Tere eesti keele mõjust vene keelele Eestis ja sellest, kui palju on see paratamatu, et meie venekeelse diasporaa tekstid erinevad Venemaa omadest. Kas ja kui kiiresti jõuavad muutused Venemaa vene keelest Eesti vene keelde ja ka sellest, kas ja kui palju tegeletakse Eestis vene keelega teaduslikult tasemel ja kas vene koolinoored näevad eesti keeles võimalust või kohustust, räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja. Saatejuht on Piret Kriivan. Saade. Kui me vaatame nüüd Venemaa poole, siis Venemaa vene keel ja eestimaa vene keel, kui kiiresti jõuavad vene keelemuutused Venemaa keeleruumist meile siia, Eestimaa vene keeleruumi? No sellest on jällegi üsna keeruline rääkida, kuigi me suhtleme kogu aeg muidugi Venemaa keeleteadlastega sealsete rusistidega. Ja alati, kui nad siia tulevad, palume rääkida, kui nad küsivad, millest oleks huvitav just mis meile oleks huvitav, millest nad räägiksid. See on alati need mingisugused aktiivsed protsessid Venemaa vene keeles. Ja, ja sellest on tõesti päris palju räägitud, on väga huvitavaid keeleteadlasi, kes seda uurivad, näiteks Maksim Kron, Kaus, kes on meile esinenud ka eesti filoloogide ees, rääkinud sellest, on Jelena Revitšukuva, Moskva rahvaste sõpruse ülikoolis, kes on uurinud seda, kuivõrd loominguliselt kasutada see vene keeles teatud sõnu, lauseid, igasuguseid asju, mis on keeles, missugune on keelelooming ja kuidas seda teevad ka kirjanikud ja mida kasutatakse. Et teatud määral. Me oleme asjaga kursis, aga samas kõik muidugi ei jõua meile ja ja iga keel areneb ikkagi lähtudes sellest. Ta on selles keeles vaja väljendada. Ja siin on tõesti väga tähtis just see keeleväline tegelikkus, kuidas see areneb, kui see läheb väga lahku sellest, mis toimub Venemaal ja väga palju läheb muidugi lahku. Ja eelkõige võib-olla poliitika osas siis on lihtsalt selliseid väljendeid, mida, Aga muidugi, Venemaa vene keel areneb võib-olla natuke teistmoodi selles osas, et ka Venemaa vene keeles väga palju laensõnu. Aga need laensõnad tulevad enamasti otse inglise keelest ja Venemaa vene keel, nagu ma juba mainisin, ei karda kuskile kaduda. Ega ta nii väga neid inglise keelseid laensõnu ja väga tihti lihtsalt seal ei olegi. Päris niisuguseid venekeelseid nimetusi näiteks kasutatakse inglisekeelselt mänedžeri väga laialt. Ikka. Ma ei oska kohe hetkel niisugust näidet tuua, aga, aga see on nii levinud sõna. Ja niisuguseid sõnu on palju. Oleme koostanud näiteks turismialast vene-eesti, eesti-vene sõnaraamatud õppesõnastiku ja väga tihti tuli siis otsida venekeelseid vasteid, no ütleme, kasvõi mingi purjelaud või või ükskõik mis, mis näiteks rula näiteks vasta vene keeles keedupoolt mis ei ole muidugi venekeelne sõna ja otse venekeelset vastet ei ole. See situatsioon on küllaltki tüüpiline, et väga paljud uued nähtused on siis tõesti hoopis inglisekeelsed. Ja meil muidugi mõnikord tule seda, et, aga ikkagi meie laenud siin on pigem kui nad ongi inglise keelest, siis eesti keele kaudu. Ja see mõjutab seda kõike. Mõned niisugused nähtused, mis Venemaal on ja meil ei ole me lihtsalt tõesti ei tea ega oska neid laenata või leida neile vastet. Samas internet ja ka niisugused internetilausa noh, mingisugused sotsiaalvõrgustikud, kus väga palju ju on kirjalikus vormis kõnet, keelt, suulist keelt, mis on lihtsalt kirjutatud väga levinud ja seetõttu need kõik need uued sõnad jõuavad ka meieni. Aga muidugi on väga palju ka selliseid juhtumeid, kus on mingi olmenimetus, mida