat Kristamis sul laua peal on, selles ostsid enne teele minekut selle ma tellisin Inglismaalt, sest kuskilt ei olnud mujalt saada ja siis seal üks viimane raamat, mis on selle tee kohta kirjutatud. Ja puudutab just Itaalia osa, teine osa, teekond siis 1000 kilomeetrit aastast kuni roomani samm-sammult umbes kirjeldatud, et kuhu pöörata, mida teha ja selle võtsin igaks juhuks kaasa. Kolleegid Itaaliast, kes teie palverännaku organiseerisid, jaganud teile ka väga palju informatsiooni. Küllap nemad tahtsid teie teekonna põnevamaks teha. Pigem jah, nad hoidsid seda põnevust üleval, sest neile ei antud kaart, et neile ei antud ka nõuandeid sedasi ametlikult, et pange sedasi selga, et hoiatust, et teate, meil on siin kuumalaine, võtke kaasa, ma ei tea mida. Aga meie õnneks oli seal üks mees, kes oli nagu siis abimeeskonnas ta transportis meie arvutit ja, ja siis kohvrid seljakotid, tassisime ise seljas, aga, aga tema siis esimesel päeval meile kohe ütles, et nii teil on kaasa vaja võtta pulbri pakid, kus sees on siis soolad, mineraalid, magneesium, vitamiinid ära ja seda peate, paneme omale vee hulka, sest siin on nii palav, te muidu ei pea vastu. Jõudsime Acopend Entesse õhtul juba vist kuue paiku. Jah, saime kui meie kaasreisijatega. Üks nendest oli Sergio. Raiunu raadiost ja siis teine oli Juljanna Alhel Rumeenia raadiost ja siis mõned teised inimesed olid ka kohal, näiteks meie tublid Joanna projekti produtsent ja siis Eduardo, kellest Krista juba rääkis, see meie abimees. Ja siis kohalikud inimesed, üks kirjanik oli Katariina üks muusika oli, ta viid, viid ja hästi sihukesed toredad inimesed ja õhtul meil oli juustude degusteerimine, üks kohalik farmer tuli ja rääkis sellest, et kuidas ta oma lambapiimast viis erinevat juustu valmistada ja see oli hästi põnev ja hästi maitseka, mida tal olid veel kaasas, isegi rohud, mis ta oli korjanud põllu pealt ja siis selgitas meile küll hammas seda sööb, siis on veel eriti hea, justkui seda sööb, siis ei ole nii hea ja, ja selline põhjalikult ettevalmistatud ettekanne oli tal jah, ja ricotta jusse pehmem just olev taga. Väga hea. Mis kell te siis järgmisel päeval oma jalgsiteekonda alustasite? Kuskil kaheksa paiku, nii et me pool kaheksa kohtusime, et juua väike kohvi süüa üks saiake ja siis läksime teele kuuekesti ja hakkasime minema sellises meeldivas tempos. Ma ütleks, et alguses nagu ei saanud arugi, sest oli allaminek, Itaalia linnadel on see omadus, et nad on ehitatud kõrgematele kohtadele. Kui sa linna tuled, lähed üles ja kui sa siis laskud, lähed alla, aga et jälle üles ronida. Nii et läksime sellises mõnusas tempos ja kui me olime, ma kujutan ette, et üks tund aega käinud, siis hakkas ilmnema, et on ikka väga palav. Ja Me leidsime nutikad, nagu me oleme, võimaluse ennast jahutada vihmutussüsteemide all, mis kastsid põlde Davis läbi põldude. Kartulipõld oli ja sellel vihmuti töötasite siis Juliaga, jooksime nende alla, kastsin ennast märjaks veel jälle hea edasi minna, nii et oli väga lõbus, meil sai palju nalja vahe peatada, kus oli meil poolel teel kogu see distants oli 22 või 23 kilomeetrit. Ja siis me jõudsime väiksesse linna, saime oma esimesed templid palverändurite passi ja hakkasime jälle edasi minema, et ega väga pikk sa pead. Jah, ja kusjuures väike linnake oli nimega San Lorenzo noobu ja see oli esimene linn, kus me leidsime tasuta viisid. Itaalias seda lihtsalt ei eksisteeri või on sihuke vilets, et ei ole võimalik kasutada või pead ennast registreerima, läbi kümnete kohtade, jätma kõikvõimalikud andmed endast maha. Kes teie gruppi juhtis, kes tempot hoidis? Oo jaa, meeseeerrsioon. Ta oli hämmastav mees, ta on kuskil vanusest 60, ma pakun või midagi peale. Aga väga heas füüsilises vormis, sest tal on selja taga vähemalt seitse aastat palverännakuid mööda erinevaid teid. Ja ta, Ta nägi siis välja umbes sedasi, et tal oli seljakott seljas, kus oli pudel veega ja voolik tuli suhu. Kui ta janu tundis, siis ta jõi sealt voolikust vett ja hoidis tempot, mis oli umbes, ma pakun välja kuus, seitse kilomeetrit tunnis kusjuures peale rännakut ma tegin temaga intervjuud ja ta ütles mulle, et tema kiirus on viis kilomeetrit, tundis, aga