Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav armeenlane, artendavidianud tervist. Kus teie sündisite ja milline see teie lapsepõlvekodu oli? Nii no lapse kodujaamast sündisin pakku linnas Aserbaidžaanis elasin seal 18 aastat sisse astusin ülikooli Jerevanis, õppisin viis aastat ülikooli koolis, siis kaks aastat olin nõukogude armees Keenias ja siis see ongi minu taga asja taust. Aga miks ma sündisin pagus? Põhimõtteliselt inimesed küsivad, eestlased rohkem asjas sellesse vakku oli väga huvitav, liin hakkas õitsema 19 sajandi teises pooles, kui leiti nafta ja naftatööstus hakkas noh, kuidas öelda, kasvama ja vastava tööstus nõudis väga palju abijõudu töölisi ja naaberriikidest ja kohtadest voolas seal rahvas, lihtrahvas, insenerid, kõik, kõik sellepärast kolme-neljakümne aasta jooksul vagunis oli väike väike linn kasvas poole miljonilinnaks. Ja muidugi minu vanavanemad iso poolt, need on Taanist. Vanaisa tuli pakkus otsida oma õnn. Ja sama ema poolt, need on Mägi-Karabahhist Mägi-Karabahhis väga palju armeenlasi tulid Bakuusse tööd tegema. Siis need juba vahemaad kohtusid juba, kus jamas sündisin, vot niimoodi pakkus. Bakuus on tegelikult sündinud sel moel palju palju armeenlasi. Muidugi teada, see oli väga suur kogukond, kui ma sündisin, seal vedas umbes ma ei tea, 250 300000 armeenlasi töötas seal oli üsna venestatud liin, kuna see enne revolutsiooni juba oli väga palju venelasi, töötas umbes 300 venelasi ja siis mitte vähem aserbaidžaanlased. Juudid olid isegi teademeegaasis olid kaks tüdrukut, lätlased dise unustasid, et need on lätlased. Ma pärast kui ma abiellusin siin, ma sain aru, et see on läti perekonnanimed ja üks eestlanna hoolikaari nato Johanovana. Näete, see on natukene eksootika, põgus. Aga kuidas nad unustasid, et nad on lätlased, millesse avaldus? Ma arvan, see oli kolmas, neljas põlvkond. Daam teadis taanlanna, tema vanaisa, lätlane, ta oli juba venestatud omandanud kultuuri. Ja pärast selgus, et on hoopis Läti päritolu. Milline see teie lapsepõlvekodu oli? Ta on teate, me elasime kesklinnas, see kõik osa oli ehitatud jälle, ütlen enne revolutsiooni ja elas sealselt lihtrahvas. Ja siis meil oli väike hoov, terve elu oli, kuidas öelda hoovis, kui midagi juhtus, kõik naabrid teadsid, kõik toetasid teineteist ja see oli väga niisugune. Teate idamaine elumees moes, võib-olla hea prosse, kõik toetasid teineteist ja siis isegi kontrollisid lapsi ka. See ei ole suur maja, kus kohas sa saad teha midagi ükskõik mida. Lähed oma korterisse panekut, et uks kinni ja kõik tädikesed teadsid, kelle poeg soon, kelles on tütar iga mees võiks teha märkusi sulle. Mis sa teed, ütlen kohe emale. Tule, anna, vaata, mis su poeg teeb siin. Vot niisugune idamaine linn oli. Nii et sellel ühisel huvil on nii miinused kui plussid rohkem siiski pluss sellepärast et eriti praegu seda meenutada. Kus te elate Eestis, kus inimesed on ikka tükimat, teist sugusemad, et tekib selline õdus nostalgiline pildike lapsepõlvest, kuidas seal ikka oli, kõik ühises hoovis toimus? Teate plussid ja miinused, kui sa oled väike, see on väga hea. Aga kui sa oled juba see hakkab häirima. Sellepärast kui ma käisin, ma ütleks mingi tüdrukuga kohe. Keegi ütles. Niina. Ma nägin sinu poega ühe tüdrukuga, kes ta on. Kas sa tead, ta juba hakkas käima tüdrukutega või niimoodi siis hakkas häirima seda tööd, sellepärast 