Head kuulajad täna on kaja loodimisel naine, kes on teinud kadestamisväärselt head karjääri, kes on kahe väikese poja ema ja peene, kes on tulnud välismaalt töölt ja elamast Eestisse tagasi. Tere tulemast saatesse, Piret Mürk, tiba. Tere tulemast ka minu poolt. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Hetk tagasi me arutasime, kuidas on erinevates kultuurides viisakas inimest kõnetada. Rootsis vist kõik räägivad omavahel sina, kas on nii? On küll niimoodi, et Rootsi on hästi avatud ühiskond ja, ja läbivalt ikkagi kohe alguses räägitakse sina-vormis rootsi keeles isegi pole väga sellist teie vormi. Mõnes mõttes on, on Ameerika ühiskond ju samamoodi, kõik on sina-vormis inglise keeles täpselt, see on keelelise kultuurilise taustaga. Aga näiteks prantsuse kultuuriga, millega ma olen ka kokku puutunud, seal on ikka väga suur roll, on, on traditsioonidel, on erinevatel, perekondlikel, väärtustel ja suhtumistel ja seal on väga palju ka teie-vormi. Selles saates täna me üritame rääkida sinu suurtest otsustest ja kannapööretest elus, sa oled neid teinud mitmeid ja juba selle esimese vastuse põhjal me saame aimu, et sa oled õppinud Ameerikas. Sa oled perekondlikel põhjustel tuttav hästi prantsuse kultuuriga töötanud Rootsis ja nüüd oled Eestist tagasi. Aga kui me üritaksime aru saada, kui kerge või kui raske on sul elus olnud väga suuri ja tähtsaid otsuseid teha siis sinu endine kolleeg Valdo Kalm on ühes leheintervjuus öelnud, et sinul on alati olnud kombeks rääkida läbi, küsida nõu, küsitleda eriala inimesi, kui teha tööalaseid otsuseid. Küsimus venis nii pikaks, aga kui raske sul on olnud neid otsuseid teha? No eks väliselt võib-olla tundub, et mis nende otsuste juures ikka nii väga keerulist on, et otsusta ära ja tegutse. Aga kuidas minu sees otsustusprotsess tegelikult käib, on, on päeva lõpuks nii et ma mõtlen, mis on see kõige hullem asi, mis võib juhtuda, mis võib juhtuda minu lähedastega, mis võib juhtuda minu lastega minu enesega ja kui see kõige hullem asi, see must stsenaarium on ju tegelikult ületatav, siis siis lõpuks tuleb ka see otsus. Ma olen oma iseloomult hästi analüütiline inimene, mulle meeldib kuulata, et eks selle tõttu on ka võib-olla jumal meile loonud kaks kõrva ja ühe suu. Et oleks teiste inimeste arvamust võimalik arvestada, et oleks see teadmine, mida ju vaieldamatult on meie ümber rohkem kui meie sees arvesse võetud. Aga päeva lõpuks, nagu ma ütlesin, ma teen selle otsuse ikkagi ise oma südamehääle järgi ja tegelikult oma intuitsiooni ja tunde järgi. Niiet intuitsioonile kohta, kui sa otsustad midagi. On küll. Ja see tuleb omakorda minu kodust ja minu emalt sest kaks väärtust, mida minu ema on mulle sellele teele kaasa andnud ja ma arvan, et mis mind väga aitavad, on, on see põhimõte, et otsustama südame järgi. Sinu mõistus võib öelda ühte, sinu ümbritsev keskkond võib öelda teist, aga otsuste südame järgi ja teine printsiip austa seda keskkonda ja austa oma ümbrust, näe märke, mida sulle saadetakse. Et kui sa oskad neid märke lugeda, siis on ka kergem selle südame järgi otsustada. Kas võiksid rääkida mõnest märgist, mida sulle on antud, mida sa oled näinud enne raske otsuse langetamist? See on nüüd võib-olla natukene ka müstilisem jutt, aga, aga sageli on seesama sinu oma stressitunne minu viimanegi otsus ja otsustus ja kannapööre, võta elus täiesti teine suund vaadata, mida ma tegelikult teha tahan. Tuli läbi minu enesetunnetuse ja märkida, et ma ilmselt olen veidi ennast katki töötanud, minu sees on liiga palju stressi ka enam ümbritsevat märkama loodust ma ei märka emotsioone ja näiteks. Ühel hetkel, kui sa selle tõdemuseni jõuad, siis sa saadki aru, et, et nüüd on aeg käes. Lõpetuseks, või see, kui teatud pisiasjad hakkavad järjest minema viltu, et nad ei lähe viltu mitte niisama. Ja elu on mind õpetanud, et kui sa ei oska enam väikseid märke lugeda, siis tulevad suured märgid, mis sulle lõpuks annavad selle tee, juhatuse aga aga jälle üks elukogemused võtta aega, et iseendast peegeldada neid märke, peegeldada iseenda tundeid, oma otsuseid ja, ja seda, mida mu ema on mulle öelnud, et kas sa, kas sa suudad veel sellest keskkonnast võtta seda tagasisidet, mida see keskkond sulle tegelikult annab või sinust on saanud üks inimmasin, mida ma enda puhul kaaberis julgen, julgen välja öelda, kui sa oled väga fokusseeritud ja, ja väga ettevõtte äritulemustega seotud, nii nagu ma olen aastaid olnud, et seal on suur oht, et sa muutudki üheks inimmasinaks üheks väga fokusseeritud selliseks tegutsejaks, kes võib-olla liiga palju elab kellelegi teiste arvelt või, või liiga palju, annab iseendast ära seda märkamata, et ta teeb teistele sellega kahju. Nii on Viljandi tüdruk Piret esimene töökoht, ajaleht Sakala, mis sealt on meelde jäänud? See oli minu elu esimene, võib-olla kõige suurem soov, ma mäletan, et ma olin selline neljateist-viieteistkümne aastane ja ma vaatasin kõrgelt ja kaugelt Viljandi ajakirjanike poole. Minu jaoks oli see see rajoonilehti ja see raadio ja need inimesed, kellel oli midagi öelda ma suhtusin neisse väga suure respektiga, isegi et see oli nõukogude aeg veel. Aga mis mulle meeldis, mul olid õpetajad, kes suunasid mind väga palju lugema ja mulle meeldis, et tegelikult nende ridade vahelt oli ju võimalik palju enamat välja lugeda. Ja kui sa nende inimestega kohtusid, nende tausta adusid. See mind huvitas ja ma mäletan, et, et ma tahtsin saada ajakirjanikuks tõesti, alates seal, 14.