Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Tere algab kirjandussaade loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja tänane saade on pühendatud kirjandusfestivalil head Read, mis algab juba 25. mail ja kestab kuni 29. maini ehk siis kestab järgmise nädala kolmapäevast kuni pühapäevani. Ja selleks, et festivali kavast ja meid ees ootavatest kirjandussündmustest aimu saada, olen kutsunud endaga stuudiosse rääkima festivali toimkonna liikmed Krista Kaera. Tere, Kristo. Tere. Sa oled siin minu saadetes käinud väga erinevates funktsioonides üsna sageli ja tegelikult oleme varasematel aastatel festivalist ka rääkinud, nii et võib-olla raske on millegi uuega justkui lagedale tulla, aga see ei olegi tegelikult tänase saate eesmärk. Küll aga hakkas mulle silma festivali kodulehel jan kausi tekst, kus ta kirjutab, et mõttefestivalist hakkas 2008. aastal liikuma paralleelselt tema ja sinu peas. Kas võib siis nii-öelda, et Jan ja sina oled selle festivali asutajad nagu selle festivali ema ja isa? No mõnes mõttes küll, sest minu hing igatses juba ammu mingit korralikku nihukest proosa või ütleme, lihtsalt kirjandusfestivali, kuhu kutsuda igasuguseid külalisi ka, sest ma olin teinud enne koos briti nõukogu ka näiteks selle kaudu siia toonud inimesi. Aga jännil sai just otsa vist Põhjamaade luulefestival. Et see enam ei saanud nii suurt toetust Põhjamaadelt ja tekkiski mõnes mõttes niisugune auk, et kui me sellest rääkima hakkasime, siis otsustasime, et kui me mõlemad paneme õla alla, et siis me võtame pimerasel lõik Jah, ja nüüd tänavu toimub festival juba kaheksandat korda, nii et tundub, et asi on seni päris edukalt edenenud. Ja eks ta ole läinud niimoodi vigadest õppides, sest kaks esimest aastat tegime muidugi selle hirmsa vea, et mõtlesime, et meie kliimas on võimalik teha festival telgis. Aga õnneks saime ikkagi aru, et see ei ole võimalik. Oja, see oli päris naljakas. Minagi külmetasin seal telgis. Kõik külmetasid meil heitlik puhurid ja hakkasid mürki välja ajama. Aga praeguseks on festival juba mitmendat aastat leidnud endale kodu Kirjanike Liidu musta laega saalis, mis on siis festivali nagu põhilava, võib vist öelda? See on jah, põhikohta ka, me oleme ka väga hästi hakkama saanud keskraamatukogus, kus on enamasti need esinemised, mis ei puuduta ilukirjandust, kus on vestlusringi töötoad. Ja sel aastal esimest korda on meil ka must puudel kus toimuvad põhiliselt luuleüritused. Tegelikult on ju festival juba mitmendat aastat järjest rohkem linna peal laiali, luulekohvikud toimub ju üritusi tõesti mujal ka ja loomulikult siis kirjanduslikud jalutuskäigud, mis viivad festivali kõige kaugematesse Tallinna nurkadesse. Jah, need kirjanduslikud jalutuskäigud on meil ka saanud, tõesti, võib juba öelda, et traditsiooniks ja ega me nüüd rohkem laiali enam ei lähe, meil ongi ikka enamasti niimoodi, et on siis põhiesinemiskoht Kirjanike maja ja siis on, oleme hoidnud kahte kohta ütleme, must puudel on praegu asendanud kloostri aida väga laiali ei taha minna. Et sellist plaani ei ole, festivali peaks kuidagi veel kvantitatiivselt kasvatama. Ei, me nagu rõhus rohkem kvaliteedi peale, sest pole lihtsalt mõtet, ta läheb liiga suureks ja ta kaotab selle võlu, mis tal praegu on, et ta on niisugune kompaktne, sõbralik ja väike mõnus festival. Aga kas mingisuguseid sisulisi muudatusi näiteks ka tänavu ees ootab selles mõttes, et kas näiteks festivali on plaanis kuidagi temaatilisemalt kujundada või ma ei tea mingisuguste konkreetsete maade