Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Tänasel kolmainu pühal tuleb juttu Narva Aleksandri suurkiriku väljaostmisest koguduse pankrotivara hulgast. Teisipäeval kohtusid kirik ja valitsuse esindajad leppisid kokku järgmistes sammudes. Aleksandri kiriku nii-öelda päästmine on võtnud positiivse pöörde. Kui varem ei olnud kirikul raha ja riik ei väljendanud ka oma piisavat huvi, siis nüüd ollakse valmis üheskoos kirikuhoone koguduse pankrotivara hulgast lunastama. Lähemalt algavas saates. Narva Aleksandri kirik on tähelepanu keskpunktis ja tundub, et tegemist on kirikuhoonega, mis läheb laiali üldsusele korda. Ei ole väga palju häid asju tegelikult kirikus, mis läheks laiemale hulgale rahvale korda. Aleksandri kirik on kindlasti üks neist ja, ja pole ka imestada, miks meil on stuudios Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Teisipäeval nüüd oli kohtumine siseministriga, kus teemaks jällegi küsimus, mis saab Narva Aleksandri kirikust edasi ja nagu me teame, siis ähvardati oksjoniga. Et kirik läheb nii-öelda sund ja siis oksjonil pole enam teada, kes selle hoone omanikuks saab ja, ja see oksjon on tühistatud. Ja praegune plaan on siis missugune kiriku ja riigi koostöös. Jah, kõigepealt täpsustan üle, et teisipäevane kohtumine ei olnud midagi erakorralist, tegemist oli siis ELK ja vabariigi valitsuse ühiskomisjoni korralise koosolekuga, mis, mis toimub kaks korda aastas tavaliselt maikuus ja septembrikuus. Ja selle koosoleku päevakorras oli terve rida muid teemasid, muuhulgas ka Narva küsimus, nii et ma pean ütlema, et see kohtumine kiriku ja riigi esindajatega ei olnud siis mitte Narva pärast korraldatud, aga Narva küsimus oli seal päevakorras küll. Ja selle kohtumise ajal või, või lõpuks siis ka kinnitati üle see praegune olukord või, või siis kaasajastati omavahel informatsioon ja sünkraanitise. Ja praegune seisund on siis see, mis on ka meediast juba varem välja kostunud. Et riik ja kirik ühiselt on otsustanud Narva Aleksandri kirikuhoone siis sealt pankrotipesast, kui niimoodi võib öelda, välja osta ja hinna üle läbirääkimised veel käivad nüüd ELK ise hetkel ei osale nendes läbirääkimistes, see on siis riigivõlausaldajate vaheline läbirääkimine eesmärgiga. Siis sellest esmalt väljahõigatud müügihinnast, mis oli 500000 eurot tulla allapoole. Ja On ka läbirääkimiste laual tundub meile päris loomulikuna see kirikuhoone ostmise järel tuleksid kirikuga kaasa ka selle hoonega selgelt seotud ajaloolised vallase esemed või, või ka nii-öelda muinsuskaitselised või kultuuriväärtuslikud vallase esemed, on see siis mõni kroonlühter või, või, või karikas või, või muud sellised esemed, mis, mis on ka muinsuskaitse poolt arvele võetud. Ja, ja me näeme neid nagu ühe tervikuna ja teisipäevasel koosolekul sai siis kokku lepitud, et just nimelt selliste esemete nimekiri koostatakse lähipäevil ja siis selle nimekirja alusel lepitakse siis ka võlausaldaja kokku, et see summa, mis siis ühiselt makstakse võlausaldajale Narva kiriku eest, et see sisaldab tegelikult ka neid esemeid. Nii et see, see oli üldjoontes mida me Narva kiriku osas tookord seal möödunud teisipäeval kokku leppisime või milles me selgusele jõudsime, ma tean seda ja seda ka. Siseminister kinnitas, et nüüd eeloleval nädalal soovib riik selle küsimusega või Narva teemaga juba minna vabariigi valitsuse istungile, et jõuda mingisuguse otsuseni. Mism niimoodi täpselt see teema päevakorras