Tere, eesti keel ja vene keel puutuvad Eestimaal endiselt kokku ja endiselt mõjutavad vastastikku teineteist. 21. sajandil on aga ilmselt eesti keele mõju Eestimaa venelaste emakeelele suurem kui vastupidi. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja. Tere tulemast keele saatesse. Tere päevast. Me räägime tänases saates Eesti vene keelest vene keelest, mida räägivad meie venelased, kui palju inimesi Eestis emakeelena vene keelt? Kasutab no kui vaadata viimase rahvaloenduse arve, siis on siin tõesti venelasi on noh, natuke võib-olla ümardasest ümardades 341000 mis on siis umbes 25 ja pool protsenti Eesti elanike arvust. Nendest üldiselt peab vene keelt emakeeleks natuke suurem arv inimesi peaaegu 30 protsenti, see tähendab, et need on siis venelased ja veel teiste rahvaste, et võib-olla ukrainlased, valgevenelased seda täpselt ei oska öelda, aga üldiselt tuleb siis välja niiviisi, et jah, peaaegu 30 protsenti peab vene keelt emakeeleks. Ja muidugi on oluline öelda veel ka seda, et noh, umbes 10 protsenti rahvastikust on Need põlisvenelased. Kes on siis kas nende põlisvenelaste järglased, nooremad inimesed, kes elasid juba siin enne 1900 neljakümnendat aastat või siis veel ka vanemad inimesed. Ja nende seas on umbes kaks kuni kaks pool 1000, see ei ole muidugi enam nüüd rahvaloendus arv, vaid nii oletuslikult. Ise arvame niiviisi, et umbes kaks või kaks pool 1000 inimest on selliseid, kes räägivad vene murdekeelt. Mis see tähendab vene murdekeelt. Missuguse, missugust murret siis vene keelest, missugune see murre on? Ja praeguses seisus ma ei oska öelda, mis oli 50 aastat 50 aastat tagasi, isegi me saame veel midagi öelda. Aga ütleme 100 aastat tagasi raske öelda, kas ta just oli selline. Praeguse seisuga on see Pihkva oblasti lõunaosa murre. See tähendab seda, et Vene murretes on nõndanimetatud ootamist ja vaatamist, see tähendab seda, et kui näiteks sõna lehm ka Rooba hääldavad Põhja-Venemaa elanikud, kes räägivad murret, siis nemad ütlevad seda. Rooba meil niiviisi ei räägita. See on siis juba kui lõunapoolsem osa ja siin on siis aatav kõne karguga. Ja need on siis meie vanausulised, aga muidugi ka põhja Peipsiveere elanikud. Vanausulised kõnelevad vene keele murret. Muidugi nooremad inimesed eriti enam ei kõnele, kuigi nad võivad end vana usuliseks pidada ja teevadki seda. Aga vanemad elanikud jah, no ma ei tea, ikka 70 80 ja ja kui palju neid veel vanemaid on elanikud, mida, mida väiksem haridus, seda ilusam murre neil on. Kui vanausulised on meie keskel nüüd juba elanud sajandeid, mis juhtub keelega, kui, kui ta elab teise keele keskel. See on väga huvitav ja just tõesti nende ausuliste keele näitel olemegi sellest eelkõige rääkida, kuigi muidugi ka tänapäeva keel annab neid võimalusi uurimisel ja me oleme tõesti meie õppetool on seda teinud, seda on teinud ka teised Eesti uurijad. Ja me oleme jõudnud siis nii kaugele, et me näeme, võib-olla näeme kõik seda, et toimub see, mida Need toovad, mida keeleteadlased nimetavad koodivahetuseks tähendab, et mingisugusesse teksti ühes keeles pikitakse sisse või võetakse sisse mõned teise keele sõnad või, või isegi lausekatked või terved laused. Ja, ja see ongi siis niisugune koodivahetus või tegelikult võime öelda ka keelevahetus teatud määral. Ja toimub niisugune noh, väike nagu keelte segunemine, kuigi seda ei saa nüüd pidada niisuguseks, et et kaks keelt segatakse nii ära, et enam aru ei saa. Et niisuguseid teise keelesüsteemi mingisugused elemendid on, on kuulda või on tekstis näha sellest teise, teise keele tekstis. Peale