ma seda ei usu. Jah, sest see tundus ikka pöörane, mis ta vahepeal tegi? Neid kiirustas miski tagant, ma ei tea, mis see oli ka see, et et itaalia raadiol olid kell pool viis, olid ülekanded, et me pidime nagu jõudma järgmisse linna selleks ajaks või mis see oli, aga meil hoiti pidevalt tempot, see oli pigem ikka selline marss ja mitte võidu peale, aga noh, ikka marsid ja edasi edasi edasi, et sellist hetke, kus peatuks, väga ei olnud, oli võimalus ainult siis, kui Juulia pidi tegema ülekande. Ja ma mäletan, esimene peatus oli põllul lage, viljapõldvili õõtsub tuules ja siis on kaks tamme. Mõtlesime Juliaga, et nii nüüd sinna peatume, keerasime kõrvale, teised läksid ees edasi, et teeme ülekande ära. Lähme järgi. Läksime, Julia läks ühe tamme alla, mina läksin teise alla. Istun ja vaatan kõrval haud keset põldu, inimene on maetud aastal 1936 ja nii me siis seal istusime keset laiuvaid viljavälju kahe tamme all üha laud, tegime ülekande ära ja siis tempoga teistele järgi. Jooksime terve päeva mängime särnšov selga kogu aeg. Siis lõppude lõpuks jõudsime polstseenasse. See on väga huvitav linn, nagu kõik väiksed Itaalia linnad on väga vana, kes kaest pärit ja see polseena on tegelikult kuurordilinn, sest see asub suure järve kaldal. Euroopa suurim vulkaaniline järv ja ilm oli suurepärane, siis ma saan natuke puhata. Ja mis väga oluline oli ja siis läksime linna vaatama ja nagu kõik Itaalia linnad, nagu Kristo ütles, vanad on mäetipul ja ma ei isegi ei kujuta ette, kust me jõudu lisaks või juurde saime. Päeval midagi ei söönud? Ei isu absoluutselt ei olnud, lihtsalt ei, ei tahtnud midagi süüa, et see nii palav oli ja mis kell siis suusöömine algas kell kaheksa ja siis pakuti teile praadi ja magustoitu. Ei. Andi Basti andi Basti on need erinevad juustud, vorstid, singid, saiad, seal Anttib Bastim, siis tuleb El roog, eelroog on pasta ehk makaronid kõikide võimalike kastmetega, see eelroog. Ja siis tuli lõppude lõpuks teine ehk praad, mingi lihatükk või kala, kes midagi valis ja siis magustoit. Aga loomulikult kõik need Road ei mahtunud meile sisse. Kui te järgmisel hommikul teele asusite, kas te mõtlesite siis, et küll oleks hea, kui see tempo enam nii kiire ei oleks? Isegi nagu ei mõelnud selle peale, teisel päeval mõtlesime, et noh, päev, uus algus, lähme, ja siis tulid vastu, näed ja ütleme nii, igasugused kõrgustikud, järsud tõusud, kõik sedasi üles-alla-üles-alla üles, aga õnneks oli see kõik metsa vahel palavat päikest ei olnud, et see nagu säästiselt, aga lihtsalt siis said jalad hästi, suure koormuse oli ülesmäkke minek kergem kui alla tulles. Jah, meil koos oli kergem, sest me hoidsime ühte tempot, läksime ühes tempos, itaallased veel imestasid, et te lähete üles mäkke kiiremini kui alla. Kuulge, aga meil oli oma taktikat, saame üles, kogume jõudu ja siis lähme rahulik lipusuid, puhad jah, natukene jah. Teisel päeval oli meid ainult viis, sest Katariinal jah, tal oli mingi probleem jalgadega ja ta ei saanud edasi minna. Jõite tee peal palju vähem, sest nipp on see, et mida rohkem sa jood, seda rohkem sa higistad. Aga kui sa võtad väikestele konksudega, et jooga kulinal pudelite ära, siis see nagu säästab. Meil oli kaasas, esimesel päeval oli mul ütleme kaks liitrit, järgmisel päeval enam nii palju ei olnud, seda raske tassida. Oli vähem. Aga kulus kõik ära, jah, aga tee peal tegelikult Itaalias on siuksed. Hästi huvitavad purskkaevud joogiveega ja seal teisel teel oligi vist see, kui me leidsime sellise kaevu enne enne Monte Skoone linna, kus olid parves herilased ümber selle kaevu lendasite sumisesid. Muidu kardan herilasi, aga tol hetkel. Ma ei kartnud neid ja nemad ei huvitunud minust ja ma sain rahulikult seal juua, ennast jahutada. Nii et see oli nagu selline huvitav hetk, kus loomad, inimest vee ääres ei puutunud või siis putukatele. Ükskord, kui me metsas käisime, siis oli üks purskkaev, mis oli äsja avatud ja kui mäega võtsime ja olime väga rõõmsad. Ja siis tulid mingid ehitajad ütlesid, oo tere, te olete palverändurid ja me just eile panime seda purskkaevu just eile, et see oli sihuke väike, aga ikkagi ime. Ja õhtul läksite siis väsimusest hoolimata jälle