Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav soomlane Jorma Ratko, tere päevast. Te valisite algus lauluq, sellise tango, mille nimi on sadu maad ja miks see soomlane mingi olla soomlane ja teisest küljest sobivad ka hästi, sest nüüd ma olen nagu seo haavel läks avamere teisel pool. Jah, nüüd te olete Eestis, kus te sündisite, milline see teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlve aeg olid? Sündisin Puhja Karjalas nurmes nimelises alevi kurss, aga sellest ma suurt midagi ei mäleta, sest varsti perekond kowis Joensuu linna, mis on selle Puhja Karjala nagu pealinn ütleme ja meid oli viis rast ropu lopuks, mina olin vanim. Vanemad käisid mõlemat, et maaelu või vahel koduabiline ja lapsus oli nüüd enam-vähem normaal kahanev, väheke linna väike laps. Lapsepõlv ja milline laps diality? Paljude mäletate, võib-olla isegi problemaatiline vanemate jaoks vahel. Öelnud, et te olite formaalselt luterlased, mis tähendab vahepeal mingi umbes 90 protsenti soomlased on selle Luterliku kiriku liikmed ja see tähendab seda, et, et kui on jõulud lihavõttepühad on terve rahvapühad ja kõik võtavad mingil määral Et igal juhul see on kõigi püha ja jõulude ajal söödi terve sea tagakints, olete tema pannud ja on kombeks Depaschhomsed ja lihavõtteks, ärritud mune ja nõnda edasi. Aga need lapsepõlve suved olid tal väga meeldejäävad. Te käisite saarte peal? Jah, perega paanliga ja tol ajal sai liikuda päris vabalt ja teha lõket. Saarte peal käimine oli päris üldine ilmi ja neid saari, kus käia oli palju, neid oli palju ja no kooliajast on teile meelde jäänud just põhiliselt emakeele ja ajalooõpetaja Te. Olete te öelnud, miks emakeel ja oli mu lemmikut koolis ja näiteks matemaatika oli palju harva, suvel oli peaaegu iga suvi, suvi oli sisustatud, suvi oli selles mõttes seisust ütleme kolmandik niimoodi, et see oli mõõdukesed juunikuus peapopima. See sest tsirkus, aga see ajaloo armastas anud olnud teiega läbi elu, et kui me nüüd korraks neist mineviku mälestustes tänapäeva hüppame, siis te olete kirjutanud ju ajalooromaane ja. Eriks trand ja kadunud kuld, selle te olete kirjutanud lausa eesti keeles. Ja su süda on ja see ajaloo huvi, ma ei oskagi täpselt öelda, millest see tuleb, aga see on olnud mu kogu elu olemusse ja näiteks vikerraadios päris meelsasti kuulan David Vseviovi programme, ajaloolasi, programme ja teisi Eesti ajaloo programmega. Need romaanid sündisid siis, kui te elasite juba Eestis Ja tegelikult nad hakkasid sulama, on pärast seda, kui ma olin sunnitud jääma töövõimetuspension oma ajakirjaniku tööst ja Aga tuleme nüüd siis selle juurde päris algusest peale, et kuidas ta üldse Eestisse sattusite ja miks te jääda otsustasid? Ja see oli puhas juhus küll sest tollal oli 80 aastat petelu lobu. Mul oli koos naisega väike viide ju firma ja kui tuli see 90 suur majandussurutis, lama nagu soomlased ütlevad, see firma läheks pankroti nagu 40000 muud väheke firmast Soomes tolajal hoiab. No muidugi, ma hakkasin otsima midagi uut töötajat tegemist ja pöördusin siis Helsingin Sanomate Soome suurima ajalehe poole, et äkki seal on midagi pakkuda kuule ja nendele pakkuda ainult korrespondendikoht Tallinnas. No nii palju võib öelda, et samal ajal mul oleks olnud võimalus seal raadio kolmetajaks Kuopio linnas, et iga lõhes ta oli, nagu ütles üks nur Kuopio linna. Ei tea, miks? Ma ütlesin, et oleks midagi uut kui Soome väikelinn ja selles mõttes nagu otsesele pakkumise paastu kolisime