Tere taas kuulama rahvateenrite saadet tänane kolmik siin vikerraadio stuudios on Mai pöörman Postimees, Margus Mets Postimehes, aga Pärnust ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe endiselt Eesti televisioonist. Sisse kuigi jahe on veel, aga päike paistab ja päevad on juba pikad ja vaata ka muru peale sisse ka suur maailm, tahame me seda või ei taha. Sekretär käis siin lohutamas meil, et varsti olete seal klubis liikmed ja siis ei ole vaja üle eesti lendavaid lennukeid karta. Nagu ütles meie kaitseminister, siis tõuseb kuskilt sealt õhku üks eskadrill ja küsib järele, mis mees oled maanduma või sunnib lahkuma. Jõuame äkki sellest natukene rohkem rääkida, aga rohkem selle suure maailma all pidasin ma silmas seda, mis toimus äsja Madriidis Hispaanias, mis tegelikult maailma mastaabis on ju siinsamas meie oma liitlane meie oma meie oma, kuidas öelda kultuuriruumist meie oma või oma Euroopa Liidust, ütleme niisama hästi kui. Ja need kaadrid, mis televiisorist nägime, need on ikka ikka sünged. Need on ikka masendavad. Need sunnivad muidugi eeskätt meid, eestlasi mõtlema selle peale, et millal kõik see meile jõuab. Mina nägin neid kaadreid neljapäeval vabapäeval, lõin televiisori lahti, vaatasin neuroNews ja seal tuleb Sonov kommendus, eks ole, kui see jookseb tekst peal ja siis sa saad aru, ainult maa, kus see on, ja siis sa siis sa pead niimoodi tasahilju oma mõttes hakkama ketrama, aga need kaadrid olid ikka olid ikka väga koledad, nii et ma, ma tükk aega jälgisin, kuni need kommentaarid tulid, aga, aga tekitavad ikka kõhedust. Kuigi Hispaania näiliselt on meist ju tõepoolest kaugele, aga aga ikka päris käega katsutav siiski. Mind hämmastab tegelikult see, et siiski väga paljud tuttavad, kellega rääkinud oled, võtad seda kui väga kaugeid asju endiselt. Postimehe toimetuses meil see uudis ei jõudnud, muuseas järgmisel päeval esileheküljele jõudis välismaa küljele. Järgmine päev siis arutasime, et noh, miks me sellise otsuse tegime ja järgmine päev sain aru, et nagu kõvasti mööda pannud. Ja vot argumendid, et see küsisin, et oled sa käest, et noh, et kui see oleks toimunud Riias või oleks toimunud Helsingis, et kas me suhtuksime täpselt sammudest, kuskil kauge värk seal baskid ja hispaanlased ja sest ei, Riias oleks asi juhtunud, siin tuleks kindlasti esileheküljel panud Helsingis Stockholmis ka kalgeid, et ajakirjanikud, et alates esimesist maist me oleme Euroopa liidus ja ei ole tegelikult vahet, kas toimub Madridis või toimub Riias või Stockholmis, et et see on meie nagu ühine ühine riik, kus see siiski toimimise, mõelge nüüd ikkagi 200 200 hukkunut, 1400 vigastatut. Et see võib ühel päeval toimuda ka, et see on see koht, kuhu me läheme kõigi humal, nende riskidega minu jaoks, noh, ma olen nende asjadega tegelenud natukene aega juba ka, et ma minu jaoks oli see esimene kõige tõsisem häirekell, et noh, Iraak ja Lähis-Ida ja kõik see on nagu tõesti võib jääda inimestele kaugeks. Et see nagu mind ei puuduta, noh, ma olen küll öelnud siis, et aga vaata siis bensiini hinda, kui see sind ei puuduta, siis saadki oma taskust, hakkad seda nagu, nagu tajuma, et mis, et kui väikese maailm tegelikult on ja kuidas kõik. Me ühtset ringmängu selles selles väikses maailmas mängime. Aga see oli minu jaoks nagu, ütleme suur keldris, mis helises. Et on ikka põhjust karta küll, et alates teisest aprillist kui lipp tõuseb tegelikult varem kui, kui NATO, meie kirjad planeeritakse USA riigidepartemangus ja, ja esimesest maist, kui me Euroopa liitu kuulume Kõik see loob sellise maakaardi peal ühe ühe ala, mis, mis tegelikult on, on värvitud ju ühte värvi. Ja üks ots on tal Narva jõel ja teine ots on tal Atlandi ookeanis ja, ja tahame me seda või ei taha. Aga Meil on põhjust rohkem küsida enda nende asjaomaste käest, et kuidas Eestis selle asjaga Vot mina ütleksin, et mind puudutas see sündmus selle pärast väga, et võib-olla kogu aeg on rõhutatud seda turvalisuse aspekti, eks ole, liitumisel ka. Oma organisatsiooniga ja mulle kogu aeg tundus, tuli ongi kuidagi turvalisemaks, muutub elu ja kuidagi me tõmbame ennast sealt idapiiridest ära ja saame nagu mingisuguse kogu aeg, 100 vihmavarjumotiiv ju räägitakse. Aga nüüd, kui, kui sa nägid neid tõepoolest neid kaitsetuid, inimesi, veriseid päid, eks ole, kes seal oli siis, siis mulle tuli see märksa rohkem kodu, et see pole tegelikult nii väga turvaline ja et me kuskile kõnnime lihtsalt uksest sisse. Olemegi selles ilusas lilleaias. Kahjuks meil on ka seda niimodi esitatud. See oli, tähendab šoki, väike šokikene, viimane. Loobuda sellest mõttest, et me oleme väikene mustus maa palli peale, et meid ei puuduta meid, tähendab tõesti meie väiksuse tõttu ilmselt ei võeta ette suuri jõupingutusi, ei paisata ressursi ressursse meie vastu, et, et see nagu ei tasu ära. Sest need, kes neid asju ette võtavad, nende eesmärk on võimalikult suur kahju ja võimalikud, et neid oleks võimalikult valus. Alati oleks ka poliitiliselt võimalikult valus ses mõttes Hispaania kui praeguses Iraagi sõjas USA suurim liitlane Inglismaa. Ja, ja kelle kõrval on ju veel Poola, kes on ka Euroopas suurriik, kes on suure väekoondisega praegu Iraagis tegemas kas demokraatiat kaitsma, suurt riiki üles ehitama, siis kuidas me seda nimetame, aga, aga ta on praeguse USA administratsiooni kõrval. Ma arvan, et neil on tõsiseid põhjusi karta. Ühte suurt operatsiooni ette valmistatakse siis võib-olla jääb natukene plastikpommiga meie jaoks või kui, kui need nii-öelda ettevalmistamise käigus me satume sellele transiitkoridori nii-öelda. No siin on suunatud sellele, et see võib olla. Ei ole eta, eks ole, kui see oleks Hedda, siis oleks see teatud määral Hispaania siseasi, eks ole. Iseseisvusvõitlus või vabadus või ükstapuha kuidas seda me võtame. Ka sellisel kujul kahtlemata mingil juhul ei seisa. Absoluutselt, aga kui me räägime sellisest maailmapoliitikast ja Iraagi sõjast ja nendest, eks ole globaliseerumisest ja ja sellest võimalusest, et selle taga seisab al-Qaeda sisse tuleb meile muuseas õudlusega veel lähemale. Siis ta on peaaegu nagu meie enda koduõues Hispaania sisepoliitiliselt, jah. On Hispaania praegusel istuval valitsusel. Homme on Hispaanias teatavasti üldvalimised, parlamendivalimised on see üks väga tähtis küsimus, kas, kas tegu on siis nii-öelda koduvaenlasega tegu Globaalse vaenlasega? Kui tegu koduvaenlasega, siis istuv valitsus saab ainult õigustust juurde sellele poliitikale, mida ta on baskide sealhulgas baski, rahvusluse baskis separatismi ja muuhulgas eto