-st 15.-st eluaastast koputasin tolleaegse Sakala uksele, proovisin juba siis kaastööd teha, kuni, siis ülikoolini välja, millal ma tean, et, et ma, meil oli vestlus ka Marju Lauristiniga, kellele ma ütlesin, et ma olen nüüd välja uurinud, et mitukümmend korda ma saan ülikooli astuda, et ega ma ei lõpetanud ta. Ühel hetkel tulen ma ajakirjandusse niikuinii. Miks me seda ütlesin, et tegelikult esimesel aastal ma ei saanudki ülikooli sisse ajakirjandusse, sest see on väga kõrge konkursiga ja, ja ma olin kindel, et ma teen nüüd ühe aasta enesearendust, aga ma tulen siia tagasi. Sa töötasid Eesti televisioonis, mida peeti tookord ja peetakse ka praegu Eesti ajakirjanduse lipulaevaks vaatevinkli saates seal läks väga hästi, kuni ühel päeval. Sa tulid Eesti televisioonist ära. Ma olen püüdnud praeguste kolleegide käest, kes siin sellest ajast mäletavad küsida, et mis juhtus, mis pärand ütlevad viisakalt, et spiredel vis tee kitsaks. Eesti Televisioon, kas see on tõsi? Tegelikult see on nüüd seesama sisekaemuse teema, et ajakirjaniku amet võimaldab seal kohtuda väga erinevate inimestega väga erinevate kompetentsidega ja ja mida ma ühel hetkel täiesti kindlalt sisemises tundsin, et vahendan kõiki teisi. Mul on ümber väga huvitav tav keskkond, aga ma ise tunnen, et ma ei ole iseennast arendanud mitte üheski valdkonnas sügavuti. Ja tegelikult see saigi otsustavaks, et ma tunnen, et ma tahaks ise ka mõnest valdkonnast tõesti detailideni teada, ma tahaks iseennast proovile panna, vahendades väga huvitavaid ja ekspertprofessionaale ja siis ma tundsingi, et nüüd tuleks teha kannapööre ja tollel hetkel ma otsustasin seda seletada. Et ma tahtsin ajakirjandusse tagasi tulla, aga siis läbi millegi, mida, mida ma oleksin ise oma kätega loonud, teinud et mul oleks ka endal see kogemuste pagas, et küsida veel paremaid küsimusi. No igal juhul siis sa läksid siseministeeriumisse ja sealt kuidagi hopsti Ameerikasse, Marylandi ülikooli. Kas õppima ajakirjandust? Ja tegelikult see ameerika ülikooliaeg tuli veel varemete tuli isegi ka sellel samal ajakirjanduses töötamise ajal siis kui mul oli võimalik töötada selliste inimestega koos nagu Mati Talvik nagu Raul Rebane, kes no nemad olid karmid minu suhtes, ütleme nii, et ma sain kätte ikkagi ka hea kooli, mille eest ma olen neile äärmiselt tänulik. Kuidas ellu suhtuda, mis on elus oluline, kuidas ajakirjanikutööd teha. Ja siis oligi mul võimalik minna ka Ameerikasse õppima, kuna ma olin ainus televisiooni tudeng tollel ajal ka Tartu Ülikoolis veel. Ja ma läksin õppima ajakirjandust, ma läksin õppima majandust, kuna mind on sotsiaal- ja majandusteadus alati huvitanud. Ja, ja see oli harukordne võimalus, sest et eks minu tausta teadmistes oli ju ikka olnud plaanimajandus nelja aastaga viie aasta plaan ja kõike muud, et mida tegelikult tähendab nagu tänapäeva pangandus võib finantsmaailm või majandus ja, ja see oli väga huvitav aeg. Ja sellega liitus CNNi korrespondendi saamine. Jah. Tegin oma kursused ära, sain oma inglise keelepraktikat kätte, sest eks meil oli ikkagi nõukogude aegse kooli inglise keel. Kui juba inglise keel suus oli, siis tõesti tekkis selline huvitav võimalused. CNN otsis eesti korrespondenti ja mul oli võimalik siis läbida ka kogusi, Jeneni professionaalne treeningkoolitus. Näha seda tööstust ja seda maailma seestpoolt kuni loomulikult ajakirjaniku tipphetkede, nii kui sa saad oma riigi jaoks midagi ära teha, sa oled valges majas, sa oled Clintoni pressikonvent rentsidel, et emissiooni tunne, näe, tollel hetkel ma mäletan, oli küll minu hinges kõrgfaasis ja, ja väga huvitav kogemus siis teha nii ajakirjanikutööd Ameerikas olles siis Georgia osariigis Atlantas, kus on siiani niipeakontor kui ka Eestis Eestisse tagasi tulles, sest ma mäletan, et ma isegi kauplesin siia Eestisse Teetööneril tolleaegsel CNNi juhilt kauplesin nende korrespondendipunkti, kuigi teedeener vastas siis mulle, et aga teil seal Eestis ei toimu midagi, mis tundus mulle, et see kindlasti ei ole tõsi, meil on siin nii palju juhtumas ja niivõrd huvitav ja see oli ka üks põhjus oma rahatulekud, esimesed valimised, seadusandlus, viisavabaduste sõlmimine ja miks ma kindlasti tulin siis Ameerikast ka jälle Eestisse, et seda kõike kui maailmale vahendada ja aidata ka võib-olla meid ennast, selle selle informatsiooniga maailma mõistes. Mitu kõrgemat haridust seal on Tartu Ülikooli ajakirjandus, Merylänud eestlane business kooli ärijuhtimine, Tartu Ülikooli õigus. Ja õigusteadus ja eks ma olen ennast ikkagi siin ja seal veel püüdnud