Täna on Kaja loodimisel sõjaajaloolane ja nagu te iseenda kohta ütlete, monarhist veendunud monarhist. Jüri otsineks, tere. Sellisel juhul peaks ütlema, et saate Sügisele rääkisime neitsitornis vene erg, prevelis loengusari ja Pedaru, väga tore kultuuri juhtiselt ütles, tead, mind hoiatati su eest, valge kartlane monarhist. Ma ei hakanud küsima, kes hoiatas, aga seal on ikka tore küll, kui kui ma üksinda suudan ohustada Eesti riigi, alustada. Ühesõnaga, ma ise nimetan ennast ikkagi koduuurijaks. Nii aga räägime Jüriga teie päritolust, teie suguvõsa on pööraselt põnev. Me leiame sealt vene aadlike, gruusia vürst, baltisakslasi voolab panne. Kui te nüüd meenutate oma vanavanemaid ja võib-olla ka vanavanavanemaid, siis kes on kõige kirkamat persoonid, kellest võiks rääkida tänases saates? Kõige kirkamat persoonid on need, kes on nagu meie erujuhid sünnist saati. Vaieldamatult kaks vanaema üks oli siis Tallinna vanaema, teine Moskva vanaema. Tähendab isa ema ja ema ema alustades nagu ema emast, see asutus Eestis siis, kui ta iso jurisJodervisusel jõukov. Topeltlimiidiga sai ka abiga senine suli, Mihhaiunu suli, kes oli catchanast sündinud oma mõisas. Suleebute suguvõsa on suhteliselt vana Venemaa repowittes tuli Jaan neljanda jaan julma striapsi mis tähendab õukonna, kes vastutas sari riietuse eest sõjakäikudel. Kõik oli väga täpselt seal reglementeeritud ja uurides hiljem arhiividest vot just maavaldusi ja Kurskistanzuleebuid pärit, ma leidsin, et 16. sajandil kuulus Kurski kubermangus Kurskima 26 korstent, nagu öeldakse, kihkusel 300 pärisori sisseerida. Ja loomulikult Moskva vanaema siis isaliin, see on Vassovite väga vana suguvõsa. Washi tähendab vana vene keeles kena, ilusat nagu graphni tähendab ilusat pringleadmine, noh ühesõnaga hea väljanägemine ja vot need kaks vanaema, esimene eluperiood, kus inimene üldse kujuneb ja areneb seitse aastat, siis Moskvas patriarhi tiigi ääres. Ühesõnaga te sündisite Moskva, Moskva patriarhi tiigi ääres, kus Digini iseenesest oli 40 sammu. Ta oli tänavas, mis kandis nõukogude Zoltovski, tänavanime hiljem, nüüd on vist hirmuovski periood hakkama hiljuti Google rehvist vaatasin issand jumal, euroremont, esimene korrus, kõik ärid, aga siiski noh, tunned ära, puud on suureks kasvanud ja seesama pargivahimajake on nüüd restoran renessanss, aga muidu on kõik nagu samad. Vot need tegid ja mõjutasid mind kui inimest, sellepärast esimesed jõulud, mis vanaema laulis, mis ma mäletan otsama purdioni Lermontovi tekstile. Väga palju vanu vene laule ei võtnud ka kõik need Moskva, mis on hävitatud ja keskmine Puškovi ajal. Gaasilaternad elektrilaternad jäävad kõik need väiksed tänavakesed ja revolutsioonimuuseum vanas inglise klubis, ühesõnaga ja siis need sugulased, kes elasid üle punavõimu, olles. 40 aastat nagu pensionile muide läks pere tõlkinjas oma juubelit tähistas siis kahe aasta pärast lihtsalt lagunes, on ilma tööta ja ja see on väga südamlik, märgin natuke südamlikkust seoses esivanematega, oli see, et kui ma talle helistasin üle väga pika aja aastal 2003 oli abielus vahepeal juba ja kõik sihuke vana hääl lapsepõlvest sama ei räägita ka aastakümneid. Elutee küsinud, tahkub ja juure. See on kirjeldamatu, see nagu Eestis pole isa nina esid. JÜRI jõlguvad intervjuus ja siis vahest kui Saksamaal kohtudes esimese põlve immigrantidega, kes 88. olid üle 90 Pisarad hakkasid mul voolamas Jal Ladinašiftisi Vanbuunine. Ühesõnaga, kui te saate aru, millest ma räägin, pisarad voolavad, pisarad valmis ja mitte midagi teha. Puudutad plaati, sa kulutad elavat ajalugu. See puudutab Rangers staabiohvitsere. See puudutab kõike seda, mille sa oled olnud koguma natuke elu. Ma hakkasin uurima, miks on juhtunud nii, et siin räägivad meie vanaemad ei ole ainult sugulased seda prantsuse keelt soli salongi õunakeel. Seda pehmet prantsuskeelt meda Laurile isegi ei oska rääkida. Ma elan kuskil, ei kuule ka Prantsusmaa. Ja miks väljas on vot need bareljeef ikesed vaatega kiilaspeole habemik kiilaspeaga, et kui ta muud margiliinidest, kas siis mundreid ei meeldinud või kas siis ülemus oli liiga üle kuue, seitsme aastase lapse mõtet, kes kuule vanaema, kes oli noor, hästi vaikselt prantsuse. Sihuke lakkamatu lumpeni, sovjeti, rumpeni, lakkamaturgi, vot siis inimene hakkab püüdma mõistma seda võtvad kõike seda, mis sellest kõigest välja muidugi sattudes Eestisse, ma ei saanud aru jälle, mis sinimustvalge ei meeldinud või milleks teda aastal 40, eks valge-sinipunaoli minu arust ka ilusam sinimustvalge kui see sirp ja vasar punaseks ja vot siis niimoodi kasvades hakates uurima tõeliselt kodu, koduloo ajalugu, tekkis huvi ajaloo vastu hiljuti maja lugu 78. aastal Tartu Ülikooli. Sest ma teadsin, mis asi on nõukogude ajaloo käsitlus. Olles ise Lovermi ohvitseri järel tulid ja vaadates filmi Chapajev filmiklassika, kus seal Kappeli ohvitseridest ohvitseri rügemendi lähevad ja film näitas kõik õieti ainult see finaalsele lahingus, seni finaal oli vale, Nad ei jooksnud. Nad läksid rivisammul nagu muide Napoleoni vana kaardi kunagi tulistada. Rahulikult rünnakul nad läksid, langesid täpselt nii nagu osa rügement ju Musta merre lasi ennast ära uputada tulistasid, tulistasid juppusidki ära. Uppusidki aastal. No see on siis, kui krimi võlgu alutati kodusõda, nii et, et kõik see ajalugu, mis käib mulle vigeenide, vähe sellest, vot koguse Margan vene vaimus, mitte nõukogude seal vahel on kuristik erinev nagu ida läänest ja hiljem ja kui Moskva punane väljak otse sajandite sajandite hingus, mida ma tunnetan, monument ju ninja Pozovskile hilisem aga vaata siduda Sännid