Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Pere Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskuse esimees Njaasiga Chief. See oli väga väärikas ja tere Aidan, sina oled nii asi tütar ja väga tore, et te kahekesi tulite, sest lugu on selline, näed sina, Aidan, oled sama hästi kui eesti tüdruk, ainult tumedad juuksed ja tumedad kulmud. Aga eesti keel on sul täiesti selge, isal on see nüüd natukene natukene vast viletsam, aga küsime siis kõigepealt, et isa käest, sest sina oled juba Eestis sündinud, et kus teieni asi sündisite? Ehk saan eesti keeles öelda, aga ise olen sündinud tänapäeva Armeenias ja õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis. Ja samal ajal hakkas teate see see Armeenia Aserbaidžaani vahel. Ja kahjuks mul ei olnud võimalik Sõida tagasi kodumaale ja Eesti sai mulle teine koduma. Mis aastal te tulite Eestisse? See 80 neljandal aastal, kui teenisin ENSV armees ja sama ajal alustasin õppida Tallinna politseijuht nagu ja peale siis Tallinna tehnikaülikool. Teie abikaasa. Taastas oma diplom, arstidiplom ja poolaasta jooksul andis kõrgtase eestikeelne ja siis ma arvan. Te olete elanud üle 30 aasta Eestis, eks ole. Nii, sina ja ei ta on, oled Eestis sündinud Tallinna linnas, Pelgulinna sünnitusmajas, nii täpselt. Ja sinu lapsepõlv oli kõik Eestis, sea oma lapsepõlvest mäletan, kodus räägiti emakeel, eks ole, aga kodust väljas räägiti hoopis teist keelt, et kuidas sa mäletad sellist harjumist ja kohanemist selle kõigega, et esimest korda, kui ma, kellega kokku puutusin, oli, kui ma läksin lasteaeda ning mäletan, et see oli väga raske aeg minu jaoks ma üldse ei tahtnud sinna minna, ma ei osanud mitte ühtegi sõna eesti keelt. Aga ma ei olnud väga head kasvatajad, kes mind väga abistasid ning olid hästi kannatlikud minuga ja õpetasid mulle eesti keele selgeks ning tänu sellele ma sain ka hästi palju sõpru, olingi nagu kahe keelega, harjusin ära. Ja see oli täiesti loomulik, et kui Aidan hakkas kooli minema, siis sai selleks loomulikult eestikeelne kool. Ja ikka siis teate siis kui ma räägin meie koguduses. Varem oli ENSV ajal venekeelne ja eestikeelne, aga meie jaoks on lihtne. Aga nad on eestlased, kaks kultuuril kaks süda üks on Aserbaidžaan, teine on hästi, ma olen sind seal, minu vanem mad sugulased on Aserbaidžaanis, aga tema sõbrad kõik on Reslasid. Ja kui alustasime Aserbaidžaani kogukond, kui teati aserbaidžaani kogukond oli endine NSV Liidus esimene juriidiline kultuuriselts Eestis. Ja eesmärk oli siis toetada Eestis seisus sama ajal toetada meie riigis ja seal Padianises Jeesus ja meie lapsed ja meie kodanikelt, kes elavad Eestis, Nathan maadlasid ja üks faktor teel, kui hakkas see Eesti komitee ja rahvalinna ajal enamus aserbaidžaanlased saed Eesti kodanikust, kuid nad toetasid Eesti komitee. Ma tänan Eesti rahvastesse. Valitsus andis. Lipu ja edastasid kodumaale ja seega on väga tänapäevane aja loovus. Ajalugu on väga sarnane, et statsioonid. Ja siis täna on õnnelik meie riigid, vabariigid on vabariigid ja on head suhted. Ja me ei mänginud see sammas hiljem. No Eesti Aserbaidžaani vahel on tõesti sõbralikud suhted ja tean päris mitmeid, kes on käinud Aserbaidžaanis külas ja