siia tegelikult aasta kaks, aga see oli jõulude ja uue aasta vahel, et ütlema, et ma olen järginud täiesti eluaastast 1909 kolm avastas ja peab ütlema, et see muutus, mis sellest ajast siiani on Eestis juhtunud, see on kolossaalne. Kunagi kogenud midagi seesugust, sest 93 oli veel tooline luupunkt Eestis eriti mitte midagi ei olnud sõjanäiteks. Soovime kaasas sellised asju, kui nõudepesumasin ja ükski Eesti kaupmees ei olnud kuulnudki ja seda pesupulbrit, mida vedelikkusenud siis olin, ei leidnud mitte kusagilt. Alati kui Soomas tuligi külaline parust, tooge sellist kaasa. No tänapäeval selle masina umbes igas eestikeseksi ja ka teistes valdkondades. Edasiminek on päris päris suur. Jälgisite seda Eesti elu ja see oli loomulikult põrgulikult huvitav, alates pöördepunktist kuni tänaseni, aga kuidas teie enda isiklik elu sujuma hakkas? Tegelikult polnud suurt probleemi. Mul oli Muni sõber, eks olemustest muidugi, ma olin varem siin käinud ja nad lootusesi meriväljal kena maja. 10 aastased kaksikud pandi pirita koori ja niimoodi del läheks tegelikult probleeme ei eriti palju olnud, aga võib-olla et ma olin nii palju noorem tol ajal, et probleemid ei tundunud Procrehvitsust. See olite täis entusiasmi ja kõik oli uus. Ja põnevat aja uski nes jaamas varsti kuulipildujatega ja Vabaduse väljakul oli pauk Estonian Airis. Vene väed olid veel sees ja nad varastasid köörid, mida rahti said ja ja oli nagu põnev aeg. Ja iganädalased kolonnid Helsingi Sanomatele läksid nutku teele. Ja, ja muidugi ma tegin normaalselt uudised, toimetajatööd, et alati kui midagi juhtus, nii oli vaja liigutada end mingil moel. Ma käisin ka Lätis, sest see ametlikult oli Baltimaade korrespondendikoht, aga noh, võib-olla paar korda aastas ja vendluse ainult kunagi selles mõttes nimetus oli nagu liiga. Kuidas teie uudised, nupukesed ja pikemad kirjutised ja kuidas need Helsingin Sanomatele? Audrus ja inimesed, kes vot selle teksti lindile siiski hüppasid ja fotodega oli veel raskemad ajad. Nii mode tol ajal ma olin mitu korda lennujaamas ja Molovi film kaasas ja püüdsin sokutada soomlasega Helsingisse ja niimoodi see töötas, veel inimesed, kes suri Noosnet, viis selle ajalehe toimetusse mingi väikese honorari selle eest ka, et on teinud kuurordid. Muidugi köök muutus, kui arvutit ja internet arenes niimoodi, et poeg kaasa arvatud pillik, sae elektroonilisest saasta. Narva otsi Soome ja seal hakati ütlema, et kui lennujaamast või sadamast tuleb keegi, kes palub toimetusel Zapagi üle vahe enim, mitte mingil juhul ei tohi vastu võtta. Aga see, kuidas te mobiiltelefoni kaudu andsite uudiseid edasi, nii et tuli palju rääkida. Ja probleem veel selles, et nimed muidugi rääkisin, täht-tähelt saga avati, oli need vigased? Enam-vähem olid ajad, olid ajad ja. No teie tegite oma tööd siin, lapsed käisid Pirita koolis, kuidas teie abikaasa kohanes? Abikaasa oli nendel aastatel peatoimetaja selles turistide jaoks mõeldud ajalehe alguses oli enamasti Soome turistide jaoks tehtud, aga siis. Kes reisivad Helsingisse ja siis on veel need tasuta leht, mida eannakse välje kuskil sadamates ja hotellide fuajeedes ja niimoodi abikaasa töötas selles kaheksa aastat ja niimoodi terve perekond oli nagu väeti toimet. Töö käis, no kas te kõik võib olla lapsed, mitte nii väga, teie abikaasaga vähemalt teadsite eesti keelt juba enne siia tulekut? Kahjuks mitte. Kõik see keele omandamine sündis juba kohal olles. Ja peab ütlema, et hoolitseb peal, mitte