Kõrgele rõõmsa Barcelona kohale tõusevad Lassacrathamiilia hämmastavad kummalised imepärased, tornid riidega ühendatud õhulised ja kihilised tornid, keskmised, kõrgemad äärmised, madalamad tippudes pärgadega ümbritsetud ristid varal särav punasel taustal. Suure meistri Antoni Gaudi stiil on nii eriline ja ekstsentriline. Nii spontaanne on kapriisne ja suurejooneline, et temast lõpetamata jäänud Sagrada family ja kiriku ehitustöid on olnud uskumatult raske jätkata, kuid õnneks on seda tehtud. Kuigi On näha, et ehituse hilisemad osad Gaudi loomingut ei küündi. Arhitektide kujutluste mõõtmetes maailmas seisis tema Sagrada family ja kindlasti kogu oma hiilguses keset Barcelonat. Ja õnneks ta seisabki. Laial avaral kahelt poolt puudega palistatud basseinide Kraasia avenüül seisab aga Antoni Gaudi loodud kaasabadcio, mida Barcelona rahvas on kutsunud kontide majaks sest kurvilised samba tõmbega huntide moodi või siis haigutavaks Ajax, mille rõdud meenutavad karnevalimaske kogu fassaad sädeleb ja lainetab pikisuunas ülalt alla. Imet jätkuvad katuseterrassil, kus seisab 27 fantastilist värvilist skulptuuri. Voogavat taimed, säravad õied, valgus ja varjud. Ei mingit sümmeetriat, need on kaudi korstnad. Kaasa meela ehk Labetreera fassaad kui kivine meri valkjashall kohati Greenikas lainetab kuue korruse kõrgusuna nii risti kui põiki mustast sepisrauast. Looklevad ja väändavad rõdupiirded on kui piks. Neid on kutsutud maailma esimesteks abstraktsete eks skultuurideks. Redreira katusele on fantastilised koletised ja hiiglased. Mõned meist kannavad kiivreid, mis innustanud filmirežissöör George Lucas tema tähesõdade saaga sõduri, maskide ja kurja ta võideri süsimusta silmaavadega kiivri loomisel. Ja veel laiub Barcelonas Antoni Gaudi kujundatud Kremli park, mis võimas fantaasiarikas käepärane sellest jutustamiseks kuluks tunde. Nonii, see oli nüüd kõik üks suur sissejuhatus, meenutus kaudu loodud imesid on siinsamas sellel tunnil kunagi kirjeldatud, kuid kõik algas õieti selle hoonega, millest seekord tahaksin rääkida esimese hoonega, mille arhitekt Kataloonia pealinna Barcelonasse ehitas. Nii et ikka ilusat pühapäeva vikerraadio, Helgi Erilaid ja muidugi. Antoniga audi sündis 1852 ja hakkas 16 aastaselt õppima Barcelona arhitektuurikoolis. Kataloonia jõuka Tallinna jaoks oli põnev aeg. Just siis elabki siin läbi omamoodi anarhistliku sõltumatuse igatsust kultuuriliste poliitiliste uuestisündi. Barcelona uue meelsetes vestlusringides kõneldi Pree Rafaeli hittidest, Uusgootikast, impressionismi, stja Adma voost. 1896 avati Pariisis sisekujundusgalerii Me sonde laadne loo uue kunstimaja. Siit on pärit selle kujunduskunsti arhitektuurivoolu nimetus Prantsusmaal. Meil oli ta juugend, nagu mäletate Hispaanias modernista. See mitmenimetuse all kunsti ajalukku läinud stiil andis looja fantaasiale vaba voli. Ja mis oleks veel paremini sobinud nii võrratu Itaasiaga meistrile nagu Antoni Gaudi. Kõik need väänlevad looduse ja taimemotiivid, sümbolid, lainetavat kaared, mitte mingeid sirgeid jooni ega teravaid nurki. Võimalus katsetada sussivorme ja materjale, see oli