võiks olla ja kuidas siseminister seda esitab, seda mina ei oska kommenteerida. Samas selline peaks, ütleme ikkagi suunamuutus, sellepärast et me oleme ka varem rääkinud Narva kiriku olukorrast ja ja algne olukord oli selline, et läheb nagu läheb, tuleb oksjon ja, ja mis seal siis ikka nüüd teha, et ei ole ei riigil huvi ega, ega kirikul raha, aga nüüd on nagu see olukord ikkagi oluliselt pöördunud. Ma omalt poolt võiksin öelda seda, et tegelikult, et on, on kogu aeg ju tüütud Narva Aleksandri kiriku müüki panemist, et nii-öelda viivitada sellega ja eelmisel aastal korduvalt sai palutud, et kui ülejäänud pankrotivara müüakse, siis mitte seda kirikut, ehk siis me otsisime kogu aeg ju võimalust see kirik ehk siis pankrotivara hulgast välja tõsta või teda eraldi vaadata ja ma tean ka, et siseministeeriumist ka päris ametlikult tehti selline ettepanek võlausaldajatele ja otsiti ka juriidilisi võimalusi. Et kas seadused võimaldaksid näiteks sellist muinsuskaitselist vara pankrotiolukorras üleüldse mitte siis pankrotivarana müüa. Aga need asjad päris hästi ei õnnestunud ja pankrotihaldur ja tollane pankrotti või see see komisjon või nõukogu, mis seal halduril abiks see on leidis siiski, et see ei ole võimalik ja, ja kui nüüd tulla siis kiriku poole, siis meie jaoks on olnud kogu aeg probleem ikkagi kirikuvalitsusest, et raha leida ja see probleem on endiselt üleval, et meie kiriku eelarves ja ka reservis selliseid vahendeid ei ole. Aga otsustas võlausaldaja suurel neljapäeval välja antud pressiteate alusel või, või sellega ta teavitas seda, et ta on otsustanud ikkagi kiriku müüki panna, siis loomulikult, et kuidas ma siis ütlen? Muutus asi kiireks, ühest küljest kuulutati ju välja ka aeg, millal see enampakkumine toimub. Ja, ja teisest küljest samaaegselt, kui see uudis avalikkusesse jõudis hakkasid inimesed nii, nii täiesti tavalised eraisikud kui ka kiriku seest inimesed küsima, et kas on mingisuguseid võimalusi ikkagi neil aidata. Ta kiriku väljaostmist ka juba meediasse jõudis siia-sinna ettepanekuid, et kas ei peaks korraldama üldrahvalikku korjandust. Ja kui ka lisaks nendele inimestele võtsid minuga ühendust ka mõned ettevõtjad, kes ütlesid, et kui nüüd oleks tulemas korjandusi ja kui nüüd otsustatakse see see kirik välja osta, siis oleksid nemad valmis ka panustama. Aga tekkis selline olukord, kus kus tundus ikkagi nagu loomulik, et see on meie ühine soov või see peaks olema ühine püüdlus riigiga. Et algusest peale ka, kui kui kogudus ei olnud veel pankrotis ja, ja tegutseti siis vastavate plaanide kohaselt, mis on juba aastate eest valmistatud, et siis oli ju eesmärk see kirik restaureerida nii-öelda mitme funktsiooniga või mitme funktsiooniga kirikuks või hooneks kus siis lisaks kogudusele tegutseb sees ka või toimub selline kultuuriline tegevus ehk siis riigi huvi või ka linna huvi peaks olema seal samaväärne kiriku huviga siis siis tekkis küsimus, et kui nüüd kuulutan mina välja näiteks peapiiskopina korjanduse ja kui inimesed hakkavad panustama ja ka ettevõtjad on panustamas siis milline on riigi panus ja kas riik oleks valmis panustama, sest me olime ka ise enne ka? Riik oli varem meie käest küsinud, küsinud, kas me, kas ELK paneb midagi, ma olin alati vastanud, et meil ei ole midagi, aga loomulikult, kui kuulutada välja korjandus, siis olukord natukene muutub. Ja võtsin ka ise isiklikult ühendust peaministriga. Ja ja rääkisime omavahel päris