harida ja rakendada, aga ma ütlen, et, et mind on inspireerinud kõik need huvitavad inimesed mu ümber, sest et miks ma läksin õigusteadust õppima, ütlen otse välja ja seda teab ka üks minu tolleaegsetest juhtidest, Märt Rask, oli see, kes tegelikult ajendas mind oma väga huvitavate diskussioonidega. Ega ma olen ka kõigi oma juhtidega tarmukalt vaielnud ja siis tundsin, et vot Rooma õigusest on nüüd küll puudus. Ja siis tuli veel ilmselgelt käia ka hariduse alused läbi. Aga see on, kõik on nagu töö kõrvalt ei olnud, see on kõik töö kõrvalt olnud, et tegelikult annab väga kenasti asju niimoodi kokku panna. Sest et ilmselt ma olen ka õnnelik inimene, et et mu organism väga palju uneaega ei vaja. Niimoodi on see elu juba seadnud ja, ja ma tunnetan ise ära need hetked ja need perioodid, kus ma tahaks, et, et mul oleks ka akadeemilist haridust ja baasi nendes hetkedes ja iseendas veidi rohkem, et olla tugevam, et osata otsustada ja, ja kuna ma olen ka meeskonnamängija väga palju oma elus olnud. Mul on olnud õnne ja võimalus töötada väga mitmekülgsed meeskondadega koos, siis siis ikka tahad selles meeskonnas ka ise veidi tugevam olla. Kas sa valid ise endale meeskonna? See on olnud nii ja naa, see on olnud erinevatel positsioonidel ja erinevates ettevõtetes institutsioonides erinev. Aga kas sa kohandud selle meeskonnaga või sa lahkud? See on esimene printsiip, kui sa meeskonda ise ei vali, kui sa meeskonna ise valida, see on suur vastutus, see on suur väljakutse. Ja alles üleeile ma lugesin, et oli üks hea lause ühel õppejõu poolt, kes ütles, et parimad meeskonnad on nendest inimestest, keda sa tahaksid ka oma sünnipäevale kutsuda. Et küll oleks hea, kui saaks elus kõiki meeskondi niimoodi luua. Aga põhiline on ju ikkagi see kirg ja see suhtumine kompetentse võib alati arendada. Jätame nüüd kiiresti vahele kogu perioodi, mis puudutab siin Eestis Eesti Telefoni, Elioni ja läheme aastasse 2011, kui sa võitsid vastu pakkumise minna tööle Rootsi TeliaSonera asepresidendiks. Ja sa võtsid kaasa oma väikese poja, Ma ise ootasid teist last. Küll see otsus pidi raske olla. See oli raske otsus, ega ma mõtlesin kolm kuud tegelikult, kas minna või mitte minna diskuteeri siin väga avatult ka oma oma uue juhtkonnaga. Nad teadsid, et ma ootan last. Aga mis on ka positiivne pool Rootsi ühiskonnas, et et ma mäletan, kuidas mu juht ütles, et aga tead, sellised asjad ikka aeg-ajalt naistega juhtuvad. Et selles ei ole ju mitte midagi, mitte midagi, mis võiks takistada ja ma tõesti töötasin nii-öelda viimase võimaluseni ka oma suure kõhuga ja usun, et ei teinud, kelle kile sellega halba, aga see otsustusi turvalisest keskkonnast ära minna oma kodust ära minna, oma lastele uus keskkond välja pakkuda. See, see tuli mulle raskelt, aga ma mõtlesin, et no mis on kõige hullem asi, mis võib juhtuda. Tulen tagasi, ei sobi. Tulen tagasi, kaks kätt on küljes küll töö, ikka leian. Aga see võimalus, mis sellel hetkel tuli ja sa tead, et, et sind ootab ees teise lapse sünd, sind ootab ees uus kodu, uus ühiskond, uus töö, väga rahvusvaheline töö. Selliseid pakkumisi ka teisalt ei tule väga sageli. Ja, ja pigem ma jõudsin selle otsuseni, et ma võtan selle pakkumise vastu. Kuigi Pean tunnistama, et see kogemus pani mind hoopis teise pilguga hindama keskkonda, su juuri, su lähedasi, ilma kelleta on ikka paganama raske hakkama saada võõras ühiskonnas, eriti kahe väikese lapsega. Aga kirjeldamine. Palun oma tööpäevi, kui sa oled ligi 30000 inimesega korporatsiooni asepresident. Kui sinu alluvad on laiali mitmes Euroopa riigis. Missugune on asepresidendi tööpäev rahvusvahelises ärikorporatsioonis? Minu vastutusalaks oli äriarendus- ja kui sa oled peakontoris tööl, siis see tähendab, et sa tegelikult vastutad selle ettevõtte nagu pikaajalise strateegia eest selle eest, et sinu äristrateegias oleks piisav annus innovatsiooni. Et sinu äriarenduses oleks piisav annus võimalikku efektiivsust, mis tuleb sünergiat erinevate riikide vahel. Ja et sul tekiks hea rahvusvaheline meeskond, võib-olla need kolm asja olid kõige olulisemad. Sa lähed hommikul tööle, jah, minu otseses tiimis olid erinevad rahvused. Soomlased, norrakad, leedu inimesed, Rootsi inimesed ja Singapurist, ka Aasiast inimesed. Palju oli iseendal vaja õppida erinevatest, kas või tööseadusandlusest ametiühingutega, suhtlemisest Rootsi riigis on hoopis teisel tasandil. Me tegime ikka oma plaane oma meeskonnaga. Ma suhtlesin palju erinevates ajavööndites videokonverentside vahendusel. Et kas siis vahest oli vaja videokonverentse teha hommikul kell viis, sõltuvalt sellest, kus asusse teine riik või oli teda vaja teha süda ööl jälle sõltuvalt sellest, et kuna vastutusala oli Madridist kuni katmandooni et siis me rääkisime erinevatest äriliste eesmärkide strateegiatest, püüdsin mõista ja see oli mulle väga heaks kogemuseks aru saada erinevate riikide ärikeskkondadest konkurentsisituatsioonidest ja võib-olla see põhieesmärk ongi see, et kuidas sa saad ikkagi seda lisaväärtust