suhtes ajanud siis jäik, mitte läbirääkimiste poliitika. Ja peaminister Laari parteikaaslane, tema järglane peaministri toolil sattus väga tõenäoliselt selle koha ilma suure valuta, kui sõnaga Al-Qaeda siis või islamiterrorism kõige laiemas mõttes, siis vastupidi, siis saab kola, paljud hispaanlased võivad hakata arvama jah, et et see pole välispoliitika, mida Asnaar on ajanud ja igakülgseid Bushi toetanud, et see ei olegi päris õige ja ja opositsioon saab äkki mingi šansid. Ma arvan, et see on ka üks põhjusi, miks Hispaania poliitikud ei ole praegu väga väga meelsasti suhu võtnud seda islamiterrorismivõimalust ja on ikka rohkem, viidanud ETAle, nii et suure mure, loogika ja kogu rahvust haarava traagika kõrval poliitikud mängivad nii Eestis kui ka suures Hispaanias ikka oma väikseid väikseid poliitilisi mängutisi ja ma kuulasin eile Soome TV-st paari analüüsi, kus soomlased väga rahuliku tavaliselt seda, et kas selle Madriidi juhtumid võivad olla konkreetsed mõjud ka Soomele ja viisavabadusele, näiteks Schengeni ruumis teatavasti esimesest maist peaks justkui ära kaduma sinna põhjalik inimeste kontroll ka. Eesti-Soome piiril ja, ja inimesed saaksid justkui vabalt kontrollimatut liikuda, et kui suurt ohtu see tegelikult kujutab turvalisusele, sest siiamaani on Euroopa suurriigid oma piire väljastpoolt tulijaid teistega suhteliselt täpselt kontrollinud, mitte nii põhjalikult, võib-olla kui Ameerika, kus võetakse lausa sõrmejälgija, tehakse profilis fotosid. Aga, aga siiski ja huvitav see, et ma, ma mõtlesin, et nad jõuavad järeldusele, et et äkki tuleks Schengeni viisaruumi esimesest maist astuvate riikide suhtes rakendada. Aga tegelikult nad jõudsid vastupidisele järeldusele ja ütlesid seda, et et Soome oli väga kõhklev alguses olnud Schengeni viisaruumi suhtes, kartis, et inimeste vaba liikumine ja kes iganes siia tulema tulema hakkavad. Aga et tunnistasid, et viimase kahe-kolme aasta jooksul on nende registrit läinud tunduvalt paremaks just politsei koos tõi Euroopa riikidega tunduvalt paremini. Ma lugesin ka postimehest, täpselt samuti arvavad ka meie nii-öelda kaitsepolitsei ametnikud et Seattelist tegelikult algab väga põhjalik koostöö Euroopa riikide kaitsestruktuuridega. Sel puhul tuli nagu väike võrdlus meelde, et kas on parem panna rauduksed või turvauks maja välisukseks või korteriukseks. Noh, hea, kui ta on muidugi mõlemal pool, mida Schengen nagu eelda, eks ole. Tähendab ikkagi välisuksel väga head turvalukku. Aga aga põhimõtteliselt on ju parem kui nii-öelda turvalisus tehakse tagama juba juba sinust kaugemal ja, ja selles mõttes muidugi ühtne see ruum on, on kahtlemata turvalisem, kui, kui igaüks nokitseks oma oma kodu koduukse peal. No Nato teema, teema NATO peasekretär käis siin morni olemisega Hollandi härrasmees, kes võib-olla on suur naljamees, aga igal juhul ajakirjanikega suheldes on väga niisugune napisõnaline, väga konkreetne. Sa kohtusid ja vestlesid temaga, mina isiklikult ei ole kohtunud, aga ma olen teda nii palju ajakirjanduses näinud ka ka väljaspool Eesti meediat ja ta sealt nagu naeratust palju ei tule. Aga kas ametikohtadele tähendabki seda, aga rahvamees peaks olema vähemalt Ida-Eestisse neile suurepärase sõnumi. Et ei ole enam olemas mingisugused Eesti õhuruumi või balti õhuruumi. Ta kordas seda oma mantrat nii Vilniuses, Riias kui kui Tallinnas ja ja kahtlemata see, see meid rahustab. Sest kellele meeldiks, et tema õhuruumis võõrad toimetavad ja ja kõige kõige efektiivsemat kaitset ei ole Isama muidugi siiamaani aru sellest asjast, miks, miks meie oma võimud siis Eesti omad ei ole siiamaani tahtnud sõnagagi kommenteerida seda küsimust, et oktoobris, mil lennukid meie õhuruumi tungisid ja siin vabalt aega veetsid see on nüüd küsimus, mida, mida me siis omavahelist nagu selgeks praegu ei? Kes teab, mida nad mõtlesid kui see fakt selgeks selgeks sai, see jääb täiesti arusaamatuks. Üks noh, ma mõtlen, tavakodaniku seisukohad, üks, üks korralik ja iseseisev riik, nii toiminud. Jah, see peaks olema päris särada, korralik, päris rutiinne avalik info, mida tähendab julgeoleku kaalutlustel me sellest ei räägi, et meile noh, ütleme, mitte kõige sõbralikuma riigi lennuk, lennukid tungisid meie meie õhuruumi et see on nagu, nagu selgeks rääkimata, võib-olla võib-olla ei tea mõningaid asju, mis kindlasti ei kuulu avaldamisele ja samas aru saanud, et sama samal seisukohal on ka paljud riigikogu liikmed, et, et nad on nagu täitevvõimu sellised sammud. Suhteliselt suhteliselt on sellised, et, et ei oska öelda. Mina olen aru saanud, et maailma arenenud riikide territooriumile võro ennukest sissetungimine on väga suur kuritegu ja karistatav teise riigi poolt. Aga aeg-ajalt on meediast läbi jooksnud ka, et nii-öelda arengumaades olgu või Aasias, et seal vahel näidatakse ka filmides näiteks Ameerika lendureid, kes tungivad nii-öelda vaenulike riikide territooriumile hetkeks nii-öelda midagi selgeid välja, selgitavad seda nagu patuks ei peeta ja ja huvitav, kas siis Nõukogude Liidu suhtumine. Kuid Liidu suhtumine meisse on siis täpselt samasugune, et kunagi temaga valan territoorium praegu ikkagi veel mitte päris Euroopa, et teeme praegu selle ära, mida me võib-olla alates esimesest maist nagu teha, enam ei, enam ei saanud. Pigem. Jäänud kuidagi niimoodi 200 vaadata läbi sõrmede, sellesse asjasse ka, kui ma seda niimoodi võib-olla diletandid seisukohalt natuke ikkagi päris välispoliitika ei ole mu hobi, siis ma olen viimasel ajal väga palju aru saanud seda, et seda välispoliitikat aru, et julgeolekupoliitikat sealhulgas peetakse ikka väga kitsalt ainult noh, teatud teatud inimeste asjade mängumaaks, eks ole, mis nagu ei kuulu selgitamisele üldse, vähemalt jääb kogu aeg mulle selline mulje kultiveerinud väga pikalt nii meie välisministeerium sellist hoiakut, et see on meie pärusmaa, meie teame seda asja, see, see hakkab mind natukene viimasel ajal ausalt öeldes häirima. Võib-olla need vene lennukid lihtsalt siin Eesti õhuruumis oli väga markantne näide, arvestades noh, see on olnud alati selline eriline suhtumine ja reaktsioonid, mis on toonud kaasa meile ju igasugused vene-poolsed. Niimoodi need aktsioonid, kas sulle ei tundu, et see on nagu pärusmaa, mida ei pea seletama, mis on kitsa ringi No teatud ametnikud välisministeeriumist aegade jooksul on ka nii otse välja öelnud, et me oleme lollid, et ööblil ei ole põhimõtteliselt kõike selgitada, et see on niivõrd spetsiifiline. Mõnes mõttes on neil kindlasti õigus. Aga võib-olla ongi keeruline territooriumil käinud