60. see ei olnud juba kuidas öelda, niisugune normaalne. Nii et see väike kogukond seal hoovis ja ta oli soe, osavõtlik, abivalmis, aga ka põrgulikult uudishimulik. Nii et teie, Artemm, sündisite Bakuus ja õppima läksite jerevani. Aga kui me tuleme nüüd sealt revanist ja ka teie lapsepõlvekoduhoovis, teie päriskoju kohe tollases seal, siis mis elu teil seal koduseinte vahel toimus, et kuivõrd oli see niisugune traditsioonide kodu, kuivõrd olid mingid võib-olla kindlad rituaalid mingitel kindlatel tähtpäevadel sellised perekondlikud tavad, kuidas sellega oli? Kõige tähtsam rituaal oli see, et kõik meie suguvõsa isa ja ema poolt kohtusid meie majas. Sellepärast isa oli oma perekonna, kuidas öelda. Stars vanem poeg ja minu ema oli oma perekonnas vanem tütar, tütar. Tähendab, et kõik, mis juhtus, need tulid meie koda ja ja see on võib-olla kõige oluline, me ei käinud restoran plaanides, siis no ei olnud niisugune komme ja siis tead, kui tulid minu onud, minut tädid, kõik oma lastega, vanaema, teine vanaema, vanaisa, kes oli veel elus ja niimoodi käes isa võiks helistada, keeld, ma ei tea, üks päeval ja öelda nina. Kutsu oma venna. Täna meil on, vot mõtlesime mehed, pidutseme seda. Ema kohe helistas oma venna oma. Ütles juura, hakka tulema. Ütle oma abiga, vastase vastavalt tuleb kell viis juba aidata ma üksi juua. Vaat võib-olla see oli kõige oluline. Kui palju neid selliseid suuri rahvakogunemisi, no tegelikult lähedaste inimeste koosviibimisi loomulikult teie kodus siis toimus, nädalas tuli kohe mitu korda ära või. Nojah, ei, kuus, paar-kolm korda kuus, paar korda välja arvatud muidugi, kui olid lihavõtted või uusaastapidu. Siis muidugi oli umbes 50 60. Need 50 60 inimest, need olid nüüd sugulased. Kõige kaugemad oli seal otsu suguvõsas otse sugulased, 50 60 inimest pole paha. Jah, pole paha ja muidugi onud tädid koos oma abikaasadega ja lastega, see oli umbes 25 inimest. Aga meil oli maal minu vanemate pojad tütred, täditütred, siis oli juba 60 inimest korraga ja peredes oli palju lapsi. No ei ütleks juba, kakskolm. Teil õdesid-vendi üx, vend Jerevanis söövat, minust noorem, kolmas. Nii et te saite maast madalast sellise suhtlemisharjumuse, tähendab inimesed istusid laua taga, te ainult ei söönud seal, eks ole, nina, taldrikus, vestlesite intelligentselt, sõnaga tundsite rõõmu üksteise seltskonnast, et see on nüüd see, mis teile on tõesti lapsest peale jäänud ja see on teiega täna ka kaasas on nii. Ja teod need laulsid, tantsisid iga neist, räägin, mis juhtus tööl. Meistri mängid anekdoodid siis mehed hakkasid diskuteerida, poliitilised küsimused, aga mitte nii vihjana nagu praegu, sellepärast nii kui lõppes diskussioon, sellega lõppes viha, isegi mitte viha. Praegu inimesed väga vihastavad, ahaa, sa oled selle vastu otsa, oled vaenlane ja nii edasi, nii edasi seda joonud diskuteerisid siis unustati tugijoomine edasi, siis mitte. Setu lapsed, minge hoovi. Ei olnud mitte viha, oli temperament. Temperament ja muidugi noh, eks minu onut oli väikeparteitegelane. Ta iga kord hakkas rääkima mingid poliitilised uudiseid ja siis minu isa oli skeptiline, ta iga kord ütles jama, juuramissa räägid. Aastad olid siis kuuekümnendad, viiekümnendad, kuuekümnendad. Kas räägiti lauas suhteliselt vabalt, ka selliseid vastalisi jutt? Riigi rahuldus? Rahulikult teate Kaukaasias üldse, see oli üsna vaba maa. Kui ma