nüüd peakontoris, Stockholmis olles nendele riikidele pakkuda. Sest mis sobib ühele, ei sobi teisele. Ja kui meil on ikkagi ka nagu korporatsiooni poliitikad või strateegiad, siis kuidas neid rakendada niimoodi, et sa kellelegi otseselt liiga ei tee, sest me kõik teame, et need väga ühe käekirjaga tekitatud strateegiad võivad olla mõnedes riikides väga valusad. Ja pean tunnistama, et Euraasia-ga suheldes ja endiste nõukogude liiduvabariikidega suheldes tuli kindlasti abiks ka vene keelest tuli abiks sellest teadmisest, et kuidas nendes riikides kuni tänase päevani on nõukogude erinevate moodustamine, kuidas institutsioonid võtavad või kuni selleni, et miks, miks kuskil peavad bilansis olema ka näiteks eeslid, et üleüldse jaamasid mägedesse viia, seal polegi teist transpordi võimalust, et mobiilsidejaamad üles kõrgetele mägedele, eks ju saada. Nii et sellised erinevused erinevate riikide erinevate toimimisviiside vahel olid, olid väga arendavad. Ja eks selline mu päev välja nägigi videokonverentsid kohtumised, palju tunnetamist, et mitte padjad tekitada fokusseerida siiski väärtust loovatele asjadele ja, ja motiveerida oma tiimi ja tekitada selline rahvusvaheliselt hea õhustik, et, et me kõik tunnetame. Et see on üks korporatsioon, mis on meie eesmärgid. Sest kui sa nagu tunned, et sul on suurem eesmärk, mille nimel sa ka igapäevaselt töötajad, seda enam tegelikult sa oled edukas. Kas kuidas oma alluvaid oma meeskonda motiveerid ja, ja kuidas sa neid innustad? Kuidas minna hommikul tööle, ülemusele öelda, et 160 miljonit TeliaSonera kliente on ikka veel vähe, palun veel mõned miljonid juurde. Eks selle motiveerimisega ole nii, et, et need kogu see eesmärgistus peab, peab olema sellises heas koostöös viidud konteksti, miks need eesmärgid meil on, mida me tegelikult ja kuidas tahame saavutada? Kui, kui sa leiad piisava annuse innovatsiooni ja sa suudad inimesed panna mõtlema teistmoodi. Et nagu raamist väljas, oleneb ka nüüd need erinevad tööstiilid, erinevad töövormid, kuidas teha erinevaid ajurünnakut, kuid kuidas vaadata maailma, mida teised telkod on teinud, mida startupid on teinud? Ma arvan, et need on kõik need vahendid, kuidas, kuidas oma inimesi motiveerida ja päeva lõpuks on kõige tähtsam on seesama usaldus, et inimesed tunnevad, et neid usaldatakse ja juht tunneb, et ta saab usaldada oma meeskonda. Ja, ja selline meeskonnavaim, et musketäride printsiibid on alati mulle meeldinud, et kõik ühe ja üks kõigi eest, et eks seal ole ka suur annus usaldust ja, ja see kindlused, et ja selgus, mida me teeme, miks me teeme. Ma olen selline inimene, kellele meeldivad selged eesmärgid, selge kommunikatsioon ja see on olnud ka see võluvõtmeke ausalt öeldes, nende meeskondadega koostöös ja mul on olnud oma inimestelt väga palju. Mida kas ilus selles töö, ilus oli juhtunud, et sa pead kellelegi lähedasele kolleegile ütlema, et vaat siin lähevad meie teed lahku ja kuidas sa teed seda? Ega ma pean tunnistama, et sa ise ennem neid vestlusi elad, seda väga sügavalt üle sest tahes tahtmata sa ju tead, et iga inimese taga on perekond, on lapsed, on kodu sa muudad nende inimeste elu väga oluliselt. Aga need lahkuminekud on paraku peamiselt kahel põhjusel. Kas need on suhtumise põhjal väärtushinnangute põhjal? Väga harva olen mina läinud kellelegiga lahku kompetentside põhjal. Või need on siis mingisuguse usalduse Lootuse väärkäitumise põhjal. Nii et, et neid lahkuminekuid on olnud, aga kui sa oled juht ja kui sa seisad selle ettevõtte tulevikku ja, ja uue väärtuse kasvatamise eest, siis tahes-tahtmata on ka see üks tööosasid ja karm aga ütlen, et vahest tunned, et ise oled palju enam ja sügavamalt läbi elanud kui, kui pärast see inimene. Aga me püüame neid asju alati teha nii, et neil oleks piisavalt aega, meil oleks piisavalt võimalusi läbi asju rääkida. Ja kui on vähegi võimalik, ma olen alati püüdnud leida tuge nendele inimestele, kuidas edasi minna nagu kindlustuda pehme maandumine? Jah, ka seda või anda väga ausat tagasisidet, miks me oleme sellesse hetkesse jõudnud, kuidas tema saab ennast arendada ja, ja kas on ja kui on olnud ka võimalusi, et ma olen saanud hoopis teistsuguseid soovitusi anda hoopis teise valdkonna peale, kuhu minu arvates see inimene palju paremini sobiks siis ma olen kindlasti ka seda teinud. Kas see on tõsi, kui öeldakse, et inimene võetakse tööle kompetentsi oskuste ja teadmiste järgi aga ta koondatakse isikuomaduste või suhtumise põhjal see on karm reaalsus. Oh aeg. See on, see on, see on niimoodi ja, ja, ja midagi ei ole teha, et et ega need muudatused ei pruugi meile kõigile, ega need juhtidele ka iga kord ei meeldi, aga see on nagu paratamatu arenguetapp ja, ja kaja, et, et kui me räägime ka sellest, et kas minul on kerge muutuda, ei ole, aga sa saad aru, et selleks, et edasi minna, teadki otsima kogu aeg uusi võimalusi, sest et see globaalne konkurents eriti telekommunikatsioonitehnikasektoris on, on noh, nii ei räägi kohalikest konkurentsist. Me räägime