hoopis sagedamini, aga me ei ole kunagi sellest nagu numbrit teinud ja võib-olla ka välisministeerium meie kaitsejõududel aktsepteerinud seda isegi teatud teatud teatud piirini, aga nüüd jõudis kuidagi meediani, mida varem ei olnud, sest mina ei tahaks uskuda seda, et see oli esimene, s esimene, esimene ja ainus, ainus juhus. Noh, seda, et Venemaa kavatseb hakata mingeid provokatsioone tegema meie radareid kontrollima NATO reaktsioone ametlikke ja mitteametlikke testima, see on täitsa selge see ammu selge, et Venemaa ei ole tegelikult leppinud ja ta jätkab seda nii-öelda oma noh, ütleme pehmelt öeldes vigurdamist ja, ja eks see saab nende proovikiviks nende, kui meie siis nato. Oi, mulle öö, ma, ma küll ei tahaks nõustuda sellega, et see on nüüd ainult nende proovikivi, et nemad tulevad, nemad aita või vastupidi tulge või see, praegune suhtumine sellesse lennukites ei ole ka umbes sedasi, et ootame sinnamaani ära, et siis ei ole see enam meie mure. Too võib siiamaani olla äraootaval seisukohal, kuigi ma seda ei usu, et vaatame, mis saab, kuigi nüüd ma arvan, et just see vene lennukite see intsident ja võib-olla veel mille mõned intsidendid, mida me ei tea, on, on Nato tõsisemalt pannud nagu tegutsema ja siit tuli ka esimene info, et Taani üks eskadrill neli lennukit, F kuueteistkümned hakkab baseeruma Leedus keset Leedut ja ja, ja nad, see, see eskaadri hakkab nii-öelda ajapikku roteeruma. Et nad, nad ei jäänud nii-öelda taanlaste hooleks, vaid vaid NATO liikmesriigid kaasa arvatud ka Saksamaa ja Prantsusmaa hakkavad andma sinna oma eskadrilli lennukeid ja kui midagi juhtub, siis on see kõige lähem koht, kus nad õhku tõusevad ja nii-öelda olukorda siis kontrollivad. Sest kui seda ei toimu Venelaste ülelennud ja suvaline tegutsemine jääb samaks. Noh siis siis tekib palju küsimusi. Et milleks lõppude lõpuks, milleks siis NATO üldse? Ja see see kindlasti ei ole, ei NATO huvides, ei Atlandi alliansiga Ameerika Ühendriikidega mitte kellegi huvides, et see niimoodi ainult ainult Venemaa huvides. Või Venemaal on homme homme valimised, me ei hakka ilmselt sinna ennustama? Ei no seda me veel vabalt teha. See on, see on nüüd selgem kui, kui kristallselge vesi, et mis seal, mis seal toimuma hakkab, aga muu läheb liiga liiga spetsiifiliseks, osavõtuvõime ainult teravustada, eks ole. Jah, ja isegi seda mitte, sest et me ei saa seda kuidagi kontrollida. Teadupärast valimiste võltsimisi seal riigis esineb alati ja, ja massiliselt, nii et kui see osavõtt ka jääb väiksemaks, siis ära rihitaks õiges suunas. No me võime öelda, et 99,9 ei tule. Rahvusvahelised vaatlejad peaksid kohal olema, aga ei tea, kas Eestis ka keegi Venemaa valimisi vaatleb ka nagu ikkagi naaberriik ja. Mul ei ole konkreetsed andmed, aga, aga ma tean, et duuma valimistel oli küll delegatsioon olemas ja nad rääkisid pärast, kuidas neil asjadel tehti, nii et ma usun, et ka seekord on nad olemas eesti asjade juurde poliitikut poliitikutega. Ma ei noh, eks nad teadvustavad kõiki neid, mis, mis maailmas toimuvad, ma ei arva, et nad nii rumalad on. Või et nad nii vastutustundetud on, aga, aga meie kohaliku liivakasti mängud jätkusid ka sel nädalal. Ja nagu ma olen naljatamisi oma kolleegidel öelnud, käsi haarab kabuuri järele, kuigi kabuuri ei ole ja seal sees ka midagi ei oleks, et kui ma kuulen sõna lahtised ja avatud ja suletud nimekirjad, aga, aga kahjuks nii või teisiti see meie teema oli. Meie, meie väikese riigi teema eelmisel nädalal, kuigi noh, ütleme ausalt, see asi on ära tüüdanud ja, ja sellel asjal ei ole sellist tähtsust, et sellest nii palju rääkida. Aga ometi kõik 101 riigikogu liiget ja valitsus ja, ja kõik meie raskekahurvägi, meie oma kohalik raskekahurvägi oli rakendatud selle, et oleks nagu asja õigeks pöörata, kes mida õigeks peab. Ja lõpuks see asi nagu siiski lahendati. Noh, seda vahemängu ei oleks olnud ju vajadust üldse pidada, mis president tegi, ükstapuha, millised sõnumid võisid olla selle taga ja ja kui palju neid tõlgendati, oli ju selge siiski, et see mäng nii või teisiti lõpeb, eks ole. Nii lõppeb. Oled sa kindel, et see oli nii väga selge? Mina arvan küll, ma arvan, et presidendikäik oli tehtud ikkagi väga selge arvestusega, et vahepeal õnnestub midagi muud. Õnnestub jah, igasuguseid asju, selge, sosistas, et vahepeal õnnestub Keskerakond nii palju ära murda, et ei, ta ei anna oma hääle siin avatud nimekirjade puhul, aga Keskerakond pole juba ammu ainult üks Keskerakond ainult ühe liidri juhtimisel, seal on, seal on erinevaid voole, seal ei lähe need hääled täpselt niimoodi, nii nagu nad tahetakse, arutletakse mulle, tundub, et, et seekord need, kes seda poliitilist mängu mängisid, ei tahtnud seda fakti kuidagi arvestada. See oli minu arvates, kui me vaatame päris lihtsalt inimestega, kes toimetuses käinud, eemaldades, et nemad ikkagi ei saa siiamaani aru, et miks meie poliitikud ei taha, et me saaksime presidenti otse valida. Miks nad ei taha, et saaksime otse parlamendisaadikuid valida? Täpselt samuti see nimekirjade mäng. Europarlament sel nädalal oli ju, president lükkas tagasi veel ühe seaduse ja väljakuulutamise ja see puudutas maavanem määramist inimestest ka seda, et tema ei saa üldse aru, et Kadri, kas siis, et kolmapäeval natukene pidanud maavanemad selleks oma maakonnad väikeseks presidendiks ja et nüüd ei saa ka neid kuidagi valida, et see muutub lausa üheks ministeeriumi allametnikuks, kes määratakse siis nii-öelda pealinnast mõneks ajaks maakonda juhatab midagi kuberneri sarnast, siis ilmselt et küsimärgid üleval, et miks miks poliitikud kardavad seda, et rahvas teeb valesid otsuseid? Aga ütlesin küll, teises kontekstis välispoliitika kontekstis. Pida pöörlev naljas, tasa kohta. Noh jah, ma ei tea, kas nüüd puudutab, avab, avati kindlasti? Noh, me ju teame tegelikult ju kõik väga hästi ja see on nii tohutult palju läbi räägitud, et mõlemal variandil on omad selged plussid, mõlemal variandil on omad selged miinused. Küsimus on ainult selles, kuidas üks või teine variant ühele või teisele erakonnale kasuks tuleb. Eesmärgid üks või teine erakond on, on endale seadnud Euroopa Parlamendi valimistega seoses ja, ja kuidas ta näeb võimalust kas avatud või suletud nimegi paremini teenib seda eesmärgini pürgimist, et see ongi kogu selle asja iva, kui arvest ilusalt persoonidest. Ja Rein Toomla ütles, et Keskerakonnal on ühesugused seltsid nii avatud kui suletud nimekirjade puhul, siis minu arust need, kes seda vahemängu mängisid ja püüdsid kokku seada, mingisugust meloodiat küll seda ei arvestanud, vaid arvestasid oma Oma soovidega ja oma ilmselt mingisuguste lubadustega. Jah, noh, Keskerakond, Keskerakond ilmselt oli kõige nagu, kuidas öelda delikaatses olukorras või nagu sa enne ütlesid, ei ole olemas ühte keskerakonda enam. Aga neil on ikkagi üks juht. Ja seesama juht teatas siis möödunud nädalal, et ta kandideerida teatas seda nii-öelda mitte enam 11. tunnil, vaid 12. tunnil, kui oli selge, et avatud nimekirju ei õnnestu enam väärata. Et noh, kõik see oli väga kena. Ta tõi põhjenduseks oma tervise, see võib ju nii olla ja inimene tõesti vajab ja, ja lõppude lõpuks oma valik on, ega, ega erakonna juht ei, ei pea tingimata kandideerima Euroopa Parlamendi valimistel ei esimesel kohalt ega, ega 12.