Aa nüüd oma kõrvu kikki ja tule, kuula muu, uudistasime. Terit me oleme siin noortekeskuse stuudios ja üsna lahke olemine. Õues muidugi mädabala ilme särav, annaksid tarkust olla? Ma põlesin, mitte üksi. Me teeme koguva Laasu kadriga aega parasaks sest me ootame käte, ühte puhta puru uut raamatut. See peaks nüüd kohe-kohe sealt ülemaalt hakkama Muhuse jõudma. Sa, Kadri, räägi nüüd vähese mõistujutt lahti rahvale, mis ma ei ole reakenbergust, mis raamat see sihuke uoosis nüüd? See raamat, mis sealt ülevalt tulema, soo, selle nimi, muhu murde lootkaks, see ikkagi hirmus tähtis. Et kui mõned sihuksed, väga kenad lood ja laulud juba paberi peale kirja pandud ja inimesed on nende kallal kangest palju vaeva näinud, siis võiks ju neid ikka ilmarahvale ka lehvita ja selle taudis raamat tehtud, sai. Ja kes selle peale nüüd nende muhulaste, kes nende autori, too, kes selle raamatuga nüüd veel vaeva nainzis Aga raamatu juures kõige suuremaks abiliseks ikkagi tuleb ütelda, et too üks õuke muhulane kutt Riina uisk taolisele raamatukujundaja taadigis õnne kangest uhked ristpistes pildid sisse. Just seda selle järele, mis seal juttudes õukest, äkilisemad ja huvitavamat olli. Ja ta tegi sellele kena ristpistes kaane koa. Ja ta selle raamatu rükkimise rahadega sellega meid oli küll hirmus uhke jant. See oli ent lugu sellepärast et me ju arvasime, et kui see esimene raamat tuli sihuke pisike üks 50 lehekülge, et ju see teine samasugune tuleb. Ja kui me siis panime ikka kokku kõik need tööd, mis olid seitsme aastaga, kogun. Neid Ollibki juhta palju. Ja siis tuli välja, et me saime, me saime selle jaoks saarte pärimusliku kultuurikeskkonnaprogrammist raha küll, aga Meegisime tükkis lühem raamatu jaoks ja siis Riina pannil kenasti lehtede peal. Ütlesite eiei. Kuulge, naised, see tuleb poole pikem. Me peame raha juure hankima. Ja siis me panime oma palve hooandjas üles. See pole ju teab missugune europrojekt seoikas õuke projektmisest misega misega, Misesto kõige rohkem kasu inimestele ja mis just inimestele kõige rohkem korda läheb ja vaata, sellepärast see hooandja seal internetis sihuke koht kõige param sihukeste asjade jaoks rahakogumiseks, sellepärast et sõnasoavad, et oma toetusrahad anda just nii, inimesed, kellele sõuke asi isiklikult korda läheb. Ja see oli väga vägev, sest neid inimesi, kes leidsid, et muhu murderaamatu väljaandmine on nende jaoks isiklikult väga tarbiline tegu ja Ado nõus oma raha isiklikult selle alla panema. Neid olli kole palju, neid oli saiakonnagantis ja see summa, mis me panime, eesmärgiks oli eurot. Ja niipea, kui see teade Sõnne hooandjas välja sai, pandud koos siukse kena väikse filmiklipiga. Esimese päevaga Olli veerand rahast koos, see oli puru vägev. Ja nädalapäevad sellist seal oli ripun, siis oli kõik raha ka juba. Ja siis tuli natuke rohkem raha veel juure, sest et Meghani data sealt enne maha võtta, kui tärmin täis oli. Aga see on selge, et seda raha, mis sealt üle jääb, seda peab jaga, mitte omavahel selle, selle, selle taudid maksa mitte muretseda. Aga sellega juba Uied, et üks hooandja kis seda asja vaatas, see ütles kohed. Aga ma tahaks neid lugusid kuulda. Et mõtle, kui kena oleks, kui oleks sõukesiidi