selle muidugi toimub niisugune aktiivne laenamise protsess, nüüd võetakse lausa tuur laenu, et lihtsalt eestikeelne sõna hakatakse seda küllalt laialt kasutama. Väga tihti võib ju ka venelastega kuulda sõna kohvik? Kohvik mitte just võib-olla alati, aga siiski. Ja peale selle on niisugused tõlkelaenud veel ka, vot neid on juba päris palju. Lihtsalt selles keeles ei ole võib-olla niisuguseid sõnaühendeid või sõnu, mida saaks oma keeles kasutada. Need niisugused nähtused, On tõesti küllalt hästi jälgitavad ja, ja selleks ei pea keeleteadlane olema üldse, ei pea keelt nii väga sügavalt uurima, et seda märgata. Aga peale selle on natuke keerulisemaid asju ka, mis esinevad. Esiteks on need muudatused mingisugustest nimetustes näiteks ja Venemaal olles ühel konverentsil, kus on keeleteadlased, küsisin, mis te arvate, mis asi on infotund vene keeles infodžas. Siis selgus, et noh, muidugi ma teadsin, et seal ei ole niisugust sõna, aga selgus, et ega nii väga ei osatagi seletada, mis asi see on. Pakuti küll võimalikke variante, aga ükski neist ei olnud päris täpselt see, see tähendab, et lihtsalt puudub niisugune nähtus. Peale selle on juba raskemini jälgitav ja seda peab siis tõesti vaatama juba paljusid tekste võrreldes. Missuguseid sõnaühendeid kasutatakse ja missugused on nõndanimetatud kõnepraktikad või diskursiivsed praktikad, see ei ole nii väga levinud termin eriti keeleteaduses vene keeleteaduses juba küll, sest tõesti seda tuleb, et, et noh, on niisuguseid sõnaühendeid, mis Venemaal lihtsalt ei kasutata. Noh, kasvõi see isikut puud, mida me Vene keeles nimetame Ellyksnikud. Aga ega venelased Venemaal elavad, venelased sellest hästi aru ei saa, mida see tähendab, pole olemas, sellist pole olemas, pole vaja. Neil on küll noomer Novoga platsis, Lightning nõukoguga platsis ka, mis on siis tõesti nagu isiku maksumaksja mingi number. Aga esiteks ei koosnenud nendest osadest, millest koosneb Eesti isikukood. Teiseks on see natuke teistsugune asi, eks ole, sest maksumaksja võib ka mõned inimesed ei maks akse sellisel kujul nagu meie siin. Ja vot need diskursiiv erinevused diskursiivsed praktikas need ongi niisugused üsna üsna huvitavad asjad ja, ja väga paljuga eksitavad asjad. Lõppude lõpuks muidugi on märkinud juba ammu keeleteadlased, et keel, mis võimul, lõbu, tahtmist öelda muidugi, kes areneb teise keele ja teise kultuurikeskkonnas. Teatud määral kontserveerub me kõik siin elades. Venelased, kes me siin elame, püüame võib-olla no eriti filoloogid muidugi, kes natuke turistid niisugused väga keele eest hoolt kandvad. Ja need, kes püüavad säilitada just seda õiget vene keelt. Äkki me pingutame mõnikord üle ja? Areneb oma tavalises keskkonnas, mitte teise keele keskkonnas, vaid seal nõndanimetatud metropolis emamaad nad ei pea hoolitsema selle eest, et säilitama oma keelt, noh, peaksid teatud määral, aga mitte niivõrd kui meie siin. Ja keele normaalse keele areng on selline, et et keel areneb nii nagu inimkonnal või selle keele rääkijaid seda vaja vaja uut nimetust, siis võetakse ükskõik, olgu ta siis teisest keelest laenatud või või tekitatakse uus nimetus lihtsalt olemasolevate keelevahendite abil. Tuletate suut sõna- või moodustades selle mõne sufiksi abil või meie võib-olla ei tee seda nii julgesti. Sest tõesti me võime tekitada mingi uue sõna, mida, millest pärast need venelased ta aru ei saa. Et seetõttu siis niisugune nõndanimetatud diasporaa keel, keel, mis areneb teise keele, teise kultuurikeskkonnas teatud määral ka kontserveerub. Tänapäeval muidugi toimub see kõvemini