linna peale. Ronisime üles mäkke, vanalinna Mondefiaskoone linna sloga on ladina keeles Est, Est, Est ehk siin on, siin on, siin on ja lugu oli selline, et keskajal üks saksa aadlik, Johannes defiukolita nimi sõitis Rooma poole ja siis tal oli abimees kaasas ja seda tahtis proovida ja maitsta igasuguseid Itaalia veini. Ta saatis oma abimeest nagu aitäh, et mine Mondefiaskonasse ja uuri, kus on kõige parem vein. Ja kui on hea vein, siis kirjuta ukse peale selle kõrtsu ukse peale Est ehk siin on. Ja siis see abimees avastas, et ühes kõrtsus on väga-väga hea vein ja siis ta kirjutas kolm korda Est, et eest. No ja siis tuli see Johannes linna, tuli kõrtsu ja jõi ennast purju ja suri. Ja selles Montexiaskoonestan maetud ühes kirikus. Nüüd need Mondefiaskone elanikud kasutavad seda vana juttu nagu Montefiaskoone sloganiks ja kutsuvad, okei, tulge maitske meie veini. Kas teiega mõistsite seda veini ja valge veiniga Essdeestest oli natukene võtsid ette. Ta mõtlesid järgmisele päevale ka, et tarvis teele minna, et ega ei kulista seal pudelit ära. Alates kella kaheksast üheksast on kõik restoranid rahvast täis, kõik söövad, kõik joovad, kõik väga kõvasti rääkivad, väga emotsionaalsed inimesed. Et väga huvitav elu tegelikult väga põnev, isegi väikestes linnades mulle meeldisid need inimesed, kes tulid vastu, vaatasid sulle otsa nagu tunneksindia, ütlesid jornovi panesseere tervitasid, sinnad, naeratasid sulle, nad tundsid huvi, kes sa oled ja see oli nii armas, mida me Eestis ei ole kunagi kohanud, et võõras tuleks ja vaataks sulle sõbralikult silma ja lihtsalt ütleks tere ja läheks edasi. Aga vot seda ma kohtusin nendes väikelinnades ja see oli nii tore, et selline noh, nagu kodune tunne ja need linnad on väga ilusad ka, muidu nad on väiksed, väga kompaktsed. Tunniga saab kõike vaadata. Ja hästi säilinud ka. Kristo, sina õppisid enne teele asumist itaalia keelt. Kuidas sa seal hakkama said? No ütleme nii, et ma sain aru, minu itaalia keel on sellise kahe, kolme aastase lapse tasemel, et ma saan aru sõnadest, mida räägitakse, aga ise suudan moodustada kahe-kolmesõnalisi lauseid. Et ma väga seda keeleoskuseks ei teaks. Kõige viimasel päeval olime jäetud ilma igasuguse tõlgi abita ja olime Vatikanis all kirikus ja kui tuli kardinal ja rääkis meile, siis vähemalt sain aru, millest ta räägib. Ja missa ajal, et siis sain aru, millest jutt käib. Kuidagi saime hakkama, et mina näiteks räägin inglise keeles, itaalia keeles ma ei räägi. Ja siis mina rääkisin inglise keeles, kohalikud inimesed rääkisid minuga itaalia keeles ja ma ei tea, saimegi aru, saime oma kohvi ja saiakest ja, ja ma ei tea Lätist võib-olla ja ei olnud probleemi. Milliseks kujunes teie palverännaku kolmas päev? See oli kõige raskem päev. Nägedel käimisest olid meil tekkinud juba esimesed villid väikestele varvastele, minul ja tallaalused olid ka kuidagi kahtlased ja siis meil oli jäänud alles ainult neli, sest rumeenlanna oli ka leidnud, et tal põlved ja jalad ei pea vastu, et tema sõidab bussiga järgmisse kohta ja ootab meid seal. Läksime teele neljakesi ja neljas mees ei ole mitte siis enam muusik, kellel olid kontserdid ja lahkus, vaid ta oli üks järjekordne kirjanik, Francisco oli tema nimi. Ja siis me hakkasime minema, oli väga, väga palav, kuskil 36 38 kraadi sooja ja Sergio jälle jalutas omas tempos tohutu kiirusega. Me läksime Montega Skoonest, mis asus kõrgel mäe tipus marsisammul alla kõik neljakesti, siis ronisime jälle. Me olime varjus ja siis järsku see vari kadus, aga sealt eel me leidsime ka üles vanaviija kassija ehk roomlaste tee, mis on 2000 aastat vana ja vaatasime neid kive. Vaatasime seda tee laiust ja mõtlesime, et Youlev, et kuidas need leegionärid siin marssisid ja kuidas nad ära mahtusid, et ainult kaks meest kõrvuti mahubki, et ega siin nagu väga lai ja sõjaväge justkui ei oleks saanud liikuda. Taevas oli selge, ühtegi pilve ei olnud, ühtegi puud ei olnud ja muudkui marssisime, pidime jõudma siis verbosse, mis küll ei asunud päris mäe peal, aga ka küllaltki väikse tõusuga ja me olime künka peal, kus siis tseerise näitas, et näete, seal eemal on, et see linn, et sinna peame jõudma, et enam kaugel