tulin siia ja võrdlesin, üllatas mind, ütleks niimoodi, siin intellektuaalid olid palju rohkem, võib-olla tissidentlikud. Aga lihtrahvas tavarahvas ei rääkinud midagi, et hoidsid suu kinni. Kaukaasias rahvast, lobises, rääkis palju anekdooti kartnud mitte midagi, see võib olla elustiil ka. Kurikuulus Armeenia raadio Ja vaat see oli iga kord, kui kohtusime perekonnaga. Iga kord minu tädi Saara ütles. Oodake, oodake, ma tean uut anekdoote Armeenia raadiost. Ma kohe jutustan. Ja kõik need viis 60 inimest ümber laua tõid absoluutselt usaldusväärsed, nii et kellelgi ei tekkinud kahtlustki, et kas ma nüüd ikka võin rääkida selle riigi vastu. No ütleks niimoodi 60 inimest kohtusid kord kvartalis aga iga kord nädalas, kord kahes nädalas, 25 inimest oli meie kodus kindlasti või minu vanaema juures kohtusime. Et see 20 inimest, seal tilluke ring, eks ole. Ja ja siis mitte keegi kahvelnud. Son teate kui võtta niimoodi, no kuidas võiks karta oma suhu asi? See on võimatu, kui valida võimud või sugulased, isegi kui sugulane ei ole õige rahvas toetas oma suur asi ja nii neid jäidki ellu. Ja oma sõpru usaldati samamoodi täiesti 100 protsenti, seda on hea kuulda. Ülikoolis juba hakkas seda protsest ülikoolis olid juba need karjaristid. Aga me teadsime, kes teeb koostöö kõige veega. Kes ei tee, kes tähendab, see oli näha väga hästi näha. Aga jälle kuuekümnendad olid üsna vabaajad. Ma õppisin Jerevanis viis aastat ja viie aasta jooksul ma ei näinud mitte ühtegi kannatanuid, kellel oleks probleemid võimudega. Meil oli paar ülikooli õppejõud, kes rahulikult räägisid, miljoneid tahtsid. Ja nendega ei juhtunud midagi. Seitsmekümnendad teise pool. See oli juba teine aeg. Aga kui mina õppisin, seda ei olnud, see oli üsna vaba maa. Võib-olla Jerevanis oli lihtsam, kuna Jerevanis elas no minu arvates kusagil 200000 rebadele bändid. Ja need ei kasvanud nõukogude liidus ei kartnud mitte midagi. See oli mass, mis tähendab lükkas edasi kõik Nõukogude Liidu propagandat. Kas mõni eriti särav ja põnev õpetaja koolist või õppejõud kõrgemast koolist? Noh, koolis mul olid kaks väga hea õpetajad, need ei olnud koolist, ma ei olnud hea õpilane, siis isalt leppis kokku, et ma võtan lisatunnid teine keelest ja siis haridus, ütleme niimoodi. Et pea töödakse hästi. See vene keele õpetaja oli väga intelligentne vene proua Nende perekond oli väga intelligentne ja siis ta õpetas mind valdama vene keelt perfektselt, ma mõtlen, mitte ma valdasin vene keelt, muidugi ma räägiksin hästi, kirjutasin võib-olla halvemini, ma olin nagu öeldakse, Trojekhnic, kolme meest kolme ja ka ta oli nii intelligentne, et ma õppisin temast väga palju. Ja teine mees, armeenlane, see oli nelja põlvkonna intelligents. Tema vana vanaisa veel õppis Šveitsist, vanaisa õppis Šveitsi ülikoolis. Issa õppis Peterburis, mitte Leningradist, vaid Peterburis. Ja ta muidugi õpetas mind kõik nii nagu peaks. Nii mis räägib meie nõukogude propaganda. Ja siis rääkis, mis juhtus tegelikult siis ütles, vot see, mis juhtus, tegelikult hoia enda meeles. Aga seda sa pead teadma. Ja siis ta aitas mind väga hästi aru saama, kuidas kõik nõukogude liidus töötab ja toimub. Ei kartnud ka midagi, ma olin lihtsalt õpilane, aga ta millegipärast ei kartnud ja rääkis. Tal oli üks suurt kirst kodus kirt no sunduk kirst ja ja seal ma leidsin väga huvitatud raamatud. Isegi mitte tissidentliku