ja vähemal määral, sest on olemas internet, on vaba juurdepääs igasugustele meediavahenditele. Ja arvutid aitavad meid selles ka, rääkimata sellest, et on telekanalid ja kõik muu. Ja noh, nii kiiresti see protsess ei toimu, aga arvatavasti ikkagi mingil määral toimub. Siis ühest küljest teise keele sees elav keel teatud määral konserveerub, aga samal ajal võtab sellest keelest, mis teda ümbritseb asju, mis emamaal, näiteks vene keele puhul olemaski ei ole. Väljendid sõnad jah, just nii see toimub ja, ja seda tõesti me võime vaadata vanausuliste murrete näitel, sest nemad on siin elanud üle 300 aasta või umbes niiviisi. Ja mis siis on toimunud nende keelega? See on päris huvitav, mis on toimunud? Toimunud on noh, väga palju huvitavat. Neid asju muidugi noh, iseenesest murre on alati huvitav, sest selles säilivad esiteks tõesti säilivad mingisugused arhailised jooned. Kaasvanausulised, kes tulid noh, ükskõik kas nad olid siin ka need, kes olid, või need, kes tulid siia, sest noh, need, kes enne kirikulised siin elasid, olid ka ilmselt vanausulised ikkagi nad ei olnud lihtsalt niisugused dissidendid nagu need, kes tulid. Aga eks nad pärast ikkagi pidid kuidagiviisi sellele valitsevale kirikule vastu hakkama. Neil kujunes oma murre, selles oli kindlasti ka nende tulijate mingisugust mõju. Praegu me seda enam niiviisi selgelt tuvastada ei saa, aga me saame rääkida sellest, missugune see keel tänapäeval on. Ja need inimesed, kes siin Eestis elasid, on olnud ja on ka praegu enamjaolt kakskeelsed inimesed. Et nad oskasid eesti keelt nii palju, kui neil seda vaja oli, selleks et selles keskkonnas toime tulla. Ja muidugi oli neil oma keel ja muidugi see oma keel seal Eesti keele mõju ei ole üldse tunda igasuguses kiriku keeles, see on ikka lausa vanaslaavi keele mõjusam kirikukeel seal mingeid eesti sõnu ei ole ka midagi muud. Aga selles olmekeeles on muidugi see eesti keele mõju tajutav sest lihtsalt oli vaja, nad võtsid väga palju üle oma majapidamises eestlastelt noh, teatud esemeid võeti, ese aga esemel nimetust ei olnud, järelikult oli see vaja kuidagi kas tekitada või kuskilt laenata. Ja praegu ka, kui nad räägivad, jutustavad meile oma elust siis kasutavad päris palju niisuguseid eesti laensõnu. Kuigi mõnikord on ka täiesti paralleel vene keeles olemas kas kirjakeeles või, või teisiti või kuskil murdes. Ja mõnikord on muidugi niisugused eestikeelsed sõnad sugugi, nad ei olegi nii väga vajalikud. Näiteks jutustab mulle mutike sellest, et tema pojad ei söö seda tuntud vene sööki, kaljasupp, mida on hea ju kuuma ilmaga süüa ja teha ja ta jutustab niiviisi, selle nimetus on akroška akrozgunyadja. Ja ei söö, siin on ka veel üks niisugune vanausuliste murdejoon, kus hääldatakse seda jaad, mitte keed. Ja edasi kõverjad, kunde annab ta KS-i, aga niisugune sega, milleks meil seda sega vaja, neile ei meeldi? Noh, see on nüüd niisugune tõesti individuaalne kasutus ja, ja ei saa väita, et, et nüüd iga inimene seda räägib või, või teine mutike, kes rääbib, räägib sellest, et tema tütred elavad Tartus ja siis venekeelses jutus tuleb niisugune lause, et. Elavad ühes majas uued noi kvartsi number üks pudru koidva mingit vajadust, eks ole seda kasutada number üks, aga ta on kuidagi, see on tal juurdunud ja, ja talle meeldib seda kasutada, ta saab aru, et mina saan ka sellest aru. Ja sel juhul pole ju midagi hullu, see on teatud niisugune väike, kas keelemäng või või niisugune võib-olla isegi ka väike huumor. Ja selles pole midagi hullu, seda juhtub ikka. Samas on tõesti niisuguseid laensõnu juba, mis