ei ole. Tundus, et noh, tõesti ei ole kaugele, paistab ju kõik ja kui siis me hakkasime minema, taevas tiirutasid, helikopterid, põllud olid juba niidetud, rohi oli läinud, kõrred püsti, nagu oleks meil augustikuu lõpp. Kuumus ja tseeriso tempo ja siis me teadsime kaardi pealt, et kuskil peaksid olema siin rooma termid. EKI jõuame selleks ajaks, kui Juulia hakkab tegema ülekannet sinna ja saame natuke puhata, Serzai, vaadanud sellele kõige parema pilguga, meile tundus nii, aga kuna me nii aeglaselt järgi tulime, et me oleme nagu väga ei jõudnud, siis ta oli nõus, et teeme seal peatuse. Sest alguses oli plaan, et kuna distants on nii lühike, kõige lühem 17 ja millegiga kilomeetreid, siis lähme otse. Aga tänu Juliale saime me teha väikese kõrvalpõike, peatuda seal termides, kus olid siis viigipuud, oli varju, saime jalad panna siis sooja mineraalvett. Ma ütleksin nii, sest veel selline valget värvi soolane vesi, kus siis jahutasime oma jalgu, mis olid juba täiesti paistes ja mul oli teesel prillid. Need prillid põhjustasid, selles läksid silmaalused pisut paista, kuna noh, oli mingi surve näole ja nägu kogu kihistas ja olin punane, ma ütleks nagu Teet linnalt võlane sellest, noh, see oli jah, kurnab see siis need viimased seitse kilomeetrit vist siis ma mõtlesin, saan kuumarabanduse. See oli hetk, kus ma nägin isegi ka vist miraaži selles mõttes, et me kõndisime ja kõndisime ja Meile jooksid vastu kaks meest rõõmsate nägudega pudelit käes kuumuses, mis oli nagu talumatu, ei tuuleõhku mitte midagi, ainult lauspäike ja ees on selline kriiskav krobeline tee valge, mis sulle lööb näkku, siis on sul jalad, mis käivad. Nii et ma ei tea, mis maastik ümber oli, aga need olid need viimased kilomeetrid, mis oli kõige õudsamad teekonnal kõnnid, kõnnid Kellide ühtegi mõtet peas. Täielik vaikus. Me Juliaga isegi ei suutnud rääkida omavahel või vähemalt mina ei suutnud, et mul oli tunne, et, et iga jõuvaru arvele, et ma ei tohi sõna öelda, et kui ma nüüd siin pikali kukun, siis homme minust teeleminejad ei ole. Järgmisel päeval meil olid kõige pikem tee kärbost ka paanikasse. See oli esialgsete plaanide järgi 34 kilomeetrit ja Sergei ütles, et tegelikult on 40. Ja siis ta ütles, et äkki äkki ei lähe. Äkki sõidate autoga nagu üle anda Rumeeniast ja siis pooldeid jalutate. Ja meie mõtlesime teil niimoodi me ide Me oleme palverändurid ja mitte mingil juhul me ei sõida autoga. Siis meil oli isegi väike vaidlus, ütleme nii. Ja siis ma küsisin tema käest, miks sa ei usu, et me, et me saame hakkama, kui sina saad hakkama, miks mees hakkama, ega noh, sellepärast et me naised oleme või mis põhjusel. Ja siis me leppisime kokku, et kui me jõuame kohale, kui meiega on kõik korras, siis ta ostab meile sidrunijäätist. Tegelikult ei ostnud. Ta ei uskunud meisse, see oli kummaline, kuigi samas Iowanna kui Eduardo elasid meile kaasa ja kui see kihlvedu sõlmiti, mina olin kõrval, siis nemad olid. Muidugi teete ära, väga lahe. Minge ja kõik elasid kaasaga Cherse meisse ei uskunud. Kirjanik frantšesco esialgu tahtis koos meiega jalutada, sest Sergio oli liiga kiire tema jaoks ja siis meie abimees Eduardo andis talle kaardiga. Ta ütles, noh, lähed siis neiudega rahulikult vaikselt, sest Sersiooni Kunip kihutab ja lülitab sisse oma turborežiimi ja me mõtlesime, et lähme siis kolmekesti, mina, Krista ja Francisco ja Sergio läheb püksi. Kuid hommikul oli niisugune lugu, et Francisco võttis kaardi, et ja läks koosserdžoga, aga meie Kristaga jäime üksi koos läksime linnast välja, oli nagu selle kokkuleppe ja siis nad hakkasid koos kiirust lisama ja me lihtsalt Juliaga nägime, kuidas nende seljad kaovad, et enam ei aidanud isegi, et, et midagi hüüda, nad poleks meid kuulnud, isegi mitte. Nad olid nii kiiresti kadunud meie teelt. Ja siis ma mõtlesin, et mida me teeme, eksisime ära, sest teeviidad kadusid ära. David, seda kaarti meil ei olnud ja avastasime, et oleme kuskil keset maanteed sihuke suur kiirtee, mis viib Rooma, mida Rooma poole, seda kummalisem, et viie frantsiis Ena märke jääb üha vähemaks, üha raskemaks läheb leida seda õiget teed. Et need esimesed linnad, need olid väga hästi märgistatud ja kõik tekitasid