kes on sealt vaimustusega tagasi tulnud. Aga tuleme korraks teie pere juurde veel, et mitu last teises peres on? Neli last, mina ja siis kaks õde ja üks vend, nooremad vanemad, nooremad ma olen kõige vanem siis nii et sinu sõna peavad kõik kuulama. Kell võiksid kahjuks. Väga uhke, kui nad nii väga hästi hakkasid õpida. Natuke tsink 21 koolis, 20 esimeses koolis ja tee kõrval ja siis tee lahedad. Kas see oli nüüd sellepärast, et isale emale rõõmu valmistada või oli endal ka selline tunne, et ma ikkagi võiks noh, ikkagi pingutada, nii et päris tore oleks ikka iga laps tahab ikka, et oleksid head hinded ning ennast tõestada teistele, et saab hakkama küll. Ja endal on ka väga hea tunne, kui sa lähed mööda, sinu pilt on seal teiste laste seas. Seda on rõõm kuulda, aga ei saa, asi meenutaks natukene siis nüüd, kuidas teie elu välja nägi, siis kui te olite sama vana kui Aidan. Olite ka niimoodi hea õpilane ja. Ja siis mina õppisin, olime atrafilistaksin õppida ülikoolis ja tahaksin olla ehedasin insener, sain ka Tallinna tehnikaülikooli insenerid ja no seda te nimetasite juba, milline see kodune elu oli? Reditsioonid teil kodus valitsesid? Kõige Need olid Johnson austamine ema, isa ja vanaema, see on meiegi traditsioon. Elasid nende vanavanematega koos ja. Kuidas teie igapäevane elu välja nägi? Kogu aeg uksed on avatud ja avatud on, mitte ainult sugulased ei augus, avatud on külaliste jaoks. Ja panen siis kinni, kes, miks panen, anna meile siia tulles, ei, see on külaliste jaoks. Aga ma küsisin, kes on külalised? Lapsed ei teagi, mis on külalised. Külase sai jumala inimesed, ei teame, kes tuleb, aga uksed on avatud, kes tuleb ja siis anname temale. Vot see on ka, võib-olla tähendavad aserbaidžaanlased kaukaasia rahvused on väge, külalise rahvuseid. Aga ma ei saa võrreldes on, eestlased ei ole mitte armastavad külalised. Eesti rahvas oli Eesti ühiskond, Kaavasid ennad meie jaoks meie kogukonna jaoks ainult üks vahe on siin. Loodus on natukene küll, sellepärast inimesed on niukene teesid. No aga kui emal olid need kommid ja igasugused idamaised maiustused, mul hakkab praegu suu vett jooksma, oli seal kapis luku taga, no need külalisi ikka siis käis ka. Sellepärast ma räägin, see on ka traditsioone siis, kui ei, tead, kes tuleb võib-olla üldse võõras, külasime külas. Linnas tuleb esimene kell, uksed on avatud, nad tulevad siis need külalised olid Sand sapp erinevad olla oma majas oma küla, jumal külastab oma ja see naaberkülast või sain selline on aasta vanimaid inimesed kindlasti. Ja avada dolla kõigeni. Kuulsin, et olite enda jaoks avastanud ühe toreda tõsiasja. Ma saan võrreldades Saaremaainimesed ja mägedes, inimesed on sarnane. Mille poolest nad ana Geos? Nad saad kogu aeg töötada, kui oled tugev elus. Nii et meil Eestis Saaremaainimesed ja teil seal mägede inimesed on sarnased oleksime seal päris huvitav võrdlus, nii nomissina sellest arvad? Ei näegi võimalik mägedes ise väga ei ole käinud Aserbaidžaanis ainult üks kord, kui ma olin ka väike ja seda väga ei mäleta. No kuidas Aid Annilise eesti keel tulin, see on selge, eks ole, lasteaeda sa läksid ja varsti juba rääkisidki. Kuidas nüüd teie tagasi selle eesti keelega olete? Käe