kirikeks Kaasani vallutamine kui Venemaa impeeriumi esimest korda just läbi selle, et tollal 20 aastane Jaan Juum valutab ära ju kaaslane, mis on juba küll tatarlaste pealinnaga uskunud moslemite usk, kaks suurt usundit, õigeusk ja see on sisuliselt esimene impeeriumi tunnus. Just selles jaan julma ajas peitub ju ka vene hilisemat revolutsiooni kolme faasi ehk viies aasta seitsmeteistkümnes märts veebruari ja oktoober, algpõhjus, juurestik, rahvas, mäed, tohutus verd ja seadusetus, mida lubab endale. Aga võib ka rahvas rakendada vale Dmitri esimese, eriti teise ajal. Ja vot see kättemaks, vereorgia, lihtrahvas teda olemaski pole. 90 protsenti rahvastikust võib teha tegusid, kui tema julmus võimu julmuse ületab kud, sealt saadi maitse suhu ainult siis kasvõi lühikeseks ajaks võetakse kuulda rahva häält, täpselt samuti nagu Pugatšova. Sakslanna Katarina, teine sõdib kadakaga nimetatud mar kipugatšovikseks. Ja muide, tema väga vaprad kindralid soovitavad tal igaks juhuks pealinnast lahkuda Peterburis sakslanna teadetes viga, tugev politsei, lahku kunagi pealinnast ja su voorub, ma kirjutasin endast raamatu 2010 eriti fikseerita seda, et Mihkelson ei saanud hakkama, suur sai, tal olid juba Poola mässu mahasurumise kogemused ja taga ajada mööda neid lõpmatuid teeb ta lihtsalt kutsus kokku kõik nii-öelda Atomanid ütles, et kui teda mulle üle annate, siis on kõik okei. Aga kui te ei anna, siis on teie pered, kõik lähevad valdkondi, taktikat nad sellest eriti palju ei räägita, sest suurum kangelane kahtlemata Ta on ligi 50 lahingut, mille vene sõjaajaloo suurkuju, aga vot need on väga keerulised nüansid, jäävad kõigest sellest läbi närida. Ma sain aru, et Tartu ülikool teadmiste vaatamata Helmut Piirimäe, Sulev Vahtrele suurtele ajaloo koaaladele, et ka nemad on sunnitud, aga ma ei viitsinud lapsepõlvest nägusid õppinud tegema, et vot siinpool korteri ust me räägime, nagu on asjal vorme, vaikima. Teil on geenides veel gruusia pärit Poola päritolu baltisaksa päritolu mõni köitev persoon, nendest liinidest, suguvõsaliinidest. Suguvõsaliinidest kõige köitavam persoon on see vana vanaisa gruusia poolt, keda ma kunagi ei näinud, kes oli just poolatari marja, sealt oskaga abielus, kes tegeles põhiliselt koerte aretamisega. Tal oli vist kaks või kolm väljasõitu, tähendab hobused ja õlad ja, ja tema iseloomule norm. Ma tean, mis isa rääkis oma vanaisast, et kui ta sõitis oma serveri ette, siis ta karjus veel tullast väljumata suve kõlas Barroso, mis tähendas seda, et jääkülm tuli tuuakse keldrist Afganistani laua peale ja tal oli Inglise kindlat katust Riisalul inglise buldog, prantsuse, vaid inglise buldog, kelle nimi oli vaikus gruusia keelest tõlgituna öökull. Kui jäävad sellest vanavanaisast ta vanast peast, kui tõrjub hästi vana ja mängis lolli, kes mööda tänavaid ja mõttes, kas nad tunnevad teda ära või mitte, on finišis. Kus riided on niisugune sürrealist oli ta maa oli vast kõige selline, noh, iseloom oli tal kõige niisugune tüüpiline isa kolis mingisugused, võib-olla geenid on temast otse äkilisus ja äkki viha on üks kunagi need saatis ilmselt päritud sealt. Kuidas te selle pärandiga olete hakkama saanud, kas see on olnud teile selles mõttes hea, et, et te olete nagu võtnud igast rahvusest või sellest suguvõsaliinist parima või te olete tulnud, et see on justkui kooriumi, ei leia oma identiteeti ja teil on raske ennast määratleda? Ei, ma olen siis identiteediga, on just kõik korras, see on puhtalt vene kultuuriruum. Vanaisa grusiin, lõpetades tihvlissi Ungru kuulin, bovitšikuna, ta esimese ilmasõja ajal jõudis juba staabikapteniks diviisi komandöri adjutandi tahtis isegi mingi rahvaküsitluse ajaloolase panna kirja venelane, Gruusias olid õlita argurid ju venekeelsed gümnaasiumid, võrdsed prantsusekeelsetega, täpselt samuti baltisakslased. Vana mõjus Leonid Fammust ka tsaariarmee staabikapten ütles kunagi oma pojale, et digilevile, kes oli siis nagu teises ilmasõjas Wehrmachti stseenid. Ma ei oleks kunagi uskunud, et. Puhas baltisakslane nii ema poolt Jevgenia niitavast kuivoodemorfon multš, nad tulid Eestisse Neljateistkümnenda sanduvad, milline riigi tekkinud mõtetki isegi Shipenbakside rõdule, kes poolt aval Peetril. Kusjuures nendest pärit ja aga vaata, kui nüüd uuesti tekib nagu Poltaava, kas sa läheksid ka nagu suveliga teisele poole üles? Teis minuga seda hirmu ei ole, mina ei läheks. Ah, et mõtlen nii või, ja see on kriminaalne, noorežypenbashei mõelda on teie minu asi on üldse. Nii, et identiteedikriis ei ole mul küll mitte mingit, aga mis puudutab seda maailma mitmetahulisust, no vot, ma ei tea, Hannes, kas ma olen õnnelikum sellepärast et ma olen lugenud Kalevipoega ja Kalev alati ja mis väga erinevad, väga erinevad õppused ja oma arust vähemalt sellest aru saanud võrdselt fenombudiinodega võrdselt kangelasega tiigri, noh, seda ma ei tea, aga see nagu keeltega, mida rohkem keeli valdad, seda rohkem su maailmas endaga kaasas kanada ka muidugi inimene ei saa olla esmaspäevast kolmapäevani grusiin, kolmapäevast pühapäevani. Venelane mult küsiti muide seda kui 2008 Vene-Gruusia sõda, et kuda ta siis siin gruusia lipuga ringi käid niimoodi, Eesti rahvusringhäälingu venekeelne, sa oled, seda mõtlesid, et kui hakkan poliisi pommitama Moskvat, siis ma vene lipuga praegu pommitab Moskva diviisid, värvin, ma kuulsin, ma helistasin sugulastele, pommid langesid. Aga noh, põhimõtteliselt muidugi, see on õudne. Kaks kristlikku õiguslikku Raplast annavad üksteisele mograation, keerab hauas ringi. Näiteks. Te olite seitsmeaastane poiss, kui teid koliti Tallinna ja te