on täiesti tuur laenud siin võib-olla isegi natuke imelik, et, et näiteks allikad nimetavad nad kallika, kuigi on sõna Priukwa täiesti olemas, levinud sõna noh, siin nagu ei olekski seda vaja, aga nii see on. Või näide veel koppel on koopia. Ja, ja see on kindlasti nüüd Eesti tuur, laenud, midagi enamat siin ei ole, Venemaale seda ei kasutata, seda kaalikat isegi on ka Pihkva oblastis kasutatud aga koplit mitte. Ja ilmselt on see hea sõna, sest päris täpne niisugune vaste vene keeles. Et see oleks noh, mingi siis mis asi meil koppel on, eks ole, see, kus loomad söövad rohtu on küll vene keeles sõnu, aga nad ei tähista päris seda sama, mis, mis meil kasutusel on. Et see ei ole nagu see piiratud ala. Või siis näiteks on vanapoiss ka sageli staari maaliats kuigi on olemas vene keeles sõnahhavastiac. Ja niisuguseid sõnu on päris palju, on üks magistritöö kirjutatud kunagi minu juhendamisel ja tookord leidsime me umbes 500 soome-ugri laensõna natuke laiem kui ainult eesti keelest. Aga kindlasti need ei ole seal kõik veel ja kindlasti on neid veel ja noh, väga palju on ju niisuguseid, mis puudutavad tööriistu või või ka On asunik näiteks, mis on see pisike viinapudel, mis oli kahe sõja vahel sellel perioodil ilmselt kasutada põhjusel, et see on asunikuna seal ka vene keeles. Nii et niisuguseid täiteid leiab piisavalt. Muidugi noh, võib ju veel tuua siin Päikesetõus soonischneps tavani ja kuigi vene keeles on sõna was hot ja poleks nagu erilist vajadust, seda niiviisi kasutada, tuleb ette ka noh, eriti muidugi kaks keelsetena viisi päris hästi kahte keelt valdavate vanausuliste jutus. Et näiteks vanaema, mis on vene keeles teadagi babuška, aga on staare mama, kasutatud otsetõlge otse tööl käia, see on tõesti see tõlkelaen, mis mujal levinud üldse ei ole, kui pojapoeg Novnis. Kuigi Hansen ahnuk, ma ei saa öelda, et see on nüüd väga levinud. Seda ei maksa ka nüüd arvata, et niiviisi nüüd ainult kasutatakse. Kindlasti aitäh, aga tuleb ette. Ja muidugi on natuke keerulisem juba siis, kui on lauseehitusest, näid. Vaat mis puudutab vormimoodustus, siis vormi moodustuses niisuguseid laenu ei ole. Vormimoodustus on üks küllaltki sugune püsiv ja mitte eriti lubav mingisuguseid mõjutusi, tõsi keelesüsteem. Ja siin me ei saa öelda, isegi, kui on näiteks sookategoorias mingisuguseid vigu murdes siis võrreldes kirjakeelega muidugi, et on seeritud näiteks niisugune ütlemine showst riik, Ruhham, mis peaks olema sellest aru? Ei kindlasti ei saa siin rääkida eesti keele mõjust, see on juba lihtsalt murdes edeses mingisugused, hoopis teised protsessid, millest me täna ei ei räägi. Ja, või isegi näiteks see kuulus teine aspekt. Eestlased teavad seda tavaliselt sõprožonnini Ženni vid ja seda terminit aspekt nii väga ei kasutagi. Ja seal on ka oma eripära. Aga siin ei ole muidugi eesti keele mõju, küll aga esineb seda eesti keele mõju mõnikord lauseehituses kui on Eesti lausemall kasutusel, kui jällegi minu informant räägib mulle sellest, et jutustab, kuidas tuli Mustvees nõukogude võim ja räägib oma vennast, kes ei teadnudki misse, kommunist Ta on. Ja täpselt sama malli kasutab ta vene keele soonias lahutus toetuse kommuniust eest mis tõesti ei ole vene keeles niiviisi kasutusel, piisaks siinse jest ära ja Ta, aga see on nüüd kindel just selle eesti malli mõju. Ja nii ta räägib. Või veel üks lause, jutustus on sellest, kuidas kala soolatakse ja, ja siis ta ütleb vene keeles. Kruupneurjeba jaajah vičeutrustub Suu, Lilia, Shana. Suur kala tahab soolas olla. Täpselt otsetõlge tuur, laen, aga nüüd juba siis