me lihtsalt ei oskagi nimetada, sest tõesti meil ei ole see kasutusel. Ja väga palju on muidugi niisuguseid sõnaühendeid, mida meie kasutame. Võib-olla venelased ei oska neid täpselt niiviisi kasutada, no ütleme, meil on noh, kas lapsehoolduspuhkus, mida me tõlgime siis Utpusk, hooldus, jonka, aga sellisel kujul niiviisi? Noh, meil on, see lapsehoolduspuhkus on teatud tingimustel, eks ole, selle eest makstakse seda emapalka ja nii edasi. Venemaal eksisteerib ta hoopis teistes tingimustes ja tähendab natuke midagi muud. Või meil on näiteks koolis jõuluvaheaeg, mis on vene keeles estonski kannilkuv. Aga Venemaal on see hoopis jällegi teistmoodi nähtus ja see isegi need jõulud on hoopis teisel ajal. Ja seetõttu me peame ikkagi siin midagi moodustama. Ja see ei ole see tähendus, mis Venemaale ja isegi näiteks doktorantuur meil neli aastat pärast magistriõpet ja Venemaal on ka olemas doktorantuur. Ta tundub nagu tähistavad ühte ja sama mingisugust nähtust, tegelikult on see erinev. Nii et midagi jõuab meieni, mõni asi jälle ei jõuagi või ei ole seda vä? See doktorantuur, mis siis on erinevad. No Venemaal doktorantuur hoopis kaks aastat suhteliselt vabaõppetööst ja, ja see on natuke teistmoodi doktorantuur kui meil. Sest ta on pärast kandidaadikraadi saavutamist ja hoopis Venemaaga teaduste kandidaat, et on meie filosoofiadoktori analoog. Huvitav on jah, et diasporaa-s ükskõik missugusest dias, Buras kujunevad niisugused väikesed tüüp, tekstid, millest muidugi see oleneb üldiselt lihtsalt keelevälisest valdkonnast, sellest, mis missugustes tingimustes üldse inimesed elavad, lihtsalt teise keelekeskkonnast, teise kultuurikeskkonnas. Aga see väljendub ka keeles. Üks niisuguseid teemasid, mis on väga sagedane, palju sagedasem kui näiteks Venemaa venelaste keeles on igasugune arutelu, mis puudutab keelt ja keelekasutust ja väga palju tõesti nime ja vanausulised räägivad sellest, kuidas nad kasutasid keelt, kas nad kasutavad, no esimene ütlus alati on, oh mis meie keel teid huvitab, see on mingisugune maakeel ja isegi lausa niiviisi on öeldud eestikeelset sõnase, kasutades Naši kiuslik maa, keel, tšilli. Ja lõpetades siis tänapäeva juurtega tudengitega, kes räägivad noh, arutavad näiteks sõna, et mida nad ostsid parajasti ja sa nagu luuk. Näiteks ostis neiu mingi kohupiimakoogi, varusne pirurne, niiet estonski Tammepis, goog, agooge teibi roogi, Bourne, peale selle siis tõesti räägitakse väga palju sellest, kuidas keelt kasutatakse. Ja üks huvitav arutelu on mul selle kohta, mida räägivad, vestlus on kaks Venemaa venelast ja üks Eestimaa venelane. Arutatakse selle üle, kuidas näidatakse filme ja ka televisioonis ja kinos. Ja et on ju väga ebamugav, kui on kogu aeg, need subtiitrid jooksevad. Ja vene räägib just Venemaa venelane. Et kuidas ta küll saate kogu aeg, et meil lihtsalt dubleeritakse filme, aga Eesti on nii väike, et ei jõua ju nii palju dubleerida. Ja vastab siis meie eestivenelane. Väga mugav on, kui on subtiitrid, et lihtsalt loeme neid, aga ei jõua ju nii kiiresti lugeda, jõuab küll harjumuse asi, pealegi kuuleb siis ka teist keelt ja see on ka hea ja kasulik. Niisugune arutelu tuleb ette ja muidugi teine teema. Ja igasuguses vestluses on see oluline üldse me ju väga ja meie elus on ka oluline. Ja semiootikud on sellest väga palju kirjutanud, rääkinud Lotman ja, ja kõik teised ka. Et ruum ja aeg on väga olulised. Noh, jätame isegi ruumi praegu välja, aga kui me räägime ajast siis