ja suheldes suheldes ja nii kummaline kui see ei ole, eesti keel on soome, kuna see on natuke raske. Grammatika on küll umbes sama ja sugulaskeeled, aga siis, kui soomlane läheb hoogu, kes eesti keelt nagu räägib, siis hakkab tuleva Soome sekka ja selle on raske raske aidata, sest noh, näiteks kui ma räägin inglise või rootsi keelt, ei tule kõne allagi, et ma hakkaks panema soomlasena vahele ka eesti keele, kaeva seda, juhtub kergelt. Nad on nii sarnased keele ja selles on Aga kui te nüüd siia Eestisse oma asusite ja kohanesid, ütleme, kas te ei, sõprade hulgas, oli ka teisi rahvuskaaslasi, no Eestis elab teisigi soomlasi, eks ole, või niimoodi suhtlesid ikkagi põhiliselt eestlastega, kuidas, nagu see suhtlus või sõprus või tuttavate ring kujunes. Aktiivsel ajal see kujunes küll päris palju nende tööasjade pärast. Suhtlesin nende inimestega, kellega oli töö tegemiseks vaja suhelda, on naabrid, muidugi on teine asi seal. Merivalil elas meiel naabris kena Eesti pere üks või need pere üks kabeli kellega me olime küll nagu sõpraslaga, muidugi eestlastest perekond oli kõige nagu lähija tänapäeval, me hoiame neid suhteid Merival jälle. Kuidas teil see niisugune läheduse tunne tekkis, et sõid nagu sarnase maailmavaatega ja ellusuhtumisega inimesed, kuidas te saite aru, et vot need on meie inimesed? No see läks päris loomulikult jaa. Perekonnas oli samas majas nagu Eesti Eestis koormu sugu korve elas ja nende lapsed tuli umbes sama ajaloost kui meie praktiliselt ja niimoodi läks ja teisest küljest ma ei oskus, kui ma olen natuke õppinud vene keelt, nii rääkisin ühel naabringaa, kes oli endine polkovnik ja aga minu arust tema nägemust oli päris kuum, aluseta ütles Stalin tegi suure vea, kui võtnud Soometsilt, kui ta oli kergelt, arvan, et nüüd oleks meil sama hea elu kui soomlastel. Kuulge, see on ju tegelikult anekdoot, seda ma olen mitu korda. Siis rääkis anekdoodi. Igatahes seal oli igasugust tuttu. Ütles, et venelastel on päris heas vaskurd, aga soomlast ei oska. Igasugust Kuurselist sadu riiutu. Ja selliseid polkovnik, kuid sellist mõttemaailma kohta ilmselt tol ajal päris palju. Muidugi üks kamp soomlasi siis selles, et kes oli mu sõpradsel, Soomsin, need hea meelega käisid siin ja näiteks tuttavad ajakirjanikud, mida On palju. Alati leidsid mingi nende olulisuse asi, millest peab reisima Eesti kirjutada artikkel ja täiendada oma joogivarust trump. Huvitav, kumb tähtsam põhjus? Ei tea? Aga vaevalt nüüd ainult selle artikli või joogi varuda täiendamise pärast käisid? Neil oli ilmselt üleüldse täpselt sama põnev kui teil või isegi põnevam, sest teie juba elasite ja harjusite ja kohanesite ja juba paljud asjad teid väga ei üllatanud, aga nemad tulid nagu iga kord uuesti mingile üllatused. Ilmselt need käigud olid siis üsna sagedased jah, et et kõik tahtsid näha ja tunda saada, mis Eestis toimub. Ütleme, et iga kuu oli keegi külas päevam paar. No kui te siin Eestis niimoodi kanna maha saite ja oma elamise sisse seadsite ja hakkasite tööd tegema ja elu nagu laabus tegelikult. Ja, ja algul ma kartsin, et kuidas lapsed saavad ka maaga, noh hopp, need kiiresti eesti keele ja nendel oli lai ütleme, one way sõpruskond sealt koolist ja töötar loputas kuldmedaliga ja poiss oli natuke vaesem, ta sai hõbemedali, aga oli selles mõttes päris. Kõik maksud, ülikoolil muidugi nendel oli vaja elamast lasumis tarkuse, sellist, aga noh, see oleks olnud päris kaunis pööns, kui juba tol ajal, ma ei mäleta