sellise tunded, hakkad minema jõuadki, aga mida edasi rooma poole, seda vähemaks neid jääb ja väga keerulisemaks nad lähevad. Sest seal tekivad veel sellised hetked, kus kohalikud on teinud oma matkarajad, mida nad tähistavad millegipärast samamoodi nende märkidega ja see tähendab, et kui sa keerad valesti, sa teed ühe ringi ja jõuad samasse kohta tagasi, sest see on mõeldud kohalikele linnaelanikele jalutuskäiguks, nii oligi meiega ka, aga sinule tähendab see lisakilomeetreid, millega sa pole arvestanud ja lisajõudu, mida pole ka kuskilt vahel võtta. Hakkasime mööda maanteed minema ja siis küsisime abi kohalikelt ja olid väga kenad need vanad Itaalia mehed, kes olid väga üllatunud, et mingid naised tulevad põõsastest välja ja küsivad, kus see viie Fraczynseneonded. Me oleme palverändurid, et palun abi. Ja siis nad küsisid, et kas tõesti nagu näete jala Apieti jah, see oli sihuke väljend, kui nad kuulsid, et ja me läheme jala, siis üks mees lausa kummardas respektist, soovis meile head teed. Aga kuskil 20 kilomeetri pärast jõudsime me ühte kohta, mille nimi oli Vetralla. Hästi, vanalinn vaikne ja seal võtsime kohvi. Mina tegin oma reportaaže ära, istusime rahulikult, tundsime ennast hästi ja siis läksime edasi. Keerasime valesti ja tegime väikse vea sattusimegi sellisele matkale rajale, mis on mõeldud nagu kohalikele ja siis tegime kuskil kuus lisakilomeetrid või midagi sellist. Me arvasime, et meil on juba nagu pool sellest teest läbitud, et kohe-kohe oleme kohal ja siis, kui me jõudsime sealt metsa vahelt välja ja meil oli silt ees vetrolla jälle ja näitab nagu linna lõppu, siis oli küll selline tunne, et ei või olla, ei või olla sellist asja, aga siis tuli Petro just. Pedro oli kena vanamees ja kes töötas ka seal põllul trimmerdama, kolistama, trimmeri seisma pannud ja tuli sealt siis välja vaatama, et kes need kõnnivad seal põllu vahel. Ja siis küsisime, et Gabraanika viie frantsiinsena näitasime midagi, siis ta näitas meile sealt sealt ja siis lõpuks veel küsin, et mis su nimi on, teks pilt, et kas tohib, sest me olime nii õnnelikud, keegi meid juhatas, kuust inimesi ka ei ole. Ja siis ta ütles, et Pedro, see oli ka väike imesest selle palverännaku. No ütleme nii, pühak on just püha Peeter ja itaalia keeles ongi, ongi Pietro. Et see oli jah, niisugune märk meele ja sel päeval juhtus veel üks asi, mis meid soosis, et vot see oli nagu selline kummaline asi, et kui sa vahel mõtled, et inimesel on kaitseingel, tollel teekonnal oli meil neid kaasas terve leegion, mul on selline tunne, sest sealtsamast Trallast hakkasime välja minema, sinna me läksime ikka jällegi taevas selge, ei ühtegi pilve. Vallast lahkudes hakkasid kogunema pilved meie kõrvale Jakas müristama eemal ja siis see pilv kuskil, kui me olime juba jõudnud jälle sellele tralla sildini jõudis sedasi, et ta varjas ära päikese, aga meile vihma peale ei kallanud ja terve tee Kuniga praanikani saatis pilvevari meid. Nii et me kõndisime varjus, meil ei olnud janu. Kui me tulime, siis Eduardo ja Juliana tulid meile vastu, kallistasid, et vau, ära tegite, sest me oleme 12 tundi teel olnud ja sedasi omapäi. Tõsi, sellel teel me võtsime välja ka lõpuks raamatu. See raamat juhatas meid õigele teele. Ja kui oli hetk, kus me raamatut ei uskunud, usaldasime märki, siis eksisime ära, need pidime tagasi tulema, võtsime raamatu ja raamatu tõi meid kohale ja siis me teadsime, et neil on oma kaart olemas. Me saame ise hakkama, kui me nii pika tee käisime ja me tundsime ennast võitjatena, ütleme nii, sest me võitsime nii kihlveo, kui selle meisse ei usutud. Ja me jäänud maha ja õhtul veel hotellis. Kuna mul oli juba tol ajal väga suur vill, siis ma võtsin kirjaklambri, mõtlesin, et sellega saab augu teha talla sisse. Aga ei saanud. Hommikul leidsin ka lõpuks nõela, rumeenlanna oli nimelt nõel kaasas ja ta laenas seda. Torkasin villid katki ja teadsin, et me läheme teele järgmisel päeval. Juliaga kahekesti. Meil on raamat, Juulia tunneb kaarti ja mingit probleemi ei ole. Ja järgmisel päeval ootas meid tee kapraanikast Monderoosisse. Vahepeal tegime peatuse kaunis Sutri linnas. Seal me olime kohe vist tund aega, nii et mina leidsin