Tere hommikust, head rahvateenrite kuulajad on siis kevade alguse puhul teid siin tervitamas kolm meest ja tere tulemast stuudiosse, Heikki Talving BNS-ist ja Vallo Toomet Eesti päevalehest ning mina olen Sulev Valner Maalehest. Alo, sina oled nüüd lausa esimest korda rahvateenrite reas, nüüd? No eks ma püüan siis rahvast hästi teenida. Ja õnneks on siin täna ilmselt ka piisavalt sinu kui majandusajakirjaniku amploosse kuuluvat teemasid. Eriti kohese esimene nädala teema nii-öelda kuidas seda öelda, kuldid rukkis. Või siis, kui kevade alguse puhul paljud põllumehed ilmselt juba mõtlevad, et tahaks varsti hakata põllule minema rukist külvama, siis siis kui ja ongi, ongi vaja seda teha, sellepärast et üks osa rukist on kadunud. Aega nad seda jalas külvata saanud. Nii nädala teema. Ja nädalateemaks kahtlemata kujunes Eestis Rakvere viljasalvest ära kadunud riigi julgeolekuvaru rukis mida oli tohutus koguses ja oli lausa lausa kummastav lugeda nii seda vormi, kuidas teatati sellest, et kannan alandlikult ette, et seda vilja ei ole enam. Ja siis järgnev käte laiutamine ka kõigi kõigi ametiisikute poolt, et mitte keegi ei saa aru, kuidas see võis küll juhtuda. Ega kui nüüd numbritest rääkida, siis esimene Teade oli vist, et koguväärtus umbes 20 miljonit krooni täna sinu leht Vallo kirjutab, et juba 35 miljonit krooni oleks väärtus, niiet. Aga siin on vist lihtsam rääkida tonnidest, et väärtust hinnatakse, seda mina isegi ei oska öelda selle 13000 tonni, niiet. Ma väärtus on ilmselt tonnide arv korda, selle hind. Et oleneb hinnast ja hind tõesti, kuuldavasti rukkil on maailmas praegu päris kõrged. Et tegelikult kogu Euroopas eelmine aasta ei olnud eriti hea vilja-aasta väga pehmelt öeldes tegelikult oli väga halb. Ja, ja seal võib olla ka peidus üks versioon, miks see asi üldse nii läks? Et, et võib olla. Võib-olla jäi lihtsalt sellel viljasarvel mingi loodetud kogus eelmisel aastal sellepärast ostmata, et osut, et lootused olid, et saab kuidagi odavamalt ja paremini kätte, aga, aga ei saanud. Ja siis hakkasid kasutama seda, mis neil ladudes oli, niimoodi. Või teisisõnu, võib-olla oli see, et lihtsalt see äriskeem, mis oli juba pikka aega seal kehtinud, kuidagi nii-öelda väike vahet tegemine siis eelmine aasta ebaõnnestus ja enam vilja nii palju peale tulnud ja Vladimir Semjonovit jäänudki siis muud tõesti, et või üle, kui kirjutada avaldus, et käesolev ka kannan ette. Vili on kadunud ja. Jah, eks see oleks võib-olla ilmselt varem või hiljem välja tulnud, nii et võib-olla tema nuka pealt vaadatuna oli see tõesti ainuõige kõik ja ka seda eile siis ise vabatahtlikult ennast üles andis. Noh, teine võimalus jääda Venemaa avarustesse, eks, või põgeneb Venemaa avarustesse, aga võib-olla oleks sealt kätte saadud. No küllap jah oleks eriti ma arvan, kas praegu neid nii-öelda Eesti liitumisel Euroopa Liiduga Venemaailmselt võtab ka meid üha tõsisema sellise partnerina noh, siin on küll üks teine teema Venemaaga seoses natuke hiljem räägime võib-olla spioonide vahetamisest. Aga, aga nüüd rukkipealt jah olema siis saanud mingis mõttes võib öelda nagu, justkui uue viiuliskandaali. Et kuidagi väga-väga sarnased skeemid tunduvad olevat lihtsalt nüüd seekord noh, selle nii-öelda uue viiulinimi on Semjonov kes tunnistab, et ta on kuigi ta tegelikult esialgu on siiski avalikult tunnistanud, et rukis on kadunud, mitte mina, ta ära kaob. Ei ole selles avalduses, mis teisipäeva õhtul põllumajandusministeerium välja saatis, tsiteeriti pressiteates tsiteeriti tema avaldust, kus ta tunnistas, et on kadumise üks põhjus on omavoliline majandustegevus. See tähendab, see on seesama, et kusagilt rukist tulemata kasutas, kasutas seda, mis talle laos oli, loodusest saab selle kuidagi hiljem asemele panna. See on selline praegu minu loogika, eks kuidas mehhanism täpselt oli, eks selle uurib kaitsepolitsei tõenäoliselt üsna üsna kiiresti välja. No eks ta sinna piiritusetehastesse kuskile kadunud Ma olen, ma olen enam kui veendunud selles, et et sealt müüdi kogu aeg piiritusetehastesse vilja ja, ja ostja muidugi ei teadnud, kas see on nüüd see varastatud või kadunud või või mis iganes vilises täpselt ei olnud. Nojah, piiritusetehas on üks võimalus siinsamas Rakvere külje allveoks ja teine võimalus on kuskil tänastes lehtedes oli kirjasid nüüd jahu jahuna eesti leivatööstustele. Nii et noh, kasutamisvõimalusi on viljal palju, aga ma ütlen, et selle vist uurib kaitsepolitsei täpsemalt välja me siin praegu nagu võime oletada, aga päris täpselt, kuhu mingi suund onni läks, see, seda me ei suuda siit välja mõelda. Vana sellel asjal on nagu poliitiline eraldus. Jah, ega siin tõesti võib-olla ei ole meil mõtet liiga palju praegu spekuleerida, sest tundub, et kaitsepolitseil on vajalikud isikud ülekuulamisel või üle kuulatud ja ja noh, nüüd küsimuseni