-lt kohalt. See, see ei ole obligatoorne, ei pea ju tingimata minema sinna. Seda võib välja öelda, et ma lihtsalt ei taha minna, mul on kodus küllalt tegemist, meie kodune poliitika vajab harimist siin veel nii küll ja küll, et Edgar Savisaar tõi välja nagu, nagu selle oma tervise poole. Kena. Ma arvan, et vana vana trikimees ei jätnud ikkagi oma väikseid väikseid trikke. Miks ta seda teatas nii hilja? Miks sa jäätis ikkagi võimaluse, kui oli selge, et avatud nimekirjad siis, siis on, on selge, et ta ei saa kandideerida, sest ta võib osutuda valituks. Oht oli ju oht, mõni läheks ilmselt läbi paksu ja vedela tormaks Brüsseli Strasbourgi poole, et, et saaks selle koha kätte. Aga see oht oli ju tegelikult tema jaoks olemas. Näiteks ta peabki minema. Õnneldus, rahvas usaldab. Mind ja ma pean sinna minema. Poliitikud jagunesid kaheks, ühed on need, kes väga-väga tahaksid sinna minna ja ja teised on need, kes siia meelega annaksid oma hääleportsu oma erakonnale, aga ise mitte mingil juhul ei läheksin? Jah, jaa, jaa. Kohustus nagu võimalikult palju kohti võtta, on tegelikult olema, sest nad kõike suhtlevad tihedalt oma Euroopa aatekaaslastega, kuigi minu jaoks on ikkagi väga problemaatiline see see küsimus, et oletame, et näiteks Reformierakond ja Keskerakond saavad mõlemad, eks ole, nad hakkavad Euroopas istuma nii-öelda ühes pingis. Aga ühes pingis nad ei taha küll istuda siin Tallinnas. Brüssel on kaugel, tühja sellest, seal ei näe. Sama sama probleem. Res Publica ja Isamaaliidu vahel, kes on siis nii-öelda konservatiivide hulgas või kristlike demokraatide suures erakonnas, kes peaksid hakkama seal nagu koostööd tegema, kuidas nad seda teevad, noh, see on juba nagu oma, et kas me täna oskame öelda, et kas on mõned persoonid, kes võib öelda, et 90 protsendilise tõenäosusega kakud istuma Eesti Eesti europarlamendis? Mina olen ühe vihje saanud, et Reiljan on üks mees, kes jah, Janno Reiljan, see mees, kes kindlasti läheb ühe või teise variandi puhul. Et kas on veel mõned, kes kindlasti No ei ole ju käinud, nii, sisevalimised on veel tulemas, eks ole, me isegi ei tea ju täpselt mu nimekirja on see keskerakonnale? Avatud nimekirjade puhul sisevalimised väga suurt tähtsust ei oma, see näitab ainult nii-öelda valijale, kes valiks ühe või teatud teised erakonna, näitab nagu põhimõttelise suuna kätte. Nojah, kui arvestada, et Keskerakonnast on ju terve tipud kõik sinna pürgimas ja, ja igast ühest kui teisest Liivist, siis ma ütleksin, et kõigil nendel potentsiaalsed võimalused minna. Mulle tundub, et siin aetakse tegelikult, see on kõige hullem asi asi, mis aetakse sassi, on seesama see, et kui rahvas läheb valima, siis ta hakkab jälle mõtlema seda, et, et see oli tubli naine, istus ministritoolil, tõi mulle ravimit koju, eks. Jah, ta mõtlebki seda või see oli tubli mees, näed, istutas mulle õunapuu või andis odavama, tähendab, et me ikkagi ei suuda ületada seda Kolklikus selles mõtlemises tegelikult, ja, ja ma ausalt öeldes pean ütlema, et ma ei oleks elu sees, ei kujutaks ette, kuidas Edgar söisasse Brüsselis istub, seda rutiinset, suhteliselt rutiinset tööd teeb ja, ja see on? Ei ole ju, see ei ole mängio kulisside ees on väga palju kulisside taga siin olevale inimesele, eks ole. Vaata vōi, sa ütlesid seda, et inimene hakkab mõtlema konkreetse persooni peale, et tegelikult me teame juba ette, et see valimiskampaania, mida need parteid hetkel ette valmistavad, seal on suunatud konkreetsete persoonide ma ei võtagi mitte ainult sisevalimised, ma mõtlen kõige sügisesi valimisi tegudes eilne kampaania hakkab soovib persoonide esiletoomisega sügisesi, vaid kevadeks mai, juuni ja nii et iga europarlamendi jahe, see on hea küsimus, et võetakse nagu selleks, mida tõstetakse kilbile, et et mida hakatakse Obama ütleme noh, lihtsalt eesti keeles. Kui, kui on teada, et nad lähevad ju istuma sinna suurtesse fraktsioonidesse, kus noh, parimal juhul on neil Eestist siis kaks häält ühes fraktsioonis halvemal juhul ei ole ühtegi häält ja, ja mõni erakond saab ühe hääle. Mida teeb sotsiaaldemokraat, et see on halb näide, sotsiaaldemokraat Ilves võib üht-teist korda saata. Aga mida teeb mõni teine mõnes 200 või 300 liikmega fraktsioonis? See on väga huvitav, kuidas, kuidas erakonnad jah, oma valimiskampaania nii-öelda üles üles ehitavad, mida nad hakkavad lubama, rahvaliidu puhul on juba esimesed märgid olemas. Nemad traga sääses, teinud kroonile ja, ja eurole lubama hakatakse ikkagi läbi konkreetsetest persoonidest, võib öelda, et noh, mingil määral valimiskampaania juba hakanud. No mina mõningate inimeste puhul mul tekib ikka tõepoolest kohutav tunne, kui ma kujutan ette, mitte sellest, ma ei hakka rääkima, suuri sõnu, esindab ma arvangi, mõned inimesed oma vaimse kapasiteedi lihtsalt lähevad sinna Olesklevad ja, ja ei teegi mitte midagi. Erinevalt ilvesest, kellel on vähemalt nimi, kes teab, kes tunneb neid, esimene, kes saab ka võrdväärselt suhelda. Ega ta võetakse võrdväärselt andeks. Ma olen seda näidet toonud, võib-olla. Heimar Lenk, andke andeks, ta läheb sinna Dale'i kogu see, mida ta omab seda väga hea propagandist, eks ole, ja suurepärast, võib-olla saatejuhti ja naljategemist, mida sellega seal tegemist, kus sa pead rääkima ju tõepoolest mitte kodusest Kapa-Kohilas täitsa beat valdama neid maailmaprotsessi tervikuna. Et noh, minus soovitus on küll, ega natukene nendel inimestel, nad vaataksid sellele inimesele tema võimetele ja võimalustele. Küsimus ei ole see, et lubada siin kuskil, et meie säilitamisele neuroküsimus on see, et paljud asjad tuleb seal läbi viia seal lobitööd teha, otsida endale liitlasi, kui sa ei valda keelt, sa ei valda. Ma ei mõtle ainult keelt selles otseses mõttes, vaid sa ei valda seda keelt, mida seal räägitakse, seda terminoloogiat sa ei saa nendest