Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Nagu teame, on Narva Aleksandri kogudus pankrotis. Tänaseks on ka teada, et Narva Aleksandri suurkirik on pankrotivarast. Mul on müügis ja selle võib osta endale kestahes. Miks nii läks ja kas Eesti Evangeelse luterliku kiriku konsistooriumi kavatseb pühakoja ka välja osta? Uurime tänases saates. Narva Aleksandri kirikust oleme kirikuelu saates varasemalt mitmel korral rääkinud ja märtsi lõpus tuli ka teade selle kohta, et Narva Aleksandri kirik läheb tõepoolest haamri alla. Tänase saate esimene külaline on Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Kas Narva Aleksandri suurkiriku puhul on nüüd juhtunud kõige hullem see, mis üldse juhtuda võis? No tegelikult kõige hullem juhtus ikkagi sellest hetkest, kui, kui pankrot ju välja kuulutati ja eks see sõltub, mida me kõige hullemaks peame, kas me peame hulluks mõne teo tagajärje saabumist või peame me hulluks selliste tegude tegemist, millel on sellised tagajärjed. Nii et ma ei oska öelda muidugi ühe kirikuhoone müüki minek pankrotivara hulgas. Loomulikult on see asi, mille suhtes ei saa olla mingisuguseid positiivseid tundeid. Väga paljudele on jäänud segaseks, mis võib juhtuda, et selline skeem lõpuks käiku läheb. Missugused tehingud peavad selle taga olema, et üks kirik pankroti tõepoolest läheb? See on võib-olla tõesti see koht, kus natukene rääkida, võib-olla mitte otsekohe küsimusele vastates, aga siiski see vastuseid, et välja tuleb rääkida sellest, mida tähendab üleüldse kirik oma oma varadega ja kuidas kirikuvaradega ümber käiakse. Sageli meedias ka praegu seoses Narva Aleksandri koguduse pankroti ka on väga palju üldistatud, et räägitakse, EELK-st räägitakse kirikust üldises mõttes, aga kui me võtame, kuidas kiriku struktuur üleüldse on üles ehitatud ja kuidas ta meie riigis kehtivate seaduste alusel tegutseb, siis kirik jaguneb ju kogudusteks, see tähendab seda, et tegelikult kõik kogudused on eraldi juriidilised isikud, nii nagu me kõik inimestena oleme eraldiseisvalt füüsilised isikud. Ja kõik kogudused on oma varade üle otsustades ja nende saatust määrates iseseisvad. See tähendab, et, et jõuda sellise tulemuseni, nagu on ühe koguduse pankrot peab seesama kogudus, kellele tema varad kuuluvad, tegema ise mingisuguseid otsuseid, mis sellise tulemuseni viivad. Antud juhul siis on neid otsuseid teinud nii-öelda koguduse allkirjaõiguslik isik, kes seaduses omab õigust sõlmida lepinguid ja, ja teha tehinguid. Ja kirikuvalitsusel on meie kirikuseadustikus lähtuvalt järelvalveõigus ja järelevalve kohustus. Aga me ju kõik teame, et isegi riigiametites ei õnnestu alati tee järelevalvet teostada, kui, kui kokku saab kaks inimest nelja silma all, sõlmitakse mingi leping või mingi kokkulepe ja lepitakse sealjuures veel kokku, et me sellest kellelegi teisele ei räägi ja me seda kokkulepet ei, ei protokolli siis on väga raske järelevalveorganil järelevalvet teostada, sekkuda õigeaegselt ja sama asi on juhtunud ka siin ja võib juhtuda mis tahes koguduses, aga mis tahes juriidilises sissi isikus või mis tahes ettevõtte või MTÜ või, või ka riigiamet. Aga kui kui allkirjaõiguslik isik teeb kokkulepe kellegi teisega ja lepitaksegi kokku, et sellest kellelegi ei räägi, siis paraku ei ole võimalik mõtteid lugeda ka kirikus mitte. Ja siis järgnevad tagajärjed ja antud juhul on siis tagajärjed need, et sõlmiti kokkuleppeid, mille tulemusena on täna kogu koguduse varad pankrotivarade hulgas, kaasa arvatud kirikuhoone. Ja eks mul on väga kurb nendest asjadest kiriku juhina siin rääkida ja on olnud kurb kogu selle aja. Ja sealjuures muidugi on kurb, sellepärast et on ka ju surve avalikkuse surve ka meedias praegu, et miks kirik ei, ei maksa võlga ära. Ja, ja, ja noh, seda on väga raske seletada, aga kui tegemist on näiteks võtame siis ühe lihtsa näite, mis võib-olla raadiokuulajale oleks, oleks selge, et meil kõigil on, on ju perekond. Ja, ja kui nüüd täiskasvanud laps olles vanuses noh, näiteks 30 40 aastat teeb mingisuguseid