ainult selles, et loodetavasti selle loo süüdlased ei kuulutata riigisaladuseks. Et, et siis oleks nagu natuke raske, aga loodetavasti ikka vajalikul määral informatsiooni õige pea avalikkuse ette tuleb, seda avalikkus seda ei ootab. Ja siis me saame selle selgeks ja siis me võib-olla võib-olla ei pea ka siis nagu kõige pöörasemaid oletusi noh, kõiki nagu võtma võtma, väga tõsiselt jõudma jõudma sinnani, et noh, ma olen näiteks juba kuulnud oletusi, et selle looga võib olla seotud ühel taluniku mõrva eelmisel aastal ja niiviisi Naase Lääne, Lääne-Virumaa taluliidu jõhvlanema. Ei. Lääne-Virumaal koduseks taluliidu juht ära. Jah, no ilmselt on see niisugune vahetus, mida see on, ei ole mõtet pikemalt külvama. Ei ole mõtet arutada, aga ütleme, et pigem ongi hea, kui kaitsepolitsei need asjad võimalikult kiiresti selgeks teeb ja siis saab need noh, et siis ei pea ka rahva seas jutud minema suuremaks, kui, kui asi tegelikult on, sest võib-olla et asi on kuidagi palju lihtsam, kui me kõik arvame, aga võib-olla et ei ole ka. Kaks meest oli ju eile eileõhtuse seisuga vahistatud sedasama seni onu, kes ennast siis ise üles andis, ja viljasalve finantsjuht Martin Põder, kes siis võeti kinni neljapäeval, eks? Kui ma eile vaatasin kanal kahe uudised, siis seal üks viljasalve kasvatatud härrasmees Sergei, Kara, kallis, kui mu mälu mind ei peta, ütles, et põder peaks täna hommikul. Noh, esimene see kinnipidamistähtakul vahistamist tähtaeg otsa saama, eks siis sealt sõltub nüüd õigusorganitest, kas seda pikendatakse. Ja esimesed uurimused on ju ka läbi viidud ja läbiotsimised nii nii Rakveres kui ka tallinaseks ja ülekuulamisel üks mees istus sama gara kallistus kuus tundi elevust kapos, nagu ta ütles. Nii et kaitsepolitsei teedeed Aga muidugi jah, selle asja nüüd selline poliitiline järeldus sarnaneb ka väga Kultuurkapitali juhtumile, see on siis see, et, et minister on teatanud, et ta on valmis tagasi astuma ja noh, võib arvata, et see vist nii ka läheb, et et Juhan Parts ei, ei tegutse temaga nüüd samal viisil, nagu oma erakonnakaaslase Ken-Marti Vaheri ka oli, et jättis tagasiastumispalve rahuldamata. Enne kui me selle juurde läheme, siis veel üks moment, et siin on palju vaieldud selle üle, et mis aja jooksul vilja kadumine võis olla. On viidatud, võis olla juba siis, kui põllumajandusminister oli Marrandi. Marrandi on viidanud või isegi varem olla ausalt öelda, mulle meeldiks rohkem, kui oleks see versioon, et eelmise aasta kusagil lõpupoole, sest et muidu see näitab, et see meie riigi järelevalve on juba kolme aasta jooksul täielikult täielikult nõrkunud back. Jäänudki seitse sulle meeldib ainult et mina kuidagi sisemas tunnen, seda see ei olnud, nii et see süsteem toimis seal ikka juba päris pikka aega ja mis tähendabki riigikontroll oligi väga-väga nõrk, selles süsteemis ma olen peaaegu veel, ma ei saa jälle spekuleerida, väga laialdaselt, siin aga, aga peaaegu veendunud. No ilmselt me loodetavasti kuuleme sellele vastuseid, aga, aga üks väga ärevaks tegevdetail on ju välja tulnud ka sellest või õigemini on ka teada, et eelmise aasta sügisel oli Jõgeva viljasalves tegemist puudujäägiga. Ja see, ma saan aru, et aeti niiviisi korda nagu paberi peal. Et millegipärast ka ei tahetud, et see väga suure kella külge läheks. Millest võib ka, võib ka oletada, et äkki juba tol ajal lihtsalt oli teada, et kui asi läheb väga suure kella külge, läheb suureks uurimiseks, äkki läheb asi veel hullemaks? Teine asi on see, et kui sa loed ja loed seda, et sinna ehitati topeltvahelagesid ja, ja muude muude viisidega püüti seda kuidagi varjata, siis on selge, et see ei olnud nagu niisuguse poolaasta tegevus. Mulle küll tundub, et ega siis ehituse tegemine sellisesse kohta mingeid inimesed näitsa pealt töötajad teadsid. Tegelikult ma olen täiesti veendunud sellest, et nad teadsid, mingi sahkermahker seal käib. Ja ilmselt it's. Semjonov sai lõpuks aru, et see informatsioon igal juhul tuleb kuskilt välja ja parem ja lihtsam, kui ta ise sellega lihtsalt kiiresti lõbuda. Et kõige hullem selle asja juures või kõige suurem küsimus minu jaoks tegelikult ongi küsimus selles, et kas tegelikult näiteks selle asjaga seotud poliitikud, noh, ma ei ütle isegi tingimata minister näiteks need poliitikud, kes olid selle Eesti viljasalve nõukogus, mida juhtis samuti rahvaliitlasest endine minister Andres Varik, kas nemad tegelikult teadsid, et kuskil toimub joovadki need skeemid, et et tegelikult vahepeal seda riigi vilja pole olemas, see on maha müüdud ja siis ostetakse uus asemele ja noh, ütleme, tehakse nii-öelda hinnaerinevustega tehakse raha. Et on ju täitsa noh, nii-öelda justkui loogiline majandustegevus, millega tegelevad väga paljud väga paljud pangad või, või mistahes, et nii-öelda müüakse mingi asi ära siis, kui see on kõrge hinnaga