kaudi jaoks tõeline pidu ja nii töötas ta välja omaenesestiili, mida pole mingil juhul võimalik mõne teise arhitekti loominguga teada. Hispaania arhitekti Antoni Gaudi stiili, mis on tulvil lõputute otsingutega kokku sobitatud seninähtamatuid fantastilisi vorme ja kirjeldamatut hulka peensusteni läbimõeldud detaile. Tulemus on uskumatu ja vaimustav. Barcelona tellise ja kahhelkivide vabriku omanik Don Manuel vičenzmandhanerr sai 1877. aastal päranduse. See kujutas enesest suurt maatükki Kraasia piirkonna lähedal praegusel Karoliina Se tänaval Manuel Vitšanss otsustes, et vabriku omanikuna võib ta endale ja oma perele ometi üht elegantset linnamaja lubada, mis kaaskodanikele tema rikkust ja tähtsust meelde tuletaks. Vabalkas arhitekt Antoni Gaudi kaasavičenzi plaane tegema oli 1882. Nelja aasta eest arhitektuurikooli lõpetanud. Ka Audi oli 30 aastat vana ja just hakanud omaenesestiili arendama, milles oli suur osa parajasti ka kiiresti levivast kunagi Hispaania vallutama Tänud araabiapärase mauride stiili taaselustamisest. Sambad, hobuserauakujulised, kaared, Arabescorne momendid, värviliste kahhelkivide mustrid fassaadil. Antoni Gaudi eluloo autor Kiisvanhensbergen on kirjutanud. Kui kaudu esmakordselt oma tulevase kaasavičenzi ehitusplatsile tuli leidis ta siit hiigelsuure vana palmi, mida ümbritses kollaste lillede vaip. Võib-olla tuli arhitektile juba siis mõte jäädvustada see pilt oma uuema aja kujunduses säravkollaste õitega kahhelkivide säraudsepisest lehvikpalmilehtedest. Kas Jens oli nagu öeldud, esimene maja, mille kaudi Barcelonasse projekteeris, ühtlasi peavad asjatundjad seda ka esimeseks Aatnovo Hispaanias modernist stiilis majaks selles linnas. Kaudi modernism kaasavitsentsis kujutas enesest aga juba tulevase erakordse ja fantastilise kaudi arhitektuuri algust. Lisaks Araabia Mauri või siis uus mude haari elementidele on asjatundjad sellest hoonest nii idamaade kui uus klassikamõjusid leidnud. Nagu ka lugematute erinevate materjalide kasutamist. Raudklaaskeraamilised plaadid, tellised ja betoon, nii erilist võiks öelda, kirglikku maja, nagu kaasavitsens polnud seni veel keegi kusagil ehitanud. Asjatundjate meelest algas just sellega Kataloonia moodsa arhitektuuri õitseaeg. Kirglikuks kutsutud hoone kaasavitsensi, plaanid said valmis 1883 ja algasid ehitustööd. 1888 oli maja valmis väga suur ja keeruline maja mis muutis selle kirglikuks. See on arhitektuuris juberista, raamatuis, elammustus. Vahest kummaliselt sopiline, ootamatult niisiis kaudilikult kaunistatud fassaad, eredate toonidega, palju särav vanast hulk meresinises ja valges malelaua ruudustiku keraamilisi plaate, vaatekollaste lillemustritega, plaate, rõdude kaunite looklevate, pitsiliste sepisrauast, ornamentidega, piirded, toredad, araabiapäraste akendega välis ja sisenurki kaunistavad tornid, mis algavad punaste üha laienevate saakidega ja muutuvad ahvatekstornideks alles hoone kolmandal korrusel. Kaudi oli kirglik meister, kelle öelgem siis kirglikku loomingut on peaaegu võimatu kirjeldada. Aga peab proovima. Hoonele on kolm, võiks öelda tavalist korrust. Neljanda