tehinguid, mille alusel tema oma korter läheb pankrotivara hulka siis loomulikult on tema vanematel väga häbi tema õdedel-vendadel väga häbi, aga mitte keegi ei pööra seda nõuet ei vanematega õdede-vendade vastu, kui selle otsuse või need tehingud on teinud täisealine ja otsustusvõimeline isik. Ja häbi on see, mida ei saa maha pesta, aga, aga praegu tundub, et ka meediasse ei mõisteta seda, et öeldakse, et justkui kirikuvalitsusel oleks väga lihtne lahendada seda olukorda, et miks ei tehta nii, et alles mõned päevad tagasi ka Postimehes ajakirjanik Mart Raudsaar kirjutas, et nii edasi ei saa, et Villu Jürjo oli süüdi ja keegi teine maksab võlad, aga tilka peaks midagi veel võtma, vastutuse võtma? No minu jaoks on küsimus, et mismoodi me siis seda teeme? Et kui meil nüüd on kõrvuti näiteks usuteaduse instituut, kus me õpetame oma vaimulikke või diakooniahaigla või vaimulike palgad. Ja selle kõrval on nüüd Narva Aleksandri kirik oma hoonena. Ja kui nüüd kirikuvalitsus peaks otsustama, jah, me võtame siis selle vastutuse, maksame, ostame selle kiriku välja sellele 20-le inimesele, kes seal võiks Narvas olla. Ja et riik saaks jätkata restaureerimist, eestluse kantsi, restaureerimist Narvas, selleks me otsustame näiteks, et sulgeme usuteaduse instituudi, meil sellest ei piisa, usuteaduse instituudi ülalpidamiseks kulub meie oma eelarvest 100000 eurot ainult. Meil on vaja 500000 eurot. Meie kirik, valitsuse kogu aasta eelarve on 700000 eurot. Et kas see oleks vastutustundlik, kui me nüüd sulgeksime kõik oma muud asutused, lõpetaksime laste noorte töö tegemise, paneksime kirikuvalitsuse miinimumrežiimil tööle, et peapiiskop sekretäriga tegutseb ja ostaksime ära kirikuhoone Narvas. Ja võtaksime vastutuse. Ma küsin, et milline pereisa teeks niimoodi, et ta müüb ära teiste laste vara ja kas tal üleüldse on õigus seda teha või kas me peaksime mõne teise koguduse poole pöörduma, et olge head loobuge teie mõnest varast selleks, et me saaksime osta kirikuhoone suure kirikuhoone 20-le inimesele, kes seal kogunevad, või noh, 30-le Narvas. Et väga raske või, või milles peaks olema see vastutuse võtmine, et peapiiskop astub tagasi, kas võlausaldaja on siis õnnelik, kas ta saab oma pool miljonit sealt kätte? Ja, ja, ja tegelikult me tõstame käed üles, meil on häbi. Aga meil ei ole ka väga palju muid võimalusi. Ja, ja muidugi siis tekib see küsimus, et kas keegi kunagi üleüldse arvud tas tulles välja suure ideega ja ma julgen öelda, et see idee ei olnud mitte koguduse sees sündinud et taastada Narva Aleksandri kirik eestlase kantsina ja kultuuri sellise kantsina Narvas. Kas keegi on arvutanud, et kui mitu eestlast üldse Narvas elab ja kas kas see kirik oleks taastatud selgelt siis ainult eestluse kantsiks? Tõenäoliselt, et kui palju luterlased Narvas elab, et me teame, et Narva Narva eestikeelne elanikkond on umbes kolm protsenti ja väga lihtne arvutus ütleb, et tegelikult noh, kogu Narva eestlaskond mahuks sinna kirikusse tõenäoliselt vabalt ära, aga me teame, et mitte kogu elanikkond mitte üheski linnas ei käi kirikus igal pühapäeval see tähendab seda, et selle kiriku taastamise taga olid märksa suuremad ideed ja mõtted. Ja, ja see, et selle kiriku omanik oli kogudus, oli lihtsalt selline olukord aga loodi sihtasutus ja tegelikult, et see ind taastada, see kirik lähtus ikkagi eestluse hoidmisest meie kultuuri või eesti kultuuri hoidmises, diviimisest uuesti tagasi Narva, selle, selle presenteerimisest, seal läbi kontserdite, näituste, etenduste ja muuhulgas muidugi kogudus oleks saanud seal tegutseda. Nüüd täna on see olukord, kus, kus öeldakse kirik peaks nüüd võtma selle vastutuse loobuma näiteks usuteaduse instituudi pidamisest või vaimulikele palga maksmiseks, selleks et et eestluse kants Narvas Narva Aleksandri kiriku näol saaks üles ehitatud. Ma ütlen ausalt, et jah, mulle meeldiks nii, kui meil oleks neid vahendeid, meil ei ole lihtsalt neid vahendeid ja, ja kui, kui juriidiliselt oleks olnud võimalik neid vahendeid küsida siis teistelt