läksite Tallinna kõige vanemas tegutsevas õppeasutusse, siis Gustav Adolfi asutatud Tallinna esimese keskkooli tolleaegse nimega. Kui raske oli kohaneda? Adolf, teine kirjutab all jah, mul selles mõttes ma veel ei teadnud koole ja milline on kool ja mul polnud koolist üldse mingit ettekujutust, siis satud vot just nimelt Gustav Adolfi Gümnaasiumi ka ajalooline võtavad kõik nagu kõik, nagu see elulugu nagu haagib sellega, nagu lükkab takka. Et tegeleda just nimelt ajalooga retrospektiivi kaja sisse saada aru, et ja et sinna nagu lugu hakkab, sa oled esimesse klassioleku müts, uus elu, aga seal hakkas uus elu topeltnagu keelekeskkond ja rahvuspsühholoogia, eestlased on hoopis teine. Ja ega see kerge ei olnud, sellepärast et kodus ei saanud keegi aidata koolitükke teha, mis on väga oluline. Muuseas eriti naljakas oli see, et mu Tallinna vanaema ju nii õppinudki, vot need välta ei astme, tekkis ta küll. Aga loomulikult, eks kogu eesti aeg oli elatud eesti keskkonnas. Aga ei olnud mitte mingit abi, üks d või kaks teed. No no vot, eks ju, ja teise klassi lõpetasin kiituskirjaga vägagi uskumatu saavutus olles kõik suved ikkagi Moskvas ei ole ja, ja mõeldes, et huvitav, miks mind pagendusse saadeti, et ju siis tarvis. Aga see oli majanduslikel kaalutlustel või see on ju väga lihtne, eks tollal Te teeksite 67 arstide palgad, mul oli vorstid, kõik, kõik, kõik hästi. Isa, kui ta tuli teisest ilmasõjast välja, siis tema vanaisa Saariagnaks ütles, et sinu need üheksakuised kursused ei maksa midagi, seal lendad. Siis ta läks õppima, arstiteaduskonna lõpetas, saadeti Eestisse. Mida ta Eestis teadis, ta? Kaks marki oli Eesti vabariik, üks oli sepp, taob mingit asja viis senti ja teine oli Konstantin Päts. Ei, kolmas oli ka kolm lõvi, siis ta uuris sealt oma tuttavatelt. See on siis 58. aastal pakuti Kasahstani või Eesti NSV-s ja siis öeldi, et seal on hästi vihmased ilmad ja siis ta vaeseke tuli Moskva rongilt, oli Moskva siia. Sest tapidiselt ära sõitnud, muidugi tagasi kolm aastat panna, aga siis ta nägi, milliseid jahipidamisvõimaluste oli kergelt jahimeestega jahil juba kümneaastast. Gruusias on metssead poolmetsistunud kodusel ja faasanikanepit, muud seal ei ole. Põdrakaru tõelised metssead või ei? Iseenesest tundub ka täiesti võimatu, õppis eestikeelne nõmmele pandi elamud, kus ei peaarst, ta ehitas Mustamäe polikliiniku ehitust, oli 18 aastat peost vaat aga seal on Eesti poisid, olid kõik siis jahimees leiab ikka jahimehed üles ja siis mingi kahe aastaga purssis juba, nii et joonud mingit adoptsiooni või kohanemise probleeme mul olid küll, mul olid väga noh, ma ei tea, mis oleks saanud siis, kui ma Moskus näiteks seda teha oleks istunud ka praegu Kremlis, mingis analüütilises büroos ja kus niholkowigalajatanud Eestile ja Lätile, nii et oleks. Räägime nendest aastatest, kui te tutvusite Eesti tolleaegse intelligentsi ja siis 70.-te 80.-te aastate vene intelligentsiga, kes Eestis elas. Mida nendest aastatest? Jah, see on päris põnev, Asso ja ma ütlesin, kuhu ma ei läinud õppima, aga ma jätsin ütlemata, kuhu ma läksin õppima, ma läksin õppima siiasamasse, lähedane vene keelt ja kirjandust, just nimelt, et saada ajalugu ja kultuurilugu ametliku ajaloo käsitluse väliselt, sest meil olid väga head õppejõud pagendatud Venemaalt veel usub näiteks Alexander Theodor Luts, kes siit Eestist 92 või kolm läks, push, tumm. Ühesõnaga see on maailmatasemega inimesed just nimelt vene erialal. Tolad seal ei olnud, aga ma juba teadsin, kelle juurde ma lähen. Ja läbi selle muidugi. Nii mõnigi kursusekaaslane oli väga kõrge tollaste jõustruktuuride ohvitseride lapselapsed, kes mäletasid, kuidas päts arreteeriti ja ma ei ole näinud suuremat nõukogudevastasust kui selle kolmanda põlvkonna, noh, ühesõnaga seal on täpselt sama nagu moskva kuldne noorus. Kus põhianekdoodid, räägite ju sellest samast võimust, mis aga noh, see on loomulikult, see on kõik, nii, see on nagu omal ajal tuli suuruvust Nikolai Nikolajevitš inspekteerima ühte rügementi polgukomandör, siis näete, siin on revolutsionäär. Vot see härra ohvitser, cropotgenid teevad, siis vesteldakse nii, aga see ei tähenda seda, et riigitruudust ei ole. Aga siis ma mäletan lõpmatuid vaidlusi Saarominsiga, kes pidas oma kohuseks olla. Kahtlemata oligi Dostojevski suur spetsialist. No mul nagu haridusse, Jovski tema loomingule eriti idioodile hoopis teine lähenemine ja need vaidlused ei lõppenud tema relvastatud teadmiste ja kogemustega. Aga mina olin jälle, noh, mul oli Kööde venekeelses tõlkes näiteks kaheksa köidet loetud ära, seitsmendaks klassiks. Vot need lõputud vaidlused, kus sa pead tõusma, oled sunnitud, noored pätid annaks tõusma vaidluse tasemele andsid mulle väga palju, andsid mulle tohutult palju, ma mäletan tsüklonovsket Liidjasti panemata andis meile välis kirjandust, seal oli prantsuse kirjandusega tohutud vaidlused, mina kaitsesin seisukohta, et inimene ei pea pürgima sinna, kuhu ta ei ole loomupäraselt sündinud. Tema, ma ei teadnud, tuli seda Ukraina nälja ja noh, lastekodu jäävad kõik Moskva ülikooli lõpetanud väga erudeeritud inimene olevat kaitsesse, kohtlikutust peabki, inimese pürgimus peabki olema, vot vot sinna ennast süüa, kuhu ta, ma pidasin seda matslikuks moneeriks tõusinglikkusekse. Ma imestan, et mind ei pandud vangi, kui ma täiesti avalikult Rikolooriga ringi lehvitasin ja Peeter Suure monument oli pappi mošees tehtud, uurisin, filmiti, luurifid jäävad sinna, ma viisin neid Lilliks, tõsi, miilits mind arreteerida. Isegi märke ei olnud, sellest ilmselt mõeldi, et ikkagi noh, see on tore ikkagi meie. Kohtumise Eesti intelligentsiga 70.