välisesinejaid kutsuda või rõhuda mingisugusele kirjandusžanrile näiteks, või, või ma ei tea mida iganes. Ei, me ilmselt seda ei tee, me ikka teeme selle festivali nii, nagu ta on siiamaani olnud. Lähtume väga paljus neist raamatutest, mis on eesti keeles ilmunud. Ja selle järgi katsume valida ka välisesinejad. Tihtipeale just on nii, et sa ei saa seda esinejad, keda sa tahad mingil aastal, siis võib rikkuda mitme aasta peale, kui sa väga järjekindlalt teda kutsud. Kui mingi väga kindla temaatilise žanrilise piiri paneme, siis võib väga kergesti juhtuda, et me ei saa neid inimesi, keda me tahame ja paratamatu, küll tuleb selle žanripiiridest välja minna. Eesti autorite puhul me ei ole teinud ühtegi niisugust esinemist, mis oleks otseselt ilmunud teose esitlus. Pigem katsume vestluse laiemale pinnale viia, teha mitme kirjaniku koosesinemised, vestlusringid mingi tõesti, vot siis juba teema alusel mingi kirjanike esinemise. Nii et päris alguses olid mõned raamatuesitlused, aga sellest me oleme loobunud. Me oleme võtnud teise põhimõtte eesti kirjanike, esineb väga palju eesti luuletajaid ja proosakirjanikke, aga mitte nii, et nad ainult ühte raamatut esitleksid. Sa oled ise kirjastaja ka ja kindlasti nii sina kui ka teised kirjastajad peavad ju festivali natukene silmas ka, et siis kui head read hakkab silmapiirile jõudma, et selleks ajaks mingite välisautorite teoseid välja tuua. Jah, seda ka, aga tegelikult eks ju, mis autorite raamatuid välja tulevad, see on ju ette teada juba ja tegelikult ma räägin enne iga festivali organiseerimist juba teiste kirjastajatega. Et kes on, on lähemal ajal ilmuvate raamatute autorid, kas neid oleks võimalik siia kutsuda, kes on huvitavamad esinejad ja selles mõttes on ikkagi kirjastajatega väga hea koostöö ja noh, praegu muidugi sel aastal kukkus isegi nii välja, et näiteks seitse autorit võib tänapäev nimetada enda omaks. Eliaselt on üks autor Pegasuselt üks, aga see-eest väga tuntud donna Leon. Igal aastal on ikkagi teised kirjastused vägagi sekka lööb kooli brilt on suurepärane soome autorkaid Ketu. Ja eks Eestis oli see asi, et tegelikult mõnda autorit mitu kirjastust välja andnud, nii et need on ühised autorid. Ja mingil määral muidugi tõmbab see neile autoritele rohkem tähelepanu, ilmuvad kas või intervjuud ja midagi neist kirjutatakse, kuigi Eesti oludes ei saa öelda, et see tooks kaasa niisuguse tohutu massiivse raamatumüügi. Võib-olla mõni inimene paneb rohkem tähele seda autorit. No kuidas muidu varasematel aastatel olnud on, kas festivalil raamatuid müüakse iseenesest hästi, kas inimesed, kes tulevad festivalil, ostavad raamatuid? Müüakse, aga mitte ei saa nüüd öelda tõsteid, Need müügid oleksid väga hirmusel suured võiet, et vaadata, et see müügikõver läheks väga järsult üles ka pärast festivali natuke rohkem tähelepanu pööratakse. Niisugustel festivalidel müüakse ikka alati esinejate raamatuid. Kõik inimesed ei osta sealt kohapealt, osa inimesi on juba enne selle raamatu ostnud, tulevad oma raamat kaasas, osa inimesi vastavad hoopis. Noh, kui rääkida näiteks briti autoritest, siis ostavad originaalkeeles stallekto, müüb ka inglisekeelseid raamatuid. Ja see on, kuidas kunagi. Ja, ja mul endal tuli meelde, et isegi eelmisel aastal käis ajaloolane Anthony Piivor siin siis ma ostsin tema, Hispaania kodusõjaraamatu, mida eesti keeles ei ole, see ongi tema ainukesed teostanud eesti keeles ei ole just selleks, et autogramm saada. Nii et autogrammi on võimalik saada kõik raadiokuulajad, pange tähele. Autogrammi