katusekorrusega on lood keerulisemad. Ta on täitsa olemas, kui katus ise on kahelt poolt sissepoole kaldu, moodustab hoone aiapoolses küljes toredaid viile. Katusel on neli rohelise ja valge malelauamustriga torni, mille alaosast tõusevad piklikud seakiliste äärtega aknaavad. Nende kohal on tore sakiline kivi v ja madal poolümar kuppel ikka malelaua mustris juba oma esimeses joones maskeeris kaudi sel kombel maja jaoks nii vajalikke korstnaid ja ventilatsioonišahti katusealuse neljanda korruse moodustab teadagi pööning, kuid asja muudab salapäraseks kogu pööningukorrust väljaspoolt kattev võremuster mis tundub sama Araabia Likuna nagu kasvajal hambra, losside haaremiruumide võretatud aknad. Kõik on õige litsensi maja arhitektuur toetub ju paljuski just kunagi Hispaaniat valitsenud mauride ehituskunstile. Kujutluspildis katuselt ja pööningukorruselt allapoole liikudes jõuame kaasa kolmandale korrusele, mis on jäljeks paras mõistatus. Kogu korrus tundub sammaskäiguna, kuid need on kaudi sambad ja kaared, mis tähendab, et kaared on teravad ja tipuga ning pisut teise nurga alt vaadates näed, kuidas sambad ulatuvad oma erkpunaste seintega hoone sügavusse. Võib olla moodustab niimoodi kümneid ja kümneid eraldi rõdusid, kuhu võiksid varjuda lehvikutega hispaanlanna, oma Hollangelistest, flamenco kleitides. Kirglik maja. Kirglik nagu Karmen, kuigi Karmenil polnud Kataloonias asuva Barcelonaga midagi tegemist, tema lugu juhtusse viljas. Katalaani arhitekti Antoni Gaudi Aga ehitas Barcelonasse raskesti kirjeldatavad kaasavičenzi. Hoone kahel esimesel korrusel jätkuvad sinirohelistest ja valgetest keraamilistel plaatidest malelauamustrid tükiti siin ja seal akende kohal ja all, rõdude ümber uste kõrval ja nurgatornide alustel koos punaste sakiliste piileritega. Suures osas alumise korruse seintest moodustab hallikas kivimüüritis piklike ovaale, mis säravad värvilaigud eriti esile toovad kaasa litsensi fassaadid. Erinevate materjalide, stiilide ja uute ideede tõeline kollaaž. Kuigi audi hilisemas loomingus Labeder erajaga, Zapatsiad majades, eriti aga körli pargis, on päris keeruline leida sirget joont või teravat nurka. Kõik lainetab, voogab ja väänleb Siswitšanssi. Maja. Esimene, mille arhitekt Barcelonasse ehitas, oli selles mõttes veel enam-vähem traditsiooniline. Oli sirgeid, seinu ja täisnurki, kuid midagi dramaatika tulist oli juba õhus. Võiks vist öelda, et see oli rõdupiirete ja aknavõrede dramaatika Karoliine tänaval seisovičenzi maja alumise korruse aknad on päris madalal ja ju siis tuli neid võrede kah kaitsta. Mauri stiilis hobuserauakujulised kaared on kaudi omavičenzi maja piklike aknaid kavandades põnevalt seespool ahenevateksakkideks kujundanud hoone tänavapoolsel fassaadil kaitsevad neid päris kõrgeid aknaid. Hämmastavad sepisvõred vussidena väänlevatest looduslikest vormidest. Võre tipu moodustab aga otsekui ümarasse faasi paigutatud tardunud õite bukett saialilled, needsamad kollased õied, mis vaibana katsid kaasavičenzi tulevast asupaika, kui ka audi seda esmakordselt nägi. Need õied jättis arhitekt oma majja alles aknavõrede mustast raud