globaalsest. Ja, ja kui sa ei ole valmis iseenda ärivaldkondi või ettevõtmisi ümber korraldama, siis tuleb ja teeb seda keegi teine. Ja ka see on karm reaalsus ja, ja ei, ma räägin ka, et ka minul oleks väga hea ja turvaline teha nii nagu ma olen alati teinud. Lihtsalt ei saa. Ühesõnaga, need olid neli väga rasket aastat Rootsis TeliaSonera asepresidendina, kuni aastal 2014 sa otsustasid tulla tagasi enne, kui me sellest otsusest räägime? Ma kuskilt intervjuust lugesin, sa oled neid aas taid kirjeldanud kahe sõnaga, magamata ööd ja tänulikkus, et need on väga vastandlikud hinnangut, kas neid õnnestub kuidagi lahti seletada? No tegelikult ju iga alguse alustamisel sa saad aru, et ühel päeval on ka lõpp, iga teekond algab ja lõpeb ja, ja ma teadsin, kui ma rootsi läksin, et ühel päeval saab see otsa. Jah, ma ei teadnud, kas ma liigun mõnda teise riiki edasi, kas ma tahan Eestisse tagasi tulla. Aga olles Rootsis see oli selles mõttes karm aeg naisena ja emana, et mu lapsed olid väga väiksed, Nad olid ju ikkagi sageli haiged ja, ja jah, need öised ülevalolekud tulid ju sellest, et mul oli küll abis inimene, kes mind laste hoidmisel toetas, aga tema jaoks olid ka ikkagi öötunnid olulised ja siis olin öötundidel mina lastega. Aga ega ma sellepärast ikkagi ei saanud oma kohustusi kuhugi, ma ju teadsin, ma olin ise selle otsuse vastu võtnud ära visata, et Päeval tuli tööl olla. Ja aga see, see arenguvõimalus ja see mitmekesisuse nägemine ja see, kuidas sa ise tunnetad, et kuidas tegelikult sellised rahvusvahelised otsused ja arengut toimivad, et sealt tuli see minu tänutunne ja teistpidi jälle see vastutuse tunne oma laste ees, mis nende aastatega väga palju kasvas. Sest et eks ma olin ju lastele igapäevaselt ära võtnud nende vanaisa ja vana Raimond, keda nad igapäevaselt ei näinud, olin lapsed pannud võõrasse keskkonda, mis neid kindlasti arendas. Et mu vanem poiss ju räägib ka nüüd rootsi keelt ja räägib ka prantsuse keelt ja see on kindlasti teda mitmekesistanud. Aga kui meil käes oli esimese klassi mineku aeg, siis oli ikkagi minu jaoks selge, et, et ma tahaksin, kui vähegi võimalik, tulla Eestisse tagasi. Ja, ja sealt võib-olla keegi võib öelda, et noh, milleks need magamata ööd, et oleksime võib-olla saanud oma elu kuidagi teisiti ka korraldada. Aga ma arvan, et see, kui mind üldse kirjeldada, siis et mul on need kaks last on mind ennast väga õnnelikuks teinud ja väga palju arendanud ja kui see oleks minu elus olnud ainult üks suur karjäär, ma arvan, et ega ma ei oleks väga õnnelik inimene. No igatahes, sa tulid tagasi 2014 siia Telias sinu ülesandeks sai EMT ja Elioni ühendamine. Sa tegid selle suurepärase töö, siis tuli Rootsist uus ülemus, ütles aitäh, Piret, töö on edukalt sooritatud ja nüüd lähevad meie teed lahku. Piretsen ebaõiglane. See on kõige vähemalt, mis ma saan öelda, see on ebaõiglane. Aga suures ütleme, suures jõulises rahvusvahelises ettevõtluses tegelikult need asjad niimoodi ongi, et kui sa juba võtad oma positsioone nii kõrgel tasemel juhatuse liikmetena vastu, siis sa tegelikult teady arvestad seda. Ja teisalt jälle ma ütlen, et ma tulingi siia Eestisse, on mõnes mõttes ka kunagi omaloodud lapsi ümber nii-öelda arendama või, või muutma. Sest et ka Elioni kaubamärk on ju on ju minu endaga ega loodud omal ajal ka johtuvalt siis Eesti Telefoni kunagisest tõsisest äristrateegia muudatusest. Teadsin, et me saame olla edukad ainult kahe ettevõtte ühendamisel ühe kaubamärgiga ühe kultuuriga ühe visiooniga ja teisalt oli minu ülesanne need kahe ettevõtte, ERA ka kliendi ärijuhtimise ja turunduse juhtimise nii-öelda konsolideerimine, ühe uue meeskonna loomine, uue struktuuri loomine. Need kaks asja said tehtud. Täna kannab Ta siis uut kaubamärki Telia ja, ja mõnes mõttes ka see töö, milleks ma spetsiaalselt tulin tagasi sai ka tehtud ja igal tippjuhil on tegelikult õigus ja ma arvan, et see ongi õige valida ise oma oma meeskonda. Aga loomulikult on sul sellel hetkel sellest teekonnast nukrus, kahjutunne, valud, tühjuse tunne. Aga kuna ma olen ka tegelikult hästi positiivne inimene ja ma püüan vaadata vaata asja läbi positiivse prisma, et see on ka väga suur võimalus minu elus, sest võib-olla ise ma ei oleks ennast, ta oli ju ikkagi ka minu jaoks väga turvaline teekond olnud, ma tundsin seda ettevõtted seda valdkonda viimase molekuli, nii et nüüd vaata, ei arene ja, ja vaata mingit uut võimalust. Ja kasuta seda, kui, kui võimalust, mis sulle tee peale ette lükati, et see on taas midagi, mis on minu emast, kes on Plaati jätkuvalt positiivne. Nii et ma olen täna selles hetkes, kus jah, ma panen aeglaselt ja vaikselt seda ust kinni minu peas kõik sahtlid ei ole veel päris kinni telekommunikatsiooni alal. Aga ma nüüd vaatan täitsa siiralt, et mida ma selles elus nüüd edasi tahaksin teha. Kas on mingeid variante? Ma tean seda kindlasti, mul on täna päris mitmeid ja väga huvitavaid pakkumisi on pakkumise jälle rahvusvaheliselt rindelt ja, ja eks siin tuleb see põhi otsustas teha, et