Faid, need raamatut, Nõukogude leed jõuapeedis, Bernsteini, kõik, kõik, mis oli väljastatud enne revolutsiooni ja kõik, mida olid peidetud raamatukogudes ja siis ta andis mulje, ütles vot vaata. Te lõpetasite Jerevani ülikooli ja olite vene filoloog, valmis. Kuidas te Eestisse sattusite? Pärast ülikooli ma sattusin nõukogude armees. Ma olin ohvitser, noor ohvitser ja siis ma sain paguneid, siis kaks inimest, meie teaduskonnast veeti mind minu lähedamas sõpra. Siis need andsid mulle kahe kuu, aga siis tasuta piletid ükskõik kuhu, kasvõi Vladivostoki edasi-tagasi. Siis ma mõtlesin, tulen Eestisse, vaatan Baltikumis, Riias, Eestis, kuidas elu läheb. Ja siis kohtusin hinged, minu abikaasa, tulevane abi, kaasot. Plaat oli siin Eestis aasta enne mind ja siis on sellised, kus sa jääd tänavald. Vot sul on telefon, helista, võib-olla see tüdruk aitab sind. Ja niimoodi juhtuski. Aitaski siiamaani aitab ja siiamaani aitab ja siis abiellusime kahe kuu pärast ja siis elasime kaks vastavad juba Armeenias. Aga ei jäänud, miks te jäänud? Vaata, asi on selles, et ma nagu ütlesin, ma ei ole jerevani inimene, mul ei olnud kodus ja mul ei olnud, kus elada. Ja teises poolt mul ei olnud ka. Aga pakku ei tulnudki, ei tahtnud, Linnateater olin harjunud Jerevani ka siis hinge, ütles, aga sõidame Tallinna, mul on vähemalt vanaemal kaks toad kommunaalkorteris. Vähemalt katus on olemas. Siis elame paar aastat ja siis näeme, mis edasi saab. Mis aastal te siis Eestisse jõudsite, see oli 1975 ja kuidas te kohanema hakkasite? Raskustega algusest ma ütleks niimoodi, armeenlased ekstraverdid, aga eestlased introverdid, siis ma pool aastat elasin ja ei teadnud, kes minu naabri toonud meie majas. Ütlesite nagu tuttavaks saada ja see põrkus vastu mõistmatust. Tema nägin, et need ei taha eriti. Ja siis ma hoidsin end natukene kõrvale, selles protsessis nagu inimesed ei taha, siis ei taha. Ma ei tea ju, miks ei taha. Vähemalt ma naabritega ei joonud, siis. Mul ei olnud kasvuhuvi. Tööd ei ole, niikuinii ei olnud, oli vaja tööd otsida, asse oli kata Heine probleem. Probleem on selles, et siin oli juba oma, kuidas öelda ringkond ja need ei tahtnud võtta veel rohkem inimesi, ma isegi mõnikord teadsin, et seal on töö. Kui ma käisin tööd paluma, siis mulle öeldi lihtsalt ei ole kõik ja see ei puuduta ainult eestlasi ja venelasi. Ja te oleksite saanud töötada siis tõlgina? Ei, ma leidsin juhusliku ikka maa, leidsime üks diood teda, kui ka ülikoolis töötas üks maailmakuulsus vennas, filoloog, Eevisteinsed, taoline leksikograaf. Siis mai suhtliku kohtusin, ma tulin küsima, kas teil joon tööd? Need ütlesid, ei ole mingi pedagoogika instituut teedes teadusinstituut klassis on, meil öeldi, meil ka ei ole koht. Aga ma teadsin, et kohtun hõlemas. Okei, mis teha siis üks proua ütles, aga mine küsi eeliste infildi, ma tean, et võib-olla ta võtab sind lihtsalt huvitab, võttiski ta ütles kustel. Te olete võib-olla ta oli pärit Peterburis tal eestlanna päritest klanna, aga Peterburist ja siis ta tuli siia pärast 40 üheksandad või ma ei mäleta, millal täpsemalt. Siis ta oli, kuidas öelda laiema visiooniga. Inimene, ta võttis mind tööle muidu, kellena töötab laborandina. Muidugi, mõnikord väga häbi ja ma olen suurmeest, töötasin teised laborandid tüdrukutega, mina olin juba 26 aastane. Aga teiselt poolt oli teine alternatiiv ning kutsuti töödama