räägime igasugustest pühadest, näiteks siis venelased, Eestis võivad kasutada Ruzginovikud estonski Novi koot, mis tähendab uue aasta saabumist, kas siis Venemaa aja järgi või Eesti aja järgi. Praegu meil see aeg ühtib, et kui meil on praegu kell 12, siis ka Venemaal on kell 12, aga talvel erineb, peale selle on olemas näiteks staarid või koht, mis on kalendri järgi keegi Venemaal vana kalendrit peale usklikke enam eriti ei kasuta. Ta aga seda pühade pikendamist ikkagi kasutatakse ja see on siis vana kalendri järgi saabub uus aasta mis on siis 13. jaanuari õhtul ja mida siis ka eestivenelased võivad tähistada, seda Rinovikult või nimetatakse mõnikord kõrovski Novikud. No kui rääkida nüüd võidupühast, siis mõistagi tint padjatöö on täiesti erinev nii Eestis kui Venemaal või jaanipäev, jaanipäev, see on ja siin sõnu kalendri järgi see ühtib Eestimaa jaanipäevaga, aga Ivanov võib-olla hoopis kaks nädalat hiljem. Niisugused nimetused nagu eesti aeg, vene aeg, Rootsi aeg Venemaal ei ole kasutusel selles tähenduses. Ta küll Petrovskaja preemia, see tähendab Tsaar Peetri ajal, aga Ruska estonski preemia žürii preemia on kasutusel ainult Eestis venelastel, sest sa oled jällegi niiviisi eesti keele mõjutus. Nii et see ka kõik kujuneb niiviisi selles Diaspora keeles ja, ja need on natuke erinevad asjad ja, ja see kujundab niisugust meie diasporaa tüüp diskursust ja see väljendub ka Diaspora keeles. Keele puhtusest oli, oli juttu pisut, et siis Venemaal vene keele puhtuse ja õigekeelsuse pärast ei muretsetayldset suurel kerel pole seda vaja. Ei, seda poleks muidugi õige väita, väita, et üldse ei hoolitseta, ikka hoolitsetakse. Pigem võib-olla lihtsalt natuke, ollakse vähem mures folla noh, eesti keele kohta on ju tõesti väga palju räägitud, et, et me peame seda. Peame selle eest hoolitsema ja noh, iga riik hoolitseb oma riigikeele eest, see on normaalne, on olemas keelehoole ja ja on olemas igasuguseid instantse, kes selle eest hoolt kanda tahavad ja väga hästi, et nad teevad seda. Ma ei saa öelda, et Venemaal seda üldse ei oleks, on ikka, aastaid tagasi oli, oli tõesti veel spetsiaalseid niisuguseid asutusi, kes rohkem võib-olla selle eest hoolitseksid, aga on ikkagi olemas, on Teaduste Akadeemia vene keele instituut, Vinogradov nimeline mis on väga hea ja väga kõrgel tasemel asutus, kes muidugi eelkõige uurib vene keelt, aga ka kannab hoolt selle eest, et see oleks olemas, on väga hea infoportaal raamata punkt, ruum kust saab keelenõuannet, keeleteadlased ka ikkagi tegelevad keele normidega ja aga lihtsalt, see on suur keel, kus on väga palju selle keele kõnelejaid kus on ikka miljoneid ja see keel on ikka väga mitmekihiline ja lihtsalt topsik on natuke väiksem, et see keel ei kao kuhugi. Kuigi ega see eesti keel nii väga väike ka ole, tegelikult kui on ikka miljon kõnelejat, siis ei ole asi hull. Ja kui me oleme infotehnoloogias Jah, sest kogu terminoloogia näitab seda, kui hästi on arenenud keel, eesti keel on nii Eesti kui kogu see infotehnoloogia terminoloogia on siin olemas, samas noh, kas just kogu, aga, aga seda arendatakse pidevalt ja, ja igasugune teadusterminoloogia on olemas. Just kuulsin hiljuti Kirgiisia vene keelest ühte ettekannet ja räägiti seal ka Kirgiisia keelest. Kirgiisia keel laenab väga palju vene keelest ja seetõttu kahjuks on Kirgiisias niisugune olukord et kirgiisid ise tahavad oma lapsi aga sagedasti just vene koolidesse, sest Kirgiisia keel ei olevat nii hästi veel arenenud ja