kas, kas ma oleksin valmis uuesti dist lahkuma. On väga huvitavaid pakkumisi ka Eesti riigis sees, mis on minu jaoks oluline, nagu ma ka varem mainisin, et et see ei oleks lihtsalt üks ettevõtmine või ettevõtte. Mulle väga meeldiks, kui selle ettevõtte või ettevõtmise ümber oleks ka natukene laiem missioonitunnetus. Et sa saaksid tunda, et, et sa tõesti lood mingit väärtust, et see on oluline kellelegi või mõnele sihtgrupile siin Eesti riigis. Et, et see ei ole lihtsalt üks kasumlikult toimiv majandusüksus. Eks ma midagi sellist otsin, eks minu veres ja kogemuses ole nii palju, et ma ostsin ka mingisugust rahvusvahelist suhtlust kindlasti, sest me oleme nii väike riik, et ega, ega me ei saa eeldada, et maailma kõik eesti keele ära ja, ja meiega väga avatult suudab ja tahab suhelda, me peame ise väga palju väljapoole ennast näitama ja tõestama, et omaettevõtluses edukad olla. Ja kolmandaks ma ilmselt valiksin nüüd midagi, mis, mis võimaldaks olla veidi enam koos oma lastega. Tagasi ajakirjandusse. Rahvusringhäälingujuhiks ja. Ma olen ka lugenud Eesti Ekspressis seda, seda kuulujuttu, aga ei saa küll praegu ei kinnitada ega ümber lükata, et et see on olnud üks teema, mis kaudseid ringe pidi on täna minu lauale ka jõudnud, aga aga mul on ka väga palju teisi pakkumisi ja mitmeid teisi pakkumisi, aga miks mitte need ja oli valdkond, mis andis mulle tiivad, mis andis mulle jõudu ja energiat ja eneseusku ja kogemust ja, ja maad väga suure respektiga vaatan tegelikult Eesti ajakirjanduse ja ajakirjanduskeskkonna poole kuni tänaseni, sest et ma olen nüüd näinud väga lähedalt ka teiste riikide meediamaastikke ja ja ma arvan, et see professionaalsus ja, ja võimalused, mis on täna Eesti meediamaastikul on, on väga head. Konkreetsemalt, mida sa näed siin, mis torkab silma hästi, mis halvasti. Avatus väga palju avatust, väga palju mitmekesisust. Jah, eesti ajakirjandus süüdistatakse ka vahest poliitilises ebakorreksuses või kellelegi eelistamistes. Aga uskuge mind, kui te, kui te vaatate ja vaagid kas või Skandinaavia ajakirjandust või Kesk-Euroopas või vana Euroopa ajakirjandus, ma ütleksin, et see on neid poliitilisi mõjureid, on isegi teil enam veel enam läbi omanikkondade. Mind väga häiris ka Rootsi meedias teatud teemadest vaikimine. Ma ei taju Eestis, et meil oleks üldse selliseid teemasid, millest me täiesti nii-öelda kokkulepitult oleme kõik vait. Ma pooldan väga sellist avatust ja diskussiooni, see võib meeldida, võib mitte meeldida, aga see käibki ajakirjandusega kaasas. Ja, ja ma ei näe täna selliseid mõjureid Eesti ajakirjanduses, mida ma näiteks Prantsusmaal olen väga selgelt näinud või rootsis, kui mul on ikka kõrval siinsamas 100 meetri ulatuses on metroojaamas terroriakt, plahvatus ja ma ei näe mitte ühtegi uudist selle kohta ka kohalikus meedias, siis minu jaoks ei ole asjad normaalsed. Mida sa veel eestis märkad? Sa rääkisid, et, et Rootsi ühiskond on väga avatud, kui sa tuled siia tagasi? Eesti tõenäoliselt nii avatud ei ole ja sellel, et me ei ole nii avatud, on nii oma halvad kui ka head küljed. Kuidas sa vaatad meie ühiskonda, näiteks töötegemise kultuur? Me oleme kiired otsustajad. Me oleme kiiremad otsustajad ja riskide võtjad kui, kui võib-olla välja kujunenud arenenud maailm. Muidugi me peame arvestama seda, et minu üks põhiline, viimane kogemus on ju Rootsist ja, ja kogu Rootsi, nii ühiskonnale kui ettevõtlusele on pannud pitseri see, et seal ei ole sõdu olnud. Nad on ühiskond, kes on olnud ilma sõjata ja tegelikult seda tunnetad igal pool. Nad tunnetavad, et nad on valmis, ühiskonnad ei vaja nii palju muudatusi. Eestlaslik ambitsioon olla kogu aeg, kellestki parem, see on selle meie väiksuse küsimus olla innovatiivsemad, edukamad? Jah, kui ma tulin Eestisse tagasi, siis ma tunnetasin, et, et võib-olla see innovatsioonikiirus on meil oluliselt pidurdunud, aga ta on ka objektiivsetel põhjustel pidurdunud, sest nüüd on meil tekkinud sellised, kuidas ma ütlen ka Legassi süsteemid ja meil on juba nii piisav regulatsioon kõikides valdkondades, et selle muutmine ongi keerukam, kui see oli 15 aastat tagasi või 10 aastat tagasi. Aga ma arvan, et, et see julgus ettevõtluses on meil ikkagi annuse võrra kõrgem, kui ta on täna keskmiselt keskmiselt Skandinaavias me võtame riske, me otsustame kiirelt ja, ja, ja kui on, vajame, teeme vigade parandust. Ma ütleksin, et ma kindlasti ei taha kritiseerida, et Rootsis nüüdse konsensuslik otsustamine on kuidagi väga igav ja aeglane ja bürokraatlik. Me jõuame tegelikult nendes erinevates ärikultuurides ühte kohta, aga me jõuame läbi erinevate teede. Me oleme Eestis valinud muhklikuma ja et võtame ka vigu ja, ja õppetunde ja Rootsis on ta võib-olla stabiilsem ja Piia arutatum, eks ju, läbi niimodi diskuteeritud. Arvan, et me ükskord jõuame selleni. Me kindlasti jõuame selleni, sest see areng paratamatult ja need omanikel struktuurid eesti riigis viivad meid ka ärikultuuri muudatusteni. Eelmise laupäeva arteris andis pika intervjuu Eestis sündinud ärinaine, kes oli 18 aastaselt kolinud Saksamaale ja nüüd umbes 90.