Vikerraadio raadio. Kajalood võtab jälle järjekordse persoonisügavused kõrgused kaugused uurimise alla. Stuudios on kirjanik ja filmirežissöör Kadri Kõusaar. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Stuudio vaikus, punased tuled, avatud mikrofonid. Katri on olla jälle otse-eetris. Esiteks suur tänu kutsumast, et ma mõtlesin, et ma näkivormist väljas, et ma isegi ei mäleta, millal ma olin viimati raadios otse-eetris, et ma olen ise küll alates lapsepõlvest töötanud raadio kahes kui klassikaraadios läinud muusikasaateid ja ka mul oli oma tooksu, mida ma jagasin. Reet Linnaga oli Café tuua selline saade kunagi vist 20 aastat tagasi kõlab hirmutavalt, kui niimoodi öelda, et ma olin vist 15 tollal või 14 keskkooli õpilane. Ja tegin seda saada, et siis ma olin selline väga entusiastlik, väga otse-eetrineiu, et sammusin uudiste ajal sisse, et siis pärast uudised läksid eetrisse, et ei olnud sellist kaks tundi varem kohal olemist, teeb abistamist, aga praegu on ikka väike, isegi selline elevus hinges pole tükk aega olnud jah, otse-eetris. Aga kui elevus on hinges, siis see tähendab, et tuleb hea saade. Aga me räägime nüüd sellest New Yorgis toimunud suurest Tribeka filmifestivalist, mis kuuldavasti on Põhja-Ameerika suurim. Ja te käisite seal oma kõige uuema filmiga, ema räägime kõigepealt selle filmifestivalist, kui oluline see on, kus see toimub ja kui tähtis on ühele režissöörile seal oma filmiga osaleda põhiprogrammis. See on jah. Traibeka filmifestival on saanud nime siis selle New Yorgi linnaosa järgi, mis asutatud ei siis aasta pärast 11. septembri katastroofi Robert De Niro poolt et elavdada seda linnaosa ja et justkui tuua mingisugust nagu elu sinna sinna hetkel siis surnud ja leinavasse rajooni ta kasvanud on iga aastaga üha enam ja enam ja nüüd ta on Ameerikas vast sandantsi kõrval kõige olulisem selline noh, kunstilise kinofestival, et, et noh, loomulikult me tunneme Ameerikat kui Hollywoodi kodumaad ja nii edasi, et kus kõik see nii-öelda massi kino alguse saab, aga unustatakse ka ära, et, et see on ikkagi tsirka kolmesajamiljonilise elanikkonnaga riik ja seal on ka ülipalju nii-öelda selliseid kunstilisi või art house filme ja see oli tohutu au meile sinna festivalile pääsedes, et seal on vist ka konkurss pea sama suur kui kanni saada, et, et seal on, mis ma ei tea, 5000 filmi kandideerivad ja ja et olla seal just nimelt põhiprogrammis, et et noh, võib-olla inimene, kes ei ole filmindusega, niivõrd ei vahetanud nendel programmidel, aga aga noh, nii-öelda filmi tühistada sees on tohutu hierarhia. Et kas sa nüüd oled seal nii-öelda põhiprogrammis, et noh, et kannis näiteks põhiprogramm on siis see, mis seal kuldsele palmioksale kandideerib võistlusel, kus on nagu iga Assamad ja siis noh, kuhu mind kunagi valiti Sancertaanriga? Ma arvan, et see on siis nii-öelda seal kõrvalprogramm, et noh, et see on siis noortele talentidele või noh, mitte nii tuntud tegelastele. Et sealt Rebekas on, siis me olime nii-öelda nagu põhiprogrammis. Et noh, rahvusvahelistele filmide laadis oli suur au. Et, et noh, me saame tohutult meedia vastu ka ja, ja see oli noh, selles mõttes just hea selle festivali puhul, et sa oled seda inglisekeelset arvustust ja ja et noh, isegi New York Times korjas meid üles. Väga õieti, see oli väga positiivne artikkel, mis praetenna tööstuses selline justkui selline märk, et kui sul on laietiste hea arvustus, et siis võib nagu rinna kummi ajada. Et kuna noh, jah, just, et justkui selline kvaliteedimärk, et ja siis palju teisi ajakirju, ajalehti, et, et noh, see oli ääretult positiivne kogemus ja nagu New Yorgis ikka, publik hästi avatud, soe teadlik. Vaatan seal esilinastuse järgselt oli see kiuuendeini öelda või noh, kus siis mina siis stsenarist ja produtsent pidime vastama publiku küsimustele, siis seal itsitate, et, et noh, et justkui, et on väga feministlik film. Ema. Jah, tõsi ja isa bakter võis, abikaasa põhimõtteliselt lösutab diivanil kogu aeg ja lörpas õlut ja samal ajal Koraina rapsis seal neid kodutöid teha, et, et noh, et kas tüüpiline ja siis me seletasime, et, et võib-olla vastava generatsiooni juures Eestis jah, et kahjuks, et kuna noh, nõukogude aja pärand on selline past uuem generatsioon, nooremad ütleme, noh, meie abikaasad ja poiss-sõbrad enam ei ole sellised. Et aga paraku see olid olla generatsiooni puhul niimoodi, noh, ütleme siis meie vanemate põlvkonna puhul ja siis sealt saalist kostus Ahed. Oh, ei, seal Kariibi mehed on veel hullemad ja noh, niimoodi, et nad olid nagu sellised hästi on avatud ja sõbralikud, et see on mulle alati New Yorgi juures meeldinud, et seal see nii-öelda publik või või seltskonnad on kõike näinud nagu kriitilised, aga rada samas nagu äsja avatud ja sõbralikud, soojad. Mida kriitika ema filmi juures kõige rohkem hindas autentsust, et, et justkui noh, läksime tõesti selle naise maailma ja meie eesmärk oli siis panna vaataja tõeliselt nagu tema sisse. Et, et miks see naine niimoodi käitus ja mis olukorrast oli, et see klaustrofoobiline maailm, kuidas ta tahtis välja pääseda sealt sellest väikelinna tuimusest ja rutiinist ja paraku need sammud võib-olla, mida ta tegi, olid, läksid liiga kaugele. Et aga see oli kõik tingitud sellest tema frustratsioonist ja samuti ehk üks tabuteema advast mitte iga naine ei sobi emaks, et võib-olla tema oli justkui saatuse tõttu sattunud sellesse rolli, aga ta ei suutnud sellega hakkama saada. Mitu linastust, mitu pressilinastust, kui palju tuhandeid vaatajaid ema korjas? See tähendab tegelikult ma arvan mu produtsent paremini, aga kõik linastused olid välja müüdud. Ja pressiljastuste kohta ma täpselt ei tea, aga ka sealt noh, kuna me saime nii palju järelkaja, siis järelikult olid ka täissaalid. Et noh, ma arvan, et ühe väikse filmi puhul või noh, selles mõttes, et see on ikkagi ju mikroeelarvega film ja, ja noh, ütleme ilma seal suurte staaridega, Ta noh, maailma mõistes et siis on ikkagi kõva saavutus, et noh, ma ütlen, ma austan, kuna ma tean, kui raske on filmi teha, maus tahab suhteliselt iga inimest, kes on suutnud nagu filmi teha, et et ükskõik, kas siis