eesti kogudustelt pankrotiprotsessis või, või, või kohtuvaidlustes või ka kirikuvalitsuselt, siis oleks seda Eesti seaduste alusel tehtud. Aga ei ole tehtud, ehk siis ma tõstan käed üles ja rääkides muidugi igasugustest moraalsetest asjadest, noh, minu jaoks on ikka väga suur küsimus see, et et ühtegi sellist tehingut ei saa teha üksi. Ja, ja ma täna julgen öelda, et kirik on oma oma vastutust kandnud päris raskelt. Villu Jürjo kaotas oma ameti. Me ei saa karistada ja ei peakski karistama inimest mitu korda, et, et noh kui keegi arvab, et see olin liiga liiga kerge karistus, nüüd kutsume inimese uuesti ja karistame teda siis teist korda või veel kolmandat korda. Kogudus on kaotanud kogu oma vara kogu oma vara. Kas see ei ole nagu piisav suur koorem selle koguduse peale kanda? Laiali jooksnud ju ka tegelikult kogudus. Inimesed ju ei tea, mismoodi edasi minna, selle kogudus on sisuliselt kogudusele juhitamatu, sellepärast et seda juhitavana pankrotihaldur. Meie ei ole keegi õnnelikult selles olukorras. Kirik kaasa arvatud, mina kiriku juhina pean selgitama tundma häbi, vabandama selle olukorra ees ja ikka tundub, et kirik ei ole vastutanud piisavalt. Minu jaoks on küsimus, et see teine pool, kes tuli pakkuma sellist tehingut sama salaja kirjutas teiselt poolt alla keda räägitakse, kellest räägitakse võlausaldaja, noh ja nimetate isegi nimesid. Kas keegi on uurinud, et miks sellist tehingut pakuti, miks keegi pakub viis miljonit krooni? Ilma tagatiseta? Ilma kindluseta ma ütlen, et see on majandusrisk, mille selline ettevõte teeb läbi oma oma allkirjaõigusliku isiku. Ja, ja, ja täna on sellel ettevõttel võimalik pankrotivara müües saada tagasi nii palju kui võimalik, nad ei ole suutnud ühtegi objekti müüa siiamaani. Võib-olla on hind liiga kõrge siis et, et ehk siis need, kes seal teisel pool lauda tol momendil istusid. Nemad saavad midagi tagasi, kui nad vara müüvad. Kogudus ei saa mitte midagi tagasi, kogudus kaotab kõik absoluutselt kõik. Ja, ja, ja minu jaoks on rääkides ikka moraalsest vastutusest, et noh, tõepoolest, et et keegi, kes tuleb kiusama niimoodi teist poolt suure summa rahaga ja on nõus sellise raha andma või laenama siis kas ta ei võta mingit äririski, kas, kas üks normaalne ettevõte teeb selliseid tehinguid ja kui teeb ja selliste tehingute tulemus on see, et ta ei saa tagasi seda raha siis ma ütlen, et ka siin on olnud juhtimisvead. Aga minu jaoks on küsimus, millist vastutust siis see teine pool on kandnud, rääkides eriti moraalsest vastutusest ja muidugi midagi ei ole parata. Noh, minu jaoks on küsimus, et et ikkagi ka ka riik muinsuskaitse kinnitab, et nende jaoks ei ole vahet, kes on omanik, peaasi, et see vara säiliks. Siis ma ütlen, et noh, tegelikult vara ju on säilinud ka see raha, mida laenati ja mille eest jätkati ehitamist läks sellesama objekti tarbeks. Ehk siis siin ei ole kaasust, kus, kus see raha läks kellelegi isiklikku taskusse, selleks, et inimene saaks minna näiteks mängupõrgusse seda maha mängima. Ei, see raha laenata kütuse tegemiseks ja see raha läks sinna objekti. Ja, ja kui, kui ka minister Saar on öelnud, et, et nemad ei hakka kellegi kolmanda isiku võlgasid tasuma siis mõtlen, et pankrotimenetluses pankrotivara väljaostmine ei ole mitte võlgade tasumine, kui, kui tehakse ostu-müügi tehing, siis seal ei ole võlgade tasumisest sanost ja müük. Ehk siis toimub ostu-müügitehing ja kui, kui riik leiab, et kultuuri kantsina eestluse kantsina on ka riigil mingi huvi Narva kiriku ülesehitamiseks siis, siis noh, minule isiklikult tundub, et noh, riigi huvi peaks siin olema just esmane selliste rahvusküsimuste lahendamisel siis, siis mitte nad ei tule neid võlgasid tasuma vaid nad lähevad ja ostavad vara, mida on vaja selleks, et kultuurielu Narvas edendada säilitada muinsuskaitselist vara ja, ja tagada siis siis selle vara säilimine ning võtta ka siis kontroll selle vara edasise saatuse pärast, et et ei juhtuks see, et võib-olla keegi teadmata isik, kolmas isik, kes selle vara ostab, võiks