just seda terminoloogiat ei ole. Ja see on kurb, muidugi natuke teistsugune situatsioon on teistes keeltes, sest ma mõtlen Kesk-Aasia keeli. Kas ahi usbeki keeles, aga noh, ma nii väga ei tea ka sellest olukorrast. Kui võrrelda siin eesti keelega, see nii ei ole ja mõistagi ka vene keelega see tee ei ole. Kuigi vene keeles on infotehnoloog, kes muidugi väga palju inglise keeleterm inglise keelest laenatud terminoloogiat. Aga kas ja kui palju ja keda huvitab Venemaal näiteks see, kuidas areneb vene keel, ütleme Eestis ja ütleme siis ka Lätis, Leedus, mujal Ida-Euroopas näiteks, või ka kaugemal. Ja ma ei mõtle praegu siin üldse poliitilisi küsimusi, aga just keel kui selline kass huvitab kedagi. Keeleteadlasi huvitab kindlasti ja mitte ainult tegelikult kui meie oma uuringuid alustasime ja see oli 90.-te keskel noh, võib-olla isegi natuke varem siis esialgu, no kes see koera saba kergitab, eks muidugi koer ise olime me vist tõesti niisuguses natuke esirindes ja esimene konverents sellest vene diasporaa keelest Eestis, Lätis, Leedus toimus Tartus 1997. Aga siis osalesid sellel konverentsil juba ka venema keeleuurijad. Nii et ikkagi on. Ja edaspidi läks asi juba nii huvitavaks, et 2000 vist üheksandal esmakordselt kutsuti meid esinema. Seminarile tookord. Kõu siiski Kõsud arstveney humanitaarne University, et Venemaa humanity staarteaduste riiklik ülikool, mis tookord oli üks niisuguses esirinnas väga progressiivseid ülikool ja kus püha nimetati terve konverentsi istung esialgu siis vene keelele välismaal ja järgmisel aastal lausa eestivene keelele. Nii et huvi ikka on ja need konverentsid on toimunud mingisugune, mitte tervikuna ülikoolikonverents, aga ikkagi mingisugune päev on sellele pühendatud välismaal eksisteerivatele, vene keelele. Just aprillis käisin niisuguses praegu jällegi huvitav, kõrgem majanduskool, kuhu on koondunud väga tuntud keeleteadlased vene ja kus oli siis ka vene keelest välis. Niisugune terve kaks päeva oli pühendatud sellele osaliselt ka keeleõppele, aga osaliselt ka just nendele iseärasustele, millest me täna räägime. Nii et tuntakse küll huvi, kuigi noh, jah, kui, kui paluda näiteks ma ei tea mõnda granti või raha sellele, siis on natuke teistsugune küsimus. Siseteine jutt kujunes Jutega. Kui palju Eestis tegeletakse vene keelega teaduslikul tasemel? No ikka tegeletakse, tegeletakse mõistagi Tartu ülikoolist millest Ta on kõige rohkem, kuna ise töötanud ja see on üks meie põhiteemasid nii vanausuliste keel kui ka vene keel Eestis ja siin tõesti on jõutud päris põhjalikke niisuguste teoreetiliste aluste juurde. Mainiksin siin kindlasti just oma kolleegi dotsendi lisa veedekostandi töid mis ei puuduta enam nüüd tõesti nüüd ainult koodivahetust, vaid on jõutud sügavusteni ja niisuguse diasporaa tüüp, diskursuse ise ärasusteni tegeletakse üsna viljakalt ka Tallinna Ülikoolis ja, ja uuritakse, jaga vene filoloogid Tallinna Ülikoolis, kuid ka mitte ainult, vaid ka eesti filoloogid, Anna Verschik on sellega tegelenud. Alyssa Sablotskaja tegeletakse Narva kolledžis, kus on jällegi meie Tartu Ülikooli kasvandikud, kes töötavad seal? Noh, vist vist niiviisi. Kus see väljund on, kuhu eesti keeleteadlase vene keelt uuriva keeleteadlase tööd jõuavad, kas jõuavad näiteks ka Venemaa vastavatesse väljaannetesse, teadusväljaannetesse? Teadusväljaannetesse kindlasti seal on lihtsalt meie artikleid ilmunud päris suurel hulgal ja mitte ainult Venemaal, Poolas, Bulgaarias slaavikeelsetes