on kindlasti võimalik saada, oleneb muidugi autorist, mõne puhul läheb see autogrammi ootajate rida ikka väga pikaks, nagu näiteks oli hätwoodiga. Aga kes tänavu võiks selline autor olla? Ma ei oskagi öelda, võib-olla donna, Leon, ma ei tea. Kati Ketu, võib-olla Sofi Oksanen. Gadja geto on tõesti ksootor, kellest on ka eesti kirjanduskriitika väga soosivalt rääkinud. Et võib arvata, et tema tulekut paljud lugejad ootavad põnevusega. Ja ma usun küll, sest ta on hästi huvitav kirjanik Jennas lõpuks Sofi tuleb oma uue uue raamatu just pärast uue raamatu ilmumist. Jällegi Eestis räägime natuke teistest asjadest kui eesti rahva raske saatus, sest see raamat on tema Detroloogiast niisugune väike kõrvalepõige võib-olla siis naiste ilumaailmaga seotud probleemidesse. Aga muidugi noh, rääkides tõesti mujal maailmas väga müüdavatest staatoritest populaarsetest autoritest, siis ma arvan, et Pieter Bret on kindlasti selline auter Ameerika ulmekirjanikele. Deemonite Sari on, on ikkagi väga populaarne ja üpris kuulus. Jah, tema juurde ma tahtsin ise ka järgmiseks jõuda, et kujutame ette, et eesti ulmehuvilisi tõmbab see nimi kindlasti kõvasti ligi. Ja Pieter pätt ja, ja ta on tõesti, ta on väga hea esineja, väga huvitav autor. Aga vot see on jälle, kuidas juhtub, võib öelda, et mõnes mõttes selle aasta märksõnad oleksid, üks on kindlasti palju soome esinejaid kes tõesti tahtsid tulle sait tulla peale Gadja Ketu Sofi Oksaneni on veel meil baiti, mis tootsid väga huvitav noor autor Soomest mitu soome luuletajat? Jaa, teine asi on, et on sattunud väga palju huvitavaid vene keeles kirjutavaid autoreid mitte ainult vene autoreid, vaid ka Ukrainast, Andrei kurkov. Samuti Lätist neli veni luuletajat, kes esinevad huvitava luuleprogrammiga. Ja üldse kui rääkida, et mis selle aasta eripära on, on see, et luuletaja hiljem väga palju. Ma ei tea, kuidagi juhtus. Kuidagi juhtus väga mitmeid huvitavaid luuletajaid, ütles tõesti, et nad on valmis kohe tulema, no näiteks käeli keeles kirjutav Nuulanikkonneli Iirimaalt siis Fääri saarte luuletaja, siis on änni Freud Inglismaal. Siis on jutuvestja Margot Henderson satiirijutuvestja, kes on ka ühtlasi luuletab ja esineb siis lätist luuletaja Karlis Verdins. Ja üks esineja muidugi, kelle üle mul on ülimalt hea meel, on ikkagi Chang Vanga teema, kes on imekaunis. Space Õed esineja Botswana'st. Kas teda on eesti keelde tõlgitud? Temal oli üldse tegelikult Vistan ühe kogu avaldanud selles mõttes, et pannud midagi kirja, ta on sama tüüpi luuletaja, nagu oli möödunud aastal säära Key tähendab inimene, kelle luule sünnib laval väga paljuski, see on seotud selle hetkemeeleoluga intonatsiooniga kogu esitusega, seal siis nimetataksegi elava sõna või suulise luule esitajaks. Ja ta ise ongi tegelikult avaldanud ühe luule, kui aga tädikesed tegelikult sellele luulekogu luuletusi, ta ei ole peaaegu kunagi ise lavalt esitanud, sest need on juba läinud paberil. Aga ma olen näinud teda esinema, siis ma olen teda näinud Cambridge'is esinemas ja ma olen näinud, kuidas kõik kuulajad olid niivõrd lummatud, et ma ütlesin tükk aega sellest lummusest lahti. Aga millal ja kus teda näha saab? Tal on eraldi esinemine Kirjanike liidus ja esineb ta minu meelest laupäeval kella kuue ajal Kirjanike liidus ja tal on siis ette nähtud terve tund, nii nagu kellelgi oli väga soovitan vaatama tulla. Ja võib-olla teine pilguheit niisugusesse maailma, mida meile iga päev ei tooda, on keskraamatukogus, kus Egiptuse kirjastaja sherif back räägib kirjastamisest