niimoodi avatult ja, ja väga meeldiv vestlus oli ning ma küsisin ka, et kui nüüd meie kiriku poolt pingutame ja oleksime valmis nüüd leidma näiteks poole sellest hulgast, mis siis selleks vaja on, et kirik välja osta, kas, kas riik oleks valmis teise poolega panustama. Ja pean ütlema, et, et peaminister oli juba selle teema peale mõelnud ka enne temalt oli küsitud ka riigikogu infotunnis Narva Aleksandri kirikut puudutavaid küsimusi ja ta oli juba seal väljendanud seda seisukohta, et et kirik võiks jääda avalikku kasutusse või peaks jääma. Siis vastus tuli suhteliselt kiiresti, et, et jah. Et kui me nüüd niimoodi ühiselt pingutame poole ka panustab riik ja poolega kirik siis võiksime me selle kiriku välja osta ja edasi juba ongi toimunud, mis, mis ka meediasse on jõudnud. Mina kuulutasin välja korjanduse, riigi poolt tuli ettepanek peatada kirikumüük ja lükata vähemalt see enampakkumine edasi. Ja praegu on niimoodi kõik asjad ka toimunud. Millest sõltub see see summa suurus, et mis hinnaga see hoone siis välja ostetakse? No ütleme nii, et, et see hinnalagi on, on meil teada, on võlausaldaja, on selle meediast välja käinud, et, et see on 500000 eurot. Aga nagu ma ka enne ütlesin, kirik ise läbirääkimistes ei osale, aga nii palju kui minul on, on infot püüab püüab riigi pool, kes, kes läbirääkimistes üks osapool on vaadata, kui palju on sellesse hoonesse konkreetselt, et kulutatud milline oli see konkreetne kulu, mille alusel kogudus võlgu jäi. Ja, ja püütakse siis tulla sealt 500-st 1000-st pisut allapoole. Kui kaugele läbirääkimistega on jõutud, seda mina ei oska praegu kommenteerida, aga, aga ma usun, et see vastus peaks nüüd ikkagi tulema lähiajal. Seda eriti, arvestades siis nii infoga, et Ta on siseministeerium soovinud juba seda teemat arutada. Eeloleva nädala vabariigi valitsuse istungil. Kas on ka teada seda, et kes saab siis seda kirikut välja ostes peremeheks või kellele see hoone siis ühel hetkel kuulub? Me oleme siseministriga neid asju arutades jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et mõlemad osapooled peavad osalema selle kirikuhoone edasise saatuse kujundamisel, mis tähendab seda, et mõlemad osapooled nii kirik kui kui kogudus või ütleme siis ELK antud juhul kui kogudus on praegu pankrotis ja, ja pikemas perspektiivis ilmselt läheb likvide veerimisele, et ELK ja, ja riik istuvad siis ikkagi ühise laua taga selleks, et otsustada, mismoodi kiriku tulevik saab olema kas see saab olema ka ühine nii-öelda omand, kas see kirikuhoone saab olema ühises omandis, kas see saab olema üheskoos asutatud näiteks sihtasutus, kus siis osapooled nõukogu või juhatuse tasandil ühiselt otsustavad kiriku saatusele või saab see olema hoopis nii, et ostab näiteks riigi poolt mõni mõni üksus selle välja või, või on see isegi karjumi ise, kes siis selle selle kiriku omanikuks saab, ehk siis riik siis? Need on kõik läbirääkimiste küsimus, et aga me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud seda, et me ühiselt hakkame arutama selle kiriku tulevikku? Päris selge on see, et ka kiriku restaureerimise edasise jätkamise jaoks vahendeid ei ole kiriku eelarves ja, ja riigi huvi on siin noh, päris selgelt esile, eriti kui me arvestame ka peaministri poolt välja öeldud, et riigikogu küsimustele vastates, et kirik peab jääma avalikku kasutusse, sinna võiks tulla kultuuriline funktsioon. On ka Eesti kontserdijuht Jüri Leiten andnud andnud selge sõnumi, kui