aru. Ei, sa ei mõista, seal tulemus null. Jah, siin on nüüd nagu mitu aspekti, üks on see, et siin on räägitud, Jaak Allik on hoiatanud, et me ei, ei ei, sa ei tohi, saate kosmonaute ja pornostaare keda Eestis on millegipärast hakatud paralleele tõmbama kassi ja noolega, eks ole, noh, veel nagu pornostaari praegu ei olegi ta saataja kosmonaudiga läheb natukene aega, et vähemalt nendele valimistele ühtegi saata. Aga siis nendega on lausa inetult hakatud võrdsustama kassi ja Erki Noolt, eks ole, kaks tuntud inimest. Mis kassi puutub, siis? Ma tean, eelmises saates rääkisid hästi palju Carmen kassist, ärme täna palju räägime, aga aga vahepeal film välja tulnud vaatama film on, ma ei ole ka vaatamas käinud, aga ma tean, et seal on saanud noh, rohkem kui hävitava kriitika osaliseks, et ei nimetata seda mitte enam kinotaoliseks aastaks, vaid see olevat liiga leebelt. Lihtsalt samas. No see selleks. Eestis ütleme sellist staaride kummardamist õnneks. Nii saavad staarid rahulikult käia mööda tänavaid ja neid ei rebida riietest ja ei, ei kihutab varrukast. Paparatsod pane otsad alles ka õpivad kuskil paparatsokoolidesse, neid ka veel õigu õigupoolest ei ole, nii et see film näitab, et see, mis võib-olla töötab Euroopa publikule ja maailma publikule, et supermodell Carmen noh, lööb pahviks, eks ole, ainuüksi oma ilmumisega ekraanile siis Eestisse õnneks ei tööta. Ma arvan, et ei olegi küsimus ju üldse sellest, kas nool või kasvõi nooled või kassid. Vaid küsimus ongi selles, et iga teine reapoliitik, kes peaks või mõtleb Euroopa Parlamendi valimisi peale märksa hullem kui nool, kas absoluutselt, sest ta ei ole, ta ei ole absoluutselt valmis selleks. Ta ei ole absoluutselt valmis, jah, tal ei ole ka, et ma ütlen, nendel inimestel jääb kindlasti puudu sellest välispoliitilisest kiiresti, oskusest neile ühest asjast puuduleile julgusest olla keegi. Aga andke andeks, ma kardan, et need, kes paljud selles ka sisevalimistel meil niimoodi mulle Keskerakond meelde seal nimekirjas on, oleme esimese samba taha mõtlevad, tuleb õudusega, tuleb rääkida. Euroopa poliitikud on äärmiselt kogenud, nad on, nad on tõelised poliitikahaid ja ja parem, parem lüüa armiga, parem lüüa muna privaatset, kui, kui laiali mingisuguse rumala laus rumala jutuga, sest et vot see vajutab küll Eestile tõsise pitseri, kui, kui seal mingisugust lollust kõnetoolist hakatakse välja ajanud. Ja selles mõttes, kuidas poliitikud võiksid olla natukene nagu ettevaatlikumad, ma saan aru, et hääli on vaja võita juba juba siis valimiskampaania ajal, aga, aga mulle tundub küll, et see rahvaliidu euro jutt oli eurovastane jutt või krooni säilimise jutt puha, kuidas teda nimetan? See on, see on pisut vastutustundetu jutt, see jätab, seedab märgi juurde. Majandusteadlane Janno Reiljan, kes? Kes, kes võiks ju. No miks mitte päris edukalt teha majandusteadlasena tööd Euroopas? Ma ei tea, tema keelteoskust, aga, aga aga ta suudab ilmselt kaasa rääkida, kui, kui ta vähegi ühte võõrkeelt oskab. Aga ta leiab külge nii, nagu räägitakse, et NLKP minevik või 10 miljonit Siim Kallast kuidagi määrib võimalikult potentsiaalset määrib siis Janno Reiljani jääb ees samasugune märk külge, et ahaa, see on see, kes, kes võitjad. Eurost. Vaata, mul on veel see küsimus, et keda tegelikult seal europarlamendis esindavad, kus on esindatud Eestit, aga mulle hakkab tunduma, et ärkad esitama oma partei oma maailmanägemist. Ja kas me kujutame sellist asjaolukorda Euroopa Parlamendis, ette läheb näiteks Janno Reiljan. Kõnetooli räägib seda, et eestika ei ole mõistlik eurotsooniga raha mõttes ühineda ja samas siis tuleb keegi teine. Ei, ta ei räägi enam kes iganes ja tekib olukord, kus, kus eestlased ise on erinevatel seisukohtadel, europarlamendis väljenduvad ka erinevalt Kapa-Kohila probleemidest rääkima ja ma arvan, et nii lolli poliitikud Eestis ei ole olemas. Küsimus on ikka selles, et nad lähevad esindama kahtlemata täiesti huve. Aga nad lähevad Eesti huvidest lähtuvalt kohaldama Euroopa seadusandlust. Öelda noh, ütleme Euroopa üldist kliimat paremaks muutma selle nimel, et Eesti saaks sellest võimalikult suurt kasu. Ma arvan, et, et see on nagu kõige nüüd on, aga aeg-ajalt kerkivad see kindlasti ka Eesti probleemid üles. Ja kas me suudame seda öelda, et meie parlamendisaadikud on nagu ühel ühel meelel kahtlemata tuleb ka intervjuusid jagada. Fond või Eesti pensionäride olukord või see väga nagu Euroopa liitu Euroopat huvitab. Aga kui tuleb meie mingis kontekstis kindlasti või, või näiteks suhetest Venemaaga juttu, siis, siis kindlasti on, on meie saadikutel päris kaalukas sõna, neil on väga raske prognoosida. Milliseid küsimus, et millisel ajahetkel võivad aktuaalseks saada, seal võib sedasama pensionäride küsimus ka tekkida. Minu arust peaksid, me oleme siinsamas laua taga rääkinud, et need, kes kandideerivad Euroopa Liidu, eks ole erinevate ametniku staatusesse noh, kas väiksemat sorti või, või kindlasti suuremat sorti, eks ole, teevad siin küll keeleeksam ja kui nad tahavad seal olla Euroopa liidule ajaloo eksami tegema, mis mu kolleeg Marek Drewing tegi, ütles, et ta ei ole üle hulga aja õppinud tõesti, niipalju kui palju ta õppis nüüd, eks ole. Vaat sellepärast ma ütlengi, et mulle küll tunduks, et maja mind huvitaks väga, kas need oleksid võimelised kõiges mõttes sinna lähevad ka tõepoolest vastama nendele küsimustele ainult niisama, et, et mis, missugused roll on Euroopa euro Euroopast momendil või mis üks või teine asi käib aga, aga natuke põhjalikumalt mulle meeldiks, kui need inimesed oleks kompetentsed, aga mida ma olen ka absoluutselt kindel, et niikuinii tulevad need topeltlood, ei hakka see Janno Reiljan seal euro vastu kuskil Brüsselis võitlemas ja see on kodutarbimiseks ettenähtud, see on selleks, et sinna saada. Pärast ta tuleb ja laiutab käsi, nagu ta tuleb. Eesti Energia nõukogust ütleb, et näete, ei tulnud välja. See on Väga-väga tänamatu ennustada, praegu ma ei ole siin, teeme, aga ei, ma arvan, et võib tekkida selliseid situatsioone, küllaldase kirjeldusi. Aga on ka risti vastupidiselt kindlasti. Nojah, ainult et et koloniaal, ma kordan, uuesti tuleb, tuleb mõelda, mis on realistlik ja, ja mis ei ole realistlik ja millega sa satud, millega sa oled nii-öelda originaalne, lööd omapäraga ja lähed sinna või, või muidugi omapärane võiks sellega olla, et joosta peaga vastu müüri öelda, näe puht oli. Et, et kui on ikka riik võtnud kohustuse ja nagu omal ajal Lennart Meri on öelnud, et mõelda tuleb miljoni peaga, aga rääkima peab üks suur ja