noh, Ameerikas või Euroopas, kuigi ma väidaks, et koopas ütleme selliseid Aarthous filme on lihtsam teha ikka kõvasti kui Ameerikas, sest ma rääkisin seal Ameerika kolleegidega ja neil on ikka puhta hull, sest et sa pead ju neil ei ole ju noh, nii-öelda riigi rahastust. Et meil siin noh, võid küll, olgu ta võib-olla, et oi, et nad oleks pidanud mulle andma raha ja mitte kellelegi teisele või kui sul on ikkagi see võimalus, et siis nagu lähed, järgmine kord järgmine tähtaeg, proovid järgmine kord uuesti. Et, et on justkui nagu aus konkurents. Ei, no muidugi võib vaielda, et seal kohtunikud nii-öelda on subjektiivsed, nagu nad ikka on ja nii edasi aga mõnikord võib-olla on see otsustamine liiga sotsiaalne noh, umbes a la et aga ta juba saiemie kord nimed alla ei saa anda ja ühesõnaga, selline loogika, noh, mitte ei vaadata nagu nüüd konkreetselt seda projekti. Aga Ameerikas ei ole sul sedagi võimalust ja on selge, et mingid filmid, ütleme, seal ei võistle suurte action filmide staaridega filmidega, et aga samas on ka neid vaja, ütleme siis sellele publikule, kes tahab kinos mitte aju välja lülitada. Et selles mõttes seal oli ikkagi, noh, ma läheksin režissööridega, kes said 10 aastat seal otsinud oma oma filmile rahastust ja nii edasi, et noh, tohutult keeruline on noh, ütleme, seal on puhas kapitalism. Et noh, seda on palju räägitud ka, kuidas usa indi või noh, sõltumatute filmide tegijad siis nagu kannatavad väga keeruline rahastada saada, et selles mõttes ma arvan, me siin Euroopas oleme või sees teie ei pea võimalike rahastajatega koos lõunatel või pidulikel õhtusöökidel käima. Tähendab seni eks loomulikult need, kes on olnud privaat, rahastajad on loomulikult on mu head tuttavad või sõbrad, et et noh, selles mõttes nagu teavad, kuhu nad raha annavad ja, ja see on alati ikkagi see isiklik kontakt ja usaldus on ääretult oluline. Ja tulebki rõhutada muidugi seda, et noh, võib-olla seda Eestis on, nii palju ei ole ja Euroopas samamoodi noh, on vähem kui Ameerikas. Aga jah, et seal on alati nagu isiklikel suhetel vaata, kuna meil puudub selles mõttes nagu filmitööstus, et need investorid tunnevad ennast ebamugavalt, kui nad peavad raha panema kuskile valdkonda, mida nad ei tunne. Et kui sa lähed näiteks ehitusärimees, sa tead ehitusest kõike, eks ole. Keegi pakub sulle uut projekti selles valdkonnas siis sa kaalutleda. Aga kui on täiesti uus areaal ampluaa sinu jaoks, siis võtab ju kõhklema ja mitte igaüks ei võta selliseid riske. Isegi kui ta on üli ülirikas nii-öelda. Aga ta on rikas tänu sellele, eks ole, et on teinud need finantskalkulatsioonid ennem päris täpselt. Et ühesõnaga üks on tinginud teised. Et aga jah, ma praegu valmistame ette või no ütleme, võtan rahulikult, on siin mingisugused projektid töös, kus võib-olla tuleb ka täiesti minna sellisele privaatrahastusele ja ka Ameerikas. Et noh, kuna need on pasangeelsed, ore, Arthaus, filmi toetamise süsteem, aga kui su projekt ei lähe täpselt sellesse näiteks Eestis ikka rahastatakse projekte ju, kus sa pead filmima Eestis või kasutama Eesti näitlejaid. Et see ei ole see, et noh, Eesti maksumaksjale maksma kinni mingisuguse asja, mis toimub, et sa kuskil mujal ja muukeelsete näitlejatega. Et selles mõttes siin on omad reeglid, aga kui su idee ei lähe sinna kasti, siis sa pead otsima muid variante. Teate, mis mulle teie juures kõige rohkem meeldib, Kadri Kõusaar? Te oskate suurelt unistada? Kui te teete filmi, siis te lähete Tribeka festivalile, kui te teete Magnuse filmi, siis te lähete kanni filmifestivalile, kui te teete kohtumõistja filmi, siis te lähete Karlovy varifilmifestivali A-kategooriasse, missugused festivalid teil nüüd järgmiste filmidega sihikul on? Mu unistus, loomulikult. Ta on pääseda siis nii-öelda see number üks maailmas on, on siis kanni peaprogramm, et noh, et kui ma nüüd uuesti peaksin antsert tähendagaari saamiseks minu jaoks nagu noh, ütleme, seisak, ma juba olin, et, et just, et noh, tegelikult peaks pürgima kõrgemale kogu aeg ja noh, tegelikult see kanni kogemus oli ka selles mõttes nagu eriline, et, et noh, et ma küll olin väga meelitatud ja nii edasi, et ma seal olin. Aga tegelikult sa iga rakukesega said tunda seda, et tegelikult see põhitähelepanu ja põhiaur, nahkan endal meediale edasi, kes on sinna komandeeritud läheb ikka selle põhiprogrammi peale, et, et seal on nii-öelda see punane vaip ja ja ma mäletan seda olukorda või isegi, kus meid oli kokku korjatud, siis 40 debüüt filmide autorid ja meil oli siis organiseeritud gaasialt punasel vaibal üles sammumine ja kõikidel olid tehtud meigid ja soengud ja ja riidesse meid pandud hästi kenasti. Katrin Kuldmäe, imeilus, punane pikk maani kleit seljas. Ja siis me astume sealt üles neljakümnekesi Medelevist pandud 10-sse ritta, et igas reas neli tegelast. Ja seal on, ütleme, sajad fotograafid, noh, ma ei tea, 700 fotograaf ja mitte ühtegi PZU ei tule, sest mitte ükski neist ei ole kuulus ja nendel seitsmesaal fotograafil, kellel kõigil kõlgub kaelasse digitaalkaamera, eks ole, kus sa võid teha tuhandeid klõpsa ei karga pähe, et aga võib-olla üks nendest 40-st kunagi jõuab kuskile. Ja noh, ma arvan, et mitte ükski, vaid ma arvan, enamus nendest jõuab kuskile, et neil, aga kas sa tunnetadki, see on meelelahutus, business ja that's life või noh, nagu, et et pole mõtet seda isiklikult võtta, ta lihtsalt ta väga pragmaatiliselt ja näidatakse su koht kohe suhteliselt jõhkralt kätta. Mulle tundub kadri eeterite juba koolipõlves natuke natuke teistest erinev Te unustasite juba siis, et te rääkisite sellest, et te olite vaevalt 14, kui te alustasite raadiosaadete tegemist ja minu meelest olite koldeis, kui te hakkasite koomikseid joonistama ja neid avaldati lehes ka. Ja siis vist üliõpilaspõlves te käisite vahetusüliõpilasena Taali, te olete väga palju maailmas ringi reisinud. Kui sa nüüd selle kõik nagu kokku võtate, mida te nendest reisidest nendest kohtumistest olete endale tallele pannud? Vastan see tekitanud sellist, võib-olla praegu moodsad kontseptsiooni nagu sallivus või näed, kuidas inimesed erinevates kohtades elavad ja mõtlevad, kui erinevad