-te aastate keskpaika jälle Eestisse tagasi. Deme leian Christina Jörg ja ta ütleb selles intervjuus, et tema teeb siin Eestis oma tööd sellise kire ja vaimustusega nagu teevad ainult need, kes tulevad Eestisse väljastpoolt. Kas sina oled ka seda märganud, et meil, nagu seda igapäevast töö tegemise vaimustust napib? Vot seda ongi nagu päris raske kommenteerida, niimoodi üldistatult ma oskan öelda oma meeskondade suhtes ja ja jah, kui, kui me hakkame saama omaettevõtetele eesmärgid, millega ma enam südames ei nõustu või mille saavutamiseks teed me enam ei tea, siis langeb kase motivatsioon. Me ei tahagi enam sellisel kombel tööd teha. Aga, aga neid meeskonnad ja, ja need tegevusalad, kuhu mina olen kokku puutunud, noh, need on väga palju ka entusiasmi ja kire peal püsti. Nii et inimesed tegelikult panustavad. Ma arvan, et eestlased panustavad, sest me tegelikult oleme ambitsioonikad oma põhiolemuselt. Me tahame olla edukad neist väga paljud tahavad teha oma tööd ja siis loovad veel omaettevõtted kõrvale, et olla edukam, et kindlustada oma laste tulevik paremini. Ma arvan, et ma ei taha hästi nõustuda sellega, et ainult välismaalt tulnud inimesed suhtuvad kuidagi panustamisega. Eesti on, on Eesti on tegelikult ju meie kodu ja see, meie põhiolemus on see, et me tahame siin, läheks hästi, neil endal läheks hästi. Head kuulajad täna on Kaja loodimisel ettevõtluses suurepärast rahvusvahelist karjääri teinud Piret Mürk Tüboa. Et kuulajad ei anna mulle andeks, kui ma küsiks, kes on, mis. See on nüüd minu isiklik elu ja jah, elu on niimoodi läinud, et et ma olen vahest huumoriga öelnud, et kõigile ei jagu ju eesti mehi. Aga et elu on mind kokku viinud prantslasest inimesega. Me oleme elanud nii, et tema on oma Prantsusmaale truuks jäänud mina Eesti riigile või siis või siis rahvusvahelisele ettevõtmistele truuks jäänud. Tema on pedagoog, tema on poliitik. Ta on väga prantsusemeelne, ta hindab väga kõrgelt prantsuse kultuuri ja, ja haridust, mina jälle omakorda tõsine eesti juurikas. Nii et eks meil see prantsuse Eesti maavõistlus siis meie omavahelises kooselus on päris tugevalt teemaks. Aga, aga mina teadsin algusest peale, et ega ma ilmselt Prantsusmaale tööle ja elama ei lähe. See on mõnevõrra üllatav, sest ma tean kindlasti mitut eesti naist, kes on abiellunud selleks, et pääseda Eestist kuskile rahvusvahelisse masse seltskonda paremasse kliimasse, suuremate võimaluste juurde. Sa näed Eestis oma võimalusi. Ma tunnen ennast Eestis koduselt, et ükstaspuha, kuhu see elu mind võib-olla veel viib, ma tegelikult tean, et ma tulen siia tagasi ja, ja ma tahaks, et mu lapsed tunneksid ennast eestlastena. Ma tulin ka oma teist last sünnitama tegelikult Rootsist Eestisse, sest minu jaoks oli oluline, et ta saaks oma eluloos alati öelda, et ta on Eestis sündinud. Ja ei oskagi öelda, see madu tunnen ennast siin, et see Eesti on minu kodu ja ükstaspuha, kuhu ma lähen. Ükstaspuha, kas ma tunnen seda keelt ja seda ühiskonda, ma võin tõesti öelda, et Rootsi muutus minu teiseks koduks läbi nende aastate peaaegu viis aastat seal. Aga, aga ikkagi see see südamed tunne, sisemine hoiak on ikkagi ainult siin ja Eestis. Sul Eesti inimeste juures meeldib mis meist siin head on? Ma arvan, et, et see meie ajalugu ja see meie väiksus ja need meie traditsioonid, aga täpselt sama juttu ilmselt räägib iga rahvus oma riigi kohta, aga, aga see muuluvus. Ma arvan, on oluline, et sa tead, kuhu sa kuulud. Sa oskad naeratada asjade üle, mis kuuluvad ainult siia kultuuriruumi ja ma tegelikult olen selle riigi üle uhke, ma arvan, et, et meie väiksuses ja meie võimaluste juures me saame väga palju saavutada toda. Sest me oleme kiired, nagu ma olen korduvalt öelnud ja ma arvan, et ka osaliselt minu enda edu on see, et kuna meie ettevõtted peavad olema väiksed, siis me tegelikult oleme sellise laia kompetentsi profiiliga, kui ma vaatan teisi rahvusvahelisi ettevõtteid, seal on inimene, kes teeb väga kitsad töö perekondadele, on väga kitsal alal spetsialist meil tahes-tahtmata sa peadki valdama palju rohkemat ja, ja see on mitmete Eestist välja lennanud rahvusvahelist karjääri teinud inimeste edu pant. Et neil on olnud väga lai silmavaade, meil on olnud väga lai kompetentside areaal ja kogemused ja see on nad teinud unikaalseks selles teises kontekstis. Nii et ma näen väga paljudele eestlastele väga häid võimalusi läheneda, võtta neid kogemusi, aga tulla Eestisse tagasi. Kus sinu kõige lähedasemad sõbrad elavad, kas sa lood sõpruskonna iga kord selles uues kohas, kuhu sa lähed, kas Ameerikas või Prantsusmaal või Rootsis või su põhisõbrad on ikkagi siin Eestis, kuigi ta võib-olla harva silmast silma näete. No need põhisõbrad ikkagi jäävad sealt lapsepõlvest ja noorusajast ja jäävad siia Eestisse. Nüüd sõprade teema on tegelikult valus teema selles mõttes, et ega kui sa nagunii pühendunult tegeled ettevõtluses ja juhtimises kahjuks sõbrad on sageli need, kes, kes