see käis välispoliitika kohta. Inimesed lähevad sinna välispoliitikat tegema. Ja kui, kui riik on, on võtnud ikkagi kohustuse ühinemislepinguga, et me läheme üle eurole, kas see toimub 2006 või 2008? Sellel ei ole, nagu see on nüüd teine küsimus nagu rohkem tehniline küsimus, aga, aga põhimõtteliselt oleme nagu langetanud otsuse, siis, siis ei saa hakata järsku nõudma mingisugust imelikku asja. See ei ole isegi mitte ebarealistlik, vaid see on lihtsalt imelik. Siis ei saa. Me olemegi õiged mehed, teeme nüüd. Teeme töövõtjana, et rahva tahe maksab, teeme, küsib. Noh, ta on välja mõeldud, välja mõeldud termin, son, populism, see on populism kõige ehedamal kujul. See on häälte ostmine rahvustunnetega. Sest meil siin mitu aastat kroonilised ansambliga, kes hoone liitikudest teinud ei ole. No suuremal või vähemal määral kõik jah, et võib-olla ma teen mõned väga liiga, nüüd aga mõni mõni pragu minestab raadioaparaadi ees, aga aga jah, aga mõned erakonnad ja mõned poliitikud kahtlemata torkavad selles suhtes silma. Ja rahvaliit torkab praegu selles suhtes silma. Isamaaliit on ka muide teinud oma valimisprogrammis oli nii igav, et see ei pakkunud üldse mitte midagi. Et ma tahaks ikka huviga näha, et millega need erakonnad välja tulevad, kui nagu asjaks läheb ja kui need kümned miljonid on vaja tuulde lasta. Selles mõttes nendele õigused avatud nimekirjadega kandideerimine on kulukam, valimiskampaaniad on kulukamad, aga ma tahaks ikkagi näha ja millega need miljoneid lastakse lendu, milliste, milliste õhuvärinate saatel, et et kui, kui mõni hakkab siin paremat pensionäripõlveluga lubama ja, ja ma ei tea 500 krooniseid jälle kuskile siis on selline nagu lootusetu üritus. Läheb see rahvale peale, ma ei tea. Rahvas, võib-olla on see meie ülesanne meie ajakirjanike ülesanne rääkida korrata üle päevast päeva, mida need inimesed lähevad sinna tegema. Ma arvan, et on küll meie ülesanne ja kuigi meie väiksed Ma ei tea, kui palju see tulemusi annab, sellepärast et me ei tea ju seda suhteliselt inimpsühholoogia võib-olla ka käib ju tema rahakoti ja tema nahka pidi, eks ole, see, mis Ligedale ligidale tuleb. See pakub ikka huvi ja see, see kukub ka viljakale pinnale, aga aga ikka on meie ülesanne. Aga meie ülesanne on ka ausalt rõhutada seda, et see meie kuus saadikut ei suuda tegelikult mõjutada Euroopas toimuvaid protsesse seal ikkagi tilk tilk meres ja on vist nii. Sa vana mantrat? Üks on lahinguväljal sõdur ja kui see üks on õige, kui see üks on universaalne, tal on palju oskusi, professionaalseid oskusi, siis ta suudab, suudab paljugi? Selles mõttes ei ole, ei, ei ole ikka päris nii, et saadab ükskõik kelle siis me ju üldse nagu ei räägiks sel teemal siin. Kolleegid, te tahtsite rääkida meie armsast pealinnast, kus praegu ilusti päike paistab. Ja veed voolavad päikese kevadpäikese mõjul. Olen Tallinnas elanud natuke üle 20 aasta, nüüd ja noh, vene ajama nagu kriipsutan maha, siis ei tule nagu arvesse, aga iseseisvuse ajal ma ma ei tea, ausalt öeldes nii hullu kevadet Tallinna tänavate olukorra poolest, kui, kui see käes oled. Sa mõtled. Aga ma ei tea, miks mulle tundub, aga, aga et üks Euroopa Liidu pealinnadest on meenutab praegu rohkem mulle mulle pori mülgast oma löökaukude ja kõige selle juurde kuuluvaga, kui, kui, kui mingisugust euroopalikku linna mullu Tallinn-Pärnu maanteed, nagu sellel kevadel on, ma ei ole ka aastate jooksul näinud. No näed, et see ei ole ainult Tallinna probleem, aga minu jaoks ma sõidan mööda Pärnu maanteed vaid Tartu maanteed viimasel ajal rohkem ja, ja Tallinna linnas, siis siis siis mulle tundub, et et see on lausa katastroof. Aga räägime, sul on laual üks kena, tahtsite rääkida? Jah. Sa mainis sinu lemmikteema. No küünlalõhkujat, Pirita tee ääres vastu merd. Miks see teema teid erutab nii? On tore, on ju kuse ausalt reed oleksin, ma jälgisin ka Peep Aaviksoo lihtsalt vaadanud. Ta ikkagi abilinnapea ju, kes tegeleb meile kõigile armsa teemaga ka kus mida ehitatakse ja noh, tal on muidugi märksa laiemad need ülesanded ja mida ta peab ja need alad, mida ta peab kontrollima, aga see ausalt öeldes võib olla tean sellest alast asjast nii palju, et olen käinud igasugustel nõupidamistel ja püütud ennast ise kurssi viia sellise üldise planeerimisteadmisega siis mulle tundub, et see, mis ta siin Postimehes vist 12. märtsil räägib üldplaani korjamine lonkab, et ma oleks oodanud abilinnapealt ausalt öeldes natuke enam natuke enam süvenemist ja, ja, ja ka nende küsimuste vastamist nendele küsimustele, mis on üles kergitanud ka viimasel ajal arhitektid, kunstiteadlased, muinsuskaitsjad, et see on ikkagi jälle seesama tõdemine, et, et me ei tee. Et Tallinna üldvisioon ei ole, aga ma ikkagi tahaksin teada, mis seda, miks seda ei ole ja kas ükskord tuleb seepärast, et minul natuke tallinlasel, ma olen elupõline tallinlane, kuigi vahepeal on siit ära käinud on ikkagi natuke mure sellise kaootilise pärast, mis tekib tegelikult. Pirita tee on mingi arusaam, et miks seda ei ole. Tallinna linnavalitsus ei tegele tõesti üldse planeerimisega linnavalitsus üldse läbi aegade, sest Ülar Mark on seda öelnud juba ükskord ka, et kõik on ju planeerimine on tegelikult käes antud kugi, kui on olemas krunt ja kinnisvaraarendaja tahab seda teha siis sisuliselt algatatakse detailplaneering ja suuremalt osalt läheb ju läbi. Vähemalt need, mis on avalikkuses tulnud võib-olla tõesti mingisugune salajane papp ka kusse, mida tagasi lükanud. Mõned nädalad tagasi Edgar Savisaar oli, see, nüüd oli see ka Postimees nentis täpselt sama asja, et tegelikult sadamapiirkond on tekkinud selliseks, nagu ta hetkel on ja me ei ole nagu seda tahtnud ja keegi olete näinud, keegi ei tegele sellega, et huvitav, nad mõlemad, nii linnapea ise kui ka siis uus abilinnapea lihtsalt nendivad. Keegi sellega ei tegele, see on probleem, teen aga lahendusi ka kumbki välja pakkuda ei suuda, et kes seda siis lahendama peaks hakkama, kes peaks Tallinna üldse tervikuna nägema. Ja Peep Aaviksoo ütleb ka siin seda, et sappas on siis säästva arengu ja planeerimise amet Etaine linna tervikuna tal pole nagu inimesi, kes sellega tegeleks ja ta menetleb ainult üksikute detailplaneeringuid. Jumala õige, eks ole, ainult et seesama abilinnapea, kes on nüüd väga väga roheliselt oma ametis ja, ja pole nagu vist ilmselt ta väga sisse suutnud veel elada, siis ta ei peaks nagu keerima oma õigeid mõtteid niisuguste selliste mõtteavaldustega, nagu ta vist oli Postimehes ja tegi, et ta nädalavahetus on autoga mööda linna ringi sõitnud ja