talintrestist. Teate oli niisugune tallins Troy. Talinstru on see, kes ehitas kõik Lasnamäe Mustamäe ja siis üks mees, tuli, ütles tule meie juurde. Sinust saab tsiviilkaitse osakonna juhataja, Anna need kohe kolmetoaline korteri palka, 360 rubla või ma ei tea. Aga tead, ja ma olin nii tüdinud armeest ja see oli nii kaugele minu huvides, et ma ütlesin, aitab, paneme ikka. Proovin laborandina. Kas palk oli viis korda väiksem? Tõelised palgad olid tollal, kui see ei olnud just tsiviilkaitsega seotud või traktori peale istunud või lüpsja. Ja nõnda edasi, aga jäite siis selleks laborandiks mingi ajani ja mis edasi sai? Ta saatis mind Moskvasse aspirantuuri, sest ta uskus, et ma midagi oskan teha. Ausalt öeldes oli tööd niisugune eriala vene keel eesti koolis metoodika, vene keeli metoodika Eesti koolis, ma ei teadnud mitte midagi metoodikast, mitte midagi eesti koolist toites nopid, ega see ei ole probleem, hakka õppima haka teha tööd kõrval tööd eesti koolis, õpi natukene, näed lapsed kuidas käib ja siis niimoodi ma käisin, tegin oma kandidaat kaadi, tulin tagasi ja siis elu läks juba. Õpetaja õppejõud, vanemate jutud, söönud ja kateedri juhataja ja nii edasi, nii edasi. Ja täna olete te tõlkebüroos? Vaata, asi on selles, et 80. ma sain aru abikaasaga, et selle vene keelega jama varsti lõpeb. Selle pärast, isegi kui Nõukogude liit jääks, valmistasime iga aasta umbes 150 vene keele õpetajaid, kujutage ette, siis ma hakkasin otsima midagi muud, hakkasin tegema õppe filmitud programmid. Ma tegin väga palju neid prograamit, isegi Euroopa Komisjoni heaks ka. Aga praegu jäi ainult tõlkebüroo. No eesti keel tuli teil tasapisi kohanesite te suurepäraselt läksite muudkui edasi ja siin me oleme. Täna on teil tore kodu, tore abikaasa ja kolm väga tubli tütart. Brigitta, Jana ja Kristiina. Poeg ka olemas, kas praegu on pesamuna? Kas te olete Artemm oma siinsesse eesti koju, selliseid armeenia kunagise kodukombeid rituaale ka kaasa võtnud, kuidas teie, tänane Eesti kodu doi? Võib-olla kõige oluline, et nagu minu vanemate kodus, kui midagi on, siis kõik lapsed tulevad meie juurde siis kõik pidusid, kõik sünnipäevad, absoluutselt kõik, me korraldame meie kodus, võib-olla on kõige oluline ja siis meil on väga head suhted lastega. Et helistavad iga päev paar-kolm korda ja siis mõnikord Lässita. Aga teiselt poolt võib-olla see ongi normaalne perekond, et sa, sa tead iga hetk, kus sulab son, mis ta teeb. Mis teevad lapselapsed, kõik kongos. Kas kõik lapsed on juba omaette elu peal ja kõik helistavad kolm korda päevas, see teeb ühtekokku 12 korda. Kaebavad ma ei tea, mis, kui õde või vend tegid, et teisigi või hoopis toetavad, kui ta näeb, et olime tige siis ta helistab ja hakkab kaitsma oma venda või. Praktiliselt iga päev praegu soon palju lihtsam. Meil on oma, tead, need nutitelefonid läbi vaeberit võib tasuta rääkida kasvõi kaks tundi. Siis ta helistab kogu aeg, abikaasal Se Skype'i. Palju ei meeldi, aga vahedeliga ta on harjunud? No lihtsalt, nii on lihtsam, teate, see on nagu tavaline telefon. Siis meil on väga hea suhted. Teil läheb tähelepanu väärne aeg ühest päevast suhtlemisele. Ja see on õigem on. Kuidas teie kodune elu veel välja näeb? Ma näinud tahan teie tütre Brigitta sõnu, kellega ma olen ka kohtunud aasta tagasi. Meie kodus on kõik pea peal, ema on arvutis ja isa askeldab köögis. Asi on selles, et