kogemata hakata kasutama teda mitte eestluse kantsina või või või hakkaks äkki seda vara näiteks kahjustama. Mis puudutab kiriku sekkumist, siis 2014. aasta sügisel kirjutas Postimees sellest, et EELK päästis kiriku asemele äriprojekti. Et kogudusele kuulus ka vester valli 20 kinnistu kuhu siis plaanid tahaks ehitada neljakorruselist ärimaja ja vahetult enne pankroti väljakuulutamist kirjutati see siis kiriku varahalduse nimele ümber. Tõenäoliselt siis aimates, mis võib juhtuda, et päästa siis seda äriprojekti, aga mitte kirikut. No siin on nüüd jälle see üldistus, et ELK tegi midagi, et kui me nüüd vaatame, kes siis ELK oli et see ELK konkreetselt oli, oli osaühing kiriku Varahaldus, see on tõepoolest kirikule kuuluv ettevõte. Aga see on nagu väga kummaline, et kui me räägime näiteks riigile kuuluvatest äriettevõtetest, siis me armastame rääkida ikkagi Eesti energiast või riigi kinnisvarast, siis me ei ütle, et üks tehing, mille tegi riigi kinnisvara või tehing, mille tegi Eesti energia, me ei kirjuta pealkirja, et riik tegi selle tehingu. Aga vot selles kaasuses nüüd, kus kiriku Varahaldus, kellel on oma äriplaan, kelle ülesanne on teha projekte koos koos kogudustega ja see on vastastikused kokkulepped, kogudus on üks juriidiline isik, teine pool on on samuti juriidiline isik ja nad sõlmivad omavahelisi kokkuleppeid. Jõhvis on samasugune äriprojekt, väga edukas, kus koguduse ja kiriku Varahaldus on koostöölepingu sõlminud ja arendavad ühiselt, et kinnisvara samamoodi on noh, näiteks nõo kogudusega täpselt samasugune projekt oli ka Narva kogudusega ja, ja oleks nagu väär öelda, et sellised ühe allasutuse tegevotsused või igapäevased majandusotsused kogu aeg tulevad nagu ELK peakeskusest, et Eesti Energia tehingud kuskil toimivad justkui nagu vabariigi valitsuse otsuste alusel kogu aeg ei selleni omad, et omad otsustusmehhanismid ja, ja tegemist on ju täiesti eraldiseisvate isikutega. Tõsi, omanikud on teised, et see on nagu nagu meil ju ka öeldakse, et ka ka kommertsmeedia, et me teame, kes on selle meediaomanik või mingi konkreetse kontserni omanik, aga me ei eelda ju, et see omanik kogu aeg sekkub iga ajalehe või või programmid väljatöötamisse, et. Ja noh, selles mõttes ongi nagu, nagu väga huvitav, et et selliste üldistuste kaudu on võimalik inimeste mõtlemist suunata, aga samas me näeme, et siin on oma ebaloogika, aga kui me sellesse ei süvene, siis on võimalik luua fooni. Ja, ja noh, niimoodi niimoodi see on. Kui oleks midagi ebaseaduslikku toimunud siis oleks ju ma ei tea ilmselt mingit kohtuprotsessid käimas praegu. Et mida siis tähendab, et päästeti üks või toodi ohvriks, teine tegemist oli, oli majandustehinguga ja täna on see vara, millega see tehing toimus ju ju võlausaldaja nii-öelda käte ulatuses, et et võlausaldaja võib selle varaga teha, mida seadustel täna lubab müüa näiteks. Et see vara ei ole kuhugi, noh, siin kasutati nimetatust kanditud vara ei ole kuhugi kanditud, hoonestusõigus ei ole omandivahetus, see vara on täna siis võlausaldaja käes, pankrotihaldur võib seda müüa, aga me näeme, et et Narva kirikuvarade hulgast ei ole suudetud praegu müüa mitte ühtegi objekti. On nad siis rohkem nii-öelda likviidsed varad rohkem atraktiivsed või vähem atraktiivsed. Mitte ühtegi pole suudetud müüa, mis tähendab seda, et võlausaldaja on tõenäoliselt liiga kõrge hinnaga neid asju üritanud müüa ja sama võiks öelda ka Narva kiriku kohta. Teil ei ole teada, et kes võiks nüüd seda kirikuhoonet Narvas tahta 500000 eurose alghinnaga. Mina ei oska öelda, kes sellise alghinnaga võiks seda hoonet tahta, aga aga meil on olnud suurepärane koostöö Eesti kontserdiga Peterburis. Ja seal ju ka mitte Peterburi kogudus ei taastanud seda kirikut kirikuks ja kontsertsaaliks, vaid riik oli see, kes selle hoone seal taastas. Ja täpselt samasugune mudel ju tegelikult, et oleks pidanud ja peaks siiamaani selle sihtasutuse lähtuvalt toimima ka Narvas. Ehk siis ikkagi riik on see, kes, kes läbi oma siis vastavate mehhanismide võttis