murdnud aga ausõna Noh, see on polivajadus, aga ise alustasime siin õppida eesti keelt, siis kui teati, rokkim, see rahvuseid, see on meie traditsioonis kui siis, kui see, vaat siis on vaja õppida ja austades kohalikke inimesi, no endale ka huvi ja väga huvitav ja siis on, meil on üks väga hea vanarahvas sõna, kui palju sa keelt ei otsa, oleks palju selle lahused ja selle peale sisealustasime, see, vastas see raamatu midagi, oli Vornik eestikeelne venekeelne ja sea, alustasime ise ja hakkasin ise ja siis hakkas. Aga kas alguses oli Eestis väga raske kohaneda selles mõttes, et Eesti inimesed on külmemad, eks ole, meil on siin põhjamaa ka, et kuidas te nüüd Eestis kohanesid sellega, et inimesed olid natuke teistsugune. Me elasime seal väga sõbralik ja väga-väga hea suhteid, ega me meie rahvused elasid. 100 vastasid koos on üheskoos palju, mitte sineerina ujumas, seal on ka väga huvitav ja sellepärast me elasime ühiskonnas, kus saab aastada teenikultuur, teine keel. Ja me õppisime koolis armeenegi, valdan armeenia keelt parem kui eesti keelt. Ja kui siis juba. Meie jaoks oli väga lihtne, sellepärast ma räägin, kui me alustasime ise oma kogudus, kogukond. Me olime üheskoos Eesti aga, ja siis kuivatade arhiivis või laule väljakul Vabaduse väljakul. Kus kohas oli eesti lipp, seal oli Aserbaidžaani lipp ja see oli meiega väga lihtne. Ja see annab kõiga psühholoogiline, väga oluline, kui teine rahvustunne, kui koos sama rahvaga koos tema eduga või Kurpiga. Kui siis ei tunne. Olukorras ka kui räägime nii palju integratsioonis oli võit selles küsimuses, siis inimesed, kes seal, nad pidid tunnistama, et see on nende kodumaa siis ei ole veel mängida seal politseina keeles viienda kalooniail keldri, aga see on nende kodumaa ja siis, kui, Ostavad need absoluutselt ja sellepärast mul ei olnud kunagi probleemi selle kohta, kui mäletan, üks kvarts, see olin, ilmus eestikeelne, eks raamatut Alfa-Omega. Ja seal oli 600 inimest, võib-olla vaata, seal oli hulgas minu nimi ka siis kes on kes Eestis, mis Nateegis Eesti jaoks saan õhke, kui mina olen üks Aserbaidžaani ja nende taga on meie kogukond midagi Tehmisele vabariigi selle rahva eest. Khanis Bakuus elas palju palju esmaseid ja Smolslased, seal oma kogudus ka. Ja nad olid väga harjutas, inimesed olid tehnikaga seotud raadioga. Ja küllap on praegugi eestlasi, kes elavad Aserbaidžaanis, on täiesti selge, aga tulles teie Tallinna kodu juurde? Mulle tundub, et see on nagu killuke Aserbaidžaani teie Eestis asuvas kodus. On küll mõlemat, et hästi palju siukseid emade, näiteks traditsioonilisi toite või on, kui on pidupäev ja vaat siis ikka peame neid ja peame traditsioonidest kinni. Aga samas olema eesti kultuuriga põimunud ning täied killuke mõlemast ja siis käesegu kokku pandud. Kuidas sina nüüd vaid on eesti kultuurist osa saada, et käid sa teatris, kinos, millised on variant ja mulle väga meeldib ka Eesti film, et see on kindlasti tänapäeval väga arenenud ning sul on laseril, on vaadata, et see klassikast, kuni siis tänapäeva noortefilmideni, sul mõni lemmikfilm, see just tulime, Asseimine aastaga nullpunkt. Hea film, üks mu lemmikuid ja siis teatris käin ka vahele on kooliga, käib ka