ühe koha, kus ma sain banaani osta, see oli siis nagu esimene söök teel. Ja tegelikult munderoosi, eriti suurlinn kaks ja pool 1000 inimest, pigem sihuke Idale küla. Hästi väike, hästi vaikne, aga elasime me mitte Monteroosis, vaid turismiturismitalus. No see oli rohkem, seal oli üks suur maja, kus oli restoran koosolekusaal siis olite kahetoalised korterid, mine ütleksin nii korralikud korterid ja siis oli suur bassein, saime natuke puhata seal laia looduses olla. Hommikul leppisime kokku, et kuna palverännutee läheb ikkagi oma teed pidi turismitalu see noh, oli niisama, et meid viiakse sinna, kus meid peale võeti ja me läheme sealt edasi Juliaga oma päid. Seekord oli ersa kavalam, sest ta sai aru, et me saame hakkama ja otsustas meid proovile panna. Hakati rääkima, et, et siit nüüd Monteroosist läheb formellosse järgmisse linna, kolm teed, mis on kõik viia frantsiitsena, üks on otsetee, millest meil on kaart olemas, teine on pikendi, millest meil oli ka kaart olemas, aga kolmas tee on just see, mis meie jaoks. Ja meil tulevad matkajuhid kaasa ja läheme mööda seda teed. Te olete esimesed inimesed üldse peale kolme neljasadat aastat, kes seda teed käivad ja selline võimalus. Te olete koos meiega, matkajuhid on kohe siin, paari juures tulevad kaasa ja ega nemad ka kiiresti mede sellist tempot, sest nemad tahavad rääkida tee peale. Rahulik ja rumeenlanna, kes oli puhanud temast, tähendab ka kaasaja jana läheme teele siis sedasi uue seltskonnaga jälle. Ja esimene pettus oli see, et me tulime hommikul oma kohvritega väljendamediakse Monteroosisse, nii nagu kokku lepitud, et siis hakkame seda mööda transiivsenud minema, mis algabki sealt veel nagu kolmeks. Hakkame minema, öeldakse, et me läheme siit jala kohe nurga taga on see ja kõndisime niimoodi tund aega järjest selle paarini mis ei olnud tegelikult viie Franžena ega mingi palverännak. Lihtsalt lisa viis kilomeetrit ja jõudsime sinna, seal olid puhanud matkajuhid eksmees ja naine. Ja siis puhanud rumeenlanna Juljana ja Sergio. Ja siis nad võtsid meid. Juliega öeldakse nagu vange veetakse. Serso ja mees matkajuht olid meie taga. Juljana ja naismatkajuht olid meie ees ja nii nagu me hetkeks peatasime kivikest skandaali, sest välja lükata nii peatasid kaks tükki meie taga hakkaks vees. Ja niimoodi siis marsisammul läksime kuni järgmise väike linnani, jah, kui me ütlesime, et Sergio, mine ette, Me oleme siin kuskil sabas, Meil on nii hea olla. Ei, ma olen ka teie selja taga. Ja nii ta oli jah, ja 20 kilomeetrit seda teed, see oli täielik õudus. Ja üks hetk ma tundsin, et mul on nii närvid läbi, et ma mõtlesin, kui Sernsonit midagi räägib, siis tuleb mingid, ma ei tea, kas vaidlus või kaklus. Ma olin nii närviline, et, et see oli võimatu, lihtsalt võimatut. Ja see tee ise oli ka sedasi, et et meil olid jalas, noh, tol hetkel oli, olin juba Minama need tossud nii-öelda matka jalanud kotti pannud ja võtnud tänava sandaalid, millega ma käin linnas ja pannud need jalga, sest need vähemalt õhkasid ja mu jalad ei läinud paiste. Ja seal olid niidetud kõrrepõllud, mitte kõrrepõllud, vaid ohakapõllud. Meil olid jalad poolessaardi paljad ja siis nagu sokid ja sandaalid. Ja siis mööda selliseid kõrrepõlde proovi sa jalgu mitte vigastada siis üles-alla ronimised, matkajuhid eksisid ära, sest nad ei saanud aru, millisest põõsast tuleb ära keerata, täis avastusi, siis olid keegeli prügi vedanud sinna teede peale, see oli veel koristamata, klaasikillud, mingit sodi, siis tuli jälle vahepeal natukene siledamad teed, siis tuli üle mingi jõe ronimine, kus oli mudased kaldad. Ta poleks olnud võib-olla nii hull, kui ei oleks olnud meil kogu aeg seda survet tagasi, nüüd minge nüüd, minge nüüd, minge, ärge jääge maha kõik see, et noh, kui me oleks ta võib-olla omas tempos kulgenud, oleks asi olnud natuke teisem. Tuli teil tee peal tegemist teha ka külakoertega või muude koduloomadega. Seal oli jah, kes jooksis varemete vahelt välja aukus, jõukus Me oleme seal, mis asju tema tahab saada neist, aga siis me läksime minema ja jäi ta sinna maha. Lehm tuli viimasel päeval, kui sarved püsti, punane suur jah. Hästi hirmus oli ühel pool okastraat, teisel poolel