on need maailma, et ma kusjuures eile sattusin täiesti juhuslikult lugema Peeter Vähi artiklit tema reisist paapua Uus-Guineas mulle lihtsalt väga meeldis see, et Peeter on ka vana hea tuttav ja kunagine stuudiokülaline, et, et noh, et kuidas ta üritas mõista või mõtestada, miks seal oli see inimsöömise kultuur, et, et see ei olnud, et lihtsalt, et sa kõik sõid kõike, eks ole, vaid seal oli mingisugune rituaal, et seda tõesti noh, söödi vaenlane ära, et kui oli nagunii olnud seda, et siis saavutada seda tema jõudu, et, et juskused süües temas südame ärase kuidagi energia kandub sinusse. Ühesõnaga, tselluloosiga loogika ta üritas, lõpus vabandas inimeste ees, et, et see nüüd ei tähenda, et mulle meeldiks, aga lihtsalt üritan mõista, miks nad just täpselt, et noh, et reisimine ja Peeter on ju ka hästi palju reisinud inimene, et, et lihtsalt sa üritad mõista, miks mingid inimesed elavad niimoodi ja, ja üldiselt reisimiseks kuldreegel minu jaoks on olnud alati see, et noh, et katsu süüa, käib ta rääkida ja nii edasi nagu kohalikud seda teevad. Et praegu on kuidagi selline noh, jutlustamine teinekord moes meedias, et sa pead olema näiteks taimetoitlane või mis iganes, et see on selles mõttes ikka täiesti eluvõõras, et oleneb, kus sa oled, nulline sa oled, et noh, et inimesed on ju nii, erinevad vajadused on erinevad, et sa ei saa Alaska kütile rääkida sama juttu, mis mingile paljasjalgse luugile kuskil Lõuna-Indias, et noh, see on selge, et meil on erinevad maailmad, erinevad toitumissedelid, eks ole. Et. Pigem seda, et et ka, et mul ei ole kunagi meeldinud nagu sellised turismirajad, et noh, ma ei salli nagu, et kui sa oled mingis grupis ja siis kiip plaksutab käsi, et lähme edasi, et seda, see ei meeldinud mulle juba nii-öelda klassiekskursioonidel. Et parem ikkagi ise avastada Wave'i tehase marsruut või et sul on mingi oma sõber, võõrustaja seal loomulikult see alati aitab tohutult, kus rongi, kohalik suunanäitaja ees, et sa hakka jalgratast avastama. Ja ma arvan, tänapäeval on see kõik nagunii lihtne, tänu internetile sa saad teha eeltööd ja nii edasi. Mulle väga meeldib RPM Pi. Et sa saad inimeste kodudes ööbida odavamalt kui hotellides ja kunagi oli ka selline tore portaal ja praegu ka kuigi seda kasutatakse, siis vähem on see kaudselt noh, kus on suisa tasuta. Et sa ööbid kellegi diivanil, aga noh, seal on ka omad riskid muidugi seotud sellega, et ja et, et noh, ja mul on hea meel, et ma sain, ütleme, oma kahekümnendates kõvasti reisida, nad kogumuse vaba raha läks reisimisele, et noh, see ongi nagu täpselt see, et noh, et ma korjasin nii-öelda sinna oma pagasisse, neid muljeid, millega siis hiljem noh, teha filme või romaane, et ma arvan, see on oluline noh, selles vanuses, kui sa veel ei ole abielus, lapsed, nad seal on see vabadus liikuda. Et noh, siis tuleb see periood, kus oled võib-olla nagu rohkem nii-nii-öelda ja siis jälle sa saad nii-öelda, et nagu see väljendate alguses on mäed, mäed ja siis Nad ei ole majad ja siis on jälle mäeks. Et jah, ühesõnaga, et mul on hea meel, et ma, et ma sain need kogemused ja, ja ma julgesin reisida, kuigi ma ei tea, kas on mingi eriline saavutus neid, aga aga jah, noh, ütleme, et seda argust pole olnud, et oi mis on mina ja ma ei taha minna ja noh, selline asi, et mäletan, et kunagi, kui oli Lufthansa sooduskampaania oli ainult eestlastele, millegipärast on selle vist nagu nelja päeva jooksul sa said vist üle kogu maailma. 100 dollari eest võisid edasi-tagasi Beati saada Eestisse, siis külmul need tuttavad igal pool ka alati välja oli Tsiili ja Madagaskar, noh sellise hästi tänavad ja kauged kohad. Ja, ja siis mina üks sõber, lendasime Jaapanisse näiteks, et, et noh, see oli ka üks ääretult meeldiv ja meeldejääv reis. Et noh, tasub vaadata siukseid võimalusi, kui sul on võimalus nii-öelda ma nüüd kohe homme haaran seljakoti ja lähen, et loomulikult, kui sul on väiksed lapsed lasteaias ja nii edasi, siis sa ei saa seda. Kui te mõtlete kõikide nende reisimise aastate peale, eks te tahate välja tuua Meie kohtumise, mis on olnud erakordselt huvitav, mis on kas kuidagiviisi mõjutanud teie mõttemaailma või pakkunud mingi täiesti uue suuna ja mis on olnud nii valdav, et tänase päevani seda meeles peate ja ei unusta. Tähendab, ma olen mõned võib-olla kõige rohkem mõjutanud nii reisidest kui, kui ütleme inimesele on see, mida ma nägin, Alaskased tahad seal minu jaoks on võib-olla nagunii dramaatiline või et noh, ma ei ole tegelikult seda oma loomingus eriti palju kajastanud, et ma võib-olla raamatus alfa oli üks peatükk sellega seoses, aga mul see tiksub nii-öelda selle aju tagaosas, et ma isegi tahan avaldada nagu sellise fotodega raamat, et noh, kus on siis nii pilt kui sõna on võrdselt olulised. Mis see oli konkreetselt, mis mõjutas või jäi nii tugevalt meelde? Tähendab, selles mõttes, et kuidas minu tollane Et noh, nagu tema isiksus ja kuidas tema elas ja mõtestas seda loodust ja nii edasi ja selliseid inimesi on nii vähe praegu maailmas alles, kes oskaksid seda traditsioonilist ellujäämiskunsti ja ütleme, et sa saad hakkama seal nii kalastamise kui küttimisega ja mis on eesti keeles pimine, püüniste paneminejad teha seda eetiliselt ja samal ajal noh, saada aru sellest laiemast kontekstist, et noh, seal on Alaskal muidugi tohutut maavarad ja nii edasi, et noh, et kuivõrd sa kohalikud tegelikult peavad kaitsma nüüd seda, et lihtsalt need ära ei laamendataks, noh siis nagu selle lõuerfoodi eiti või, või siis noh, alumise Ameerika poolt nii-öelda. Et, et noh, seal ma nägin aretatud huvitavaid inimesi, aga ma ütlen, see oli nagu täiesti noh, seal nagu maailm maailmas, et, et noh, tõesti sa saad kuulda karudest ja huntidest ja relvadest ja seal pole seal keegi kuulnud mingist kanni filmifestivalist või noh, kuidagi nagu absoluutselt ei kuulu sinna maailma ja noh Selline romantiline ja, ja noh, näiteks ma mõtlen, kui ma praegu siia jalutasin siis vihma ja see siis see vihm näiteks mind absoluutselt ei koti vabandust väljenduse eest, et noh, just selline, et noh, ma nägin seal ikka sellist vihma, et, et noh et see, et sa tead, et sa oled 10 