ja ostetakse asemele midagi siis, kui see on odava hinnaga ja vilja puhul tõenäoliselt need hinnakõikumised on täiesti olemas ja mõnelgi inimesel võis olla väga suur kiusatus, vähemasti et misasja see vili seal salves seisab, kui temaga on võimalik, kui teda on võimalik pööritada, kui temaga on võimalik teha raha? Mulle tuleb küll meelde üks väike analoog ka sellest, et samast mõtteviisist olid kui Villu Reiljan eelmist korda keskkonnaminister. Et siis siis oli ka seal ühe raha nii-öelda tühjalt seismise ümber nagu juttu, mida talle ette heideti, et miks ta sellega börsile läks, aga no mis asja sa seal tühjalt seisab, eks ole, näete riik saju tulu sellega, et me vahepeal seda raha liigutasime ja kui siin noh, nagu võib-olla ei saa jälle öelda, et see nii on, aga ja loodame, et kaitsepolitsei näiteks ütleb, et ei, ikkagi see nii ei olnud. Aga et võib-olla on juba aastaid tehtud viljaga raha, et viljasalv on olnud nagu mingisugune selline poolpoliitiline ütleme, teatud ringkonna selline väike pank, mida, kust on vajadusel võetud raha millegi jaoks või, või on siis nende ettevõtjate oma nii-öelda pank, et selle riigi riigi viljavaru pööritamine on olnud tegelikult nende veskite nii-öelda. Seal on põhikasumi nende kasumi saamise allikas ja siin on Jaha, nagu sa ise ütlesid, et kaks võimalust, et üks asi on mehed ise teinud selle. Poliitiline kasum. Nojah, igatahes eile viskas keskerakonnale enam Lääne-Viru juhatus piirkonna juhatus kaks meest välja. Mulle torkas silma see, kui oli neljapäeval vist jah, tuli Keskerakonnast selle kohta, et selline otsus tuleb, siis oli juba pealkirja oli pandud, Keskerakond viskab välja riigi vilja riisujad. Enne kui noh, asi oli. Ma tuleks tagasi selle Andres Variku ja nõukogu nii-öelda vastuse juurde, et minu hinnangul on siin tegemist küll üsna selge esimestest juhtumitest üsna selge asjaolu kogus tuleks väga vaadata üle ka nõukogu vastutus selles äriettevõttes, et et väga pikaaegselt toimuvad vargus ja selge on see, et nõukogu liikmed pidid vastu võtma teatud otsuseid ka finantsotsuseid investeerimisotsuseid jälgima seda viljaliikumisse viline kuni liikus seal. Selge et, et kui nüüd uurimine jõuab sinnakanti, et juhatuse liikmetega nagu asjad enam-vähem ühel pool, siis ma ei ole küll veendunud või ma arvan, et ka nõukogu liikmeid on selles asjas vastutavad. Mil määral, kui suurtes ulatustes ja kas pöörduka rahaliseks vastutuseks, noh, mina ei hakka siin seda spekuleerima ja, ja hindama. Aga kohe peale, et moraalne vastutus kindlasti on olemas, eks uurimine näitab edasi, mis siis saab, et kui juhatuse liikmed vastutavad nagu kõik võrdselt, sõltumata sellelt sellest, kes siis nagu juhtis seda juhatus, siis vastavalt äriseadustikule vastutus kandub üle ka nõukogule, kui on tehtud valesid otsuseid või kui ei ole tehtud õigeid otsuseid, nii et see on igal juhul. Kuigi täpsustamine, kas ma olen võib-olla valesti aru saanud, kas ei ole tegemist erinevate asjad, sissejuhatus on Rakvere viljasalve omale nõukogu, millest sa praegu räägid, ASi Eesti Viljasalv? Noh, vot see kõik kandub see vastutuse üle, et, et aga jah see võib tunduda liiga kauge nii-öelda link asja juures, et nad võib-olla seal akvast ei teadnud, mis toimus. Aga jälgimine peab toimuma ikkagi ka siis riigi vilja, seal pidi jälgima varusid igal pool, eks. Pidid vastutama selle eest, et riigi vili on. Kas see asub Rakveres või asub kusagil mujal, eks ole, see on juba ka nende nii-öelda otsus usaldada seda firmat edasi, et seda villi hoidma. Seasmanni, nemad pidanud nägema mingisuguseid ohumärk, shiitake't. See, kes kunagi need Jõgeva ja Rakvere välja valiseks seal, see küsimus on ka veel. No ega vist võib aru saada, et ei ole väga palju valida, et nii suuri neid videohoidmisvõimalusi lihtsalt Eestis väga-väga mitu ei ole Terkusinonüümineks Keila lähedal, Tartu video seal on muidugi väga suur ka aga siiski ilmselt noh, ma ei tea ka nii täpselt neid mahtusid, kus, kus miskit hoida saab, aga, aga ilmselt noh, vähemalt see valik ei ole väga suur ja, ja noh, et selles mõttes näiteks selle Rakvere viljasalve mitte kasutamiseks oleks ilmselt pidanud siis olulised põhjused. Samas jälle oleks siis pidanud ikkagi võib-olla nägema neid põhjuseid, kuigi see on muidugi keeruline, kui tõesti kõik inimesed, et seda ära Semjonovit üldiselt praegu tagantjärgi kommenteerivad, et tegu on igati, näis olevat tegu igati korraliku normaalse inimesega, et et kuidagi ei osanud oodata, noh natuke sarnane kirjeldus Aavo viiulile, nii et võib-olla siin ongi, et ega sellist asja ongi raske ette näha, ma ei teadnud, Avo Viiol oli see mängukirge, et kas, kas ärasemjonovil ka mingis Sellelaadne ärikirg. Ta tuli, aga, aga kui nüüd tulla selle Kultuurkapitali paralleeli juurde, siis mina pelgan vähemalt ja et, et see, mida Vallo praegu ütles, et