valmiduse, see hoone tegelikult lõpuni valmis teha ja siit nüüd ongi nagu küsimus, et, et kui Narvas on võimalus luua samasugune toimiv üksus ja Eesti Kontsert on selleks valmis, me oleme koos härra Jüri leitaniga sellest rääkinud ja ka esitanud kultuuriministrile sellise nägemuse, kuidas Narva kirik võiks toimida sellise kultuuriobjektina siis, siis ma julgen öelda, et see eesmärk, mis selle kiriku taastamisel võeti saaks täidetud just nimelt sellise mudeli kaudu. Aga, aga siin tõepoolest on nüüd see, et kellel on siis suutlikkus seda eesmärki täita ja milline funktsioon antud juhul on seal siis olnud nagu esiplaanil. Kas see kirik oleks taastatud hoonena rohkem jumalateenistuste liku elu tarbeks või oleks ta olnud ikkagi suurema osakaaluga kultuurihoone? Ma julgen öelda, nähes, kuidas Peterburis asi toimub, siis ma julgen öelda, et see oleks olnud ka Narva puhul nii, et see suurem kaal oleks olnud ikkagi just nimelt sellel eesti kultuuri tutvustamisel või erinevate siis kultuuriürituste korraldamine oleks olnud tõenäoliselt esiplaanil, mõeldes selle peale, kui vähe on tegelikult eestlasi Narvas või eesti luterlased ja, ja aga nüüd on, on kuidagi kummaline, et et kultuuriministeerium ei ole tahtnud kuidagi minna edasi selle ideega, nagu kunagi selle objekti puhul oli ja püüab nagu takerduda sinna ja öelda, et noh, et nemad ei hakka kellelegi võlga maksma, aga nagu ma enne ütlesin, see ei ole võla maksmine, see tähendab selle objekti ostmist ja kui see on eestluse säilimiseks nii oluline, siis siis riik võib kalkuleerida, kui on oluline, siis tuleb ost teha, kas see peab olema 500000 või mitte, aga see on ilmselt läbirääkimise küsimus, võlausaldaja, aga aga kui see ei ole oluline, siis ma väga vabandan. ELK-le ei ole oluline ei Narvas ega mitte kuskil mujal esmalt säilitada eestlust või tuua sinna kontserte või etendusi. ELK-le on oluline, et oleks jumalateenistuste pidamiseks koht, seal oleks inimesed teenitud ja selleks on tõenäoliselt Narvas võimalik täna odavamalt kui 500000-ga leida sellele kogudusele, mis on peaaegu laiali jooksnud kokkusaamise koht. Midagi ei ole parata, et ei ole mõtet ju kellelgi osta suuremat maja endale ka elamiseks, kui tal vaja on, või kui ta suudab osta, et sama lugu on täna selle kirikuga kahjuks, kus käivad praegu Narva luterlased koos? Minu viimased andmed on, on see, et nad saavad kasutada tänu siis kokkulepetele pankrotihalduriga seda väikest kirikut, kus ongi aastakümneid koos käidud ja siiamaani ka nad seal koos käivad. Ja, ja ütleme nii, et selle kiriku säilimine võiks täna arvestades koguduse suurust, olla võib-olla prioriteetsem, aga täna on see olukorda, et ka kirikuvalitsusel ei ole lihtsalt neid vahendeid, mida sinna suunata, Ta, või siis suunata sinna vahendid, tulevad need millegi muu sisulise töö arvelt, sest kirikuvalitsus ka oma varasid ka oma kinnisvaraobjekte on ju arendanud selle eesmärgiga, et tõepoolest, nagu ma juba eelpool nimetasin, oleks meil palgatoetus vaimulikele, et meil oleks laste noorte töö, et meil oleks usuteaduse instituut, kus me koolitame oma vaimulikkonda ja nii edasi, selleks me ju arendame oma oma kinnisvara, sest kiriku liikme annetustest mis, mis lähevad ju tegelikult kogudustesse, mitte kirikuvalitsusse jõuab siis kirikuvalitsuseni vaid vaid 15 protsenti, millest omakorda kolmandik läheb uuesti tagasi vaimulike palkadeks. Ja ainult 10 protsenti jääb kirikuvalitsuse ülalpidamiseks. Aga paraku ma pean ütlema, et see on maksimum veerand kui isegi mitte vähem meie eelarvest. Et suurema osa kirikuvalitsuse eelarvest koosnebki kinnisvaratulust. Aga see kinnisvaratulu ei ole mitte mitte selleks, et ennast rikkana tunda, vaid selleks, et igapäevaselt elada täpselt nii nagu inimene, kellel on kaks korterit, kui ta üürib välja teise korteri, siis, siis ta ei saa sellest veel rikkaks. Võib-olla ta saab endale natukene parema toidulaua või, või saab oma oma lapse panna mõnda ringi rohkem kui muidu. Aitäh nende selgituste eest tänaseks Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Kirikuelu. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, missugune see olukord tundub teie pilgu läbi nüüd, kui Narva Aleksandri suurkirik on pankrotivarana müügis? Ma arvan, et hinnangu andmiseks on alati mõistlik veidi tagasi astuda ja vaadata ükskõik kas ühe hoone või siis ajaloo pikemat perspektiivi. Et see hoone on isegi nõukogude aja üle elanud, seal on olnud tööstuskaubast ladu pärast teist maailmasõda ja mis kõik veel, aga ta on ikkagi pühakojana säilinud. Et see, et ta hetkel on ühes sellises tsiviilõiguslikus protsessis või pankrotiprotsess, siis ei tähenda seda, et tema kultuuriline tähendus või tema kultuuriline väärtus oleks sellest väiksem. Muinsuskaitselist muidugi sellesse pankrotiprotsessis mitte midagi ei ole, see on, see on hoopis üks teine protsess, küll aga ükskõik, kes pankrotiprotsessi käigus selle omanikuks tulevikus saab siis mälestis on ta ikka muinsuskaitse tingimused, muinsuskaitse eritingimused kehtivad sellele hoonele ikka edasi. Ja, ja sõltumata otstarbest omanikust ehk siis kohustus seda mälestist säilitada kogu tema väärtuses kogu tema rikkuses püsib edasi, et seal on kaitse all meil siis riikliku kaitse all. Nii see suur kirikuhoone kui ka eraldi on mälestisena kaitse all ka näiteks kirikukell ja ka neli lühtrit, et mis küll praegult tasuvad väikeses kirikus, kuid mis on pärit suur kirikust, nii et et muinsuskaitsevaates ütleme nii, et ajalugu on näidanud seda, et omaniku vahetus võib tuua halvas või avariilise seisukorras mälestistele uue hingamise, nii et mina seda olukorda hindaks sihukese isegi võib-olla lootusrikkalt, et tõesti võib-olla lähevad asjad paremaks. Ma ei tea, kui palju on teada, ütles, et kas kas selle hoone vastu on huvi tuntud, kas on küsitud muinsuskaitseametist, mida sinna teha võib. Kas on teada, et on huvilisi üldse, sellel hoonel? No seda tuleb nüüd küll pankrotihalduri käest küsida, et meie käest ei ole keegi küsimas käinud. Muidugi Narva linnas oleme kadelegeerinud muinsuskaitseküsimused kohalikule omavalitsusele. Et aga see on avalik informatsioon, et tegemist on mälestusega kogu tema ajalugu puudutav muinsuskaitselist olukorda puudutav informatsioon on kultuurimälestiste registris avalikult kättesaadav, nii et ta ennast potentsiaalne ostja saab avalikest allikatest kõik vastava informatsiooni kätte. Kas on teada ka, et missuguseid kokkuleppeid on üritatud sõlmida siis riigi ja kiriku vahel? Ma tean, et, et kohtumisi on palju olnud, et leida siis ikkagi mingisugune kompromisslahendus selle hoone säilitamiseks. No nagu ma ütlesin, see hoone on säilinud tema ehitamisest alates sõltumata riigikorrast, omandist ja, ja, ja, ja ilmastikust ja teda on isegi veel kümnend tagasi olulises osas tegelikult restaureeritud, torniosa on ju alles 2006 2007 ja katused sinna juurde ehitatud. Et ma arvan, et võrreldes mõnede teiste mälestistega on ta isegi üsna heas korras, et selles mõttes, et me tema säilivuse pärast täna nii väga mures ei ole. Kui nüüd vaadata tõesti neid seda poleemikat ja problemaatikat, mis selle hoone ja tema pankrotiprotsessi ümber on siis et milles on probleem, on nüüd, see on puhas, mitte muinsuskaitse. See on minu isiklik arvamus, et püütakse lahendada hulka probleeme kõike ühekorraga, mina näen, et seal on ikkagi kolm täiesti eraldiseisvat probleemi. Esimene nendest on juhtimisvigadest tekkinud maksejõuetus. Tuleb lahendada niimoodi, kus võlausaldajate huvid võlgniku huvides on mõlemat rahuldatud, et selles protsessis jälle muinsuskaitselist mitte midagi ei ole. Teine probleem, mis tuleb lahendada, on see, et kuidas see hoone korda saada, ehk siis kes ja kuidas investeerib tulevikus kas siis uus omanik, kui keegi teine sellesse sellesse hoonesse ja kolmas küsimus, mis tuleb lahendada, on siis kuidas ta tulevikus kasutatakse, mis tema funktsioon saab olema ja, ja mida need kolme probleeme vaadates siis seal see muinsuskaitseroll on kasvav. Et kui leitakse hoonele kasutanud Restaureerimistööd siis on meil seal roll