vaadanud ja ja spetsiaalselt selle pilguga. Ma ei tea, ma võin nädal aega ringi sõita või aasta otsa autoga mööda linna ringi sõita, ega ma, ma ma sain palju targemaks, muidugi ei saa. Sest ega ma ma arvan, et ka tema mitte ei ole mingisugune arhitektuurispetsialist, nii et kehakultuuriteaduskonna lõpetanud arengult minna linnaplaneerimisse on ka, no ühe ühe ühe koha võiks ikkagi ette lugeda ning teine asi, millele varem pole osanud niimoodi tähelepanu pöörata, on see, et ehitades suuri büroohooneid, kortermaju, kaasnevad sellega transpordi probleemid, tekivad pudelikaelad, parkimisküsimused, linnakodanikuna on mul see. Sa olid väga selge olnud, et selleks ei pea saama abilinnapeaks ja, ja sõitma lihtsalt autoga ringi, et vaadata neid probleemid Tallinnas on, need probleemid on väga-väga ammu. Edgar Savisaare Vettik selle sadama piirkonnast oli muidugi ka puhas puhas jama selle koha pealt, et arhitektid on teinud jumal, kui palju märgukirju omal ajal selle sadamapiirkonna sellisel kujul projekti või planeeringu koostamise lõpetamiseks ilusti üle vaadata, analüüsida, teha kõik noh, selline laiem visioon ja alles siis hakata ehitama. Nüüd ma nüüd me saame ikkagi aru, et et Peep Aaviksoo sellesama Pirita teel argumenteerib ka, et, et üks mõne seal juba on ja üks hammas ei ole ikka suu silus. Olen muuseas täpselt samasuguses variatsioonis kuulnud seda enam-vähem Jaan Otsa käes Skanska EMV juhataja käest täpselt samal ühel nõupidamisel argumenteerida, sest tema on otseselt huvitatud teise hoone ehitamiseks sinna ja millele tänini on linn siiski kesklinna valitsus veto peale pannud. Nii et see hambalugu mulle tundub. Nagu ma aru saan, see üks hammas on nagu ebaseaduslikult või mitte. No üks lihtsalt selles suhtes ta ei ole ebaseaduslik, küsimus on seda, et sedasama üldplaneeringut sellel alal ei ole üks sammas sinna ehitati ja täpselt samuti tegelikult seda ideoloogiat kaitseb ka Irina raudtee, kes on huvitatud selle ala planeeringus tervikuna. Nii et seal on sellised ehitusfirmad kinnisvaraarendajate, teatud arhitektide huvidega, sedasama visiooni, millega tegeleb näiteks arhitektide liit ja ja kunstiajaloolased ja muinsuskaitsjad püüavad seda visiooni sealt kätte saada. 100 visioon ei tule. Üks probleem on näiteks toodetud Windows üldse midagi muidugi teinud ühe väga julge sammu on teinud viimasel ajal sellisel Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealaks kinnitamine. See oli kindlasti väga valus otsus ja ma kujutan ette, olid meeletu surve nende maaomanike poolt, et sinna võiks ikkagi elamuid ehitada, küll eramuid, küll korterelamuid, mida, mida iganes. Vaatamata sellele ei lahenda see Tallinna linnas kõigi nende haljasalade kaitset. Sel nädalal oli väga aktuaalne, sellega tegeles küll Eesti. Eesti Päevaleht on kloostrimetsas päris kümnekonna hektari suurune maa-ala, kus väga ilus männimets. Praegu hüppavad kitsed kitsed ringi, sinna on sündimas elamurajoon. Ka plaan näeb seda ette, et see metsale elamut muutuma elamurajooniks. Suure üllatusena. Sel nädalal ilmnes avalikul arutelul, et või avalikustamisel, et sellele mitte enam üksikelamud, vaid justkui sedasama sappa ja linnavalitsuse nõudmisel on sinna tekkinud hoopis ka elamute ehitamise plaan, mis nõuab ikka päris suures ulatuses metsade mahavõtmist. Ma kohtusin ka nende sama kinnisvaraarendajatega noored hakkajad poisid ise ka väga õnnetud seletasid ausalt ära, et nad on maksnud seal maas nii ja nii palju kui ehitada ainult väga suurte kruntidega eramaju sinna, oma raha tagasi, nad hävivad nii-öelda selles projektis ette need kompromissina kinnisvaraarendaja ja linna vahel, need sünnivad nagu üksikotsuste tasandil, iga asja võetakse üksikuna, arutatakse läbi eraldi iga iga hammas täpselt täpselt eraldi. Ja siis ongi Ühel hetkel tõesti, et me vaatame oma linna, et me oleme suured haljasalad maha võtnud, ükshaaval neid samu otsuseid langetanud, kuigi tegelikult on olemas ka mingisugused direktiivist aastani 2015, mis määrab seda, et võimalikult palju tuleb talllinnas haljasalasid eriti männimetsa säilitada, sest metsa on vähe ja seal peab kuskil, peab see hapnik nii-öelda sündima. Jah, ja ma, ma ei saa, ma olen ka muidugi nagu sa nimetasid siin Maien ühe teise teema puhul nagu dileta ainult, aga ma olen ikkagi ka linnakodanik Q ja selles mõttes mul on oma arvamus asja kohta olemas, kuigi ma olen nõus, diletantlik arvamus. Ma ei saa üldse aru, miks 300 või palju 1000 elanikku meil siin on praegu linnas miks, miks me irsi sihukest ameerikalikku touchdowni ja ja ajame taga, et pilvelõhkujad siin? Abilinnapea Aaviksoo ütleb ka, et tema tahaks näha rohkem pilvelõhkujaid, oma Karlis midagi. No mis, mis pilvime siin lõhume esiteks siin 20 30 korruseni, kui nad ei loo mingisugust pilvi, vaid seal mingi suurusehullustus. Teiseks tõepoolest Tallinnas ei ole, ei ole kohta, kus niisugust pargiala, kus minna, mõnusat jalutama või sörkjooksu tegema või pole sellist pimeduse saabudes ära üldse mine peksa, aga isegi valgel ajal ei, ei saa minna. Ja mul tuleb kohe meelde, et kui nüüd keegi kavatseb linnavalitsusest öeldi, et minge Kadriorgu, siis olen kuulnud viimasel ajal presidendilossist mitte kaugel ja kunstimuuseumist mitte kaugel. Inimesed saavad hommiku ja hilisõhtul peksan. Tõepoolest, aga jalutasin selle touchdowni, probleem on, Peebo ütleb selle kuidagi väga lihtsalt, et Londoni kesklinnas keelati ka teatud korruselisest majade ehitamine. Piirang võeti maha, sest maa on kallis ja nii edasi. No aga võtkem teise Euroopa näide, võtame Pariisi näite, kus päris ajaloolises kesklinnas ei ole mitte ühtegi. On 10 metroojaama kaugusel kesklinnast koma 37 või kaheksa miljonit inimest 45000 ruutkilomeetrit. Meil on maad jalaga segada. Me, me oleme nagu, nagu siberi taigas uikame, meetrite kaugusel ei ole mitte kedagi teist vastu huikamas. Sama sama pindalaga Hollandis elab, eks ole, 15 miljonit inimest. Tulp on ühes kasvuhoones kinni. Nii et te ei ole kohta, kus jalga maha panna, mis asja me ehitame siia, kas see monstrum, mis Tallinna kesklinnas nüüd praegu kerkima peab, kohe valmis saama, mida nimetavad nad Viru keskseks, on ilus või ei ole ilus. Mööda Gonsiori tänavat. Mul on ära võetud vaade Tallinna supervanalinnale. Aga Peep Aaviksoo on siin üks tähelepanu väärne lause, saan välja võtta naase, teinekord tundub, et oluliselt lihtsam leida mõistmist kinnisvaraarendajate poolt kui muinsuskaitsjate või keskkonnakaitsjate poolt. Mulle tundub, et jumal tänatud, et on olemas neid inimesi ka, kes suudavad sellele tohutule survele