raamatutest, araabia maailmas ka sellest, kui palju üldse muu maailma ütleme, läänemaailmaEuroopa kirjanduse, Araabia maailma jõuab, kuidas see vastu võetakse ja kuidas see vastupidine protsess toimib. Ja ka sellest, mida tähendab olla siis kirjastaja, kes püüab välja anda Euroopa kirjanduse sarja Egiptuses väga huvitav esinejaga. See kõlab küll väga põnevalt ja eksootiliselt. Kui sa ütlesid, et palju luuletajaid on siis festivalil on juba mitmendat aastat luulekohvikuteprogramm. Kas luuletajad astuvad peamiselt seal üles? Oi, ei, siin on veel luuletajat, esinemisi, no üks asi on muidugi välisluuletajat, kes esinevad, räägivad, lausa mitu esinemist, on, on suur luule, Maran on kus esinevad peaaegu kõik luulekülalised väljastpoolt Eestit, see toimub reedel kell kuus mustas puudlis. Siis on veel kahes grupis esinevad needsamad arvukad luuletajad, mitte niivõrd maratonina, vaid siis natuke, natuke rohkem antakse neile igaühele aega, see on neljapäeval kell seitse. Ja toimub see kirjanikke Maja musta laega saalis. Jääts teine esinemine on siis laupäeval kell seitse, kus on siis ülejäänud pooled luuletajad. Siis on meil muidugi niisugused korduvad asjad nagu jube jutt, tulijat, kirjelduslikud, jalutuskäigud, siis esinevad meil tulevane kirjeldus, põlvkond, verinoored, kõiki esinemisaegu saab täpselt vaadata, muidugi üks asi on meie kodulehelt, aga teine asi on see, et just praegu on juba ilmunud ka meie kataloogid, mida saab tõenäoliselt kõikidest raamatukauplustest kohvikutest. Et rahvusraamatukogus keskraamatukogust. Ja selle järgi saab iga inimene juba ise oma oma aega planeerida. Luulekohvikud verinoored, siis on vanalinna hariduskolleegiumi programm, sel aastal esimest korda on meil koostöö programm, no teatriga ja see on juba teisipäeva õhtul, ütleme seal festivali eelne üritus, kus toimub siis esiteks etendus kodumaa karjed, sellele järgneb arutelu pärast seda meil Indrek kohvi eestluse elujõust, et vaadatakse siis selle eestlaste olemust kahe kandi pealt. Ja, ja on meil ka esimest korda, esineb päris rokkansambel eesti luulega, nimelt neljapäeva õhtul kell 10 Kirjanike maja saalis esineb ansambel Juhan, kes on siis teinud muusika Juhan Liivi luulele. Täpselt nii, aga need kasutamegi võimaluste kuulame ansamblit Juhan ansambli Johan koosseisus on järgnevad muusikud Riho Sibul, Jaak Sooäär, Henno kelp ja Andrus Lillepea ning kuulame nende lugu. Ei mina taha raha. Loetud ja kirjutatud. Jätkub kirjandussaade loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme, kuulasime äsja kollektiivi Juhan muusikapala, ei mina taha raha ning tänase saate teema on kirjandusfestival head Read ja sel puhul on minuga stuudios festivali toimkonna liige Krista kaer. Rääkisime päris palju nüüd juba sellest, mis erinevaid esinejaid festivalile on, et palju on soomlasi, palju venelasi ja palju on luulet. Luulega edasi minnes võib öelda, et väga professionaalne luule esitamine toimub kajal laupäeval kell 18. Mustas puudlis nimelt Soome selle Oviiri näitleja Frank Boyle esitab seal miljon Battlerieissi luulet. Muusika saatel. Praegu on üsna palju olnud juttu muidugi väliskülalistest tahaks kindlasti märkida, et selle festivali jooksul on võimalik kuulata esinemas ka Aino Pervikut mari saati Paul-Eerik Rummot väga huvitavate juttudega. Siis Esinevad Jan Kaus, Indrek Koff. Nad on muutunud juba tõesti niisugusteks festivalis Tamme esinejateks. Ja toovad jälle siis omamoodi nägemuse stiilist, kirjandusest, sellest, kuidas sellele vaadata. Natuke lõbusam