ikka teatris ja lemmiknäitlejad, noored, mõned on. Evelin Võigemass. Nojah, tema on kindlalt ja nullpunkti pidada, kelle ja Märt Pius käe ja kõike. Et kool ka ikka aitab sellele kaasa, loeme igast Eesti kirjandus ning artikleid ja analüüsime siukseid tekste, mis on väga vahva. No sinu oma õdedega vendadega teid on siis neli Aserbaidžaan last, kes te käite siis Tallinna 20 esimeses koolis siinsamas raadiomaja kõrval, aga teeb seal koolis veel mõni Aserbaidžaan lane või? Aserbaidžaan asi enam ei käi, türklane on, aga sa ei saa enam, pole nii, aga, aga kuidas sul muidu on teada, et sinu vanuseid poisse, tüdrukuid Aserbaidžaan lasi, on Tallinnas veel või? Meil on see pühapäevakool seal kohtabki omavanuseid, natuke nooremaid, võib-olla Aserbaidžaan asjaga, muidu ikka kõik eestlased. Nii et Aserbaidžaan asi väga palju Tallinnas ei ole, aga, aga neid võib vabalt olla mujal Eestis ikka või pea ainult igal pool on ja no ikka, kui on mingid suuremad üritused, siis kõik kohtuvad ja tutvume üksteisega. Te pole tänaval, niisama ei näe, aga tegelikult on olemas küll. Ja Eestisse on tuldud õppima, on tuldud tööle ja seda kõike eri aegadel ja jäädud ja kohanetud ja noh, tegelikult see on väga põnev. Ma kujutan ette, et sa ise oled ühest rahvusest, aga samasse kohaneda teise kultuuriga ja kuidas sulle tundub, et Eesti on ikka see päriskodu või? Ma arvan, et. Ma ei teagi praegu, et kumb siis nii-öelda tõeline kodu on, et ma arvan, et mõlemad on ning mul on väga hea meel, et mul on siuksed, avatud valikud. Et kui ma kunagi tahan minna, kas Aserbaidžaani või siia jääda, siis mul on see võimalus. Ei pea kohe valima, nüüd jään siia või mujale üldse ei lähe, et ikka mõlemas käin ja oled mõelnud tuleviku peale, et mis asi see võiks olla, mis sind huvitab. Kindlalt suunda veel ei ole, aga midagi võib-olla reaalteadusega või sihukeste, kus saab natuke mõelda ja oma arvamust avaldada ka. Kuidas sulle on tundunud kõik need niisugused isaisade maal käimised, et aastas vähemalt korra käite ära, eks ole, et ikka on tore sugulasi näha ja muljeid avaldada ja mis uut on toimunud, et me kõik kasvame ka ees, elu läheb aina põnevamaks ja põnevamaks. Ja on tore, et ikka juurtega hoiad oma kontaktiga. Sest sugulased on teil kõik Aserbaidžaanis ja see on teil ka niisugune, võiks öelda peaaegu et rahvuslik omapära ja kõige parem selles mõttes, et te hoiate kontakti. Aga kui palju on inimesi, kellel on sugulased, võib-olla ei tea, kus maailmas laiali neil pole õrna aimugi olnud elus, mitte elus. Teil peab olema see side. Rääkides kogukonnast, rääkides kultuurist, siis jõuame nüüd selle juurde, et teie asi olete siis Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskuse esimees, muide kultuurikeskuse nimi on Aid on kas see on aidanud järgi või? Ei, ma arvan. See. Oli tema kuust nimi kuust-i tähendab aserbaidžaani keeles kuu. Sealt tulnud nii sedapidi, no millega tegeldakse teie kultuurikeskuses ja ma saan aru, et sinna kuuluvad nii vanemad kui lapsed, eks ole, kõik. Aga kas kõigi nende asjade jaoks jätkub inimesi, lasteaed? On neile eraldi inimesed, kes juhib, see keskused seal lasteaiad siis laevas lapsi käib. Alguses oli enamus aserbaidžaanlased, aga kui