kohe lausekonstruktsioonis. Jällegi ma ei saa öelda, et, et see on kohe on alati niiviisi kindlasti mitte. Aga seisi, seda tuleb ette. Tihti muud dub jälle, kes on nagu süntaksist rohkem. Näide muutub tegusõna rektsioon. See, missugust käändevormi nõuab tegusõna pärast pärast seda tegusõna näiteks tavaline, on vene keeles küsima kelleltki midagi või, või paluma kelleltki midagi, poprassid, uu kavu nii puidust toota. Ja siin võib oletada, et see võib-olla eesti keele mõju ei pruugi, aga võib-olla prassisime. Küsige kalameestelt. Sarnaneb eesti keelega või kindel kohe, on näiteks selline jutustus on sellest, kuidas hobune lõi jutustaja kabjaga pähe lausa. Ja siis ta räägib sellest, et ja kruvi-ist Jakama. Peaks olema ja sügava ja see on nüüd küll eesti keele mõju jooksid verest tühjaks. Niisuguseid näiteid tuleb ka. Kas vana suliste keelt mõjutas eesti keel? Sajandeid 300 aastat vähemalt et praegu tänapäeval kas see tempo, kas see mõjutuse tempo on kiirenenud, nii nagu kõik kiireneb maailmas, kas eesti keel mõjutab kiiremini vene keelt tänapäeval? Kui rääkida vanausuliste murdest, siis eesti keel on kindlasti seda kogu aeg mõjutanud ja võib-olla tõesti see mõju on kord tugevam, kord natuke natukene kõrgem olnud. Arvata võib, et nõukogude ajal, kui kui vene keel vene keelt suruti siin peale, siis võib-olla see mõju oli veidi nõrgem. Aga ega ei saagi seda nii väga täpselt väita, sest need näited, mis meil on, meil on tõesti oma arhiiv ja väga palju niisuguseid praktik, kaal, kogutud näiteid, noh, need on kirjalikud küll. Aga ka seal on ikkagi eesti keele mõjutusi päris palju. Ja viimasel ajal on siin on natuke raskem sellest üldse rääkida, sest ühelt poolt muidugi üldse kohalikku vene keelt mõjutab eesti keel rohkem, sest eesti keelt õpitakse ikkagi ja noored räägivad seda ikka üsna vabalt juba ja no olgu, jah, tõesti, seal Ida-Virumaal on olukord natuke Teide aga ka seal on eesti keele mõjud olemas. Aga murdes noored inimesed murret enam naljalt ei räägi. Ja siis murdest tõesti seda väita, missugune see mõju on, kuigi võib-olla ta on natuke tugevam, sest ka vanemad inimesed kasutavad neid rohkem eesti keelt. Veel üks näide, võib-olla sellest, millest ma senini ei rääkinud, näiteks jutustustes ka seal, kus mingi keelejuht jutustab mulle sellest, kuidas kuidas toimub täiskasvanute ristimine vanausulistel, et selleks on vaja muidugi neid ei ristita kirikus, siis minnakse lihtsalt järve äärde ja inimesed lähevad järve sisse, nad peavad siis kolm korda üleni end vette kastma lausa nii et ka peaga. Ja ta jutustab sellest ja kasutab palju eesti keele mõjul, ma arvan. Ja see tuleb tõesti ka eesti juhtustustes ette suulistes jutustutes, kui väga palju kasutatakse sõna siis kui seda nii väga ei olegi vaja ja on kesised ita padjuskas täitne piri kuuidagi. Sacroetsime, Atagede arh juht, Sõrkev, see siis ei ole siin nii väga sisuline, ta ei ole ka eesti keeles seda, aga noh, niisugune nagu võib-olla jutustuse osa siduv sõna või midagi niisugust ja seda ta vene keeles hakkab nagu liiga silma juba tavaliselt jutustustes niisugust kasutust ette ei tule. Et jah, vastates teie küsimusele jään võib-olla natuke niisuguse täpse vastuse võlgu, aga oletada võib, et mõjutab ikka. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja räägib ka järgmises saates eesti keele mõjust vene keelele Eestis ja rohkem sellest, kuidas praegu lood on. Minu nimi on Piret Kriivan ja keelesaate lõpetuseks ei saa mängimata jätta seekord keelesaates Vanausuliste ansamblit suplejadki. Kõike head Kuulmiseni nädala pärast.