sepisest tippudena. Kuid sakilised säärtega aknaid ümbritsevatel seintel säravad nad juba oma loomulikes toonides kollasestoranžini roheliste lehtede vahel. Uhke keraamiliste plaatidest. Lille vaibana. Meil on niisiis maja, mille seintel õitsevad miljonid saialilled, kõigis oma kollastes toonides. Nende kõrvale lähemalt paigutatud sinirohelistest ja valgetest plaatidest malelaua mustris triibud, nelinurgad ning ümarad nurgatornid. Kõikjal leidub vahvaid erepunaseid sakilisi kaunistusi. Akende all olevaid rõdusid ääristavad kohati saared ja lainetavat väänleva sepismustriga piirded. Mõnegi sakilise akna kohal ripub imepeene filigraanse mustriga idamaiseid. Laternaid tänava poolsete rõdude nurkades istuvad mõned väikesed elegantset keerubid. Iga detail on põhjalikult läbi mõeldud ja täpselt õigel kohal. Aga esimest korda tulevase Jentsi maja ehitusplatsil käies ei leidnud kaudi sealt mitte üksnes kollaste lillede välja. Keset lilli kasvas ka tohutu suur vana palmipuutaimed, muidugi hävisid ehitustööde ajal, kuid loodusesõber kaudi andis endale sõna, jäädvustab need siia tõusvas hoones ja täitis oma lubaduse. Saialilled õitsevad, nagu öeldud, kaasavičientsi seintel. Fantaasiarikkad, palmilehtede lehvikud moodustavad hoone aeda ümbritseva tugeva raud sepisest tara ja mõnegi ootamatu rõdupiirde. Barcelona tellise ja kahhelkivide vabriku omanik Don Manuel Jens Montanerr sai endale täiesti erakordse maja. Neli korrust, tänava korrus, kaks elamiskorrused ja pööning. Kaudi ehitatud hoone oli suhteliselt väike, hiljem on seda laiendatud ja renoveeritud muidugi täpselt originaalstiili järgides. Põhikorrusel on avar elu- ja söögituba väike türgipärane, põnevam, Maury stiilis mesikärge meenutava laega suitsetamistuba ja veel mõned toad hobuseraua kujuline trepp viib siit kolmandale korrusele, kus olid perekonna magamistoad ja edasi neljandale pööningukorrusele, kus elasid teenijad. Suur elu- ja söögituba on maja kõige uhkem ruum. Siingi elab loodus kaudi kummalistes vormides. Seintel lendlevad linnud ning voogavad pressitud kartongist valmistatud imemõõtmelised, lilled, luuderohi ja puuviljad seentega, ülemistel paneelidel kummarduvad pika ja peenejalgsed flamingod. Puust laepalgid on samuti maalitud lilli täis. Mõnel ruumil on lae asemel sinine taevas, kuhu näib tõusvat kõrgeid palmipuid. Lindude ja lilledega seinad on Nonii pastelsed sinakad, linnud õrn, kollasel taustal kamine, suid ümbritsevad aga taas värvilised keraamilised. Plaadid. On säilinud mustvalge foto kaasavitsensi suurest toast. Tõenäoliselt on ma nõeli ajast. See tundub rahutu, üle sisustatud seinamaalingud lae seinad, täismaale, seinad, taldrikuid ja muid kaunistusi. Palju enamuses araabia stiilis mööblit. Laest ripub kettidega ZAZ filigraanne idamaine valgusti. Nagu kirjas. See ruum ei ole kaudi sisustatud. Elegantne Kolmnurkne kapp ühe toa seina ääres, tume ja mustriline. See on kaudide. Angee vahaaveeemmi. Mõnuelvičens lahkus siit ilmast 1895 neli aastat hiljem mees, tema lesk kaasavičenssi Kuubalt pärit kirurgile doktor Anthony Haverile. Kirurgi perekond püüdis maja heas korras hoida