olemas, siis peab uus omanik või, või vana omaniku ei võlausaldajate esindaja selle funktsioon minu jaoks tellima muinsuskaitse eritingimused. Kooskõlastused siis ehitama hakata. Aga ma arvan, et enne enne seda, kui me jõuame uue funktsioonini või uue kasutuseni siis siis ikkagi see maksejõuetuse probleemi omandiprobleem tuleb enne lahendad. Omandiprobleemi saab nii palju kommenteerida, et üldiselt muinsuskaitseseaduse kohaselt on riigil nii keskvalitsuse kui kohaliku omavalitsuse näol eelisostu õigusmälestiste puhul kuid lähtuvalt ühest riigikohtu lahendist, kui on pankrotiprotsess ja kui vara müüakse oksjoni korras, siis riigil see eelisostuõigus puudub, muidu justkui võiks riik asuda ostja kohale kahe kuu jooksul pärast tehingut kuid antud puhul see õigus riigil puudub. Et seda riik ei saa realiseerida antud puhul seda eelisostuõigust. Kui näiteks vara müüdaks pankrotiprotsessis, aga mitte oksjonil näiteks läbirääkimiste teel, siis võiks riik riik olla see läbirääkimiste partner, aga minu teada ei ole täna ka riigile selliste ressurssi või, või sellist läbirääkijat, kes, kellel oleks ressurss ja läheks seda riigipoolset siis eelisostuõigust realiseerima. Nii et kirik ei osta seda, ega riik ei osta seda hetkel mulle teadaolevalt küll, jah, ei ole valitsus volitanud kedagi riigile sellist vara ostma. Nii et eraomanikud on tõenäoliselt need, kes selle kirikuhoone, kas need sel korral või millalgi hiljem ostavad. Ta võib olla eraomanik ükskõik, kas siis tõesti füüsilise isiku mittetulundusorganisatsiooni või, või, või siis äriühingu vormis, nii et kõik võimalused on avatud. Küll aga on mul väga raske endale ette kujutada kedagi, kellel tõesti on siis igapäevane funktsioon nii suurele hoonele, mis on ehitatud kirik. Kaks, aga kas see hoone ju ei pea jääma kirikuks muinsuskaitsenõuete täitmiseks? Muinsuskaitsenõuded seisnevad selles, et selle hoone väärtused peavad säilima, et jah, me ei saa ette kirjutada funktsiooni talle, et nagu ma ütlesin, ajaloos on andnud tal teistsuguseid funktsioone kui, kui, kui kirik teda on ka täiesti laohoonena kasutatud, et et pigem on tõesti seal kaitse all tema füüsiline ilme, mis, mis peab säilima ja siis ka mõned dekoori elemendid ja nii edasi, et meil ei ole täna kehtivaid muinsuskaitse eritingimusi sel hoonele, viimased on tehtud aastal 2005. Et kui täna nüüd keegi hakkaks seal midagi restaureerima, ehitustegevusega tegelema, siis siis tuleks tellida uued eritingimused. Ekspert läheb, vaatad, mis, millised on väärtuslikud osad ja mis seal säilima peaks. No me oleme Lääne-Euroopas näinud, mismoodi kirikutest saavad kontorihooned mismoodi võib kasutada restorani kirikuhooned, kõiksugused variandid on olemas. Kõik variandid on Eestis ka olemas, kui me vaatame nüüd omandisuhteid Eestis, siis vara kasutamiseks kasutamiseks meil siin ikka sisulisi funktsionaalseid piiranguid, et nii seaduse tasandil on üsna vähe. Jah, kirikute koguduste seadus seab teatud piirangud pere mehetuks jäänud varale, mis otstarbel neid või kasutada ja loomulikult on olemas erinevatel konfessioonidele oma sellised kanoonilise piirangud, et kas, kas pühaga ta, millal ta on pühaga ta, millal ta ei ole pühakoda ja kui pühakoda on kadunud, kas ka pind on jätkuvalt püha või mitte? Luteri kirik on selles osas eesti konfessioonidest kõige liberaalsem või ütleme nii, et sealse funktsiooni vahetada tuss ja pühaduse olemasolu on, seda on võimalik muuta või muutub automaatselt, kui enam kogudus selles hoones ei ideeni. Et põhimõtteliselt ei ole seal jah, välistatud midagi, et see oleneb pigem täiesti tulevase omaniku moraalsest valest, mida ta, mis tegevust ta sinna soovib, aga noh, ma isegi täiesti huumori korraldasin, täna vaatasin üle veel nõuda ja lõpus siin kaheksakümnendatel tehtud näiteks arhitektuurimälestiste passi ja ja ühe ajaloolise õiendi juba seal soovitatakse tegelikult selle suure hoone kasutusele võtta kontserdisaalina, et isegi seda laofunktsiooni peeti isegi toona talle ebasobivaks, nii et et mõelda võib. Aga