lapsed kasvavad, siis selle pärast praegu on kogu linnale. Kui, siis seal käivad aserbaidžaanlased eestlased ka. Mitte niisama saate ka kokku lihtsalt et ütleme nüüd sellel seal reede või laupäeval on selline päev, kus me lihtsalt tuleme kokku ja see ei olegi mingisugune, ei treening üritus, lihtsalt tuleme kokku, istume laua äärde maha, ajame juttu. Teeme süüa. Kaasmaalased, me oleme väike küla Eestis ka, vot siis meil on umbes 1000 inimesed kogu Eestis nendel umbes kuus-seitsesada on Eestis, aga teised on Narvas kohvi ajal vist Tartus, Pärnus ja igal kohal, meel on oma vanem või oma inimesed, kes juhib ja koordini tirib omavahel. Ka viimane ajal meil on iga kuu toimub juba pulmad traditsiooni poolt. See on väga oluline üritus, kui koguneb kogu kogukond ürituses 600 400 500, inimesed. Võõras inimesed, mitte sugulased, aga kogu lugudes koguneb ja teeb see oma traditsiooniga kuulma, et see on väga siis praegu me Vimanni ajal juba rendi meie lauluväljak. Ruumid, aga mitte ruumides. Olid lauluväljaku täis, rahvast veel ei tule kokku, aga aserbaidžaani pulmadest olen ma kuulnud, ma mingi pool aastat tagasi, kes siin ka ühe teie rahvuskaaslasega öö sõnum oli? Ei olnud, oli Orhan Orson ja ma tean, see noor pois ja noor. Ja no temal vist toimusid ka pulmad siin, et alati ei saa pulmadeks Aserbaidžaani sõita igasugustel põhjustel, et siis peab olema ikka, kes abiellus, astu tagasi kuskilt, küllap seal on väga tubli tark noormees, kui kaks, kolm kuu jooksul üks pulmad kogunevad kogudus annab võimaluse omavahel suhelda. Ja toetada, võib ainult ette kujutada, aga võib-olla sinuga ei tan, meenutame mõne sõnaga toredat üritust, mis oli raekojas, see oli siis Nogrospa enam, mis on kevad teha. Ja sellega tulebki siis nii-öelda kevad ja siis igasuguseid traditsioonilised toidud. Ikka pakuti teed, nagu igas Aserbaidžaani kodus olid tantsud rahvustantsud. Ja siis jah, lotsimegi sellega inimesi rohkem informeerida ning neile näidata, et siuke ilus ja suurpüha toimub. Te olite sinna kutsunud ka teistest rahvustest siin elavaid inimesi ja seal ka teised tantsisid ja laulsid. Tegelikult see on, seal on päris mitu riiki, mis seda teavad. Ainult Aserbaidžaan. Ja nii, et olid kohal ja esinesid kõik need rahvad, kelle jaoks Novrusson samuti kevadpühal, nii ma saan aru nii et mitte ainult Aserbaidžaan, vaid teised ka ja see oli suurepärane pidu kus mul Ja siis ma natukene lisan ka, see on ka väga oluline, kui meel on Need rahvused, kes osalesid ka omi kultuuri, keeli, eri liigega, seod, sugu, rahvused, see on, annab Eestis nii, mitte ainult Aserbaidžaan, räägiti esimeessugu, rahvused, oleme ka koos, tähistame üheskoos meie pidu. Mis teile väga Eestis meeldib, no seda ma olen kuulnud, aga, aga võib-olla on midagi, millega on raske harjuda, mis tundub imelik. Naljakas, miks see nii on, mis sina arvad? No kindlasti on see karm talv ja üleüldse need temperatuurid õiged. Kui Aserbaidžaanis on mõtteliselt kogu aeg soe, siis Eestis võib kasvõi kevadel lund sadada. See on hästi ootamatu ja. Aga noh, eks sellega harjub ära. Muu on normaalne, kõige muuga ei ole probleemi, no ilma üle kurdavad paljud vähemusrahvused, kes siin elavad, mõni toit, näiteks