see ei pruugi nii minna, et see, et see endine nõukogu väga midagi vastutus, sest kui me võtame kultuurkapitalis, siis karistada sai Avo Viiol noh ja ütleme, poliitiliselt karistada sai Signe Kivi. Ühesõnaga need nagu ütleme, et antud juhtumil siis nagu samamoodi, eks ole, Semjonov ja Tammsaar aga kõik, mis nagu nende kahe vahele jääb. Et umbes, et nemad vahetatakse välja lihtsalt. Ja see ongi kogu karistus, et. Et nad on saanud tegelikult väga pika perioodi jooksul riigilt palka ja seal nõukogus istumise eest aga noh, ütleme, läks nässu natukene. Ja ongi kõik sellega lõpeb kogu nende vastutus. Jah, see on see jah, ligi ligi nõukogudefunktsiooni teema, mis on ju tegelikult aastaid juba üleval olnud ja küsimärk alati tekitanud. Mitte ainult noh, Kultuurkapitali võis praktilise juhtumi puhul vaid ka kõik teised riigiettevõttes. Aga see on väga tõsine teema, sellepärast et mulle tundub, et antud juhul ma olen väga nõus Valloga, et see nõukogu vastutuse küsimus peaks väga tõsiselt üles tulema, et just nimelt ka mitte ainult antud juhtumil õigluse jaluleseadmiseks, vaid ka hoiatuseks kõigile tulevastele ütleme, riigi noh, selliste juhtumite ärahoidmiseks, et inimesed, kes lasevad ennast riigi esindajaks, määrata kuhugi nõukogusse mõne riigiettevõtte puhul, et nad ikka tunnetaksid, et see ongi vastutus, et see ei ole nii, et ma lähen sinna lihtsalt, et lihtsalt võtma vastu teatud hüvitust ja heas seltskonnas juttu puhuma ja lihtsalt millegi intellektuaalselt huvitav, aga tegelema, aga noh, läheb nagu läheb. Olles sealsamas Tallinna Sadama nõukogu teema ja kõik kõik, mis on läbi aastate siin olnud Ja ei, ma täiesti nõus et see nõukogu liikme vastutust ei ole siiamaani nagu üldse tähtsustatud või tunnetatud ja, ja noh, ma ise mõnes olnud ja ma tean nii häid kui ka pahupool sellel istumise seal, et et ma tean, noh, mõningad õõnsused töötavad väga hästi intensiivselt ja tõesti, nad nagu käivad asjad läbi ja püüavad olla asjaga kursis. Ja ma tean teisigi, kus, no praktiliselt käiakse lihtsalt kohal vaataks, atakse juhatus ära, võetakse ostuotsused ühehäälselt ja siis minnakse restorani lahedasti mingit lõunat või õhtust sööma, mis siis võib üle kasvada misiganes lõbustusteks veel hiljem kuskil mujal. Et ja, ja need inimesed ei tunneta seda nende käest, nende vastutuses alas on miljonid ja miljonid, noh kas siis riigi raha või selle ettevõtte raha see tunnetus puudub. Minu arust oleks väga vaja, kui selline no üks pretsedent tekiks, ma ei ütleks, et ma ei taha öelda kellelgi midagi välja mõistetakse, kuid just diskussioon, arutelu, vastutuse küsimus selles kontekstis peaks nüüd ühiskonnas hästi kiiresti üles tõusma. Muidu me muidu need riigi inimesed ja, ja ka saadikuid, kes iganes lihtsalt lasedast määrata, et võta jälle see 10000 või 5000 lisapalka tegemata sellest, mitte midagi. Seal. Ja muidugi antud juhul see nõukogu viimane koosseis on tegutsenud ka väga kaua, et võib-olla peaks ka uurima sellest eelmise koosseisu tegevust, mida juhtis reformierakondlane Toivo Asmer. Et, et see, sest praegune koosseis kuskil eelmisel aastal määrati ametisse. Et, et siin on noh, ka tõenäoliselt kui ajas tagasi tuleb minna. Nõukogu nõukogu on vahetanud iga iga valitsuse ajal, eks. Jah, aga muidugi üks, üks väike üks teema, mis, mis võib-olla siin ka võiks vähemalt mõtteainena üles tulla, ehkki see on nüüd kindlasti läinud. Rong, on küsimus sellest, et kas oli üldse õige näiteks sellist firmat, nagu see Rakvere Viljasalv omal ajal erastada? Et võib-olla kui tema üks põhifunktsioone on just selles selle riigi viljavaruhoidmine, siis võib-olla vähemalt mingi selline suur viljasalv oleks võinud ka siis riigile endale ikkagi jääda, et võib olla. Võib-olla see, aga muidugi me mäletame seda õhustikku, kuidas olijad kõik eraomanikud on head peremehed ja riik on halb peremees ja ja et selle tõttu ikkagi kindlasti eraomanik hoiab seda riigivaraga paremini, kui, kui riik hoiaks. Et võib-olla see tänases olukorras, kus me juba oleme võib-olla asjade natuke teistmoodi hakanud vaatama, me enam enam nii ei teeks. Aga huvitav on see, et ma elan seltskonnas ja, ja see tuli ka jututeemaks, täpselt sama teema ja üks niisugune suhteliselt tuntud inimene oli, oli ka seisukohal, et no see oligi sellepärast, et see oli eraettevõttes, sellepärast kadus mina nagu oleks natukene ikkagi ka teist meelde, et küsimus on selles, et kas riik ikka peab hoidma väga suuri struktuur ülevasega üleval, et hoida oma varusid, ega need varud viljavarud ei ole, ainukesed siin on, eks ole, kütus, teatud toiduasjad, noh, ma ei teagi täpselt, mis need on, need on riigisaladus, aladestaks ravimid, ravimit, et kas tõesti peaks riik hakkama otseselt kulutama ainult selleks, et mingeid ladusid kusagil hoida. Võib-olla siis lõpuks tuleb sinna ka veel mingid püssimehed ümber