ja kõigi ette võetud muudatuste või uuenduste puhul ka hoone looja arhitekt Antoni Gaudi ka nõu pidada. Arhitekt ise oli sel ajal Sagrada famiilia kiriku ehitusega äärmiselt hõivatud kuid leidis aega kaasavičenzee renoveerimisplaanid läbi vaadata ja heaks kiita, sest plaanides oli igati arvestatud tema originaalse stiili ja materjalidega. Niisiis oli 1925, kui arhitekt Huansseeerrademartiness lisas vičenzi maja tagumisse külge uue sektsiooni Naudi stiilis, et hoonet suuremaks muuta. Tänavat, mille ääres maja seisis Carrerdelaskaraliinast oli vahepeal laiendatud, mistõttu hoone peasissekäiku tuli muuta varasemat. Niisugused ehitati ümber akendiks, mida hakkasid kaitsma uskumatut taimemotiividega sepisrauast võred, millest varem juttu oli. Arhitekt MartinS laiendas kaasavitsensi aeda ning ehitas siia pühale riidale pühendatud kupliga. See oli kõik ikka kaudi stiilis. Martinez töötas litsensi maja kallal kuni aastani 1962 ning sai oma töö Ühest Barcelona linnalt ka autasu. Juunikuu seitsmendal päeval 1926 jäi üks habemesse kasvanud vanamees Barcelonas trammi alla, arvati, et õnnetuse ohver on keegi hulkur ja abi kutsumisega liialt kiirustatud. Inimesed ei aimanudki, et see oli kuulus arhitekt Antoni Gaudi, kes juhtis aastakümneid ühe eristunud kummalise kiriku ehitamist Barcelonasse ja kes oli oma kiriku üllatavalt suurejooneliseks kasvanud plaan plaanidesse nii süvenenud, et ei vaadanud ringi ja astus ettevaatamatult trammiteele. Ta jõudis haiglasse liiga hilja, ei tulnudki enam teadvusele ja suri kolm päeva hiljem, 74. eluaastal. Jättis Annale oma imepärase. Lase grafamiilija, mida veel pikalt edasi ehitati. Jättis mitmeid uskumatu fantaasiaga loodud hooneid ja lennukalt kavandatud looduse lõputu särava muinasjutuna tunduva körli paargi puhkepaiga, kuhu oli hea pageda saastatud õhuga. Linnast. Jättis muidugi ka oma esimese Barcelona maja kaasavitseensi, mis ansakiliste vormide väänlevatest taimedest aknavõrede ja värviliste keraamiliste plaatide uhke pidu. Võiks öelda, et Gaudi esimene looming Barcelonas hakkab uuel tempokalt aastatuhandel uut elu elama. Tõelist 21. sajandi elu mitmeski mõttes. Pärast vabrik ainult litsensi surma tema maja ostnud Anthony Haveril oli kombeks igal aastal maikuus kaasavidženši kaunis aede Barcelona elanikele ja külalistele vaatamiseks avada. Majja muidugi rahvast ei lastud, seal elas doktorhoveeri perekond, hiljem tema järeltulijad, kes alles aastal 2014 müüsid hoone Andorra vürstiriigis tegutsevale korra perekonnakompaniile. Mooramäng. Oletatav hind oli 41 miljonit USA dollarit. Andorra pankuri perekonda kuuluv 39 aastane kinnisvara agent Mercedes Moora pakkus end tehingust kuuldes otsemaid kaasavičenzi juhataja kohale ja selle kohadega sai teatades seejärel õnnelikult, et on leidnud kõigega ronima töö oma elus. Mercedes oli Gaudi loomingut juba lapsepõlvest peale armastanud. Talle meeldis mööda Barcelonat ringi jalutada ja kaudi hooneid joonistada. Ta luges mitmeid Hispaania arhitektuuri reale uurimusi ning oli nõus nendes avaldatud mõttega. Selleks, et kaudu loomingut mõista, peab nägema kaasa Vitšanssi. Mercedes