kunagi, kui ma töötasin pedagoogikaülikoolis, muidugi põhikarjäär, kõige oluline karjäär, ma, mina tegin, ma olin kateedri juhataja, kirjutasin doktoritöö, siis mul oli juba perspektiiv 39-l aastal teha doktoritööd, mitte praegu need doktorid, aga veel Nõukogude aja doktoritöö, mis oli väga raske tegu. Siis abikaasa muidugi väga hästi aitas mind, ta töötas Pedas ka, aga teisigi ta pühendanud aitas. Praegu taan firma peaekspert Toompeatoimetaja me kõige oluline tellija ei Euroopa Komisjoni tõlkebüroo tõlkimine eesti keelde, kõik need direktiivid ja nii edasi. Ja ma tean, et ta teeb väga raske tööd ja ma pea näidata. Ma ei hakka ju vaidlema, ma siin, ma ei oska mitte midagi teha. Aidata, kui ma tegin filmid, kui ma teen mingit viib Euroopa projekti haridusprojekte, siis muidugi ma teen, aga igapäevane, et ma teen kodus ise ja mulle meeldib. Kui te olete köögis, siis pole üldse imet, te teete ka perele lõuna- või õhtusöögi või hommikusöögi. Kas mõni armeenia rahvusroog sealhulgas või mida te teete? Aitäh praegu me teeme midagi tööd. Et ei oleks raske mitte liha, võib-olla midagi kanaga. Armeenia, mida ma teen kaasa siia ja õpetasin, see on muidugi munaroog tomatitega. Seda mitte keegi ei teadnud, kui ma esimene kord tegin siin Eestis 40 aastat tagasi rahvas ei teadnud, mis see on. Aga no oade supi mulle meeldib siis. Ma ei oska öelda, võib-olla kala siis parvašanidega ma teen väga palju. See on väga tervislik ja lihtne töö. Toid tööga väga lihtne teha. Toidu tegemisel on siis kaks reeglit, et toit ise peaks olema kerge, teda peaks olema ka kerge valmistada. Seda küll ei võta palju aega, ega, kui Brigeda ütleb, isa teeb süüa, see ei tähenda, et mad terve päev istun, köök, sest mul on ka oma tööle. Lihtsalt mul on lihtsam. Minu töö on lihtsam. Kui omane lähedane on teile eesti kultuur, käite teatris, kontserdil, näitustel. Keegi käis palju, viimased 15 aastat vähem, aga vähemalt teate, muidu meie muusika meeldib rohkem. Siis. Ma ei ole nii suurt ja traav, kuidas teatriarmastaja muusika meeldib, käin kontserdis, no teate, ja siis mulle meeldib väga, ütleks Raimond Valgre muusika väga-väga meeldib siis. Vana ajas, mul meeldis väga. Georg Ots. Ma mõtlen, mitte praegu ka meeldib, aga praegu elusana teda enam ei lähe. Kahjuks. Ja no ma kuulan klassikaraadio iga päev pool tundi aga kontserdile minna aega palju ei ole, teatav lapselapsed. Te olete vanaisa ka ja see on teie igapäevane kohustus ja rõõm ühtlasi olla vanaisa. Iganädalane mitte igapäevane. Nii palju jõudu ei ole, aga iga nädal vähemalt paar-kolm päeva, me tegeleme oma vastuvastega. Kuidas te tegelete nendega? Tüdrukud toovad oma lapsi meie juurde siis on juba kõik täisprogramm. Jooksevad edasi-tagasi õpetada, natukene kontrollida, et need ei peksavad teineteist süüa valmistada. Teadlane on, need on veel väiksed neli ja kui aastased poisid ja tüdrukud ühe aastane. Teil on kodu, kus ülimalt tähtsustatakse haridust, teil on humanitaarid kodu kas lapselastega suheldes juba vaikselt niimoodi suunate neid ka sellesse teadmiste öisesse maailma? Teate võt midagi eriti ma ei tee, aga ma arvan lihtsalt, et näevad, et me kogu aeg oleme seotud sõnadega raamatutega. Iga õhtu ma loen, kui need jäävad meie juures magama, ma loen raamatut vene keeles. Nelja aastane, väga hästi räägib vene keeles see, kes on surem. Vanem, vabandust, mitte vanem ei räägi ta, ta