loet. Et pistan aga tuusisse, mäng, ma sõidan, aga tartus talina või talinast Muhuse ja tee peal muutkud, kuulan, sest vaata kui sealt autoroolist saab sa ise lugeda. Aga kuulates vaat küll. No näed, see oleks üks niisugune mõte ja küll neid mõtteid veel. Murre joogis muidu kõnekeel, mis pärast seda taristut nüüd äkist üldse hakata kirjani kangest panema? Vaata tegelikult seda, sa oled ise ühe korra kangesti kenasti ütel. Et kui ennevanasti oli see koht, kus inimesed kokku said ja omad jutud kõige asid ja maailma asjad joonde ajasid, seal piimapuit, piimapukki Allik, inimesed said kokku, Irjaakisid ja muidugi rääkisid, murdes, tänapäeval põle enam piimapukki, selle asemel on Meidel veis Buick. Aga vaata, Facebookis tuleb kirjuta. Ja sellepärast kangesti tähtis, et kui sa tahad ikka omade inimestega omas keeles reakida, siis sa pead vähe pärast harjut sama, et mismoodi see keel kirjapandult välja näeb. Mismoodi see võiks välja näha Kasma Soa aru sellest, kui ta kirja pandud, et kõiki sõuxi asju peab ikkagi harjutama ka tänapäeva oludes, ega Mepso jääda selle 20. sajandi algusse piimapuki alla, me peame ikka ajaga kaasas käima ja 21. sajandi variandid ja nõksud ka kõik järele proovima. Kas sa nüüd loeksid ühe pisikese jupi sealt raamatust ette? Hoa? Jah, sellega nõnna, et niigis hooandjas hoogu andsid neoühe pisikese maitse näite omale meili peale juba arvan, et põleks aeg liiga igav. Oota, kuni see raamat rügi kojast välja tuleb. Aga siis reagime nendele raadiokuulajatele ka ühe pisikese loosijo pikemaid lugusid ja lühemaid lugusid. Ja eks sõuke kangesti kena pisikestest pildikestest kokku pandud lugumise kirjutan võllasaadu Maimu Arumäe, tõestisündinud juhtumised võlla külas elan inimeste igapäevases elus. Siit ma loe just ühe pisikese jupi, väga õpetlik lugu ja ma usu oktoobris, kui meite raami ühendus Puiestee uisulaevade peale läheb. Me saame seda lugu veel meelde tuletada, nõnna, et kuulake hoolega, pange tähele, kuidas need asjad käivad. Sel ajal kui veel Kuivastu-Virtsu vahet uisk sõitis, oli kantsi Kiia kohe ükskord Virtsu läinud. Seal olles aga tõusnud tuul ja uisk põlle enam sõite Suan Kiyalon varraste kott, Guaseltsise sokikudumine käsil. Sokitsioon valmis, tuulik vali uiskes soonega, Suan sõita. Iial põlle enam rohkem lõnga kaalnetlejal kududa, niisama istuda ja siis tahes-tahtmata klaamite olli siis kolatud sokid üles arutan, et uuesti kuduma hakata. Söanda sokid üles, arutel jään tuul vaikseks, uisk hakkan muhmuse sõitma ja Kiia sokid jään kudumata. Nüüdseks on siis täpsest paika käima pandud, et raamatu esitlus tuleb 20. juuni õhta kellu Kuiest, Hellamaa külakeskuses. Ja selle esitlusega hakkavad sedakorda pihta traditsioonilised muhu päevad mida ikka Joani nädali Peetser. Neyene Muhu päevad tähendavad iseenesest seda, et iga päev miskit moekas pidulikumat ette võetakse. Ja lõpetuseks hõikese kõige suurem larbatsku Muhu leedu tuli Hellamaal ja kullakuulajaid hulgal süsteetel koika, kenad, soojad ja pikad pühad. Et ikka enaks taeva 1000 ilma annaks. Ja muhukeelseid uudistasime, kuuleb nüüd jälle septembrikuus ühes. Olge siis nii kaua. Munukesed, kulla kuulajad. Stuudios oli täna kogu valu, asu kadripiiri metsavahi Reena.