minuti pärast soojas toas juba. Väli välistab selle nii-öelda kannatuse, et naha õppisid nagu mitte virisema selliste asjade üle, et kui sa oled ikkagi noh, kaks kuud elab telgis ja mingi katalokiga seal teed suppi edasi kui saab otsa ja nii edasi. Ühesõnaga. Ja noh, muidugi võib olla eluohtlikke situatsioone, aga noh, tänu siis ütleme kaaslaste professionaalsusele õnneks seda ei olnud, näed, kuidas võidakse rappa panna kasvõi mingisuguse orienteerumisega, et sa lähed valesse kohta, lennuk ei leia sind üles. Et seal ei ole seal mingit Google Maps'i, et seal on seal tähed ja kuu. Et, et, et noh, ma ääretult austan just neid inimesi suudavad hakkama saada, kuna minu jaoks oli ikkagi noh, loomulikult. No ma olen linnatüdruk ja ma ei tea sellistest asjadest mitte midagi. Ja siis ükskord ma pidin, ma mäletan, seal lähebki minema mingeid pakke tooma, ootama seal noh, meie laudungite juures noh, relv nii-öelda laetud, et noh, et juhul kui karud tulevad, et noh et, et ega nad nüüd päris nii üle, et, et nad, nad lihtsalt noh, samas tundras on seal vähemalt see eelis, et sa näed kaugele, et noh, miilide tagant juba, et kui keegi peaks vähenema, et ma ütleks, et näiteks džungel on minu jaoks nagu palju hirmutavam koht, et seal võib sul iga puudavad mingi tiiger välja. Noh, põhimõtteliselt. Aga tundras on seal vähemalt see eelis, et sa näed. Kuigi ma mäletan, et ükskord, kui me vahetasime riided pärast Joe läbimist või noh, panime kuivemad võivad riiet sellega siis just ma äkki avastasin, et me oleme ju karu kõrval. Et noh, mitte keegi ei saanud aru, tähendab, äkki ma nägin, sest tal on see karvastik täpselt noh, seda sügis, septembri looduse värv, kollakas, pruunikasealised pikutesse näsis mingisugust neid taimevõsusid seal, et noh siis ma sosistasin, et kui meil on karu täiesti noh, nagu praegu sama kaugel, kui siin meie produtsent, et mingi poolteist meetrit ja siis noh, ma ei tea, haarasidestiga lahkus relvaga seal oligi nagu see, et kuna tuul tuli teisest kandist, siis Karu ei reageerinud, et et tai kuulnud meil, et noh enamasti kõrvad on nii seda vaiku täis, et nad on peaaegu kurdid. Enamasti nägemine on ka suht kehva, et haistmine on see põhitaju. Et selles mõttes tasub jälgida, aga, aga jah, no selliseid kogemusi oli ja, ja noh, ma loodaks selle nii-öelda paberile panna, et need on nii-öelda nagu piisavalt aega müüdiks saanud, aga ma arvan, et see oli nagu võib-olla vihje eksistentsiaalse seal muidugi kõige pikem, et noh, et võib-olla kokku seitse kuud. Ja siis aga no samas oli huvitav aasta minu jaoks oli 2013 kus ma nii-öelda nagu füüsiliselt hakkasin kannatama nagu selle üksinduse käes, et noh, ma nägin nagu selle 2013 aasta jooksul just nii palju müstiliselt kauneid kohti, et, et see oli periood, kus ma osalesin Taanis ja teeb Eesti filmi instituudiga, võeti ühendust Taanist, kus on selline huvitav rahvaliidu rahastatud projekte nagu panevad kokku kaks režissööri, et üks siis on Euroopa Liidust ja teine peab olema Euroopa Liidust väljaspoolt ja kuna ma rääkisin hispaania keelt, et siis mind paaritati nii-öelda siis Argentiina režissööriga, et noh, meie ülesanne oli siis teha selline lühifilm. Et teeb muidugi hästi väikseid eelarvega, mis põhiliselt katab reisikulud lihtsalt, aga noh, loomulikult me olime nõus või, või noh, mis seal ei ole midagi nagu üldse mõelda, kas nõus või ei, loomulikult nõus. Minul on alati olnud unistus juba pärast ma ei tea kapten Granti lapsi laste lugemist minna Patagoonias. Et see oli nagu tõesti maailmalõpp ja siis tänu sellele lühifilmi näeme seda, kas saime, et see oli hästi huvitav. Ja ka selle minu kaasrežissööri jaoks kes peamiselt kirjutas stsenaariumi lähtudes siis seal meie peaosatäitja näitlejatari lapsepõlvest kuskilt Ta ästi religioossest külast või noh, kus inimesed tõesti usuvad, et on kurjad vaimud ja siis saavad palvetama risti ettelööma, sead lähevad ära ja nii edasi. Et, et noh, et kui vangistatud on tegelikult nende inimeste mõistus ja niimoodi. Aga kuidas selle üksinduse ja kannatustebaasis oligi, et, et, et noh, me tegime selle filmi seal noh, see oli vist nädal aega need võtted. Ja siis pärast ma reisisin üksinda veel edasi seal Patagoonias, Tšiilis ja noh, tegin nagu sihukse. Noh, seal oli see nagu matk, noh, mis on umbes nädal aega siis, et sa sellised, ma ei tea, mingisuguses. Hostelis punases asjas ööbid, et sa ei pea nagu telki tassima, aga muidu tahtsid nagu kõike seal seljakotiga kaasas. Ja, ja siis noh, läbitsel teatud vahemaad, ma vaatasin just, et noh, imeilusad vaated ja liustikud ja mäed ja orud, et noh, et ma tahaks seda, ma olen nagu imelik üksinda siin seda endasse võtta, et noh, et see on nii oluline ikkagi see jagamine, et sul oleks noh, elukaaslane või armastatu või noh, abikaasa, kellega sa saad seda teha, noh mitte üksindus ja kuidagi tundub nagu raiskamisena või lapsega või noh, ühesõnaga et ja et kui ma täiesti nagu elasin üle selle, et täna ma ei saa seda nagu jagada siis noh, tol hetkel mul nagu ei olnud kedagi ja siis noh, ma olin ka, noh, ütleme Rootsis Gotlandil, tänu Kirjanike Liidu seal stipendiumina loomemajas ja siis oli samamoodi, et noh, ma vältisin rattaga mööda seda Gotlandi me käisime seal teiste kirjanikega koos vaatamas Ingmar Bergmani muuseumit ja saarekest. Arvad et see oli ka noh, nendest hetkedest, kus ma mõtlesin, et nii kahju, et, et noh, ma sain seda nagu üksinda nii-öelda vaatan ja, ja noh, Berliini stipendium oli veel tollal noh ühesõnaga, et noh, kõige nagu ägedad kohad, erinevad kohad tulid järjest, et noh, ma olin vist terve see 2013 ainult nagu reisisin. Ja vaatasin nii-öelda, et noh, see oli nagu kurb selles mõttes ja siis 2014 jaanuar oli nagu selline masendus, ehk siis ilmus äkki välja üks mu New Yorgi vana sõber, keda me ainult 12 aastat näinud ja, ja ütles, et temal ja selline samasugune hetk. Et noh, nii-öelda nutame koos siis, et me nagu pidime minema lihtsalt nagu noh, suusatama nädalaks ajaks siis selle reisiga siis ma kohtusin oma tulevase abikaasaga hoopis ja mu sõbrale lõppes see ka nagu väga hästi, sellepärast et tema leppis ära oma abikaasa, kes oli ähvardanud temast lahku minna. Ühesõnaga, et lõpp hea, kõik hea, et, et aga sellised saatuseastmed kuidagi. Et pärast sellist kuidagi põhjaskäik, äkki tõstetakse sind liftiga üles? See juhtub nagu hästi kiiresti, mitte eemaldad, sa lähed nagu esimeselt korruselt teisele, vaid panen esimeselt 200-le 100.