-test 80.-test aastatest. Vot see hakkas jah läbi ikkagi põlvkonnakaaslaste tollal noore Jaak Johansoni, kes õppis seitsmendas keskkoolis, Raoul Kurvitz. Sõnaga seitsmes keskkool on praktiliselt üks aasta vahet. Raul läks õppima ERKI arhitektuuri. Õppis siis ka arhitektuuris. Läks nahkehistöös ja vot läbi selle läheb aastake teine juba Riho Unt tunud Pedast Erki juba Volmeri järgi tund ja võtangi selle koosluse ei olegi selle noh, nagu omal ajal Rauliga alustasime ansamblit, siis hiljem see Henry tuli. Kamatult sisenes siht omaette ja vot siis, kui sa juba Kuku klubis räägid Hermakülaga Viidinguga räägid ikka tõsiselt, räägid ikka nagu sihuke tunne, et. Juhan Viiding oli teist umbes põlvkonna võrra vanem. Kuidas te seda suhtlust ja tutvust Mäleta, ega, ega ta minu jaoks nagu ei olnud, seal oli muidugi bioloogiliselt sünniaasta järgi sünniaasta järgi, aga kui juba seitsmendas-kaheksandas klassis hakkad lugema tema, see, mis tuli helgiheitja vingeid, jäävad vaid kõik see kogumikku mu peas ei ole Johnson täpsemaks, paremini peast. See on niisugune tunne, et mu naaber, sest temal õnnestus kogu sellele õudlusele, mis tuli 40. säilitada klike kaheksat Salumblikus selle sõna kõige paremas mõttes ja seda kõike, mis võeti ära rääkimata, noh, kõigepealt luuletused ja laulud, eks, aga hiljem juba kui ma teda laval nägin ja siis ma sain aru, et tegemist on sellise fenomeniga. Ma loodan, et kunagi hakatakse Eesti kultuurilugu nimetama, Viidingu ei tohiks sinna, peab minema mööda veel 100 aastat täpselt samamoodi nagu ma usun, et kunagi hakatakse Eesti kultuuriloos, Toomaga Johansonile Johansonile puhiks, rääkimata tuksunilt Jaagust ja ühesõnaga valus on praegu vaadata, kui lähed plaadipoodi ja tahad Tucsoni plaati küsida, kes kuidas eesti hümni uut meil on olnud kirjutanud mitteametlikku hümni ja siis kuidagi hiljem muidugi läbi jaagu. Vot kõik need Paul-Eerik Rummo, tähendab, see on need jaak ei sees ja võttis mu käega iseeneslikud ja ma mäletan seda mõõdet, kus otse soome-ugri alade õudse soome-ugrilisusega, tegelikult vene klassikalise kuldajastuga son Puškini, vot kõik need, Ruslan ja Ludmilla augus istub Soome tark Soome, eksju, tegelikult, kui lähedal Neeva delta. Suudid Peetri ajast hakati siis nii-öelda oma keskkonna, ma tean, see on põimunud kõik vene klassikalises kultuuris, mis teeb lõppkokkuvõttes kõik need vene poeedid, Palmunud ja Severjanin ja vot vot seal nagu midagi uut ei olnud jumaldas nende inimestega rääkida ühist keelt eesti keelest. Jutud muidugi, aga Viiding oli niivõrd Eesti riik, mis ühendas minu jaoks on olnud Venemaa tema jaoks eesti kond kumbki ei suutnud reaalsus ju tegelikult elada, vegeteerida küll, aga elada ja nende inimestega on nii lihtne jõuda maailmateemadeni välja, jagades valu kaaskannatajana. Et ausalt öeldes viina sai võetud moe pärast konjak, et et näidata, et asi on kontrolli all, me joome kusjuures näidata põhimõtteliselt omasugustele kultuuriinimestele istusid vaikselt, kuulasid, kuulasid, eks ja see vähendas mind vot sellel kaasa eesti kultuurieluga 70.-te, sest et enamus neist ma kasvasin. Noh, ma ei saa öelda, et ma õppisin, suhtlen ma suhtlesin suhteliselt tõsin vene ja eesti kogukondade vahel ka, ütleme selles kultuuripildis mingit haukumist eile tänase päevani tänase päevani ja siin pole mitte midagi uut, ei saagi olla, sest musu leiumburulee Murdoom, porno tähendab toorviina toorvein, eks. Aga muidugi, mida ma pean tunnistama, et millest vot siin ma saan võrrelda küll omaaegsed minu tuttavad, kes õppisid Moskva ülikool, on muidugi konkurss, 144 miljonit võiks minna ja vaatamata sellele, et tase oli ülikõrge, see janu kultuuri ja teadmiste järele oli kordi suurem. Teine kromb ammuli, on ka väga tähtis, mis muide on just nimelt Mart Laari põlvkonnale tahavad nad seda või ei taha ikkagi selleks valimisplatvormiks saksa pursundus läbi Eesti üliõpilasseltsi paralleelselt Peterburi patrioodid, eks ju, need Kölerid ja Hurdad, eks ju, ja see ju tekib ju just oma teadlikkus ikkagi saksa kultuuripead, samal ajal siin pole midagi imestada, sest võtame selle eesti klassika Arno Tali Eesti piibel number kaks, Oskar Luts, kevade. Nagu mittetiival, siis on see nii ja Arno Tali, mida tema teeb, tema otsib põhjusi, ta vanemad on siiski leidnud võimaluse saated ja Tartu Ülikooli raamatu järgi siia Euroopasse, kust ta tagasi ei tulegi või Andres Paas näiteks Mauruse tähendab, et see pürgimuste teadmiste koroona ei võimalda rahakoti, eks ju. Aleksander, kolmanda kihelkonna kiriku kogukonnakoolid andsid tasuta hariduse vastu korruks saksa korporatiivsale võimul tasuta hariduse neli klassi seal. Palun väga suur asi, see ei ole ainult maateadus ja rehkendamine ja see on ka, lõppeks sõltus kõik õpetajatest. Ja ka Jakob Hurt oli ju lõpuks õpetaja kolijategooriuga tõusid. Eesti eripära on, minu arust on, on see, et esimene ametlik selts, kus istub sakslane Te viitate oma mälestusteraamatule võõrsil, aga teil on hästi palju muid raamatuid, me kohe räägime nendest edasi. Meil on tänases saates külas sõjaajaloolane koduloolane Jüri koodžine ja te olete enda kohta öelnud, et te mõtlete vene keeles ja elate üheksateistkümnendas sajandis. Ja mitte ainult ei mõtle vene keeles maga, elan vene keeles, kui nii võib öelda ja ma kuidas öelda vaata või venelastel on väga hea ütlus, militaarne, näiteks kuritseni kitsalt. Paraposhik sörk. Siin on rõhk, mitte sellel, et kana ei oska lennata, vaid liblikal ohvitser. Paarini klipniku naine ei ole, proua tähendab vot seda kasti ühiskonda ja seda, seda ja pole midagi parata. Venelane ei