Moora eesmärgiks on kogu litsensi maja kõigile soovijatele avada, kuid sellega on 1000 tööd. Hoone tuleb põhjalikult korda teha. No õnneks on Barcelonasse viimaselajal tekkinud terve uus koolkond tänapäeva arhitektuuri ning Aadnovo asjatundjaid ja uurijaid. Nii et on piisavalt huvilisi, kes tahavad töötada vičenzi majas. Hoone uue restaureerimise ajal säilitatakse iseenesestmõistetavalt ka audi stiil nii välisseintel kui sees. Mercedes Moora arvates on Gaudi looming täiuslik ja seda ei tohi mingil juhul muuta. Üht-teist litsentsimajja siiski lisatakse. 1925. aastal laskis majaomanik Hower arhitekt Martin meesil hoonet laiendada tööde plaani. Banaanid oli kaudi ise üle vaadanud ja nendega nõus olnud. Maja sisse ehitatakse nüüd üks lisatrepp ja pannakse tööle käli. 15. Gaudi kavandatud toas jäävad alles arhitekti loodud kaunistused ja mööbliesemed, kuid originaalkujundus kõikjal hoone sees ei taastata ka õige, ütleb Mercedes Moora. Me leiame siit vajalikke ruume maja külastajatele ja külastajatest rääkides. Kaasavitsensi praegusel omanikul, Navarra panganduskompaniil, moora vänk on nende puhul lisaks nii omapärase ja fantastilise kaudi kunsti tutvustamisele veel teine eesmärk. Arhitekti Antoni Gaudi looming, eriti muidugi katedraal La Sagrada famiilija on kõige enam külastatavad paigad Barcelonas. Kindlasti astub nende ritega kaasavid Jens, kui see lähematel aastatel muuseumina kõigile huvilistele avatakse. Igatahes selline on moora bänki plaan. Tegemist on teadagi vägevam ja väga olulise ja ka päris hapra arhitektuurimälestis ega seepärast näebki Mercedes moorahoone põhjaliku restaureerimisega nii suurt vaeva. Nii Mercedes kui mooramäng loodavad, et vičenzi maja meelitab kohale hästi, palju külastajaid jäid nagu iga Gaudi loodud ehitis iseenesest mõista loodab hoone korda teinud kompanii sellelt tulevikus ka võimalikult palju kasumit teenida. Ja loodab veel midagi, et firma leiaks selle tähelepanuväärse maja rikaste külastajate seas tulevasi investoreid, kes oleksid nõus kaasa lööma mooramängki teiste projektide rahastamisel, nagu näiteks muuseum Hermitaaž, Barcelonas, luksushotell Londonis või siis vormel-e elektriautode versioon vormel ühe võistlustel. Niisugustest kaasinvestoritest võiksid saada ka moora panga erakliendid. Sellises suunas liiguvad Mercedes, Moora ja tema pankuri vere mõtted ja soovid kaudi fitsensi maja muutmisel külastajatele avatud muuseumiks. Wall Street Journalis avaldatud artiklis Antoni Gaudi varjatud kalliskivi kaasavičenzi restaureerimine. On öeldud, et on päris julge samm sel kombel investoreid otsida sest majamuuseumid sõltuvad tavaliselt ju vabatahtlikest annetustest, millest ei pea kaugeltki alati hoone korras hoidma, miseks piisama. Aga siin on tegemist kaudi loominguga. See ebatavalise fantaasiaga meister arhitekt oleks igal juhul rahul, kui taas üks osa tema elutööst. Tema esimene vaevalt värviline maja Barcelonas kõigile huvilistele vaatamiseks avataks tühja sellest, kui ava ja tema loomingut pisut ka enda huvides ära püüab kasutada. Kaudi oli liiga suur looja, et sellistele pisiasjadele tähelepanu pöörata.