täpselt, lakas olid midagi. Välismaa ahven, tudengi OP, maksu või midagi, paarkümmend 1000 krooni see mees. Ja kaks last nii see korrole kahega, golf kahega ja ütlema, et olen, tähendab. Medalitega gümnaasiumist ja mida nad õppisid Tartu Ülikoolis? Poos hoopis filosoofiat hoopis juurde. Ja need on mõlemad juba oma elu peal ja koos olla Helsingis, ainult et seal ka Helsingis ei ole eriti filosoofid, töökohti olemas on ehitusmees. Aga ta läks doktorantuuri Helsingi ülikooli, ma arvan, et ta veel teeb selle oma doktorid. Tütar kuuskilt organises ise stipendiumi Oxfordi ülikooli Tõgi seee juurem, magistri ja hetkel pluateerib Inglismaa kuningannat ametniku kuningannat tee nii, et on energiaministeeriumis mingi osakonnal juhtuvusele. Sarne. No võimas, minu arust ka ma. Aga tuleme jälle nende möödunud aegade juurde tagasi siin Eestis, et kui te olite oma elu enam-vähem sisse seadnud, kas sõitsite siis ka mööda Eestit ringi ja avastasite mingeid selliseid oma lemmikpaiku näiteks siin, nii et see oli selline mitte ainult Tallinna, vaid ka selline terve eestid kavastamine, tee. Ja muidugi muidugi soodsin ringi money koht, kus poleping ainult p, järgmine hetk. Aga no täiesti sarnased küll ja autoga ja siis purjekaga ses tol aja soome mõõdukad palgata oli nii suur, et võrreldes eesti Doragased krooniga väärtusega. Et oli vôimalik sentide näiteks. Vanast ajast sellise Eesti purjetaja, kes soomlastega käes ringi ümber maaema Ütles rohelised mehikesed. Vorm võiks olemas ja see polnud tegelikult lubatud, aga mul oli väike roheline viisa. Nendele polnud mingit probleemi. Ja siis teil on jahimeeste seltsiga ka omad suhted tuleb välja liitusite siin üsna pea pärast oma saabumist Tallinna ealiste seltsiga. Vastavalt ja ma natuke mõtlesin veel enne siia kolimist, et kas on võimalik üldse näiteks soomusjahimeeste seltsid üldse omanike vahelised seltsid ja välismaalasi põõsaki vastu, aga noh, siis ma läksin nende seltsi ametnike jõu tulla ja saingi liikmeks ja see oli päris igal aastal 93 juba ja tolle ajaloolised jahipidajad minegi päris erinev, kui nüüdsest ei olnud maastiku Audu kasutu sellega raali joontega vaegusi vorme ega midagi. Mehed tuli kõge vanematesse Haagulistes puhrs, mida majast Leedust, metsa ja liha oli oluline, mitte see jahikultuur sellile ja Nende aastate jooksul, see kõik muutus siis tuulivat nelikvedu, maasturit ja igasugused tehnilised vidinad ja peaaegu uni vormud. Ja hakkas muutuma asejahikultuur. Natuke samamoodi kultuuriks, kus Soomes kusagil Saksamaa ja oma 15 aastat ma käisin selle kambaga sellises mikipalu küla Meetsessosin Aegviidu ja Kehra vahel. Pringi 10 1000-lt hektarilt streigib, maadi seadmesse, jahti pidasime ja päris kena oli igal nädalavahetusel jahihooajal sügisel saal. Me olime seal koos ja öelda dolla jäävad, minu eesti keel oli parem, pudeneb seal keelekümblus. Eks ole ja nii see eluteel käis, aga ühel hetkel te kolisite Pärnusse, mis põhjustel? Sellel heli ohjus oli lihtsalt selline, see merivälja maja läks müüki ja mu olnud tahtmist isegi proovida selle ostma, sest selle maja akna taga kohe meri ja omanik oli seda meelt, et see juba miljon dollarit miljoni dollari vaade oli aktsiaga ja me olime natuke nagu sunnitud kolima sellest. Aga need eramaju, mida Üürde, need ei ole päris palju kortereid oleks küll, aga no korteris asumine ei, eriti meeldib melo alati olnud vaid ja ka koduloomi kooli kas sellised, mida ei ole kena korteris pidada? Me kolisime