noh, me peame arvestama sellega, et mitte ainult Narva tingimustes, vaid ka Eesti tingimustes on tegemist väga suure hoonega. Et selle kupli lae kõrgus on 25 meetrit, kupli läbimõõt on 21 meetrit, torni kõrgus 60 meetrit, et ta on üleüldse Eesti suurimaid, et kirikuhooneid ja siseruume, et seda mingi tegevusega täita. Ta ju oli loodud Kreenholmi koguduse jaoks Kreenholm kui hetkel või teisel Euroopa suurim tekstiiliette võtta, et me lihtsalt peame tajuma seda konteksti, kus ta oli loodud ja mis on see tänane kontekst. Et meil tõenäoliselt tema ükskõik mis funktsioonis rahvaga täitmine saab olema suur ülesanne. Missugusena ise näeksite oma vaimusilmas Narva Aleksandri suurkiriku tulevikku. Mina näeks, et tal on vastutustundlik omanikes, hoolib kõigest sellest kultuurist mis seal on kõigist nendest kultuuriväärtustest, mis seal on ja jätke, see tulevane funktsioon on ikkagi loometegevusega seotud. Ta on ta siis kontserttegevus etenduskunstid kujutavad kunstid või ka näiteks arhitektuur või, või raamatukogu. Et, et ma arvan, et seal on tegelikult see menüü, mis on kõik mõeldav selles hoones on päris lai, et ja, ja ma ei välistaks, et toitega jätkuvalt ikkagi pühakojana edasi tegutseb, et ma arvan, et see ikkagi kirikuhoonele kui sellisele oleks kõige sobivam funktsioon. Täna muidugi ühtegi väga julgustavat märki sellest ei ole, et kogudused Eestis ei ole, üldiselt mitte ainult Narvas on, on väheneva liikmeskonnaga. Ja, ja noh, võib-olla tõesti viie tuhandelist kogudust ei saa Narvas kunagi enam olema. Et noh, mis, milleni see muidugi viib, on see, et üks pankrotiprotsess võib-olla kiirendanud Seda arengut nüüd Narva Aleksandri kiriku puhul, aga ma arvan, et lähimal kümnendil üleüldiselt me peame mõtlema selle üle, mida me hakkame pihta. Mitte ainult tühjaks jäävate kirikutega, aga üldiselt tühjaks jäävate külade mälestistega, et neile funktsiooni leidmine ilma kirikute puhul koguduseta külade puhul ilma kohaliku kogukonnad ta saabki olema üks välja kutsuma. Noh, Narvas on meil ju veel võimalik, et ehk Moskva patriarhaat ostab selle kiriku on ära ja siis ta saab lihtsalt õigeusu kirikuks. Nojah, seda ei saa välistada ka, miks nad peaksid tegema, kui neil mitte väga kaugel sellest on endal üsna suur katedraal, mille jämedalt jälle muinsuskaitse seisukohast. Olukord vajaks ka mõningasi investeeringuid, et et noh, ma tõesti ei saa välistada, et inimesed käituvad ebaratsionaalselt, aga ratsionaalselt võttes ma ei näe seda varianti jah, võib-olla tõesti, millistel poliitilistel ajenditel või muudel, kui tal võib see nii olla, aga aga, aga ma ei näe, kas õigeusu kogukond seal omaks selliseid vahendeid, et kõrval Miski ei ole välistatud, aga, aga, aga kõikidel asjadel, oma tõenäosust ja hirmul on alati suured silmad. Aga kõik on võimalik, et sinna võib tulla nii raamatukogu, diskoteeki, ostukeskus, korterid kui ka siis äkki leidub luteri kirikust keegi hea inimene, kes selle. Härra ostab jah, no ütleme nii, et jääb üle oodata siin veel paar nädalat, et näha, kuidas kuidas, et antud siis vara müük selles pankrotiprotsessis läheb. Iseenesest on nüüd tegemist juba viienda katsega seda varem või koguduse vara müüa. Esimese katsega küll jah, kirikuhoonet müüa. Mul on vähe usku sellesse, et et sellise hinnaga see, see tehing seal õnnestub, et huviline leidub, et. Sel juhul peaks kellelgi väga küpse mõte juba olema, et mis te selle hoonega peale hakkab, et ma küll ühtegi sellist huvilist ei ole näinud ega kuulnud, et kellegil oleks väga hea mõte, mis seal peale hakata? Küllap võlausaldajate lootus muidugi on võimalikult suures osas oma oma oma võlad kaetuks saada, aga see on noh üldiselt on see nende otsustada ja nende kätestena, mis, mis saab. Aitäh nende kommentaaride eest. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Kirikuelu selleks. Lisaks kõik saate pani kokku toimetaja Meelis Süld ja kui jumal lubab ja elame, siis järgmine kirikuelu saade on eetris juba nädala pärast. Ikka pühapäeva õhtul kell seitse ja viis minutit. Kõike head.