panna, need kulutused hakkavad kuidagi kas on minu arust liiga kiiresti. Ja, ja minu hinnangul ikkagi võiks ja peakski kasutama eraettevõtteid. Nüüd on küsimus kontrollis ja selles mehhanismis, mis tagab selle. Ja mulle meeldiks teistpidi, et et need ettevõtted, kes saavad selle selle õiguse hoida riigi varusid, nad ikkagi selgelt ka varaliselt peavad olema suutelised kahjusid hiljem kand kandma. Ehk teisisõnu, kui midagi juhtub, siis riik saab selgelt raha tagasi ja, ja see ettevõte nagu varastab nii-öelda enda tagant, kui selline süsteem õnnestub luua, oleks väga hea. Ma nagu ei arva, et eraettevõttes on üldse midagi tasand. Kontrolli teema, seesama nõukogu lisaks nõukogul on ju olemas meil ka riigikontroll, eks kes sedasama asja kontrollima, aga ju siis. Siis on sealgi midagi. Riigikontroll olevat aastal 2001 kontrollinud teda Eesti viljasalve teinud teinud märkusi, aga et kas seda midagi aitas ja seal eesotsas siis enam-vähem sarnase kontrolli läbinud. Selle aasta alguses siin on nüüd uuesti minema, tegelikult võib-olla oli see noh, kallim, võib olla põhjus. Pärast Semjonov paberitega välja tuli. Ei oska öelda. Aga noh, nüüd siis lähme selle poliitilise poole juurde edasi. Jah, lähme selle juurde, et siis põllumajandusminister on teinud lahkumisavalduse ja ja võiks ju siin, kuna peaminister ei ole veel päris öelnud, kas nii või naa et siis võiks ka meie siin omamoodi arutada teemal, et kas peaminister need peaks selle avalduse rahuldama? No täna õhtul ta peaksid kokku saama, sellepärast nii palju, kui mina tean, peaminister hakkab varsti Bratislavas tiini sõitma, et sealt lennukiga Helsingisse sõita, Helsingist Tallinnasse jõuda. Ja siis kusagil viie kuue paiku peaks vahel peaks Tallinnas olema ja siis. On kaks võimalust, kas ta kohtub täna Tammsaarega või ei. Niiet. No ma olen seda meelt nagu poliitilise kultuuri seisukohast. Et oleks suht loogiline, kui, kui peaminister selle avalduse rahuldab, et ma, ma ei arva ka väga seda, Tiit Tammsaar nüüd otseselt nii-öelda selles peaks väga tõsiselt vastutav või oleks vastutav selle eest, et see varastati sealt ja nii edasi, et see kõik toimus. Teisalt jälle oli see tema vastutusala ja, ja, ja selline poliitiline kultuur areneb nagu igale positiivses suunas, kui, kui ka ministrid saavad aru, et kui midagi juhtub nende vastutusalas, siis nemad on ka ikkagi kaasvastutajad, et ja uue ministri määramine tähendab lihtsalt ega midagi hullu. Tegelikult on asi natukene keerukam küll sellepärast et. Noh, koalitsioonisisesed suhted ei ole ju head. Eks rahvaliit reforme Res Publica on küll üksmeelne valitsus, aga noh, võiks öelda, et koosolemise valitsuses lihtsalt eks kujutagem ette, et kui minister ei olekski lahkumisavaldust esitanud siis ei oleks saanud ju rahvaliit oma järgmist ükskõik mis teemalist avaldust esitada. Selle peale oleks koalitsioonipartnerid kohelnud, aga vaadake, kes teil seal on. Et selles suhtes on see mitte ainult riigimehelik otsus, vaid see on ka poliitiliselt läbimõeldud otsus, sellepärast et see võtab ära võimaluse erakonda rünnata nii opositsiooni poolt kui ka noh, kuna koalitsiooni suhted ei ole tõesti väga head, see ei ole just saladuseks. Et ka Noh, välistada, välistada siis koalitsioonikaaslaste mingisuguseid samme Noh, et ütleme, ka minister Tammsaare ei ole nii tohutult sümpaatne, arvad peaministri silmis, et, et ei ole nagu raske teda teda vabastada. Muidugi samas ei tähenda, et tema võimalik asemik oleks selles suhtes sobivam. Res publikele. Ei, aga ma arvan, e-kiri on selles mõttes õigus, et üks niisugune valu kord lõigati, lõigatakse kiiresti välja, et ei oleks võimalik hiljem ka muid ajakirjanduse poolt küsis, et oot-oot, aga ise te olite siis tegid olete siis võimule, siis toimus selline asi ja mis midagi te siin organiseerite täpselt sama võib öelda koalitsioonipartnerid, et no tiited, no mis me nüüd siin rääkida, mäletad, mäletad, mis seal toimus Rakveres, eks ole, 13000 tonni siiasinna. Nii et selles selles suhtes, kui näiteks peaminister ei rahulda taks avaldust, siis ma mõistaksin ka mikspärast, rahuldaks. Mina arvan ka, et Tiit Tammsaarel ei olnud valikut, ta pidi selle avalduse esitama, sest teisel juhul ka näiteks ajakirjanikud Meie siin kas või näiteks täna või või, või mistahes teisel ta ikka ajakirjandusväljaanded oleks järgmise nädala pühendanud tema mahavõtmisele. Eks selles mõttes, et ta õnneks ennetas seda. Selles selles suhtes mulle meeldis, meeldis, noh, panen jutumärkides, saaks üle-eelmise põllumajandusministri Ivari Padari opositsioonil lauset kuule, ei tea, kas see ikka mõtet püssi põõsasse visata tuleks nagu ikka lõpuni edasi võidelda. No see tähendab seda, võid võidelda, oleks saanud ja võidelda, siis oleks tulnud opositsiooni ja koalitsiooni ajakirjanduse vastu. Nii et selles suhtes oli see loogiline