Viljandisse kolmeks aastaks, aga seesama lugu, et pandimaja müügile ja siis järgmine koht oli Pärnu ja Pärnu on eriti hea koht selles mõttes, et seal on ka meri nagu mul alati olnud, ligi Viljandis oli sellest puudu, järv oli küll, aga noh, see on teine asi ja glooblannetesse pärnumaja ei lähe müüki. Omanik küll seda meelt, et ei lähe. Et ta otsib pikaajalist üürnikku. Meusel pool aastat olnud ja päris kena koht, kena vinni. Ürite maja mere lähedal. No Pärnus on teater ja igasugused kontserdid ja saated tasahilju sellest kõigest kaasa. Ja ja seal on mingi, ma pole veel muutnud ühendustega seal mingisugune kohalike kirjandusinimeste klubi olemas ja tegelikult. On soomlane sõidutab huvitavat vastasel raamatuid ja ma arvan, et kultuuri poole pealt Jah, ja Pärnu on olnud armastatud paljude mujalt tulnud inimeste jaoks ja seal on elanud ka kirjanikke mujalt, näiteks ta vitsa, Moilov võttis ka kätte ja kolis Pärnusse elama ja nõnda edasi, et Pärnu tundub, et teile jääbki selliseks. Ja ma arvan ka, vähemalt ma ei ole pikka aega mõelnudki, et koliks soo ikka veel Eestis tunda midagi nagu lina, millist jääb midagi sellist nagu uud tulemas. Soome viga, Kuusalu viga on see, et see hakkab juba olema nii valmis. Ma igast kanalist pole suurt midagi teha ega vaadata. Siis nagu siin öeldakse, et ka Eesti peaks aga ta igavaks põhjamaaks. Aga no selle igavuseni on veel aega. Või on laega ja selline edasimineku hing siin Eestimaal oli see, mulle meeldib seda vaadata ja mõelda, mida eestlased veel leiutavad, väetakse. Riik on päris kena pool nüüd selline väikeettevõte mis töötab nagu kirjastus, aga mitte paberiga, vat kirjasse e-raamat. Too öö on teie kirjastus ja siin on üsna värske. Seura üsna värske, ainult money q ja see on alles alguses, sest veel ei oska prognoosida, et mis sellest saab, kui midagi saab, aga no igatahes selle asutamine käes mu poole päevaga selle süsteemi kaudu kergelt Soomes läheb pool aastat ja on vaja igasugust eksperti vahele siis osta valmisfirma või millalgi muidugi nii ütleme ma kasutan igasugu ravimeid, Wendriga mõtlemine, kas mu veel retsept olemas või ei, kas ma helistan perearsti pere küsis, et kas mul on mingi retsept veel olemas, on vaja uut, noh siis nüüd ma naersin ühe klikiga arvudest. Näiteks see on lihtne asi, aga päris hea selline olemas. Nii et tegelikult juba mõni viiv tagasi vastasite küsimusele, mida ma ise polnud jõudnud veel esitada, ehk siis olete otsustanud ikkagi Eestisse jääda ja ei ole nii, et pensionipõlveks Soome tagasi ka Eesti. Oleks vajadus voimalus kolile koliksin kuhugi veel kaugemale, aga arvan, et ma juba küllalt vana. Olles siis edasi, kui eestlast sallivaks muutuks. Küll nad sallivad elu on näidanud, et, et teil on siin sõpru piisavalt tekkinud, aga aitäh, Jorma Rotko ja teie soov oleks lõpetuseks olnud matkalaul, aga miks? See johtub just nendest aegadest, kui ma veel ahistaja esin tuli mitu korda. Jahiaeglaselt näiteks kui sõbrad saatjate elus põdrakärbsed ilmtingimata nad sokutasid selle muidu juustesse selle pärast nende ahnust. Rahvuslind ja selle põdraga. Pika valisid ära. Nonii veel kord täite Jorma Rutko, Eestis elav soomlane, et saite aega Pärnust siia tulla. Veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja Viivika Ludvig ja mis muud kui seljakotid selga. Seljakotid leiga. Laada ennekõike jaga oodaku oma aega v? Pelga. Naine kodus kama. Kodust välja saab harva olla tee. Seljakotid selga. Soome. Keeles ka oodata oma aega veel.