me oleme temaga koos arutanud neid asju ja ka ministri juuresolekul siseministri juuresolekul. Et Eesti kontserdil on põhimõtteline valmisolek opereerida selles kirikus tegutseda operaatorina, samal kombel nagu näiteks Peterburi Jaani kirikus, Eesti Kontsert toimetad. Igal juhul on ka kindel, et kui, kui nüüd ühiselt see kirik välja ostetakse, siis jääb sellele kirikule selgelt ka ikkagi sakraalhoone funktsioon ja, ja ta saab olema mõeldud ka mitte ainult kultuuriliseks tegevuseks, vaid ikkagi ka pühakojana tegutsema ja kogudus seal sees tegutseb. Tõenäoliselt, et. Teeme me lähikuudel kirikuvalitsuse poolt siis sammud selleks, et asutada Narva uus luterlik kogudus, millise nime all, seda me ei oska veel öelda. Aga inimesed on ju seal endiselt olemas, et pankrot Te ei tähenda ju seda, et inimesed kaovad ära, et nüüd enam ei ole, et Narva linnas pärast koguduse pankroti enam ühtegi luterlaste. Et nad on ikka seal olemas, aga vastavalt siis praegusele käigule või pankrotiprotsessi jätkule, siis lõpeb ühel momendil koguduse ülejäänud vara müügiga, sest ka ülejäänud vara ju ikkagi on endiselt müügis ja sellega tegeletakse ja, ja on ka varasid juba, mida on müüdud. Et kui varad müüdud ja kogu see pankrotiprotsess on jõudnud lõpule, siis Narva Aleksandri kogudus likvideeritakse. Aga inimesed jäävad, see tähendab, et meie huvi kirikuvalitsuses peab olema mõelda, kuidas teenida edasi Narva koguduse inimesi või Narva luterlasi nii eesti kui venekeelseid, kui ka engerlasi. Siis tõenäoliselt on järgmine üsna loogiline samm see, et me loome uue koguduse, kes siis hakkab tegutsema ka näiteks Narva Aleksandri kirikus või jätkab tegevust siis ka selles väikeses kirikuhoones, mis tõsi, on nüüd tänaseks juba ära müüdud. Just see Narva Mihkli kirik, mis ei olnud ehitatud küll kirikuks, aga oli siis muudetud kirikuks ja, ja see on nüüd siis ühe auto varuosadeks firma oma. Jah, ka sellega seoses me oleme ka võtnud selle uue omanikuga ühendust. Assessor ja Viru praost Tauno Toompuu on temaga kohtunud ja avaldanud, et või andnud tagasiside mis on olnud väga positiivne, nimelt uus omanik ei ole väga huvitatud, et niivõrd sellest hoonest, kuivõrd kogu sellest kinnistust, mis on võimaldanud temal arendada edasi seal oma ümbruses asuvad siis nii-öelda auto remondile keskenduvat ettevõtlust. Ja ja suusõnaline kokkulepe, mis praegu on saavutatud ja, ja peagi ka lepinguga fikseeritakse, on, on see, et vähemalt aasta lubata Narva luterlastel seal selles väikeses kirikus või Mihkli kirikus jumalateenistusi pidada ja, ja selline kokkulepe praegu suuliselt saavutatud ja, ja kantsler veel on, on võtnud, et enda ülesandeks siis leping ette valmistada ja, ja uue omanikuga leping alla kirjutada, nii et selles mõttes on, on praegune seis võrreldes noh, kuu või kahe tagusega minu meelest päris positiivne ja me vaatame ikkagi üsna optimistlikult tulevikku, mis puudutab just Narva luterlaste teenimist Narva linnas, et, et tundub, et pärispeavarjuta kogudus ei jää hoolimata sellest, et omand on läinud üle teisele omanikule ja, ja tundub, et, et koostöös vabariigi valitsusega on võimalik ka siis Narva Aleksandri kirik, et päästa ja, ja edaspidi juba räägime sellest hoonest kui, kui hoonest, kus, kus tuleb kokku leppida, kuidas tegutseb seal kirik ja, ja millised on need teised tegevused ja kuidas kirik saab ikkagi restaureeritud. Aga kui rääkida just sellest kiriklikust poolest ja koguduse