toit, tegelikult on küll ja mulle üldse ei maitse keelatud kart või hapukapsas, verivorst ja siuksed, toidud, mis on nii-öelda eesti rahvustoidud, kamaga ei maitse ja see on väga raske, eriti jõulude ajal, kus kõikjal pakutakse neid ja siis me lihtsalt ei suuda asju üldse ei maitse. Hapukapsas ja kartul ja see on paljudele lemmiktoit ja, ja ma ei tea meritsi jõulude ajal. Aga mida teie kodus jõulude ajal tehakse? Igasugused praed, kanad ja võib-olla siukseid riisid, mis on nagu mitte tavaline valge riis, vaid igasuguseid maitseaineid, hästi palju erinevaid maitseaineid ja maitsesegusid. Ja siis noh, maiustused, mis on ikka, kui on maiustus, magus päris palju suhkrut ja siuksed ja me peame ka tegelikult 24., et see küll ei ole ambitsiooni püha, aga no see on juba nii ära harjunud ja buss saab kinke, et sellel eestle kunagi ära. Siis esimesel jaanuaril k ja vana-aasta õhtul 31. detsembril ja mis teil siis kodus toimub, ikka kodune pidu on hea, külalised tulevad või on ainult oma pere tavaliselt ei tulegi, et olema lihtsalt ise ja vaatame ilutulestik, kui sööme hästi palju. Kõige tähtsam mis road siis on sarnased jõuluõhtule või jää ikka sarnase igasugused saatide vahel on friikartulid ka, et keegi lapsed tahavad siukest noortepärase vahtu eitada. Nojah, kui te olete nüüd koduseinte vahel, siis võib-olla teil ei teki niisuguseid huvitavaid mõtteid, näiteks mul oli siin üks esineja Tšiilist ja tema jõudnud ära imestada, tänu tema näiteks on olnud seal, ma ei tea raekoja platsil või Vabaduse väljakul, kui on olnud uus aasta ööd. Et kuidas eestlased nii tagasihoidlikult seda vastu võtavad, et Tšiilis pididki kallistama ja nii edasi, et see temperamendi vahe on ilmselt ka see, mida te aeg-ajalt tunneb, aitäh. Ja kõik on hästi palju sõbralikumad ja võib-olla isegi elavamad testi, isegi naabreid nagu kauged naabrid tunnevad, 11 käivad. Kas ma tea, kokkavad koos kõike teevad, aga Eestis pigem? Võib-olla ongi sihuke väiksem sõprusringi ja nendega suhtled. Kardetakse, võib-olla ka võõrastega. Võib-olla tere, ütled aga midagi muud enam ütle. Aga paljud räägivad, et kui oled eesti inimesega sõbraks saanud, siis sõprus ka püsib. No ma sain aru, et te olete käinud Saaremaal ja ja mis koht see Reema Saaremaal ja Hiiumaal olete käinud, aga kuhu te veel tahaksite tahaksimegi rohkem nendel saartel käia? Kõik need väiksemad Kihnud ja siuksed kohad ja võib-olla rohkem ka Lõuna-Eestis. Ja üleüldse, et Eestis on väga ilus loodus ja metsad ja rabad ja igasuguseid siukseid kohad, et tahaks rohkem seal käia. Mägis Aserbaidžaaniga ei saa kuidagi võrreldav hõõrde sihikule nägi siis suur ja väike Munamägi ja noh, need ei ole Mäetele jaoks kinnas. Tegelikult oli ju väga tore kohtumine ja nüüd on juba Soem ja ei pea enam külmetama. Rannahooaeg tule. Rannahooaeg tuleb ja. Koos teeme Eestis veel ju ka, kui praegu. Aitäh teile ja millal Aserbaidžaani lähete jälle külla juulis kohe alguses, siis juba etteruttavalt head reisi teile ja nii siis stuudios olid Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskuse esimees, nii aasiga chiev ja tema tütar aidata rõngaid chieva. Ja väga tore oli teiega tuttavaks saada, aitäh. Normet-Saarna maris Tombak kuulmiseni.