mõista, võib olla väga palju, mis on Eestile niivõrd omane, aga kuna ma sain aru, et ei saa kahe ampriga kõrgepingeliini vastu teha mitte niga ehk muuta maailma kuna aru, et ennem ma kõikide oma klassikaaslastega ma mõtlen, siin seisust, klassivendasid, neil pole, madistasid klassivaenlased, et ei saama keerata ajalugu tagasi. Ja ma ei saa vangimajast pääsenuna öelda muud, kui et ma sattusin vangimajast hullumajja. Tänapäeva maailm, see on euroliidu poolt pealesurutud multikultuurilisus, see ei ole vihakõne ja see on lihtsalt ma konstanteerimised, ma ei suuda aru saada demokraatia olemusest. Kuna Vene duumas on vist 500 saadikut, suurusjärk pole siin pumber tähtis, Eesti parlamendis on 101 ja toome need kaks näidet. Võrdselt mõlemast aru, mida tehakse seal hääletatakse läbi ju seadusi ja tõdesid tõde, jumalik provokatiivse, panto, põika seadustega. Ma mõistan isevalitsejad, kellel on personaalne vastutus, jumala ees, kollektiivne vastutus, otsus tähendab vastutuse puudumist kui sellist. Minu impeeriumi mängureeglid kehtivad ainult minu kodus, sellepärast ma ei ohusta kedagi, aga ma lihtsalt räägin oma siseolemusest ja kui ma sellest lõplikult aru sain, et hullumajas on natuke ohtlikum, sest vangimajas on vangimajas, on üks reegel söögi kelleltki. Ja siis vot hullumajas on natukene keerulisem, sellepärast et vangid ikkagi olule vangid, eks ju. Aga vot, kui naaber otsustab sind vaadata, mis seal sees on, et see on nagu ohtlikum. Samas ma annan endale täiesti aru, et eestlasele on demokraatia täiesti omane see muinaseesti aeg. Me teame Lembitut. Me teame une, Lembi, tema vend. Me teame mani voldi. Me teame kaaskonda, mis hakkas kujunema feodaalühiskonnaks. Oleks veel natuke aega läinud, oleks siis ilmselt Eesti olnud selline Taani link Taani patronaaži all feodaalriik sest Rootsit riigina turul väga nõudlikum politseinik neli kuninglik muide ka Taani, kes toetas alati siis omale lähemal olevat siis Lääne-Rootsi, no see on teine teema. Aga kuna nii ei läinud, siis selle Eesti vaatleja kogemused ongi ainsad kogemused, mis nagu üleüldse on ta loonud, eks ju, ei ole omadel. Kujutage pilti, et kuulutatakse välja, et Eestimaa seisuslik kuningriik ja väga lihtne on tellida Rootsist Taanist kroonprints. Et kujutage ette, et protsentuaalselt anname siis aadliseisuses tuhanded eestlased, issand, mis hakkab pihta. Kujutage ette. Ja ma arvan, seda ei juhtu. Jumal tänatud, jumal tänatud. Ma ütlen, et impeerium ainult minu kolu piirides, eks, aga kuna väljaspool on kõik 21. sajand siis ma olengi ennastumanud täiesti sisend migratsiooni ja mul on palju huvitavam arendada mõtteid. Paul, esimesega, Nikolai esimesel ma olen lugenud nende päevikuid, ülestähendusi, mõtteliselt selleks hullumeelne. Mulle tundub tihti mind ümbritseb palju hullumeelsem kui see, kus on kõik kindlalt paigas, eks ju. Ja maavanem praktiliselt sellest kultuuri ja keelekeskkonnast tulnud täiesti välja, noh ütleme kui rääkida faktidest konkreetne olema, võib-olla kõige olulisem. Kolm aastat tagasi ma suhtlen läbi oma raamatut, miks ma kirjutan need raamatuid, arvan, et keegi ei solvu mu peale, kui ma ähvardan Eesti ajalooteadust idatsükliga, mis mul nüüd kaks viimast raamatut on veel tulemas kirjastuses kraanberson Kutuusov. Kuna on ilmunud juba Pabraation ja suur ja kõige tähtsam iga tsükli lõpuraamat 1380 Kuliku üldse mitte teljel kuldhord ja Moskva vürstiriik vaid teljele Suur-Leedu ja Moskva, sest et kui Medri Donskoi siis oli lihtsalt Ivanova Moskva suurvürst Ivan, teise poeg, Oleg Kulikovi lahingu kaotanud, siis oleks Kiievi pärand Lõuna-Venemaa vürstiriigid juba Polotsk ja kõik nad hakanud koonduma Suur-Leedu ümber ja leedu poleks muidugi seda välja kandnud, pikas perspektiivis aga Leedu ja Venemaa ajalugu oleks hoopis teine. Jüri te olete kirjutanud rohkem kui 300 teadusartiklit sõjaajaloost ja teil on väga palju raamatuid siin eesti keeliski võimalik lugeda sõjaajaloost. Ja kui me veel hetkeks võtame selle 1900 seitsmeteistkümnenda aasta, mille veebruarirevolutsioonist te olete teinud väga kirglikku käsitluse kuidas oleks võinud, kui me arvestame, et impeeriumid lagunevad kuidas oleks võinud Venemaa, kui riigi käekäik minna, siis kui ei oleks toimunud punast revolutsiooni, Ferrarit? Jah, see revolutsioon aastal 17 Ma lihtsalt täpsustan, oli vene revolutsiooni, tähendab punased. Ajalooteadlased on omal ajal rääkinud kolmest revolutsioonist, viies aastat 17, veebruar ja suure oktoobri ja kole välja küll. Ühesõnaga tegelikult oli tegemist ühe revolutsiooni kolme faasiga ja kui neljandal-viiendal aastal õnnetu Nikolai teise katse Bananas sõjamehena kirja Nikolajenko Rajevitš Surbrist ütles, ära tee seda sushima. Toobri manifest, mis tuleb peale seda ja no oletame, et ei ole seitsmeteistkümnendat aastat toimunud, eksju, olid juba väljatöötamisel balti nööpide ära lõikamised nagu Briti koloniaalimpeerium kõik seesamaaegselt, majanduslikult ega poliitiliselt kasulikum loobuda nii suurest kokku ahnitseda, sügist sisenenud puugilisse naivism on kiire, nagu öeldi, ära lõigata ei andnud meile soome tee oma raha, eks oma laevastik, kohus, kõik administratsioon, see oleks seesama tee olnud ja lõppeks ei oleks siis lagunenud ju neli impeeriumid lagunesid Austria-Ungari kristlikel bee saksa preisi kuningas ja Saksa keisririik, Vene impeerium, kristlik ja Türgis, Türgi impeeriumis, Kesk-Aasia vallutati kindral Scobelevi poolt 19. kõik eksju, et just need majandussuhted ja tõmbutud arenenud vilja ja tööstusmaaks. 13.