-le. Et noh, et see oli nagu noh, plahe selle asja juures, aga ma arvan, et seda enam sa oskad seda väärtustada, kuna sa oled käinud ära seal lahendis üksinduse katakombides noh, nii all või mõelnud, et appi etnojustkui, need noh, nii-öelda Jeesuslikud hetked, et noh, tulema 33 32 33, et noh, et tahes-tahtmata naisena sa pead nagu mõtlema, et noh, et kui sa tahad lapsi saada ja nii edasi, et noh, mingi hetk tuleks justkui leida endale see laste isa ja et noh, mitte. Nojah, et kolmekümnendad väga paljudele tänapäeval on just see probleem tegelikult üleval, et, et noh, meil on valikut, võib-olla nii palju ja see maailmad, inimeste maailmad on nii erinevad, isegi kui me olema samast klassist või samast koolist. Et noh, kuna meie elukogemus ja siis me oleme nõudlikumad, et noh, vanasti oli niimoodi, et olid seal oma külas kuskil ja siis sa oled kutid, kes olid siis olid, eks ole. Tantsuõhtul selgus, mingisugune keemia ja sinna sa jäid, eks ole, võib-olla mõni sai sõita Tallinnasse kuskile või Tartusse kooli ja leiti sealt, aga aga, aga noh, praegu tänu sellele võib-olla Facebookile ja nii edasi, et see pink on nii lai, et, et siis võib-olla lööb nagu selle pea sassi ja pärast ongi lähedki aina nagu valima, valima, valima või, või, või noh, mis iganes see sobid, oo ei sobi ja lõpuks saadi üksi. Et noh, kuigi minu lahkuminekut või noh, oligi tollal, et Alaska värk, mis läks. Rahvast oli ikkagi tänu sellele, et noh, mis mõlemad, et siin nagu ühine otsus, et et tema ei saaks olla, ütleme siis Eestis Euroopas ja mina isaks olla seal, et noh et see oli justkui paratamatu kahjuks. Et, aga noh, me oleme nagu tänulikud, selle aja eest saame jagu koos veeta, aga siis mu abikaasa Martin ja suhteliselt noh, et neil nagu vedas selles mõttes, et noh, meil on võimalik kombineerida, ütleme, Eestit ja Inglismaad, et noh, et see ei ole nii kaugele maad ja samal ajal just kase tohutu pakitseb pakatav noh, Londoni kultuur, noh, mis on ikka uskumatu. Et noh, praegu ma alles võib-olla saan seda, mida ma kunagi nii-öelda siis inglise kolledžis või seitsmendas keskkoolis õppisin, jätan ma alles praegu vaatan suu ammuli, kõik, mis seal on, eks ole. Ühesõnaga te jagate oma elu praegu Suurbritannia Eesti vahel siiski miski on, mis Eestisse tagasi kisub. Meil on loomulikult selles mõttes, et noh, vanemad on ju siin ja mu vend on siin, et noh, mina näiteks ei kujuta ette naljalt, et ma olen suvel kuskil mujal. Et noh, jah, ma olen olnud veetnud ühe suve Alaskas ja nii edasi, aga noh, enamasti ikkagi kuidagi see Eesti suvi on, on see mis, mis mis kutsub, et noh, mis on praegu siis just alanud jooksed et ma ei tahaks küll Eestis Eestis eemal olla just suvisel ajal, et ikkagi näha vanu sõpru ja nii edasi. Me jätkame saadet, kus on külas kirjanik ja filmirežissöör Kadri Kõusaar, kui ma õigesti mäletan, Kadri, kas sel ajal, kui te töötasite Eesti Ekspressi Areimiste, kirjutasite ühe artikli prantsuse kirjanikust Michel Albekist? Et kummaline on see, et meil on hästi palju räägitud tema romaanist, mille tegevus toimub selle ümber, et Pariisi linnapeaks on valitud moslem ja nüüd enne London on edastanud Pariisi, et, et see, millest kirjanik nagu oma fiktsioonis rääkis, on Londonis saanud tõeks Londonist just tulete, et, et kuidas siis meeleolud on uue linnapeaga? Ei no minu tuttavad ja sõbrad on kõik rõõmsad selles mõttes, et seal oli ju ka võib-olla mida siin ei teata, et selles koni vastaspool noh, tähendab siis teine tegelane, mul ei tule praegu meelde, kes kandideeris, et ta ei rahastanud sellise äärmiselt võika isegi kampaania nagu kus ta süüdistas seda sadicy asjadest, mida ta polnud teinud ja mingisuguse äärmuslusest ja nii edasi, mis oli, noh, alata ikka tohutult alatu. Et esiteks sellepärast, et no et kui sa kandideerib linnapeaks, räägi, mida sina suudaksid selle linna jaoks teha, ei ole nagu aus ja fair play mitte see, et sa hakkad lihtsalt teist mustama, esiteks alatute valedega, et, et selles mõttes ükskõik, kes teine oleks olnud, ma oleks tegelikult tema poolt olnud, et noh, see lihtsalt ei ole aus. Et, et sellepärast juba, aga, aga noh, ütleme minu tuttavad ja nii edasi ma ise samamoodi, et noh, ma olen nagu just sellise sõpruse poolt selles mõttes, et oleks võimalikult värviline ja kirev ja mitte ainult nagu tõesti Yittoni Oxfordi taustaga valged keskealised mehed igal pool, eks ole, et paluks nagu veidi vaheldust. Selles mõttes, ma arvan teeb maailmale head. Vaatame noh, maailmas riike, kus, mis väidetavalt on kõige õnnelikumaid, noh muidugi võib naerda, et kuidas me seda mõõdame, aga ma arvan, et siiski mingit standardid on nagu näiteks vähist, meditsiini ja hariduse tase ja nii edasi. Et siis noh, Skandinaavia näiteks Taani ja nüüd hakkame analüüsima, miks nad sellised on siis siis paraku ikkagi just see, et sa suudad tagada mingeid võrdseid võimalusi kõigile ühiskonnaga pidele. See, et sa oled andekas laps ja su vanemad on vaesed, et seal on ikkagi võimalik tänu oma andele töökusele jõuda kuskile, ma arvan, see oleks super, et noh, et Londonis, Inglismaal on see juba saamas probleemiks siiski, et, et ongi, et kõik, kõige vingemad tulevad ikka alati noh, nii-öelda rikastes peredes, et praegune, isegi tõstatatud meedias, seal näiteks noh, ma ütlen minu erialaga seoses, et pole enam nii-öelda töölisklassi näitleja, vaid kuna nad ei jaksa lihtsalt kuna enamused, auditionid ja nii edasi kõik on Londonis ja samuti ei koolid. Et lihtsalt need noored vaesematest perekondadest muudes linnades, neil ei ole raha, et maksta neid kohutavalt kalleid üüra Londonis ja maksu- ja igavad issand samamoodi endale mingi osalustasu, et ühesõnaga lämmatab juba ära noh, mingisugused ande kolded, kuid mis võiksid tulla mujalt ja probleemid ja vanasti ei olnud. Et näiteks sohu oli ju linnaosa, kus ikkagi hängisid ringi mingeid