siiski vastu seista. Ehkki see võib ju ka kohad Tõepoolest ei ole mingisugust minna juba pisi Bagdadis, aga siiski mulle tundub, et on hea, kui on olemas mingisugune mingisugune jõud, kes on see Tallinna arhitektuurinõukogu, kuhu kuuluvad erinevate koolkondade esindajad, kes vaatavad sellele kuidagi teisiti kui ainult selle sama pilvelõhkuja selle raha kättesaamise. Aspektist jah, et me ei jääks ainult Tallinna-keskseks ja meil on, ma tean, raadiokuulajaid meie saadet kuulamas ka aparaatide ääres väljaspool Tallinnat päris palju. Kas siis Tallinna probleemid ei ole ju mingid erilised Pärnu näite tuua. Pärnu rannaalal üle on vaieldud. Kui mina mäletan, viimased aasta on hästi terav olnud, kuhu küsimus ja talve jooksul kerkis ka rannaala vahetusse lähedusse suur tervise paradiis, mis on siis Eesti kõige suurem veekeskus? Et noh, ei oleks nüüd ilus olnud, kui sinna need kõrged, mille kohale see tuli? Kindlasti mitte midagi siin ei olnud. Aga kui me vaatame seda puhast rannaala ja ma jalutasin seal just mõned päevad tagasi, vaatasin järk-järgult ikkagi korterelamuid tuleb ja kui rääkida kinnisvaraarendaja, kes argument on tegelikult üks, kui ma ehitan rannaalale korterelamu, õnnestub see sinna ehitada. Mul õnnestub see väga hea hinnaga välja müüa, minu marginaida suhteliselt kõrged. Kui ma teen seda igavesse suurde palasse elamurajooni, siis ei ole niivõrd atraktiivne, et see võitlus käib igas linnas, tegelikult. Pärnus on ka pilvelõhkuja probleem on paar aastat üleval, kus on täpselt neid, kes ütlevad, et võiks üks oma pilvelõhkuja, üks hammas, hammas, hammas olla teised seda, milleks pärus ükski pilvele ja mulle tundub, et pea kõikides linnades, siis ma arvan, et ei ole siin erandit. Poliitika ehk siis tegelikult madal ja väike politikaanlusega kõikide nende asjade normaalset arendamist, et tuleks grupp inimesi, keda kutsub, kutsume siis nagu rahvaajuks tuleb kokku spetsialistid kõik ja, ja otsustavalt midagi ja nii ja nii ka tehakse, aga vastupidi neil nagu otseselt ei saa langetada sellepärast et tuleb linnavõim ja ja, ja teeb sedasama ütleb, et ei ole linna arengu kontseptsiooni keset paga peaks seda tegema siis pealinnavalitsus ei tule mingisugust vastase hulgad omaalgatuslikult lauluväljakule kokku ja hakkavad arutama, et teile Tallinnale siinsamas nende lauluväljak, linna valitsioonid ju põrkuvadki, Nemad huvid ja, ja rahakottide rauad klõpsuvad vastakuti ja vaadake kasvõi meie seda nii-öelda heade mõtete linna. See on, ma arvan, et Tartu linn pretendeerib kõige räpasema Eesti linna tiitlile täiesti raudselt. Vaadake seda linna. Kas südasuvise kuumusega, kust tolm tahab ära matta, vaadake seda praegu, kus ühtegi grammi lund ära ei veeta, kõik, mis kaob, see, see on emakese looduse ja päikese mõjul. Mitte midagi, ei, ei, koristajate linna keskel haigutab mingisugune auk juba aastaid. Tartu bussijaamast ma ei taha rääkidagi sinna paras tööriistad panna, ka mitte inimesi vihma eest ja, ja looduse varjule. Nii et see on, see on kohutav. Ma tulen, soovitan kõigile valijatele, et, et kui teil need probleemid on tähtsad, siis järgmistel kohalikel valimistel ärge valige. Ärge ärge valige neid kevade selles kõiges, mis te näete seda süüdistatud. Jah, mis mulle, mina olin ausalt öeldes suhteliselt lootust täis, kui Peep Aaviksoo sai teatavaks Pepaksid Aaviksoo tuleb Tallinna abilinnapeaks sellepärast et mulle tundus, nagu tippjuhina ta teeb endale asjad selgeks, konsulteerib major, tal ei ole ka välja peale. Aga ega ei ole küll antud, aga sisuliselt on ta juba öelnud oma arvamuse välja kõrghoonete poolt kuni Horlovi lossid, eks ole, ehitamise kusjuures ma ütlen, et ma olen käinud, kuulanud neid inimesi, kes, kes on õppinud pinud inimesed jäävad maailmatendentse ja teavad, kuidas linnad arenevad ja on näidanud näpuga väga palju sellele transpordiprobleemidele, mis, milles Tallinn vaevleb, eks ole juba see magalarajoonide tekkimine, kuidas selle hinnaarengud võivad olla, et ta nii kiiresti ta poliitikuna nüüd teab, et vat ehitame. Jah, aga täpselt samuti kinnisvaraarendajad saavad aru sellest, et see on lihtsalt tema üks seisukoht ajalehes, et otsust selles suhtes ei ole ju keegi langetanud, nii nagu ütleme, Pirita jõe ürgoru suhted, nii me teame, et sinna ei ole mõtet oma raha matta. Ja kinnisvaraarendajad ja arhitektid teevad lihtsalt väga palju tühja tööd nagu samaga Pirita tee planeeringute suhtes, kui oleksid täiesti selge ja lõplik otsus sinna kõrgkoolid ei sünni seal ainult see hoonestus, mis ta praegu on, selge see asi, otsus on langetatud, aga ebamäärasus, mis kestnud nii mitmeid aastaid mitme Tallinna piirkonna suhtes ja kus tõesti kinnisvaraarendajad on väga palju raha maha matnud mõtet, kui Eesti vabariigis üks magustoit on, siis on see Pirita rannaala, eks ole. No nüüd on tulemas teemaplaneering ka tegelikult Tallinna volikogus on arutlusel. Aga ma arvan, et see saab olema väga suurte poliitiliste, mitte ainult selliste arhitektuuriliste linna arendusliku, vaid just nimelt poliitiliste poliitilise võitluse sõlmpunkt, sest seal raha Aga ma haaras, olid hästi kriitiline igasuguste pilvelõhkujate suhtes, mina võib-olla nii krid enam ei oleks siis nüüd Tallinna linnas siin juba on, aga peab olema lihtsalt väga kindlalt määratud see ala, kus need pilvelõhkujad on, ei ole mitte kriitiline pilvelõhkujate suhtes, kui keegi tahab elada 38. korrusel, las ta siis elab või, või asutab sinna oma büroo, selles pole asi, vaid koos pilvelõhkujatega peab linn arenema ka teises suunas. Ta peab arenema harmooniliselt ja seal peab olema koht, kus käia, olla aega veeta, sporti teha ja nii edasi. Ja et ma teadsin, et kui ma elan Kadriorus, ei ole võib-olla renoveerinud seal ühe vana ajaloolise puumaja, siis ma peaks olema surmkindel, et minu kõrvalkrundile ei kerki pilvelõhkuja või lihtsalt mingi klaasis karp seda iseenesestmõistetavalt. Loomulikult see ongi linna terviklik areng. Aga nii kaua, kuni seda ei ole, tekivad need hambad ja, ja siis siis tekib hammutus. Sest kõrval on inetu auk, kes tuleb täis ehitada ja inimesi järgmine naudime seda linna ja ja kahjuks ülekantud mõttes ka seda, seda riiki väga tihti ehitama, et mingisuguseid huvid põrkuvad ja kel raha, sel õigus. Kel õigus, see hakkab või midagi. Raivastalgiasse lange jumala pärast. Sordiini all May. Margus Mets, Aarne Rannamäe olid täna siin stuudios järgmine kord uus koosseis ja uus saatejuht. Täna tänan teid kuulamast ja nautige kevadet. Nautige libedust veel niikaua kui saate, sest varsti ta kaob aitäh kuulamast ja läänele.