-st Rujutanil on geniaalne veel kaks vene poliitikud, geniaalset üks oli paaninikid. Tõsi küll, kahjuks vabamüürlane Paul, esimene õpetaja, endine Rootsi saadik Rootsi kuningriigis. Ma ei hakka ümber jutustama ajuga Tene tütrekest kes juurutas Venemaal selle, mis on siiamaani juurutamata, eks ju, et väike doos farmerluse ära modi Maarja ja juba tekkisid esimesed viljad miljonäride, vot kõik see uudismaja. Ta hoiatas tsaari veel Kiievi hospidalis peale mõrva, kui ta olijad ära mingil juhul kui esimesse maailmasõtta Venemaale hukatuslik. Ühesõnaga siis ta oleks olnud mitte toorme eksportija, nagu ta on praegu, mis võimaldab Venemaad küllaltki isevalitsuslikud ikkagi. Aga kui ta on ikkagi tööstusimpeeriumi esindusdemokraatiaga, konstitutsiooniline monarhia oleks suurim vilja eksportöör ja suurim tööstuskaupade eksport ja see on hoopis midagi muud. See kõik lõppes ära aastal 17 sõjakommunismi ja orjandusliku sotsialismiga. Ma lisan siia veel juurde, rääkides Osto Jevskist, kes nägi väga hästi läbi ainult et tema venemmessehhanismi pationaalsust ma ei räägi ka sakslase passionaalsust paigutas 19.-sse sajandisse, tegelik venemissionis ilmnes 20. revolutsiooni absorbeerimine ja Lääne-Euroopa päästmine oma näitel, mis asi on nõukogude võim? Suv debi, liputad, esimene ilmasõda, ikkagi tohutu suur taak, teine ilmasõda, kui kaks diktatuuri sõdivad omavahel, eks, ja huvitaks üks sammas elades hullemini kui kaotaja. Vot see on tõeline mehhanism, näidates maailma kuidas elada ei tohi päästa või üks asi päästab ju tegelikult see, mis toimus, käivad seal Tuušinu aegadel valed ministri, teisel üleriiklik patukahetsus järsku kuulevad saadetud ja siis valitakse esimene Romanoff, Michal födervits troonile ja riik hakkab elama jälle patukahetsusele õudsa hakklihamasina eest, mis toimus aastal 17 kuni 100, ei tule rahu, ei saa rahus olla. Kadunud Hardo Aasmäe ütles, et ta näeb ette, et Vene riik laguneb osadeks. Kas te toetate seda? Mida ta silmas pidas, osade osadeks, lagunenud või kasvõi vana kuldringi? Teispool teispool Uuravaid olev osa eraldub, sest et Moskva lihtsalt ei suuda kõike hallata. Aitäh, jah, ma rääkides on ju moskva sõpradega, küsisin kunagi, et mis juhtub siis või siis nad ütlesid, et sa ei kujuta ette praegust vanemad, kui kaob putin näiteks, sõidad ära, kuhugi ei muutu Moskvas mitte midagi, see on nii mitmekihiline pannkook. Venemaa, mitte ainult Moskva, vaid ka Venemaa, aga seda ma räägin kuni aastani 14. Nüüd on olukord teine, sisuliselt sõja kommunismuse, diktatuuri sõjaolukord ja nii edasi, noh, võimeid võetud kuvand. Putin sai aru, et võim oli Nurtor käes. Tema viimane valimine presidendiks päädis sellega, et Moskva tänavad on tühjad ja need on vene inimene, on igatsenud läbi aegade, et teda austatakse, et on jälle suur ja võimas. Milles austus väljend, et kõik meid kardavad, need on see saavutatud, selle nimel on inimene, kellel kunagi pole midagi olnud. Ma räägin rahvast. Nõus ohverdama kõigega. Inimesed, kes elasid vokaali. Ja seal mängib rolli, me oleme nii kõvad ja kuna tõesti maailm kardab, siis see on saavutatud, need on olukord muutunud ja selleks ka see käik mitte see, et näidata koht kätte eraldi Ukrainale Gruusiale sees, näidata koht kätte venelasele, maa teen, tõid jälle võimsaks ja see kaalub üle kõik. Seda on väga raske mõista, Lääne-Euroopas aga kaalub üle kõik. Aga vaat kuni sinnamaani nüüd need oblastid ja need kohalikud, kõik need voodi teatamanid, eks ju. Loomulikult nad olid väga sõltumatud ja see oli ka üks põhjus, miks kehtestada ennast kui tugeva Venemaa taas loojana, et võtame munad pihku. Mingil ilusal päeval ütleb Jakuutia kuberner, mul on teemandid sõna, istu Kremlis, küpsetab liine timist, tahab mind juubit ja kõik oma diilzindluste kuuks. Investor on aega palju, 4000 aastat. Tsivilisatsioon. Kõik on ju korras, eks. Ja nüüd ongi Siber käes väga odava rendiga väga pikaks ajaks, hiinlane teeb tööd, juuni palju nad töökad, nad on ju sigivad, me oleme ju kõik näinud seda. Täpselt sama on Kesk-Aasia oma islamiga. Ega seal ju nagu viina võtmine eriti populaarne ei ole ja ei olegi. Aga seal sünnib kogu aeg ja nad on ka töökad ja, aga ega islam ei ole õigeusk ega need ei ole sõbrad. Ja varsti on need tõsised probleemid Moskval nina all. Hiina ja Kesk-Aasia Nende eest sa juba ei põgene, vehkides rakettidega või Eesti suunal kolm diviisi. Ühest diviisist piisab ja tõesti, see on suur oht, eks vaja paneme veel kolm diviisi, kuus diviisi diviis on 10000 meest. Rehkendage on see küsimusi mingi külmavad Kesk-Aasiaga niidi? Hiina ütleb. Sõduriteks ja vot need on need tõsised probleemid, mille eest on praegu Kremli kaitstud ajaga. Homme tegeleme sellega, aga täna me tahame endale tõestada, et mul on väga tugevad ja kõvad ja ma saan sellest aru põhimõtted iseendale, et homme tulevad sellised probleemid, mida juba raketikilpidega ja tankiarmeede ka ei lahenda. Ja kui see ei ole teadlik, siis kindlasti on see alateadlik käitumine, kui vaadata sealpoolsed pilguga probleemid, millega peab juubaasi põlvkond praegu istub kreemist tegelema hakkama ja nad ei ole lahendatav. Vot see ei ole sul leebe Lääne-Euroopa, kes ikkagi tahaks, et karu sinu, Sulev mett, külmkapi jalgrataste tore, eks ju, aga Hiina ei seoneediilite Kesk-Aasiaga, Islam, Islam, Hiina, Hiina, ühest küljest on see pea liiva alla peitmine ja teisest küljest muidugi võimu kindlustamine enda käest. Kolmandaks, nii absurdne kui see ei tundu liitlaste möllimine venda, poolene Lääne-Euroopa näolisust, et muide, need samad jõud ei ole ka Lääne-Euroopa sõbrad. Ei Hiina, islamistlik Kesk-Aasia, ma arvan, et keegi ei vaidle sellega selles suhtes meie valgete inimestena ikkagi kristliku