maades päris palju. Noh, üldiselt on olnud isegi üks huvitav diskussioon enne 2000 kümnendat aastat on Venemaal väidetud, et kõik, mis kuskil mujal tekib ja kõik iseärasused, see on lihtsalt keele rikkumine. Et see normatiivne vene keel, keeleteadus kasutatakse selleks terminid standardkeel. Aga lõpuks jõuti ka järeldusele, et mitte ainult inglise või prantsuse või saksa keelel ei ole variante, mis eksisteerivad teistes maades, vaid täpselt samuti on välja kujunenud variandid ka teistest vaadates vene keelel, sest lihtsalt on küllaltki arvukat diasporaa ja isegi kui seda keelt kasutab emakeelena noh, peaaegu 350000 inimest, siis on see juba keelevariant, see ei ole päris mingi rikutud keel ja seda on nüüd tunnistatud ja ka meie oleme selles natuke osalenud. Nii et huvi on ja leiab väljundi. Mõistagi meil praktilise väljundi leiab tõesti nüüd meediasse, nagu nagu teiegi seda kuulete. Näiteks see eeter, raadio neli, keel on päris hea, see, et ETV plussi keel on päris hea. Ma leian, et ka meie teene väike ikkagi selles on ja et koolides on sellele tähelepanu hakatud pöörama. Ahjaa, sest kui meie venelased ei oska normaalset korrektset vene keelt, siis ei ole ju abi sellest vene keele oskusest. Ja tõlketekst peab ka olema kõrg. Millal hakati vene koolides pöörama tähelepanu vene keeletasemele või vene keele heale oskusele, et kas see on seotud ka kuidagi keelereformiga, et kui tuli see eesti keele sundus peale, siis hakati nagu omast rohkem lugu pidama? Ma ei oska nüüd võib-olla päris nii täpselt seda seda öelda, aga ma arvan, et eks ikka jah, tuli küll, sest juba kui keelekümblus peale hakkas ja kui tud osa lapsi ikkagi ei, ei saanud selle keelekümblus ega hakkama või see hakkas mõjuma niiviisi, et et mõni laps ikkagi, kui kodus sellele eriti tähelepanu pööratud hakkas võib-olla natuke ka segakeelt rääkima. Võib-olla see tekkis siis ma ei taha öelda, et keelekümblus on halb asi ei ole, passis on kindlasti hea. Aga, ja seda peab koduga toetama kindlasti, ja kui lapsele kodus ei pöörata tähelepanu piisavalt, siis võib tõesti juhtuda nii, nagu kunagi sellest kirjutas Mati Hint. Aga muidugi, kui ikka natuke sellele tähelepanu pööratakse, siis pole asi hull. Ja eks ikka üheksakümnendail juba hakati sellele tähelepanu pöörama. Sellest on kirjutatud ka juba siis ka venekeelsetes ajalehtedes mõnikord väga kriitiliselt ja, ja võib-olla ka mõnikord õigustatult, kriitiliselt. Ja jah, ma arvan, et sisse ikka tekkis. Ja muidugi on siin jah, mõjuga eesti keelel selles mõttes, et säilitada ikkagi oma keelt ja keel on ka kultuuri alus, kui selle osa siis peaks oskama. Mis muidugi ei tähenda seda, et te ei pea nüüd eesti kultuuri tundma. Märtsi lõpus käis Eesti meediast läbi selline uudis vene koolide keelereform on tekitanud Eestisse põlvkonna vene emakeelega noori kes eesti keeles õppimise tõttu ei saa teisi aineid sisuliselt selgeks ja see vähendab nende võimalusi ülikooli pääseda. Kuidas teie seda kommenteeriksite? No nagu on igasugune selline väide, mis on väga äärmuslik väide, ilmselt peab sellesse suhtuma kahest aspektist. Jah, kindlasti selliseid õpilasi on. Mul on endal ka teatud kogemus Narva kolledžis eestikeelsete loengute pidamisest, see on kontrasti grammatika eesti ja vene keele kontrastiivne grammatika. Mis on loengud eesti keeles? Jaa, mõnikord mõnikord eesti keeles oleneb sellest, kas põhieriala Ta on kuulajatele vene või eesti keel kui või mõnikord ka inglise keel, noh, see on siis teine muidugi