tegevusest, siis ega Narva Aleksandri kogudus ei ole ju olnud teab mis suur kogudus selle Narva-suuruse linna kohta umbes 100 ametlikku liiget ja kes teab, kui palju neid siis pühapäeviti koos nendest 100-st. No päris selge on see, et Narva Aleksandri kiriku väljaostmine ei ole praegu mitte ainus probleem, millega me kirikuvalitsuses tegelema peame. Isegi kui me nüüd jõuame lähinädalatel selle otsuseni, et Narva kirik saabki välja ostetud ja ja kui, siis ütleme, et selle, selle probleemiga oleme justkui siis nagu ühele poole saanud ja see on lahendatud, siis järgmine ja päris suur probleem on see, kuidas korraldada siis uue koguduse töö, kust leida vahendit selleks, kust leida vaimulik, kes siis seda kogudus teeniks, mitte ainult niimoodi, et ta tuleb kuskilt eemalt ja peab jumalateenistuse ja lahkub. Selge on see, et seal on vaja ikkagi kogudusele juhtkonda eelkõige mõtlen praegu juhtivat vaimulikku, kes, kes võtaks siis kõikide osapooltega koostöös asuda ja, ja seda kogudust üles ehitama hakata, et see on päris suur väljakutse. Ja kui nüüd mõelda ka selle korjanduse peale, mille, mille peaaegu kuu aega tagasi siis välja kuulutasin siis selle korjanduse mõte oli koguda vahendeid, jah, esmalt Narva kiriku väljaostmiseks, aga kui, kui lugeda seda pöördumist, millega ma tookord avalikkuse poole pöördusin, siis, siis on sealt ka võimalik, võib välja lugeda, et see oli ka Narva koguduse toetuseks tehtud korjandus, ehk siis need mõlemad pooled on siin esindatud, nii kirikuhoone päästmine kui koguduse aitamine. Ja kui nüüd lõplikult on Narva Aleksandri kirikuostuhind selge ja meil on kokku lepitud, kuidas ostmisprotsess välja, et kas on riik, see, kes esmalt ostab ja siis hakkame meiegi siis anname meie oma panuse või, või panustame me ostuhetkel kohe omapoolset vahenditega, aga igal juhul me peame leidma ka vahendite koguduse jaoks ja võimalik, et selle koguduse toetuseks tuleb, et mul kuulutada välja päris selge nii-öelda uus korjandus või korjanduse jätkumine. Veel kord kinnitada seda, kui ka kirikuhoone on, on välja ostetud. Et need asjad on nüüd siin lähinädalatel lähikuudel selgelt päevakavas, millega tuleb tegeleda seoses Narva kiriku ja Narva kogudusega. Aga Narvas vist venekeelset tööd väga palju tehtud ei ole ja, ja kas see on mingi teadlik selline hoiak, et vene kogukond kuulub nagunii-öelda õigeusu kiriku alla ja nendeni siis proseritismi vältimiseks oma sõnumit kuulutada? Võib-olla see on meie enda kommunikatsiooni halb korraldus olnud, et me ei ole seda avalikkusesse kuidagi suunanud, aga tegelikult toimub Narvas ja on kogu aeg toimunud ka venekeelne töö. Kuni õpetaja Viljo Jürjo tegevuse lõppemiseni Narvas vastutas tema põhiliselt eestikeelse töö eest, aga juba tema ajal olid tal abiks kaks abiõpetajat Oleg Sevastjanov ja Vladimir, tohtinud ja õpetaja Sevastjanov viib läbi venekeelseid jumalateenistusi ka praegu deka, muuseas, kristlikus raadios venekeelset raadiotööd seal olemas ja Vladimir patuhtina on teeninud peamiselt hingerlasi, aga praeguses olukorras, kus Eesti pastorid koha peal ei ole ja ja kogudust hooldab naaberkoguduse eestikeelne vaimulik siis ladimirpatuurtin on viinud läbi ka eestikeelseid jumalateenistusi. Aga päris selge, et nemad ei ole need, kes siis hakkaksid kogudust juhtima, suhtlema linnavalitsusega, riigi esindajatega, kirikuvalitsusega, kes siis hakkaksid ehitama seda kirikut üles, kogudust üles selleks me peame ikkagi