traditsiooni kandjana veel on liitlased, siin tuleb vaadata lihtsalt natukene kaugemale. JÜRI kausin FD olevat Putini vastaste kirjanike mustas nimekirjas. Mis nimekiri see on ja kuidas? Tõsi, ma sattusin peale Kotka raamatu ilmumist 2006 kahepäine Kallase kotka tiivad, Vene ajalugu alates Moskva osutamisest, kuni seal isegi varem Matthias Ruuriku ja sama vendade tulemisest Novgorodimaale kuni aastani 18. Vot ta on kirjutatud muidugi sellises TALO traditsioonis, nagu seda käsitasid omal ajal Vinogradov ja kostomaarus, platoonov kustuma Armiteeritega platoonov, Tigomirov, vene ajalooklassikud, eks ju. Ja loomulikult on ta kirjutatud kuni aastani Kaheksateist klassipositsioonilt, kus ma pidasin aastat 18 Venemaa lõpuks keiser mõrvateritel 17, eksju vene tsivilisatsiooni vene Atlantise lukk sellisel kujul, nagu ta oli. No kes mulle seda anda praegustest võimalustest, mitte keegi, mitte keegi, see Venemaa elab väljaspool oma geograafilisi piire, särab emigratsioonis Prantsusmaal, Saksamaal, Ameerikas ära isegi seal kuskil kasakad, osad panid Venezuelasse suisa vot siin, nii kaua, kui ma elan täna Vene mõistis. Te olete mõne aasta oma elust elanud ka Saksamaal, aga te tulite Eestisse tagasi. No Saksamaal võtmeküsimus oli aastal 88 lahkusin eestist maikuust plasti, parteitu ja alaline, aga juunis hakkas pihta lauluväljakul laulev revolutsioon, õigemini öölaulupeod ja kogu see ja siis maak sügisel, kui helistasin ja ütlesin, et oi, oi, oi oi sõbrad ütlevad, et siin on näengi sinimustvalget maikuus veel ei olnud. Võib-olla salamahti jah, hõlma alt müüdi, ma võtsin, et Saksamaale Kaarmale mainitud klipp, aga see oli salamahti tikutopsist nagu võeti koogid Harju mäel keegi, aga vot see, mis toimus Simmonsi saksa, eksju siis mõtetes eluaeg oled võidentsele nõukogude võimuga ja nüüd kus võitlus tegelikult tahtsin istunud Saksamaal jood õlut ja sööda seda verekella viitan, tänavad, tühjad heaolu, missugune telefoniraamatut keegi remondiks lähedaseks. Aga aga oot-oot, et see tuleb kõik ju ka nagu Eestisse kunagi ja vot siis hiljem juba see ei olnud enam küsimus, hiljem ei olnud enam küsimus. Aga vot just see hetk, kui ei oleks asi nii kiiresti läinud käima, mis on Eesti Eesti sea, sest et kuidas see oli perestroika toetuseks oli see rahvarinne ja kõik, eksju, ma oleks praegu sihukesed paksu kõhuga, vanaisa Saksamaal on ju väga hea eru, mehel on ju täielik patriarhaat, naised on meeste jaoks, vähemalt siis, kui mina tulin, ma küsisin, mis sa ennast värvid, no miks me teeme seda teie jooksu, vaata tõsi, Śaksa naine, Songi köök ja. Muidugi ma pean raha teenima ja sul on ju meeldib raha teeninud, seal on võimalik raha teeninud, need hinnad olid, ma nägin Saksamaa tõrs jõukust aastal 88. Kannan kaks kuud kingi, viskan minema, kolgenduich. 5000 supaka salaami, kang kolm, me räägime numbritest konkreetsetest ja et selline priiskamine ei saa kaua välja kanda. Rahvastik vananeb. Ja need barrettidega. Suhteliselt vähesel, eks, mis seal praegu toimub, sellest ma rääkida ei taha, et neid koos teiega vangi ei pandaks. Mida ma sellest kõigest arvan, mulle meeldib germaani-saksa saanud toonid, son vot 2000 aastat tagasi mulle meeldivat Tüüringi põlislaanes, kus ma olen käinud. Ma seda Hitleriga, see on palju vanem ja laiem teema. Tüüringi. Graafikakeemik avad Karl, esimese õepoeg, eks ju, vodka austus kombel majandab teda kui väejuhti, aga tegelikult oli tegemist renessansiaegne inimene, sõita lahinguväljale Väikse kääbuspuudriga ja öelda oma puudele. Lähme vaatame lambakarja lähemalt, ehk siis neid ümaraid novot ja vot sellisesse Saksamaast. Ma usun, isegi kui läheb kõik multikuldiks, sakslased olevat žüriile, meil on palju prantslased elavad. Meil on s üle ei ela, kui Eesti kaotab rahvusriigi aated kattub kõik. Ja pöördumatult. Aga see pole üleskutse oma sõnade kinnituseks minna, neeritulespum ei, ei tohi. Ei tohi eestlasel niivõrd omaks saanud viisil kõike enda oma tampida. Mäletate aega, kus vot seesama Lutsuvad pajuvenelased ja kadakasakslased, vot yoriks mängis kadakasakslast, aga mingi ärimees, hea küll, ärimis Mašova hüve, mingi eestlane, paju venelast ei ole või kes iganes. Ameti eest mõtlesime alakas lööbi välja, vot vot lööb välja. Mitte midagi ei ole parata, aga Rittersoftis, mis eestlastel on pannud kört ja kama. Ma saan aru, kuueti ära Mõisaküla vanaisalt. Meistri murrad need ajaloolased, kes räägivad, et oioi oleksime baltisakslastega käitunud, inimlikud aga no mis teeb 30000 40000 võrreldes jällegi tohutu hakklihamasinaga ühelt ja teiselt poolt kus Eesti ei ole isegi mitte vahetus rahamit, kus Baltikumi Leedust oli jutt. Leedust oli ka Teheranis juttu veel 43. Natukene teistmoodi suhtumine Läti Eesti noort. Ja pärast Eesti saame aru, et peale Tegelikult hoid, muid liitlasi pole, tuleb enda asja ajada, mitte nii, et meie siin mõtlen, et küll me välja need sinna koos teistega teised väsivad küll. Aga mõelge oma rahvaarvuga, miljon. Nii haprad on see eesti müüt, mida hakkas looma teadlikult päts, muide selle vabariigi aeg eesti panteoni geoloogia siis ei poolele. Aga nüüd tulid juba peale Hugo Boss, eks ju. Aga noh, nii et see on väga tähtis oma rahvusaadet hoida alles rahvusena, sest keel, keel on siis, kui see keelehoidja teab, mis keeb, ta räägib, ma räägin ka eesti keelt, olen ma eestlane, võib olla viite protsenti eest. Mõtlen ka praegu vene keeles. Mul on lihtsalt kaugelt näha natuke rohkem parem. Miks peab inimene, kes tuleb šansi varist või tuleb Keeniast tahtma olla eestlane? Sellepärast et eestlased pakuvad talle selle võimaluse. Ei, ei see on ju ebaloomulik. Mitte