kõrvaleriala ja tõesti, ma näen ka seda, et ikkagi Ida-Virumaa keelekeskkond mõistagi ei soodusta seda, et eesti keelt saaks kuskil peale kooli kasutada. Jah, teatud määral saab muidugi kuskil kauplustes ja teenindussfääris. Aga noh, see ei ole ikka süvakeelse, ei ole keele süvaõpe ja väga palju pean ma ikkagi ka oma loengutes tõlkima vene keelde. Lihtsalt terminoloogia kahes keeles, terminoloogia on erinev, nad ei ole, mõnikord ei vasta näiteks kas või sõna predikaat tiiv eesti grammatikas ja vene grammatikas sellel on absoluutselt erinev tähendus ja neid sõnu on päris palju. Arvata võib, et koolis on ka situatsioon selline, et et õpilased võivad mitte aru saada kõigest. Oleneb ka koolist, võib-olla oleneb väga palju ka õpetajast kaasta püüab midagi seletada, kuid ta näeb. Õppejõud, õpetaja näeb ju laste või oma kuulajate nägudest, kas nad saavad aru või nad ei saa aru. Ja võib-olla peaksin mingi kompromisslahendus olema. Ma arvan, et tegelikult tookord ministrina tegutsenud Jevgeni Ossinovskil oli õigus, et keelekümblus on üks hea asi ja Ma ei arva, et see peaks esimesest klassist peale. Algamaks on minu isiklik arvamus. Võib-olla see peaks kolmandast algama. Aga et põhikooli keeleõpe peaks eesti keele õpe peaks olema aktiivsem ja parema paasi tekitama. Naasiumis on võib-olla natuke hilja seda teha. Nii et tuleb parem alustada. Saime alustada, aga võib-olla seejuures säilitada ka vene keelt ja võib-olla peaks kuidagi tasakaalus olema natuke teisiti, kui see praegu on. Ma ei ole siin asjatundja, ma ei ole asja teaduslikult uurinud. See on minu mulje. Kas ja kui paljud eestivene noored näevad eesti keelt praegusel ajal tänapäeval kui võimalust kui paljud endiselt kui tüütut kohustust? Ma vist ei oska sellele küsimusele vastata, see on rohkem küsimus sotsioloogidele ja meie noh, lausa niisuguse vormi poolest vormilt lähtuva lingvistikaga eriti kelle me ei uuri, justkui palju selliseid on. Aga kindlasti on noh, kui isegi vaadata, tõstis ta Narva kolledži juhtumeid igal aastal, ma olen mitu päris mitmeid aastaid järjest seal loenguid pidanud. Ja on alati ütleme mingisuguses noh, üle paarikümne tudengirühmas kolm-neli sellist, kes valdavad väga hästi eesti keelt. Kes noh, päris veatult võib olla, räägi, aga mõned isegi võivad noh, ikka päris sellel kõrgtasemel kasutada keelt C-tasemel. Ja nendele on see kindlasti võimalus. Jaan selliseid, no kellele see on tõesti mingi tüütu variant, kes võib-olla rohkem orienteerunud inglise keelele kui võõrkeelele eesti keelt ei saa päris võõrkeeleks nimetada, muidugi see on ikkagi teine keel, meie oludes, aga samas Narvas on ta võib-olla peaaegu nagu võõrkeel. Ja kindlasti on see neile teatud määral tüütu kohustus. Samas Nendes linnades, kus on keelekeskkond olemas, nii seda ei võeta. Ma tean, et Tartu vene koolide õpilased ikkagi on kakskeelsed suhteliselt kakskeelsed. Et see B-üks B-kaks tase on täiesti saavutatav. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja rääkis läbi kolme saate eesti keele mõjust eestimaa, vene keelele, vene diasporaa ja Venemaa keelekasutuse erinevustest peamiselt kõnes, aga pisut ka kirjas. Kes soovib enda vene keele õigekeelsust kontrollida, siis ilmavõrgus on selleks olemas lehekülg kraamata punktroo. Aadressiribale saab pida kraamata ladina tähtedega. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head, ilusat suve, keelehuvilised leiavad kindlasti keele saatevaramust üht-teist, mida üle kuulata. Kohtumiseni sügisel.