lihtsalt võsa ja siis oli tee peal ees oli siis ta vahtis meid sedasi, aga tol hetkel olime me jäänud juba kolmekesi, see oli viimane päev reservi oli meiega ja siis plaksutas seal lehmale lehm, siis läks ära ja see ole tee formellost rooma. No see viimane päev oli ka väga raske formellast Rooma, sest me ärkasime üsna vara ja kella viie paiku võib-olla ja ilma söömata läksime teele. Talgi formellas kinni. Siiamaani õhutemperatuur oli, noh, 36 38 kraadi. Aga sel viimasel päeval temperatuur langes seitsmeteistkümneni. Paduvihm ja äike ja kõikvõimalikud meie Eesti suvemärgid. Et kui me kolmekesti läksime, siis oligi Julian otsustas, et tema tuleb poolel teel, ühineb meiega, et käib siis lõpu room aga, aga hommikul puhkab. Ja siis läksime kolmekesi vapralt teele. CRJ tol hommikul ei teinud tempot, mis oli hämmastav, ta käitus väga sõbralikult. Ja kui me saime märjaks edasi, oli isegi nõus, et läheme natukeseks vihmavarju. Kuna lausvihm 100., ta vuristas edasi, ta oli ennast hästi sisse pakkinud, aga mis ta lubas meil peatada, peatusime, läksime siis edasi ja kui me jõudsime kampanyano Tiromaa seal kampanyanodi Roomas oli siis üks selline väike koht, kel hakkas 11 saama, kus me siis otsustasime, et tahaksin natuke süüa, et noh, on külm, sa oled läbimärg ja süüa ka ei ole saanud, et nüüd sööks. Ja siis istusime seeme seal siis tuli puhana Juliana. Läksite tervisega käsikäes rõõmsalt edasi ja meie jäime sinna Juliaga kahekesi. Nii me olimegi omapead, siis need viimased 15 kilomeetrit roomani Roomas oli siuke vastik ja väga pikk tänav nimega Viaatriomfale mida ma mäletan siiamaani kitsas, sul ei ole kuskil käia autode ja on kohe kõrval ainult niisugune see 40 sentimeetrit valget riba, mille peale isegi seda ei olnud ja see on sõidude suur sõidude, kus kurvist tulevad autod olla ja see on kuskil 15 kilomeetrit pikk ja pidime jalutama ja vahepeal istusime kuskil Mcis, sest muud avatud kohvikut kuskil ei olnud ja noh, kujutage ette, kui selle mäki aadress oli Viaatrion Fale 8000 Maja number on 8000, et kui pikk tee võiks olla ja kui me jõudsime sinna, siis oli just näha, et seal Vatikani kohal või kuhu me pidime jõudma, oli selline tume pilv nagu pajapõhi, mõtlesime, et ootame ära, et noh, kui kaua sadu ikka kestab seal, et puhkasime, jalad valutasid kohutavalt juba tol hetkel märjad, külmad ja siis kõik see muu väsimus leiga nagu jalgadesse. Istusime seal ja ootame, juba tund sajab, äike lööb sedasi kuhugile lähedale müristamine, kõik selline. Mõtlesime, et noh, et mis me teeme edasi, no juba tund aega istunud siin. Vot siis oli, tol hetkel oli minul see tunne, et ma mõtlesin Eduardo peale, kes ka muretses meie pärast, ütles, et kui midagi tüdrukuid juhtub, et see on nagu ohtlik lõikeliiklust autode pärast, siis helistage, ma tulen teile järgi. Siis ma ütlesin, Juliale oled ma ei tea, äkki kutsuks Eduardo järgi, siis kui räägin Juulias otsustavat pilku. Tei võime kutsudes olla, aga mina lähen jala. Mõtlesin, mida? Ei, ma ei jää maha. Me saame hakkama, me läheme koos edasi ja, ja noh, selline tunne oli nagu uus jõud sisse. Kui oleks võib-olla Juulia ka olnud sama nõrku mina tol hetkel, siis võib-olla Me poleks jõudnud minna, sest see oli tõesti oli masendav. Sellist masendavat 100. 100., lõppu pole, sa tead, et sul on minna veel. Vaatasime oma kaardi pealt, et vasakut kätt peaks jääma Monte Marino mägi, millelt avaneb vaade Vatikani tornile. Ma vaatan, et ees on mingi roheline alati, me oleme siin, mis me täpselt ei teadnud, kus me asume. Ja vaatasime, et vihm läheb järgmisena, teeme seal lõpu ära, et nad kaardi järgi ei ole palju jäänud enam. Läksime ja nii hakkas sadu pihta. Uuesti kõnnime, kõnnime, kõnnime, me olime kõndinud juba äkki tunnike või ja siis vaatame, on Monte Marino park sellega järgmine pettumus, et ma mõtlesin, ma olen juba seal, aga siis ma sain aru, kus me tegelikult olime. Ja siis läksime kogu aeg vihmas otsides tänavasilti, sest seal on ka ristmikud edasi ei tea, et kust see triumfi-le siis kas keerab või läheb ja raamatut ei olnud võimalik kasutada, kuna sadu jah, vihma kuhugile varju polnud minna ja siis kohalikust tüdrukud olid tee peal Ivaariuga, siis me küsisime