paheeemmlased ja kottis pükstega tüübid, eks ole, kes maalisid seal kuskil ateljeedes ja nii edasi ja praegu on seal ainult selle ala Araabia riigid, kes jaksavad seal seda üüri maksta, et, et noh, et see maailm on muutunud. Et, et kuidagi nagu midagi peaks tegema ja ma arvan, et see uus linnapea on kahtlemata tegelane, kes saab aru, et kuna ta on ise vaesest perekonnast pärit, et noh, mis probleemide noori ees ootavad, et noh vähemalt sellega tegeldakse, ma arvan, et Ameerikas on probleem, ütleme veel hullem, et Inglismaal on seal vähemalt selline tore asi nagu enne džäss. Ehk siis National Health Service, et igal kodanikul on õigus tasuta arstiabile. Et, et see on minu arust nagu ääretult noobel äge kontseptsioon on ja ma olen, pooldan seda, et Eesti selle üle võtaks. Et, et noh, meil on ikkagi praegu niimoodi, et sa võid olla Kirjanike Liidu liige 20 aastat ja ja noh, sa oled samal tasemel, Mul on nagu mingi jota või, või kodutu, eks ole, et sa ei tohi minna arsti juurde. Mulle tundub, et seal hakkab midagi muutuma. No ma loodan, et aeg oleks, et ja Kunstnike Liidu või noh, ühesõnaga lihtsalt nii-öelda vabakutselised loomeinimesed. Et, et näiteks kui, kui sa kuskile kirjutada artikli ja saad honorari selle eest, et sul ei maksta seda nii-öelda täis honorari vaheliselt, võetakse maksud maha. Aga kui sa ei ole kuskil nii-öelda palgal, sealt kogu aeg võetakse makse maha, aga sa seal midagi nagu vastu, et siis sul selle haigekassakindlustust ei ole, et minu arust see on süsteemis on mingi ligadi kaadi. Et võiks teha, aga ameeriklasest olles ka värskelt Ameerikast tulnud just, mind hämmastas. Et kuidas seal on ikkagi näiteks just emad seoses sünnituse raseduse jälgimisega, et see on ikka täiesti crazy. Et noh, Eestis on vähemalt rase naine on nagu kuninganna ja, ja tõesti, see on meil suurepärane, kõik selle jälgimine ja ilusad puhtad haiglad ja perepalatid ja nii edasi. Et mida sa saad Ameerikas ainult ikkagi tuhandeid dollareid makstes. Ja, ja et noh, et isegi kui sa oled ostnud selle mingisuguse kalli kindlustuse, mis nagunii läheb sadu dollareid maksma iga kuu, siis sa pead ikka veel mu klassiõde, kes sünnitas oma kolmanda lapse seal tema blogist oli just näha, et kuidas nad maksid iga kuu nii sadu dollareid ja siis sünnitus maksis veel seal ma ei tea, oli vist 5000 dollarit lisaks. Ja kirjutada ollakse kindlustusest on siis oleks olnud veel ja tegemist oli nii-öelda kiire kerge sünnitusega ei olnud mingeid komplikatsioone, et kui seal on, ma olen komplikatsioonid, siis noh, ma ei tea, võid maja panti panna pärast et, et selles mõttes on, las ma arvan väga hästi, et, et noh, nii-öelda puhta kapitalismi tingimustes on see asi, võib minna nagu jõhkraks, et noh, ma nägin ka Ameerikas inimesi, kes seal näiteks kunagi hambaarsti juures käinud, sest et noh, lihtsalt ei ole raha selle jaoks. Te kannate praegu oma teist last, Kadri, kuidas emaks olemine on teid muutnud? No ma arvan, et noh, selles mõttes rahulikumaks mõistvamaks või noh, eeskätt ma mõnikord siiamaani ei usu, kui ma hommikul ärkan ja ja laps juba seal joriseb pulgaga uudis, et, et, et, et, et eks see on ikkagi nagu võimalik, et see oli kogu aeg nagu selline unistus või ja siis äkki oli võimalik, et sa vahetult äge loomulikult. Ja, ja noh, meil on tohutult vedanud selles mõttes, et noh, konsulteerides teiste emadega noh, nii edasi, et noh, mis probleemid on. Et, et noh, et minu poeg on hästi Juuline suurt kasvu ja sööb, kõik on hästi rahulik ja rõõmus ja ei olnud tal mingeid gaasivalusid või noh, ühesõnaga noh, loomulikult lapsed aeg-ajalt nutavad või noh, niimoodi aga noh, mingit sellist asja, et anna mingi tundidepikkune pikkune röökimine või ronimine või see, et sa ei saa aru, miks laps nutab, et noh, selliseid asju pole olnud. Et see on just nagu, mäletad, kui ma lugesin noh, nii-öelda enne emaks saamist emaduse kohta, et mis tahate appi, mida ma teen, kui laps nutab, et noh, et ma ei saa aru, äkki, mis tal viga on. Õnneks sellist olukorda pole olnud aga mõtlen CD emaduseni ja nii edasi, et, et noh, me kunagi ei tea, vaata mis seal taga on ja kuidas võib-olla mõned naised kannatanud, et noh, ma suudan võib-olla nagu neid paremini mõista veeta on seal ütleme mingid rasedused, mis on läinud katkenud või, või nii edasi, et noh, et paljud need naisteprobleemid ka nagu millestki räägita ja millest ka võib-olla paljud mehed aru ei saa ja nii edasi, et, et noh, ma arvan, meil siin Eestis olema selles mõttes õigel teel, ma arvan, liigume sinna, et teadvustada neid asju, mida nad, see süsteem, mis meil praegu annatan, emapalk ja ja kõik see noh, nii-öelda tasuta jälgimine, sünnitamine noh, super maailmas erakordne, et ma arvan, et võib-olla see ongi see nii-öelda kauaoodatud Eesti Nokia, et mida me jändamise nende, mingite startup'ide asjadega, mida noh, ütleme ausalt, on mujal ka, eks ole. Ja kõik see e-riik on minu arust nagu selles mõttes, et inglise keeles on hea sõna nagu sihuke timmiks või noh, selline noh, lihtsalt ütleme, ma ei tea, mingi ersats või noh, ta nagu riietus, eks ole. Et kui sul on ilusad riided muide koledad see seljas, siis see nagu palju ei aita et, et noh, seesama, et kui sul on e-valimine, aga sa e valib natsi siis, siis noh, mis tolku sest on, et noh, selles mõttes, et on tore, et need on asjad loomulikult ma ise suur nagu e-sõber, et noh, ma olen ainult vist valinud alates e-valimise leiutamisest ma ei valinud. Ja, ja noh, loomulikult on ülimugav kõiki toiminguid teha ID-kaardiga, aga lihtsalt et noh, see on ju siiski noh, nii-öelda lips. Et sul on vaja kõike seda alumist korda kaika arendada. Ühesõnaga, saan ma aru, et te olete säilitanud oma Eesti kodakondsuse hoolimata sellest, et teid või maailmakodanikuks pidada. Ja, ja loomulikult selles mõttes ma ei näe põhjust, miks peaks seda vahetama, et noh, muidugi vaatame mis juhtub siin Suurbritannia selle Brexit'i ka seoses, et mida siis nagu rahvas otsustab. Et ma ise küll loodan, et jäädakse Euroopa liidu ritta selles mõttes, et noh, isegi ju härra Obama tegi sellise märkuse, et kuulge lõpetage nüüd ära, aga noh, vaata milleni viib nagu see