leidma sinna uue inimese ja sellele inimesele ka palgaraha. Kui kaugele saab minna nüüd siis sellise avaliku funktsiooni andmisega sellele Narva Aleksandri kirikuhoonele, kontsert tegevustest on küll räägitud ja, ja see on võimalik, aga noh, me teame ju näiteid, kus näiteks alpinisti kasutavad kirikuhooneid ja tsirkusetreeninguid sellises heas kõrges hoones läbi viia, et kas siin on ka omad sellised piirid ees? Meil on tegelikult piiskopliku nõukogu poolt juba aastate eest vastu võetud pühitsetud hoonemaid pühakoja kasutamise kord ja seal on päris hästi mitte liigse detailsusega piisava sellise õhu või ruumiga või vastutusruumiga neid asju reguleeritud ja ma ei oska öelda võlvide all kirikus, tellingutel või nööriga ripub mõni restauraator. Et, et see on siis lubatud, aga kui mõni alpinist tahaks proovida, et see siis ei oleks, et eks need on sellised otsustus, et kus tõenäoliselt koguduse vaimulik peab kaasama aga koguduse juhatuse küsima nõu praostilt vajadusel siis Tallinnas konsistaariumist. Et ma arvan, et me ei hakka nagu ette selliseid asju väga täpselt kokku leppima või, või piiranguid tegema mõnel juhul kus kus on tegemist millegi seni kasutamata asjaga või seni, et Eestis tehtud asjaga, siis, siis tõenäoliselt tulebki küsida seda nõu kuskilt kaugemalt, aga aga mis puudutab kontserttegevust või, või sellist kultuurilist tegevust või seda, et kirikuhoone oleks avatud, et nädala sees palverännakul osalejatele või turistidele, noh, see on Tallinnas ju päris tavapärane asi mis tahes ana linna kirikus. Ma arvan, et neid reegleid me täna ette kokku leppima ei hakka ja eks teatud mudel on loomulikult Peterburi jaanis toimub, aga noh, eks sealgi on asju, kui ma veebruarikuus seal käisin ja, ja enne ühte kontserti selgus, et oli ka väikene nii-öelda suupistelaud ja kui siis šampuseklaasidega liiguti päris kirikuruumi sisse, siis ma ütlen ausalt, et, et see ei olnud nüüd küll asi, mida me ise seal eeldasin, et see võiks seal niimoodi toimuda. Aga sellest oli ka siis kohe juttu järgneval koosolekul, nii kogudusega kui kui Eesti kontserdi esindajatega ja, ja nad lubasid, et nad et neid asju siis seal korrigeerivad, et eks selline ühises ruumis tegutsemine eeldab, et head suhtlemisoskust ja empaatiat ja kokkuleppimist. Ja, ja ma usun, et, et, et need asjad on, on võimalikud, kui on ka selline heas mõttes peremehe tunne, kui seal majas ka koguduse poolt on keegi, kes ütleb, et mina vastutan ka selliste ürituste lubamise eest ja on valmis siis ka ka võtma seda vastutust. Et selge on see, et see avalik kasutus tähendab tõenäoliselt mitmekesist kultuurilist tegevust. Aga kust läheb piir, noh, seda ei oska öelda, ma olen ka väliseesti kirikutes, mis oma õpetuse koha pealt on võib-olla üsna konservatiivsel liinil näinud ka seda, kuidas Eestist külla läinud rahvatantsijad ühel momendil kirikus altari ees ikkagi ka Tuljakut tantsivad, et noh, ma arvan, et Eestis see päris tavapärane ei oleks. Aga eks see kultuuritegevusega on alati nii, et kuskilt läheb piir, aga see piir ei ole väga selgelt alati. Aitäh selle intervjuu eest Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja lähinädalatel lähikuudel ootame siis lisainfot, mis, mis saab sellest Narva Aleksandri suur kirikust ja, ja selle kirikuhoone väljastest. Tänaseks kõik kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab ja me elame head kolmainupühaõhtut ja kuulmiseni. Kuulsid. Ta kirikuelu Saadet juhtis.