ja tark. See on üks aspekt veel, et kohe on tulemas eurovalimised, et selline noh, ütleme, skandaalimaiguline asi ühes erakonnas ja, ja tema ministri juhul igal juhul on kasutada teiste poolt, aga lihtsalt ära, eks, ja sa ei saa eurovalimistel tegelikult ju propagandat korralikult teha üldse. Loomulikult seisaks. Viljast räägitakse rohkem, kui eks ole mingis mustas Siinkohal kogu tähelepanu Karmen kassist Erki Noole kanduks üle. Venemaagaasilt ongi tähelepanu ära kadunud pärast seda, kui filmi täna öösel me ei maga, esilinastus ära, oli, kritiseeritakse film. Jäääär Res Publica Carmen kassi ka enam välja ei käitunud, nii et ma ei oskagi öelda, kas olid need Res Publica PR-kampaania kampaania. On jälle üks üks võimalik loogika, mille järgi Tiit Tammsaar, et võib-olla ei peaks vabastama, on nüüd see, et ma olen siin ka paljusid põllumehi kuulnud, kurtmas muret, et tegelikult ta on ikkagi tänavu väga-väga otsustav aasta Euroopa liitu mineku ja kõigi nende toetuste saamise koha pealt, et Euroopa Liidu põllumajanduskatlast ja, ja et kuna niigi on on väljendatud tõsist muret, kas Eesti on suuteline näiteks sellel sügisel ütleme selle selleks aastaks mõeldud toetusi üldse kätte saama või lükkuvad nende kättesaamine näiteks edasi selle tõttu, et et hästi palju asju on vaja korda ajada. Et siis niisugune juhtkonna vahetus põllumajandusministeeriumis võib tähendada tõsist lööki sellele protsessile, et et asjad takerduvad ja, ja veelgi tõenäolisem on, et Eesti põllumajandus põllumajandusel jääb midagi saamata sellel aastal. Mingid mingid asjad jäävad tegemata, mida oleks vaja teha, et et tõepoolest Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikaga ette nähtu kõik siin toimiks. Ma ei oska öelda, ma palun ministeeriumi siseelu ja hinge ei ole üldse hästi. No ilmselt jah, need, ilmselt nii ühed kui teised, ma saan aru, et kogu see juhtkond on Brüsseli vahet peaaegu et vaata et iganädalaselt sõitma. Aga ma loodan, et see süsteem töötab kuidagi järjepidevalt ja jätkusuutlikud, et ministri vahetus ei löö seda, seda aparaati seal, nii et nad ei suuda Brüsselis enam asju. Ma mulle tundub, et, et Eestis ollakse ka heas mõttes bürokraatiaga sinna jutud, et järjepidevus on olemas ja, ja poliitilise juhtkonna vahetus sellises kontekstis, kus tuleb lihtsalt teine mees samast parteist ehk poliitiline suund jätkub, ega seal ei muutu midagi. Ma loodan, et selles nagu hullu midagi ei ole, lihtsalt läheb asi, masin töötab edasi. Küsimuse teistpidi, kas, kas sõltumata sellest, kas, et Tiit Tammsaar jätkab, saavad rahad tulema või saavad seal nagu küsimus minu jaoks praegu? Ja muidugi on ka see võimalik, miks Tiit Tammsaarel võib-olla oli jälle noh, isegi kergem esitada seda avaldust, kuna ta tunneb, et, et niikuinii natukese probleeme on võib-olla aasta teises pooles tulemas ja ja paras hetk ongi lahkuda. Nii et siis uue kandidaadi valimisel peab mõtlema mitte ainult kodusele sisepoliitikale, vaid eelkõige eelkõige isegi ütleksin rohkem sellele, kui ta et uus minister saaks kris sellist parem, kus oli ka hästi hakkama. No ilmselt küll ikka tegelikult ikkagi pärast esimest maid muutub Euroopa Liit meie sisepoliitikaks. Ma isegi olen mõelnud, et huvitav, et kui me esimest maid näiteks sõidame kuhugi Euroopa riiki, kas me läheme välismaale või välismaale sõitmine on nüüd ainult see, et läheme Ameerikasse või Venemaale. Et kas Euroopa Liit on juba sisema ja kas Euroopa näiteks põllumajandusvolinik on juba nagu meie minister nii-öelda lihtsalt üliminister. Kus järjekorrast Soomes seisad, kas oled Euroopa Liidu liikmejärjekorras või sa ei ole seal koos norrakatega, nii et? See on liikmejärjekorras kindlasti. Ikkagi on hea ja nose norrakad sõidavad meie kõrval. Sisenenud hakkad, siis saad teises. Selles mõttes, et noh, tuues nagu analoogiat ühe teise suure liiduga kus me olime seal, me ju sõites Maida, Taškenti me ju ei sõitnud välismaale välismaale saamine oli ikka kuhugi sellest liidust välja saamine. Aga see on niisugune Tunnetusesineja, et noh, sa võid võtta, lihtsalt sõidan, sõidan eestist ära. Nii et ootame siis ühest küljest seda, et kaitsepolitsei meid ja avalikkust võimalikult hästi kui ikkagi annaks teada kõike, mida ta teada anda saab, et et tõesti, selle noh ütleme loo selle loo peale ei pandaks niisugust salastatuse tekki. Et öeldakse ainult väga üldiselt, et, et küsimus on lahendatud. Olge rahulikud vaid, et et me kindlasti on seal mingeid aspekte nende julgeolekuvarudega, mida ei saa avalikkuse ette tuua, aga aga sõna, mida saab, seda tahaks, tahaks küll küll kuulda võimalikult võimalikult mõistliku aja jooksul ja ja siis ootame, mida te peaminister Tiit Tammsaare lahkumisavaldusega ja vaatame siis, kes võiks olla järgmine põllumajandusminister. Praegu on kõige tõenäolisema kandidaadina käidud välja rahvaliidu parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Männik. Selle tantsulise ütles välja No ilmselt see siis on rahvaliidus juba nii ka läbi arutatud, sest ilmne on ka see, et, et sellel hetkel, kui Tiit Tammsaar esitas lahkumisavalduse, oli neil sisemiselt ikka kokku lepitud, mis edasi saab, juhul kui see avaldus rahuldatakse? Vaevalt ta sai esitada seda avaldust mõttega pärast, vaata. Ja ja see on, see on, see on selge. Et ilmselt siis kuna ei ole ka kuulda olnud mingeid teisi võimalikke variante, siis tõenäoliselt see ka nii läheb, et siis Jaanus Männik, kust saab uus põllumajandusminister? Mõnes suhtes ütleks ma, et see võib olla hea variant järjepidevuse mõttes küll, et kuna nad on olnud väga julgeks öelda väga lähedased kaastöötajad, isegi vist Tiit Tammsaare sõnul olid nad pinginaabrid lausa riigikogu koosseisus eelmises, et et siis siis ilmselt selle liini jätkumine on nagu üsna tõenäoline. Aga ma tuleksin ühe aspekti juurde veel, et et kas mitte seadus ei nõua ikkagi teatud taset? Riigi varude puhul, et see 300 tonni on läinud, et selle asemel osta või, või mis saab ma nagu hakkaks mõtlema, et kust see tuleb. Kas nüüd on see, et põllumeestele ja aasta saab hästi müüa, kuna hind on kohe kõrgem? Rukkikõrget hinda on, on muidu ennustatud niigi selleks aastaks väga selline huvitav lugu oli, just Maalehe ajakirjanikud olid teisipäeva õhtul toimus riigikogu maaelukomisjoni korraldatud rukkiteemaline ümarlaud Riigikogus ja täpselt samal ajal ma saan aru, läks härra Soots ministri juurde, et, et meie ajakirjanikud imestasid ja kõik seal ümarlaual osalejad, et miks ei ole härra soodse siin, kes loogiliselt peaks olema Eesti viljasalve juht. Aga tema vist on, temal oli üks teine kokkusaamine sama enam-vähem samal ajal. Ja siis jah, seal seal oli ja samas juba öeldud välja, et rukki hind on ilmselt tänavu kõrgematule, väga huvitav on, et kas see väljaütleja sel hetkel Teadis, et trükihind on sellepärast kõrgemat. Triigil, rukist ei ole, aga pigem mitte. Nojah, ma ei oska öelda, kui palju sealt Rakvere viljasalvest salvest näit miljoneid tagasi võib saada. Siin on ju erinevaid hinnanguid öeldud. Tammsaar on vist ühel veel esimestes oma intervjuudes andis mõista, et riik võib nagu selle või vähemalt suure osa tagasi saada. Ma ei oska öelda, seletaks, Vot siin on esimene paremini, aga seda saab ilmselt tagasi teatud ajalise nihkega, sellepärast et siin on jutt sellest, et kui nüüd see algab Rakvere viljasalve pankrotiprotsess et siis aga need pankrotiprotsesside pankrotivara müümised võivad olla väga pikaajalised, et kui me näiteks suurt Rapla piimatööstus müüakse juba juba juba väga kaua aega ja seda hinda naina alandatud mitu korda ja ja, ja noh, näiteks siin on teisigi selliseid suurte selliste suurte asjade müümise epupühasid, mis, mis võtavad kaua, et et võib-olla näiteks 2004. juhul kui see pankrot välja kuulutatakse, siis 2004. aastal ei pruugi see sugugi müüdud saada. Et ja, ja teiseks muidugi pankroti puhul on küsimus selles, et kuuldavasti ka sellel viljasalved olid väga suured laenud peal. Ja vot ma ei teagi, kelle, kelle nõue siis on prioriteetsem kas, kas kas laenuandjate või või riigi riigi vilja hoidmise eest. On see, et üldjuhul on esimene nõu alati pankadel kuna nemad on selles mõttes väga karmid olnud, et nemad kirjutavad oma lepingusse sisse, et meie oleme esimesed juriidiliselt juriidiliste, sinna, ka äriregistrisse, niimoodi konteksti selles mõttes nendel on kindlasti eelised. Aga loodetavasti loodetavasti jääb sellest sellest nüüd piisavalt üle, aga ma arvan isegi, et see, see kadunud paarikümne miljoni nii-öelda suurusjärk ei ole kõige otsustavam, et see kogu selles loos niisugune, ma ütleks, isegi emotsionaalne pool, et riigi julgeolekuvaru on võimalik niiviisi ära kaotada, on nagu palju olulisem, et see, et selle, need miljonid, isegi riik nii-öelda noh, elab üle. Ehkki muidugi see ei ole ka väike raha, aga, aga see ei ole nagu kõige otsustavam küsimus, et nende miljoneid Nojah, kaks, 20 35 miljonit ei ole tõesti suur raha, kui lugeda tänasest tänastest ajalehtedest mingisugused pealkirjad. Tallink kavatseb oma Viktooria tutvustamiseks 100 miljonit kulutada Rootsis. Seda mina näiteks isegi kuidagi mõistan, kui ta ostab, eks ole, nii kallilt laeva ja loob niisuguse süsteemi ja avab niisuguse liini, mis peab seal laeva tagasi teenima. Miljardid, ehk siis 100 miljonit Rootsis ära kulutada, ma arvan, see noh, võib-olla see alguses tundub kohutavalt suur, aga, aga aga rootslastele selgeks teha, et see on ikkagi turvaline, hea laev, see on lõbus ja mis iganes võtab raha ja, ja ma arvan, et hoonesse on sama suurusjärk kindlasti juba läinud. See oli ainult remark sellele, et Sulev ütles ajas 20 miljonit, on suur raha. Ei kindlasti kindlasti ta on samas suur raha. Aga jah, kõik on