populism või selles mõttes, et kui poliitikud olid käinud välja tegelikult võib-olla mõtlematult selle, et kuule, et me siis läheme üldse lööme Euroopa Liidust lahkub ja nii edasi, et siis nüüd nad olidki sunnitud selle referendumi korraldama ja noh jah ei ma ütlengi, et aga samas ongi, et näiteks ma arvan, nii emadus kui see kõik on mind nagu löönud nagu rahulikumaks, et sa mõistad seda, et mingid inimesed kellega sa muidu oled täiesti ühel lainel võivad olla äkki ütleme, oma mõtetes on jumala ees kuskil mingi viiekümnendates või kuuekümnendates, et noh, justkui oleks kuskil mingi luureõitsev inglise impeerium veel olemas, et nad ei saa aru, et noh, tegelikult juba tänapäeva kontekstis Inglismaa ei ole enam see, mis ta oli. Et ütleme, seal Prantsusmaa, Saksamaa Itaalia majandusele on tegelikult suuremad ja noh, nii edasi, et noh, muidugi, eks ole, Hiina Ameerika domineerivad. Et, et noh, et need ei ole needsamad valikud enam et jah valikutest rääkides te ütlesite, et teil on kirjutatud Eesti ajakirjanduses artikkel l väikelaste vaktsineerimisest ja ma olen internetis palju või no ütleme noh, oma lõbuks niimoodi seal skeptik e-keskkonnas või Facebookis vaielnud noh, ütleme, intellektuaalsest huvist, et noh, ma tegelen nagu mõnikord ergutan ju käima saada malega, et, et siis noh, ma olen nii-öelda väidelnud sama moodi. Et mind nagu värske emana häirib paljude suhtumine, mis tegelikult seab ohtu mitte ainult nende enda lapsed, vaid nagu teiste lapsed. Et, et noh, justet okei, noh, ma ei taha isegi niimoodi väita, et sa võid enda lapsega mängida, et tegelikult ei tohi üldse lapsega mängida, et, et noh, vaene laps ju, noh, tema ju ei tea, eks ole, ja ta on tegelikult täiesti pane, et noh, nii-öelda lükata-tõugata selles valdkonnas, et noh, et kuidagi noh, võib-olla tänu sellele, et mu enda ema on arst, neuroloog, et noh, ma üles kasvanud nagu selles mõttes siukses noh, nagu tervise mõistes ratsionaalses keskkonnas, et noh, ma ei usu nagu mingisugust lille, küüslaugujuttu. Kui ikka haigus on kallal. Et selles mõttes noh, kaadik selline lastekirjanik nagu Roald Taal, noh ma olen seda artiklit palju levitanud. Kelle tütar suri leetritesse pärast seda avaldas nagu sellise maailmale siukse pöördumise, et, et noh, et palun ärge korrake minu viga. Et tollal, kui minu tütar suri, ei olnud seda vaktsiini veel olemas, aga nüüd ma ei saa aru nagu vanematest, kes ühilduvad vaktsineerimised seina haigus, mis tundub nagu väga süütu ja paljudele inimestele ka selle tõttu, et nad ei ole näinud oma silmaga, kuidas selle tõttu kannatatakse või jäädakse invaliidiks, ajutraumad ja nii edasi. Et nad hakkavad jaurama mingisugust nii-öelda vaktsiinitüsistuste üle, mis on ikkagi võrreldamatult väiksemad või tühisemad võrreldes sellega, mida päris haigus teeks, kui ta kallale kipuks. Ja ütelda, aga seda päris haigust ju ei ole. Päris haigust ei ole visele vaktsiin nii tõttu, vabandage kui see nii-öelda karja majandus läheb alla, siis võib hakata see päris haigus levima ja kas me tõesti tahame, et noh, näiteks laste halvatus noh, mida isegi ütleme, minu põlvkond võib-olla nagu mäletab, ütleme oma vanem vaata vanavanemate pealt. Et kellelgi teisel oli, et, et noh, et see suudeti välja juurida ja nüüd saan, hakkan nagu tagasi hiilima 21. sajandil, no kuulge, et, et noh, see on minu arust ikkagi nagu kuritegu ja, ja, ja ka USAs ongi jõutud selleni näiteks Inglismaal samamoodi ma olen lugenud neid debatte juba edasi ja ta on näiteks New Yorgis ja New Yorgi California osariikides juba enam neid lapsigi, keda pole vaktsineeritud, ei võeta koolidesse lasteaedadesse just selle, et vältida seda tegi ülemkohus otsused. Et vältida neid puhanguid, et kui saad siis hipi-lillelaps kuskil metsas, siis davai, aga kui sa kasutad nagu noh, ütleme avaliku noh, avalikes kohtades, koolid, lasteaiad, poed ja nii edasi, siis noh, sa pead järgima teatud reegleid. Et loomulikult on mingid meditsiinilised põhjused, venelased siis ongi need ongi need mingid üksikud juhud, keda tohi vaktsineerida, aga, aga ka nemad püsivad terved tänu sellele, et siis nii-öelda see karjaimmuunsus on üleval või need, keda tohib, on ikka vaktsineeritud. Et, et noh, ma mõtlen, et võib-olla seda sellest on nagu justkui palju räägitud, aga siis sa ikkagi kohtud, mõnikord tõesti šokeerivad sellised kohtumised, ütleme, vanade tuttavatega, kellega ka räägib nii-öelda seda noore ema juttu ja siis äkki selgub, et et Ama jumalike oma last vaktsineerinud, et noh, ma mõtlesin, et et ma hakkan vaktsiin suurima siis, kui ta juba räägib nii-öelda, et et siis ta suudab seal öeldi, et kui ta midagi valutab ja nii edasi, et siis ma nagu küsin ning kahe aastasega konsulteerima nagu sellel teemal. Et esiteks kogu see riiklik vaktsineerimiskava on üles ehitatud ja tänu sellele, et sa jõuaksid kõik need vaktsiinid teha selleks ajaks, kui su laps peab minema nende teiste lastega üht ühte ruumi, eks ole, et kui sul lihtsalt oma rinnal ja voodiseks rada ei saagi kuskilt seda nakkust saada, aga noh, sa ei jõua teda nii-öelda järele vaktsineerida, et kui mina olen juba teinud oma lapsele seal noh, ma ei tea kuus seitse korda käinud vaktsineerimas enne kaheaastaseks saamist ja seal pole veel alustanudki, siis on ju loogiline, et sa jõua järgi, et see ongi sellel põhjusel niimoodi üles ehitatud, mitte lihtsalt säästrofanveid vanemad laste kiusamiseks, et oi, et me hakkame nüüd vastsündinut kiusama, pruukima teda, et see on ikka ju laste kaitseks tehtud. Me ei jõua, no võta niisuguste kõrval teemat siia juurde, nagu on Zika viirus, midagi vaktsiini absoluutselt üldse pole leiutatud, aga ma ei tahaks, Kadri Kõusaar teid ära saab lasta saatest, kui ma ei oleks küsinud, et kuidas siis selle Magnuse filmi käekäik, kui läheb, et me teame, et Eesti riigikohus on selle linastumise ära keelanud ka minu meelest see otsus on edasi kaevatud. Kuivõrd see film sai valmis 2007, siis varsti hakkab nagu 10. aastapäev, tuleb, et kuidas see asi, mis seisus ta praegu on, tegelikult on nii-öelda lõpetatud see juhtum sellepärast et me ei saanud seda Euroopa kohtusse anda, kuna siin on lihtsalt