keegi loob oma rahvusest, sellepärast et keegi oma tolerantsus seda väga tahab. See jõle kampaania rikkus, aga ma mäletan aegu, kus Gorbatšovi alkoseadus pidi jõustuma, kui kahe nädala pärast siin juba jõustus. Ma saan aru ka neid põhjuseid, et teeme nii arukalt laevu, kus arukus ennast ära tasub, tasa ja targu, vot vabadussõda käib ja impeerium on lagunenud ja vene poliitikud suudavad, võta ennast kokku, tähendab eesti poliitikud, vabandust, eks ju. Ja käituda nagu nagu üks mees väga palju andekaid tüüpe, mitte ainult Ado Birk, vaid vaid istuvad jurist, Päts ja Tõnisson ja kes ei saa, aga vot vot sellel hetkel vot see realiseerub siis, eks kõik ülejäänud aeg muudkui aga sööme vastastikku. Sellest tuleb õppida, Eesti ei saa endale lubada viga kaks korda ei kingita. Üks kord kingiti juua 91, teist korda ei kingita ja selleks ajaks on mõtet olla alles. Et see on väga Kossargunesin nüüd mingis plokis olema, eriti blokimeelselt seda vajagi, seda ei vaja. Ei Saksamaa, ei inglise May Hollandit, et Eesti oleks väga tolerantne. See on Eesti probleem. Just nagu te selles intervjuus ütlesite. Te, elate praegu siin Eestis nagu siseemigratsioonis, et te käite kahel korral aastas presidendi vastuvõtul, iseseisvuspäeval ja iseseisvuse taastamise päeval ja suhtlete maailmaga läbi oma raamatute, mono, graafiate. Te rääkisite sellest, mis paneb teid muretsema seoses Eestiga. Kas on midagi, millega teie süda ka rahule jääb, seoses eluga? Ja mu süda jääb rahule sellega, et on võimalik käia Konstantin Pätsi haual sõjaajaloo seltsi lipuna võtta suuna et on võimalik käia Rahumäel, nagu me, Eesti sõjahaudade hooldeliiduga oli tollal kahekümneaastase eesti sõduri hauakivi taasavamisel ja on võimalik jälle laulda neid laule, mis olid keelatud ja tunda, et kõigel sellel on eluõigus nii väiksel rahvuskilu, mis tundus seitsmekümnendatel ja kõiki neid asju läbi arutada vaat just sellesama Hermakülaga ja et see kõik on võimalik, et on võimalik hingata vabamalt. Vot seda hõnget tuleb suurendada Tallinkiga reisimise arvelt. Kui me küsime kassilt, mida sa nägid Elizabeth teise vastuvõtule, kas vastab, et ma nägin ühte hiirt, Jacob seda hiirt kirjeldama, võtsin kassi nägema. Ei pea inimene muutuma tarbimisühiskonnaahela lüliks, vot sealt tuleb võib-olla austus enda ja noh, nii vanarahvas, rahvas on kohutavalt vana, riikluse ajalugu on olematu. Paljudel rahvastel on vastupidi, riik, kust on oi kui palju olnud rahvuste eurod või Egiptus, kus need egiptlased, araablased, perverdid ja vot see tuleb nagu parlanksi ajada, et noh, see pole nagu oma teha olnud, aga vot kätte saavutatud ei, tulede reageerida, erandavad rõõmu teeb, et praegu on võimalik. Praegu on võimalik rääkida, rääkida nendest meestest, keda ma mäletan eestiaegsete töömeestena ja öelda presidendid tulevad ja lähevad peaministrid veel kiiremini ainult tõelised rahvuskangelast, nelja klassi haridusega Eesti töömehed, kelle kuldsed käed tegid kõike, nad jäävad tõelised eesti kangelast. Ma mäletan oma lapsepõlvest, need on kõige suuremad kasutajad, noh ütleme nii, kodanikukasvatuse mõttes. Vot need südamed, need kuldsed südamed visanud, kõike nägi, jumal hoidku kui raske elu, et jääda inimeseks, vot see on see, vot see on see Eesti tüüring. Vot see töökultuur, mis on kadunud, see tuleb üles kaevata ja. Tore, kui purskab ja ma magan jälle mingi miljard, aga et väärtustada seda, aga seda saab väärtustada ainult siis, kui ma teile külge eestlane ei ole summade sulane. Soomlase minek. Omal ajal käisid soomlased Rootsis need soomlased, kes sinna jäid Soomele ka need täpselt samuti nagu. Me võime kõik panna endale Hugo bossi lõhna peale. Ainuke, mis meid eristab omaaegsetest inimestest, pole mitte ainult see, et me lennukiga sõidame kiiresti, vaid me saame kõik kraanist sooja vett. Päikesekuninga ajal sai 10. iga päev ainult aristokraat. Puud olid kallid, kolm väär tegi kõik puud laevastikuga. Nüüd me saame. Aga kas me oleme grammi võrra õilsamaks, targemaks või paremaks muutunud, eks ju, pigem ikka vastupidi, pigem ikka vastupidi. Ja vot need on asjad, mis hakkavad juba eru hakkab nagu sisse suruma, et need küsimused ei ole filosoofilist laadi. Nad on igapäevast kolmelist laadi ja nad on eksistentsi reaalselt paadi. Oleks jube kurb, kui vot üks riik lihtsalt lahustub, Eesti pole kunagi olnud isegi peale Põhjasõda, eks Liivi sõda põhjasõda väidet 70 200000 ei ole isegi siis ta, sest et noh, ikkagi suhteliselt kaitstud valisin, võtab selle võimaluse ära, nagu lehm keelega oli, aga otsa sai ei märkagi, on väärtussüsteemid ja vot luu oma legendi ise oma kätega ja vot see on see kõige positiivsem asi. Pätsu ajal pooleli tuleb, seda ei ole mitte häbeneda, häbeneda pole siin midagi. Rahvas on nii vana, keel on nii vana, et vot seda, aga muidugi metsa laiama hakata veel. Vaadake vaadake Eestit veel, et see pole sugugi kerge piluheide viilida Eriks võimalust, et kui Venemaa hakkab kunagi, lähen uksele siiski koputama, sunnitud, siis ta läbi omade. Muidugi, Kaleti, vot need on nüüd need läbirääkimispartnerid, kelle kaudu üritatakse läänega hiilima hakata, kui selleks tuleb õige aeg. Praegu käib võidujooks ajaga. Praegu tuleb hoida pöialt, et see võidujooks ajaga võidetakse. Jõutakse rahu hoida. Niisugune sai saade sõjaajaloolase Juri Kotšini viga. Vaatasime justkui peeglisse. Jüri näitas meile, kuidas eestlane ja Eestimaa ja Eesti ajalugu peeglist paistab. Kuidas sellest peeglist paistab Venemaa ja Venemaa ajalugu. Pisut vaatasime ka seda, mis võiks meist kõigist edasi saada. Teiega oli huvitav vestelda, aitäh teile. Ja saate pani kokku Kaja Kärner.