siit vadi ka, no kuhu poole siis need vaatasid meil peale, see on nii kaugelt kutt, seletasime nendele, et me oleme palverändurid ja me käime jala, et lihtsalt öelge, kas see on õige suund, nad ütles, et jah, et see on õige suund. Me olime üks 100 meetrit, võib-olla sellest sihtpunktist sellest väljakust Peetri väljakust Vatikanis käis selline kärgatus, et ma mõtlesin, et nii lõi kuhugile väga lähedale sisse. Jõudsime siis varju. Olime seal hetke, kui järsku hakkas sealt kupli kohalt taevas heledaks minema. Ta hakkas hästi kiirelt, pilved läksid, sõitsid minema, läks kõik ilusaks ja siis me hakkasime ka sealt ära minema ja mõtlesin, et nüüd hotelli sõidame taksoga, sest jõudsime siia kohta, kus me pidime neid, keegi ei oodanud, seal olime nagu kahekesti ja läksime, istusime takso peale ja nii nagu maks motelli poole sõitma üle taeva suurelt joonistasid kaks vikerkaart. Me elasime kesklinnas Hispaania väljaku lähedal, pesime ennast puhtaks, panime riide, läksime linnapeale ja jalutasime natuke siis meile riideid osta, sest kardinali vastuvõtt oli järgmisel hommikul ja midagi korralik oli vaja selga panna ja siis me läksime shoppama, ütleme nii, siis istusime kohvikus, vaikne, väga hea õhtu oli ja siis järgmisel päeval ootas meid kardinal Angelo Comastri, kes on peale paavsti siis järgmine järgmine mees Vatikanis. Hommikul kohtusime siis Vatikani uste taga, nii võiks öelda või kiriku uste taga ja siis tuldi meile vaste, viidi mööda tagumisi käike kuskilt keldrist keldrisse või siis nende krüptide juurde, kuhu on siis maetud kõik paavstid, kõik pühadeinimesed ja kaasa arvatud siis muidugi Peetrus ise. Ja Peetruse haua kõrval olid siis väiksed kabelid, kus peeti, jumalateenistusi, missasid ja meid juhatati ühte sellisesse kabelisse. Istusime seal ja see oli veel palju rahvast. Lisaks meile palveränduritele, kes me siis olime neljakesti rumeenlanna Juulia Sergio, mina Juulia ja siis oli üks naine, oli veel, kes ühe etapi tegi varasemalt läbi, aga siis olid muud ametnikud, et ma ei teagi, kes need olid. Istusime seal järsku tuli, et üks mees mustas riides hästi sõbralik, hoidlik, hästi meeldiv inimene hakkas rääkima ja mõtlesin, et äkki on mingi mees, tuleb, ütleb, et kardinaid ei ole praegu aega, siis me mõtlesime, et tuleb sellises punases mantlis mees ja sedasi kõik on nagu Kulde kardrik hiilgab. Kuulanud Ma saan aru, mingid sellised sõnad, et ta räägib, rännak, tee, raskused, kohale jõudmine igalühel, nagu erinev teed, erinevad kannatused, mida ta kogeb, mida ta näeb, kuidas ta jõuab, aga noh, eesmärk on see, et ta jõuab kohale, et olla siis hetke siin, midagi sellist, ta rääkis, millest ma nagu siis sain natuke aru ja ja siis ta andis meile viiele kõigile tabemooniume. Sesdemoonimised Me oleme selle tee läbi teinud ja allkiri on kardinal Angelo Comastri on veel väike turvakleebis kõrval, et seal on võltsitud või koopiamasinast välja lastud. Kas see tähtis paber on juba raamitud ja kodus seina peal veel ei ole, aga, aga see on nagu mu ainuke kingitus, mille me endale sealt sedasi sain. Ma võiks nii-öelda lisaks sellele läbielatule kogetule, et see on mulle väga kallis, kuigi ta on lihtsalt ainult üks paber. Aga ta sees on nagu kõik need mälestused ja kogu see kontsentratsioon sellest, mis me seal nägime ja tundsime iga tee ükstaskõik, kuhu ta ei vii, see alati teeb sind rikkamaks ja ma ei tea, kas paremaks inimeseks, aga, aga midagi kindlasti tasus nagu muudab, liigutab paika, et mina läheks veel. Santiago de Compostelasse on väga tuntud palverändurite sihtpunkt aga ainult heas seltskonnas ja ainult oma tempos. See on jah ka teine teed, mis pakuks võib-olla sedasi huvi, et seal on ju kolm teed valida, kas sa võtad siis selle põhjal, mis on raskem, võtad sa siis kesktee või lõuna poolt, et siin on valikuvõimalused? Sergio kavatseb järgmisel aastal just Põhja-Hispaanias jalutada, et ta pakkus meile ka. Ja eks vaatame, mis järgmisel aastal saab. Lähme kassernsuga Eduardo, kes oli meil nagu selle kaitseingel, elas meile kogu aeg kaasa ütles meeled, kui ta pakub ning kindlasti te saate hakkama. Kuulsite keskel programmi oma palverännakust Rooma rääkisid Krista taim ja Julia Dali.