nagu kannatavad, sest sul ei jää piisavalt aega nende jaoks. Aga väga palju sõpruskondi jah, on mul ka rahvusvaheliselt, kui ma tohin neid sõpradeks nimetada endistest kolleegidest ja sageli nende lahkumist tegi puhul ja nende suurte otsuste puhul on ju tegelikult see inimfaktor ja need inimesed kelledest sul on kõige rohkem kahju, kellega sa ei saa enam koos olla, keda sa jääd igatsema. Aga mul on väga hea meel, et mul on nii häid sõpru, kes hoolimata sellest, et vahest 10 aastat ei näe, 15 aastat ei näe see taaskohtumine ja need emotsioonid sellest kohtumisest on nii südantsoojendavat, sest inimesed jäävad ka inimesteks, need põhiväärtused, need hoiakud ja, ja, ja sõpruskonnad on mul jah, üle üle maailma Ameerikas, Rootsis, Prantsusmaal, Eestis, aga need kõige-kõige, kellele sa usaldad ja räägid, on ikkagi siin. Nii hea on seda kuulda. Kui sa nüüd valid seda järgmist eluala või, või tegevusala, millele pühenduda niisama suure kirega, kui kui varasematele aladele, siis mis õieti saab määravaks? Kas see, kui palju sinult oodatakse, nagu sa varem ütlesid, sa tahaksid siiski olla oma perekonna jaoks alati olemas võib-olla rohkem kui varasematel aastatel. Et mis saab oluliseks, kas tööandja maine, kas võimalus reisida? Kas võimalus rohkem iseennast uuesti tundma õppida? Teiste tundmine on tarkus ja enda tundmine on valgustatus. Et lõppude lõpuks peab iga inimene ju jõudma ka selle valgustatuse, nii et mis on, mis valikul saab määravaks, sa oled väga suurel teelahkmel praegu. Olen ja, ja see periood on praegu äärmiselt põnev, kõhedust tekitav. Võimalusterohke ja Kaja, ma olen väga nõus selle viimase väitega, et iseennast tundma õppida, sest ma olen väga pikalt käinud ühte teed ja, ega ei ole endale väga sageli esitanud neid küsimusi, et kes sa ise tegelikult inimesena oled, mis sind õnnelikuks teeb, mis sulle pakub seda, mis teeks õnnelikuks sinu lähedased, sest kui sa ise oled õnnelik ja rahul, siis on tegelikult ka sinu ümber inimesed õnnelikud ja rahul. Ma arvan, et mis minu jaoks on tõesti oluline, on, on see, et ma tahaksin teha midagi. Ma olen täna korduvalt rääkinud sellest, et ja need ei ole sõnad, et, et mulle meeldib eesti, mulle meeldib selle Eesti jaoks midagi ära teha. Ja, ja kui see uus ettevõtmine oleks seotud kuidagi Eesti majandusolukorraga, Eesti ettevõtluskeskkonnaga lihtsalt Eesti sotsiaalse Ki arenguga, ma oleks väga tänulik selle võimaluse eest ja, ja ma mõtleks väga sügavalt läbi, et millist väärtust ja kogemust saan mina siis sellisesse ettevõtmisse anda, et seal oleks nagu selline suurem väärtus. Emissioon. Mulle väga meeldiks, kui ma leiaksin mõne sellise ala. Teiseks ma tahaksin nüüd ennast jätkuvalt arendada mingis uues valdkonnas, sest et ma arvan, et, et ma olen 40 ja pluss ja see on täpselt selline aeg, kui tegelikult sa võiksid ka keerata uue lehekülje ja vaadata, et kus on selline arenemist võimaldav, ise endale arenemist võimaldav uut innovatsiooni, uusi võimalusi pakkuv keskkond, kus oleks võimalik asju teisiti teha, kus oleks võimalik ise areneda, su meeskond areneb ja selles arengurõõmus on tegelikult palju parem toimetada ja palju vedanud ka edukam toimetada. Ja viimaseks. Ma arvan, et et seesama rahvusvahelisus me peame arvestama oma väliskeskkonnaga, me ei saa ainult ise hakkama, väga sageli tahame kõike ise teha, me tahame oma ressursid ise panna uute asjade loomise alla. Me peame otsima maailmast partnerlust, et olla tugevamad. Mulle meeldiks, et see ettevõtmine oleks kuidagi seotud tuntud ka rahvusvahelise suhtlusega ja, ja uute võimaluste toomisega Eestisse. Et, et need on võib-olla need kriteeriumid ja eks ma vaikselt kuklas pean meeles seda, et mul on kaks last, kellest üks käib lasteaias, teine esimeses klassis. Ja kui oleks vähegi võimalik niimoodi nüüd seda eraelu ja tööelu kohandada, et mu elus oleks veidi parem tasakaal. See on ka õppimise koht, personaalne õppimise koht. Et oleks tasakaalu rohkem oma lastega tegutseda, nendele pühenduda. Need on need minu valikukriteeriumid ja kui ma nüüd otsustan välismaale mineku kasuks, noh, eks, eks ma siis pean leidma selle Eesti Eesti sideme, et miks see on oluline ikkagi ka Eestile, et ma sinna lähen. Sest ma leidsin selle asja väga kenasti üles, kui ma läksin Rootsi, see oli meile tollel hetkel oluline meie investeeringute mõistes meie infrastruktuuri. Ma olen suur e-residentsuse fänn, ma olen suur arengufänn kindlasti ja, ja Rootsis mul oli võimalik Eesti jaoks palju rohkem teha. Võib-olla kui siin olles. Ainult et ega me siin ei ole seda ise märganud, sest Läänemeri jääb vahele ja, ja teine keeleruum ja aga igal juhul tuleb öelda sulle suur tänu kõige selle eest, mis sa oled teinud Eesti heaks ise enda heaks ja soovida, et kuhu iganes pannes tuuled sind elus veel ka viivad, et sul läheks seal hästi. Suur aitäh. Ja parimad soovid ka eelolevaks suveks kõigile kuulajatele. Täna oli meil saates Piret Mürk ja saatejuht Kaja Kärner. Hooaja viimane kajalood on eetris tuleval laupäeval. Kuulmiseni.