selline juriidiline klausel, et näiteks oletame, et kui oleks eesti riik saades mõttes mu filmi ära keelanud või noh, ütleme nagu praegune Kaur Kenderi ise protsess, et, et on noh, nagu see riigiprokurör või noh, ta on justkui nagu Kaur Kender versus Eesti riik, niisiis mina ei olnud nagu Kadri Kõusaar versus Eesti riik, vaid Kadri Kõusaar versus mingisugune noh, nii-öelda nagu era eraisik, kes jah, just kellel oli oma arvamus selles, et selle nii-öelda kahe eraisiku vaheline nii-öelda vaidlus. Et et selle tõttu nagu Euroopa liit siin ei sekku, mis Euroopa kohus ja mina muidugi selles mõttes võitluse lõpuni ja, ja, ja noh, ma olen siiamaani arvamusel, et mulle tehti liiga ja, ja see oli ebakompetentsus just eriti nagu kohtunike kohtuinstantside poolt ja lõpuks lihtsalt testida näed, sest et me väga ootasime seda riigikohtu otsust, aga seal lihtsalt mingi kaherealine seda kahte rida soodsaid, kaks aastat, kus lihtsalt, et jah, me oleme nõus ringkonnakohtu otsusega kõik. Ringkonnakohtu otsus oli ju täispikk uued, kus tsiteeriti stseene, mida pole olemas, kõik oli pudru ja kapsad. Ei tehtud vahet kaariumile, filmil, kes on levitaja, kes on produtsent, kes on stsenarist, kes on režissöör, samuti ei saanud ma aru, kuidas ikka täpselt ma konkreetselt selle eraisiku õiguse rikkusin, sest et temani tema nägu, noh, mitte midagi ei ole see tema teise nimega rõhutame teise nimega üheksale 100-ga nimeliselt ei saaks seostada teise perekonnanimega. Eksabikaasa kellased olid lahutatud 15 aastat enne juba, et et see tema, seal mängis tema õiguse valik ja ma ei saa aru, kuidas see nagu oleks mõjutanud. Ühesõnaga, et kuidas võõrad inimesed tänavalt nii-öelda oleks suutnud teda selle filmiga seostada, et need, kes teadsid, et need inimesed olid abielus, need teadsid nagunii ja nendele see ei olnud mingi uus info, eks ole. Et ühesõnaga, ma arvan, on alati nagu nii-öelda täkku täis, et noh, et selles mõttes on hea, et see teema meil varem sisse tunded, muidu poleks muudest teemadest üldse saan rääkida. Aga jah, et see oli nagu selline, noh, traumaatiline, noh, ma arvan, Mahniga igast kogemusest me nii-öelda õpime. Just, ma tahtsin küsida, mida te sellest kogemusest õppisite mõnikord Lähen juurdlema kohe, et mida ma siis õppisin sellest, et noh, ma ei õppinud sugugi seda, et kuidas nagu noh, nüüd nii-öelda mitte süütule ära isikule liiga teha, kuna seda mul selgeks ei tehtud, mida ma seal nagunii-öelda rikkusin. Aga noh, ma ei tea, ma ütlen, et see on jälle see, et sa kuidagi nagu aktsepteerida, et, et noh, et on hulla olemas ja on ebakompetentsust olemas ja see kuidagi nagu üritad laveerida sellest läbi ja noh, loomulikult ma saan ise ka aru, et noh, et selline ütleme praegu siis üheksa aastat tagasi kaheksast tagasi, et noh, võib-olla praegu, kui see oleks juhtunud, noh, ma, noh, ütleme oma elukogemusega edasi on, oleks võib-olla nagu paremini osanud seda laeva ka ise nagu juhtida, et noh, et tollal võib-olla noh, võib-olla noh, ma ei tea, ma olin liigne närvis või, või noh, mis iganes, et, et noh, ma olin lihtsalt nagu ka šokis sellest ja noh, edasi kartsin, et mult võetakse, see ka on nii-öelda ära, eks ole ja ja et noh, võib-olla ma ütlesin midagi ettevaatamatult kuskil võimedenamisena psühholoogiliselt noh, arusaadav sellises olukorras. Aga noh, ja muidugi ma nagu tollal juba üritasin mõista seda naist noh kui lihtsalt nii-öelda noh, leinavad tema, eks ole noh, olles nüüd ka nagu ise ema, et, aga noh, mulle tundus lihtsalt noh, ma ei tea muidugi, kas see nii oli, et see on lihtsalt mu arvamus, et noh, et ka tema oli tegelikult nagu ohver selles mõttes, et teda võib-olla nagu tema advokaadid seal Bushisid, eks ole, et noh, et kui oleks võib-olla nagu rahulikult öelnud, et kuule, et see idu su poega tagasi ja see ei tee olukorda vähemaks, vaid sa lihtsalt kaotad tohutud summad, rahad mida sa ei saa tagasi, siis noh, võib-olla Plaska tema seda teinud. Nii et võitjad, no see ei ole, film jääbki aegade lõpuni riiulile vist. Ma ei tea, kas ta on niimoodi, et noh, umbes kui ma enda vanem poeg saab 21 aastaseks olen varem isegi tegelikult. Ta võib seda nii-öelda ebavaadata, et, et noh, et siis minu ülesanne selleks hetkeks on nagu selleks hetkeks saada nii kuulsaks nagu lahedaks, et siis ma saan seda nagu mingi tohutu summaga, kui mingit kultusfilmi hakata müüma tema, eks ole, või noh, mingi director's khati, et noh, et võib-olla me saame seal natuke midagi muuta, et olekski nagu natuke uus, vaata nagu antakse mõnikord 20 aastat hiljem välja mingid filmide nagu nii-öelda elektroSkatid, et noh, teeme siis äkki nii, et noh, et keerame siis selle situatsiooni, et aga seda see ainult noh, toimiks siis, kui ma oleks ise sellel tasemel, et seda nagu oodataks seda filmi kaks minutit on, saate lõpuni, Kadri Kõusaar, mida te praegusel hetkel mais 2016 endale kõige rohkem soovid? Rahu ja õnne. Et näed, kuna ma lapseootel, siis ma arvan, on hästi oluline see, et noh, olla see aeg juba valmis selles mõttes, et sa juba süstiksid endale sellist headele energiat ja enda järeltulijale, et, et mitte stressata ja nii edasi, et ma arvan, see on ülioluline, et noh, isegi muusika, mida sa kuulad, mõjutab, et, et ei oleks müra ja, ja noh jah, kontsentreeruda sellele, mis on tähtis, räägite oma sündimist ootava lapsega. No mitte ajus jah, aga no mitte seal meil ütleme poole peale, et et, aga noh, ma mõtlen sellele küll noh, peaaegu iga sekund, et selles mõttes, et noh, hoida ka ennast, ma tunnen lausa, et mul nagu füüsiliselt ma väldin näiteks noh, nii-öelda mingisugust noh, vihastamist või, või noh, mingid sellised asjad, kui ma tean juba mingi asi, mida ärritama, väldin seda hädas, et lähme rahulikul lainel vete lähedal hämakatesse kohtadesse või noh, niimoodi selles mõttes jah on see suhtlus olemas juba. Aitäh, Kadri Kõusaar, väga huvitavad pika intervjuu eest ja kui on selles saates üks põhimõte, mille ma endale isiklikku ellu kaasa võtan, siis on ikkagi seed, need on mäed. Siis nad ei ole mäed ja siis nad on jälle mäed, kõik kordub, kõik läheb üle ja. No ongi selleks, et seda huvitavalt elada. Suur tänu, aitäh.