ost, millest võib-olla isegi võib öelda Üks festivali püsiesineja on ju veel ka Jason Goodwin, kelle puhul on vist raske öelda, et päris välisesineja oleks, tema teeb ja tänavu ka oma töötoa. Ta teeb töötoa ja peale selle vestleb ta Donnaleooniga, mis tõenäoliselt kujuneb eriti huvitavaks stanna Leon on krimikirjanik, kes on 25 aastat elanud Veneetsias ameeriklanna ja ta on kirjutanud siis kõik need ülitoredad, inimlikud ja soojad raamatut, kus küll kuritegu on, aga kus kogu elustiil ja kõik muu komissar broneti juurde kuuluvad jääb peategelane, selle nendes raamatutes on väga paljuski Veneetsia ja väga huvitav on kuulata ilmselt, kuidas temaga vestleb siis kirjanik, kelle raamatute üks tegelane on Istanbul pesiga seitsmeni. Ühe raamatu tegevus on Veneetsias, isegi. Peale selle vestleb ta veel entry Wilsoniga inglise proosakirjaniku ja, ja siis elulugude autoriga, kes muuhulgas on kirjutanud ka jumala elulooAga ilmub nüüd eesti keeles lähemal ajal kuninganna Victoria elulugu. Ja viktoriinide võib-olla jõudis ka selle tõttu, et ta kunagi avaldas raamatu Victoria aegsetest kommetest inglise elanikest üldse Viktoriaanidest. Ka see periood, kui kuninganna Victoria valitsus on üldse Inglismaal olnud väga oluline ja sellest on palju kirjutatud. Ja nagu ta ise on öelnud, on ta püüdnud näidata kuninganna Victoria niisugust inimlikumad külgest, muidu tast jääb niisugune kaunist peletisi ettekujutus. Teda peetakse ka erakordselt suureks erudiidiks, nii et ma usun, et nende vestlus pakub üsna palju kuulajatele. Et selles mõttes võib öelda küll, et kava on natuke sarnane või kava mingis mõttes paika loksunud viimaste aastate jooksul, et on ilukirjandust, on ajalookirjandust, on alati ka mõni ulmeautor, on katsutud ka mingisugust tasakaalu eri maade esinejate vahel leida. Ja, ja mul on veel ka väga hea meel, et peaaegu et viimasel hetkel nõustus tulema festivalile ikkagi Peeter pomerantsi, kes näiteks möödunud aastal tulla olnud ja tema raamati Vene meediast ja vene propagandast on üle terve maailma väga kuulus ja pühapäeval kell 12 vestlete Toomas Hendrik Ilvesega sellel teemal, mismoodi siis vene meedia vene propaganda toimib ja kuidas nad kumbki seda näevad. Ja üks mitte ilukirjanduse üritus, mis pakub kindlasti palju huvi ja mida on võimalik pärast järele kuulata, tõsta võetakse üle, see ülikoolis on vestlusse Distopiatest või antiutoopia etest, kus vestlevad Mihkel Mutt, Tõnis kahu ja Johanna Ross. Festivali mõned intervjuud salvestatakse ja neid on võimalik vist hiljem ka Eesti televisioonis näha. Ja meil on väga hea koostöö ETV2 ja ETV plussiga. Ja mõlemad need kanalid on väga huvitatud intervjuude salvestamisest, neid tõenäoliselt on võimalik ja pärast näha ja järele vaadata isegi pärast näitamist veel peale selle kantakse üsna mitmed või õieti ka salvestatakse, näidatakse üsna mitmeid esinemisi, eriti just eesti autorite esinemisi Tallinna televisioonis. Ja seda ma ei oska praegu täpselt öelda, ega igal aastal on, on tahtnud midagi üle kanda ka. Kultuur ERL. Ma vaatasin ka festivali kodulehelt, et festival on üldse väga korralikult, kõik võimaliku, uue meediakanalite sotsiaalvõrgustikega ühendatud. Nii et kes mingil põhjusel ei saa mõnel üritusel ise olla, siis seda infot on internetis ikkagi rohkem kui piisavalt. Infot on aga, aga me põhimõtteliselt kõik ei taha ülekande juba selle tõttu, et, et ei tekiks niisugust tunnetata, mis ma selle palava ilmaga sinna saali lähen, ma istun kodus ja vaatan mõnusalt ülekannet, sest festival on ikkagi see, mis