saab aru väga hästi, aga et seal natukene läheb raskustega, ta saab aru. Aga reageerida ei jõua. No see sõltub, teate, minu poeg vaikis viis aastat. Alles siis hakkas rääkida. Olete vahel mõelnud või ei ole see mõte teile oluline olnud, et mis võiks olla eestlaste armeenlaste sarnast. Või on ainult erinevused? Ma ütleks. Teate või mis, meil on sarnast võib-olla see, et me oleme mõlemad kristlased. Taust on sama, ma arvan. Aga niisuguses igapäevases eluolus käitumises temperament. See on väga erinev. Teate, nüüd on mind häiris ma, kui ma ütlesin, eestlased on introverdid siiamaani häirib pida, ma nägin, et ükskord ütleks, õhtul inimene lamab ja kõik rahvas läheb mööda ja mitte keegi vaatajat, miks ta raamat? SÕDA Mulle häirib siiamaani. Mujal elavad sugulased on teil siin toas käinud ja? Ja siis käivad teil vahel külas harva. Väga harva väga harva maiust, praegu olin Moskvas, nägin need moskvalasi ja siis Samaaras üheks päevaks sõitsin minul olnud Leedus. Siis ma mõtlesin, see on hea võimalus näha nendega rääkida natukene enne, kui aeg vitav kuma. Kui tihti te üldse ise nii-öelda sinna isaisade kanti oma sünnikodusse satud? Kord kahe kolme aasta jooksul me käime, mina abikaasaga, lapsed eraldi poeg seal augustis tahab sõita veel kord. See on minu vend, elab Jerevanis oma perega. Kui ta sinna Armeeniasse jälle satute, noh, sõna otseses mõttes isa ei saa temale, eks ole. Kas siis on mingi teistsugune tunne, kui te siis lennukiga lähete lennukist maha. Aitäh no mingid tunne on olemas, aga ma ei ole nii, sümptomentaalne. On isegi. Aga teate teises pooles. Arusaadav, et see ma on täitsa teene, nii, ta oli 40 aastat tagasi. Kõik on muutunud, kõik on muutunud ja sa ei näe seda, mida see oli kunagi Tallink ei seisa, ei ole. Mis oli 40 aastat tagasi, isegi ei ole see, mis oli 20 aastat tagasi. Ja inimene, mida rohkem ta elab väljaspoolt oma kodumaad, isegi endise kodusõda, raskem leppida sellega, mida ta näeb psühholoogiliselt muidugi mida ta näeb kohe praegu. Aga teises kohas ja hea soe tunne, soe liin, rahvast täis, Ostot natukene veeni või Lätist, nii hea istuda terrassil ja vaadata, kuidas noored käivad, teevad, möllavad, on alati enda noorus ja teates seda komme jäi Jerevanis 40 aastat tagasi sama auli täis kohvikud iga pargis igalt poolt rahvas istus Kossi veini, sõi jäätist ja lihtsalt rääkis, see oli täitsa normaalne idamaine stiil, elustiil. Armeenias on väga tore aeg-ajalt käia ja seda kõike jälle ja jälle kogeda, aga kodu on ikkagi Eestis? Jah? Ja võiks öelda nii. Mul ei ole niisugune, tead tahtmist, vot õpetan kõik töös, sõidan kuhugi sisse Haanja või Portugali või ma ei tea, kus siis hakkan nautima elu nautida elu võib siin ka. Sõltub sinust. Mitte kliimast. Ja mida teile siin kõige rohkem teha meeldib, et te tõesti tunnetate naudite puhkajaid? Et ma võin olla üksi, et sa mulle meeldib kõige rohkem, siis mulle meeldib Tallinn üldse. Tallinn meeldib, üldiselt töötajate arhitektuur. Köik võtt on väga hea tunne aru saama, et hind täpselt siin 500 600 aastat tagasi juulis sama liin käisid absoluutselt teised inimesed olid teised kombed ja seondajate niisugune tunne, kui sa külastad mingit noor lind. Seda tunnet mitte kunagi. Sul ei ole. Aitäh, Artemm, ta vidiancet, saite aega kõigi oma kohustuste ja tegemiste juurest siia saatesse tulla. Veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.