sünnib tegelikult publiku ja esinejate koosmõjus ja saalis olles. See kogemus on hoopis midagi muud kui, kui võib-olla kodus seda vaadata. Loomulikult, aga nüüd, vaadates seda midagi ei ole teha, ikka peatun rohkem välisesinejatele, sest ma kujutan ette, et ka ei raadio kuulajad meie oma kodumaiseid esinejaid teavad paremini, et kui vaadata ikkagi seda välisesinejate seltskonda, mis on väga kirju ja väga suur, siis millise läbilõikes ja sellest, mis praegu maailma kirjanduses toimub, meile annab? Ma ütleks, et annab ikkagi mingisuguse ettekujutuse küll ja annab ta just selle tõttu, et Ta täiendab nagu ikkagi seda, mida Eesti kirjastajad on ka valinud, väljaandmiseks. Siin on, on praegu nimetagem seda siis kõrgkirjanduse esindajaid, näiteks Mihhail, riskin, kes on siin küll kord juba varem ka käinud, on läinud aina populaarsemaks ja enam väljalt kirjanikuks üldse maailmas. Kurkovi tõlgitakse üle terve maailma. Samal ajal on meil esindajad krimikirjanduse tipud jonnaleooni näol. Kas tal on juhtunud ka nii, et on kolm autorit, keda võib mingis mõttes des nimetada ka ulmekirjanik, eks üks neist kuulub veel ka rubriiki eestika, ma ütleksin nimelt peekhadžinson, kes on kirjutanud oma ysna palju laineid löönud raamatu eestikokk ruudist, kes siis seikleb tuleviku anti utoopilise Euroopas. Ja Euroopa sügised, kes ei ole lugenud ehtsa, soovitan, see on päris omapärane raamat, natuke ulme ja natuke minu meelest ka kuidagi oma. Võib olla soovimatu moel päeva poliitik. Nojah, ja eks tegelikult, kuidas seda võtta, peaaegu kõik ulmeraamatud on üsna sotsiaalsed tegelikult. Ja julgeksin täiesti kindlalt öelda, et väga tõusev täht kliernoos, kelle Harry Augusti esimesed 15 elu on ka hästi palju tähelepanu saanud ja tema mäng matuseaja ja inimeste psühholoogiaga ja vastutusega ajaloo ja aja ees on ääretult huvitav. Ma just äsja rääkisin ühe inimesega, kes ütles, et ta oli sunnitud selle läbi lugema kaks korda, sest talle tundus, et ta ei saanud esimese korraga päriselt aru. Ja sinna juurde veel ka ikkagi ajaloolasi, inimesi, kes kirjutavad tänapäevapoliitikast, nii et ma arvan, et see annab mingi ettekujutuse küll. Eks iga aastaga, see pilt muutub ka laias maailmas. Ja, ja iga aasta selles mõttes on ka festival täiesti uus ja värske, et ükski festivali sarnaneda eelmise omaga, sest kirjanikud ju muutuvad. Publiku muutuks, publik muutub, aga ma tahaks arvata, et see, mis jääb, on, on see, et kirjandus on hea kirjandus on huvitav ja kirjandus kutsuka pärast festivali võib-olla lugema. Ei noh, kui võrdluseks tuua, ma ise käisin just vaatamas Helsingi kirjandusfestivalil, mis on väga nooruke, alles teist aastat Helsingi letil. Ja kui ma olin kuulanud seal esinejat, siis esimene asi, mis ma tegin, oli niukesi raamatupoodi ostsin raamatu. See käib jah, sageli nii, et võib-olla mõne autori raamatut käes hoides ei tekigi mingit erilist tunnet, aga saades lõpuks ka teada, kes see inimene on siis tekib ka soov lugeda, nii et juba sellepärast ma tõesti soovitan ka kõigile kohale minna, see on ikka hoopis teine tunne, kui näha seda autorit päris elusast peast. Ja, ja teine asi sageli inimesed arvavad, et mis ma lähen, ma ei oledalt midagi lugenud, see ei loe seal kohapeal lihtsalt autoreid kuulata, kuidas ta oma raamatust räägib, see on hoopis midagi muud, võib-olla pärast seda tekib tahtmine või vastupidi, nagu kinnistub arusaam, et eided oma tõesti lugeda ei taha. Aga igal juhul see ei ole maha visatud aeg. Ja muidugi, üldiselt ei ole kirjanikud kõige rumalamad inimesed ikka selline raamatuid lugenud, rahvas ikka tore kuulata, mida eksraamatuid lugenud inimene räägib. Jaa, on küll, ma ei ole veel mitte ühelgi kirjaniku esinemisel tegelikult käinud, kus moleks pärast öelnud, et taevake küll see oli igav ja tühi. Enamasti ei ole. Kas sul on festivalil mõni enda lemmiküritus ka või see oleks praegu alatu hakata sulle nüüd midagi välja tooma? No ma ütlen, et see teema on kindlasti üks minu lemmikuid ja üks üks esinemine, mida ma kogu südamest ootad. Ja huvitab mind ka tõesti väga kliernoos esinemine. Luuleprogramm on niivõrd huvitav, et ma ei saa öelda, et muidu oleksid niuke kirglik luulehuviline, aga, aga tundub, et sel aastal on see ääretult põnev. Ja ma olen ka väga pikka aega ja väga usinalt lugenud Donna Leoni raamatuid. Ja ka tema tundub olevat äärmiselt huvitav inimene. Ka tema raamatute põhjal on nüüd välja antud juba Veneetsias jalutuskäigud, kus komissakronetiga ja neid tõesti seal korraldada exe Bruneti on, on saanud osaks Veneetsiast, kuigi Donna Leoni enda nõudmisel ei ole ühtki raamatut itaalia keelde tõlgitud. Tegelikult, eks, et asi on lihtsalt selles, et ta ei taha Teie, et Veneetsia elanike jaoks temast saaks kirjanik, kes tänaval ära tuntakse. Las ta jääb meile igavesti pisut eksentriliseks välismaalaseks. Kui sa juba mainisid jalutuskäike, siis kuhu tänavu kirjanduslikud jalutuskäigud Tallinnas viivad? Jalutuskäigud on kalamajas sedapuhku ja sinna saab juba ennast registreerida. Siis on vanalinnas, mida meil ka enne ei ole olnud ja ka sinna saab registreerida, siis on Kadriorus jalutuskäik ja nõmmel. Need on muidugi juba üsna traditsioonilised. Igatahes on need ka sellised väga toredad üritused, aga tõesti, nende puhul on sageli suur tung neile. Jah, praegu juba saab ilusti ennast kirja panna ja muidugi tavaliselt lõppevad alati kõik festivali üritused, siis suure luule lugemise ja kirjandust peoga kapsastes ehk siis Koidu tänava Kirjanike Maja hoovis. Täpselt nii, nii et sellega me oleme festivalile mingis mõttes ringi peale teinud, aga et need raadiokuulajad valesti aru ei saaks, me ei maininud kindlasti mitte enamikke üritusi ja vaid mingit osa esinejatest. Põhjalikku infot saab kodulehelt www punkt. Head read poee, aga kristallis pole käega märku, et midagi väga olulist on veel mainimata. Jah, ma tahaks kindlasti mainida veel toimuvad üritused, ka lastele toimivad need lastekirjanduse keskuses. Seal on sel aastal natuke vähem välisautoreid, aga esineb seal näiteks Soomest Siri kolu. Ja tasub igal juhul minna sinna kuulama eesti lastekirjanike kõike seda, mida, mida pakutakse lastele. Jah, see on küll väga oluline tähelepanek, et see siin on midagi nii sellistele tõesti karmidele kirjandus, fännidele, aga on ka selliseid üritusi mis on kõige väiksematele, kes võib-olla ise veel päriselt lugeda ei oskagi. Nii et midagi igaühele ja seda on ainult rõõm kuulda. Nagu öeldud, kirjeldusfestival head Read kestab 25.-st kuni 29. maini ehk siis järgmise nädala kolmapäevast kuni pühapäevani, kuigi ürituse, nagu e-üritus on juba teisipäeva õhtul. Kordan veel üle, et kava saab kõike näha festivali kodulehelt ja raamatupoodidest, kohvikutest ja mujaltki leiab ka juba festivali kavaraamat osakese. Ja Krista kaer, ma tänan selle vestluse eest, soovin jõudu festivaliks. Mina olen Peeter Helme. Kirjandussaade loetud ja kirjutatud on taas eetris nädala pärast ja saadet jääb lõpetama festivalil üles astuv ansambel Juhan, nende lugu ikka raskem istma jääda. Kuulmiseni. Keegi. Ei. Too ju tuurja. Kaetanud.