suhteline. Aga tõesti siin on võib-olla, et palju suurem probleem on ikkagi see usaldusväärsus, justkui me rääkisime ka Euroopa liidu poole suunatult tõesti, ütleme, põllumajandusametkondade usaldusväärsusest, siis selleks on see lugu kindlasti, annab suhteliselt negatiivse tõugu. Just just France Press ei ole Eestist ammu kirjutanud. Või vähemalt noh, võib-olla korrespondent Aleksandr seppa on kirjutanud, aga kastan suurde Franz plassilintelley läinud seda ma ei oska öelda, aga ei, ei ole hulk aega läinud, vähemalt, aga see see lugu jättis küll. Seda enam on vaja, et siin oleks väga selge vastutus ütleme, et ka siis meie lääne partnerid näeksid, et Eestis selliste lugude puhul ikkagi väga selgelt ka vastutatakse, et see ei ole niisugune niisugune koht, et öeldakse, et ah, juhtub, et meil siin asjad umbes nii ongi. Tahtsime paremat, aga läks nagu alati. Nii üks riigiks olemise näitamise kohta on muidugi ka see, et Eesti oli siis sel nädalal saatnud välja mõned vene saatkonna töötajad diplomaadile ebasobiva tegevuse pärast kirjutab tänane Päevaleht ja ja, ja see on muidugi kaaned suhteliselt niisugune jõuline, jõuline samm võib olla ka selles reas nagu protestimine vene lennukite Eesti õhuruumi tungimise pärast ja ja et siin, eks seda peabki ilmselt ka selles kontekstis vaatama. Just just sellepärast, et ega see, et igas saatkonnas on inimesi, kelle ülesanne ei ole mitte omavalitsuse seisukohtade edastamine luhamaale informatsiooni kogumine, asukohamaast ja informatsiooni kogumise meetodid on jäetud suhteliselt vabaks. Ei ole, see on noh, läbi aegade niimoodi olnud. Ja küsimus ongi just selles, et miks just praegu mina näen siin kahte võimalust, nägin hommikul, kui ma seda uudist kuulsin, esimest korda, esimene, et nad tõesti hakkama millegi erakordselt räigega. Äkki nad on seotud vilja kaduma äkki vilja kätlemisega ei, ei, ei oska, ei oska öelda, sest seda seal üldisest välja ei tulnud, mida nad mida, mida nad tegelikult tegid, teine võimalus on see, et see on eesti reaktsioon nendel pideovatele, suurtele rünnakutele, mis meie vastu käinud viimased poolteist, kaks kuud, sellepärast et kui viimased poolteist, kaks kuud, et minna Venemaa välisministeeriumi koduleheküljele, siis leiab sealt kui mitte nüüd iga päev, siis vähemalt ülepäeva mingisuguse rünnaku Eesti vastu alates noh, kõik kõikidel nendel teadaolevatel teemadel ja ja mitte ainult et seal, vaid ka rahvusvahelisel tasandil, eks alates sellest ÜRO komiteest, kus nad nädala alguses jälle testi trauma, see võib olla võis olla Eesti Eesti vastureaktsioon sellele, sellele samale kampaaniale. Jah, sinuga aspekt on aga selles, et Eesti ikkagi liitumas NATO-ga ja ja võib-olla näiteks Vene luure mingis kontekstis arvab, et need uued liituvad riigid on võib-olla lihtsamalt nagu, kas, noh, ütleme, on võimalik sealt informatsiooni lihtsamalt kätte saada, kui ütleme vanades liikmesriikides, kus turvasüsteem ja see on juba aastate jooksul hästi tugev olnud ja ka üle elanud selle külma sõja. Et ehk nad on aktiviseerunud ja püüavad mingit infi infi kätte saada ja, ja, ja sealt on lihtsalt meie luurasid, nagu nägi ette, et on toimusena purse ja Jah, et seal on võib-olla just nüüd, et kuna on jäänud tõesti viimased kaks nädalat NATO-ga liitumise, niisiis võib-olla tehti mingi katse testida, et äkki Eesti veel ei ole ikkagi nii tugevalt oma informatsiooni kaitsmas kui, kui näiteks kahe nädala pärast. Kui siin. Eelmisel aastal vilksatas ühes Ameerika ajakirjast, mille nime vahetanud praegu ei tule tõesti meelde üks lookeane samal teemal uute ja vanade vanade riikide informatsiooni kaitse ja seal oli. Eestiga jäeti rahule, see oli, see oli jänkide mingisuguse raporti järgi lugu eesti köeti rahule rahul ei oldud Bulgaariaga ja vist kui mu mälu mind ei peta, Rumeeniaga. Nii et Eesti eest vähemalt selle informatsiooni järgi olid meie lääne partnerid, et Eesti valmisolekuga kaitsta, NATO informatsiooni rahul. Naised kompavad võib-olla nii või teisiti, aga ka Leedus saadeti välja Vene diplomaate, nii et tundub, et aktiviseerumine on partikkumisegi tervikuna toimuvast. Ja teised, mulle see nagu huvitavad meeldib selline case, sellepärast et kui me kunagi vanasti kuulsime, kuidas USA saatis, eks ole, Nõukogude Liidu diplomaat, hääle vastupidi, siis mõtlesin, et mis mängud need on, eks ole. Nüüd tuleb välja, et tegelikult see ongi riikidevaheline selline mängimine ja mind huvitaks väga, et, et keda nüüd Venemaa Moskvast välja saadab? Ma tahan siis ka nüüd, eks ole, teatud määral. Meie, meie mees on või, või tegelevad mingite asjadega. Kuigi kuigi see, see see mõttearendusele kuigi paneb jälle kiuslikult küsima, et äkki see on ka Eesti poolt niisugune soov mängida ka suuri mänge, et saadame ka mõned Vene diplomaadid välja et oleks, et näeks ka välja nagu päris nagu päris luuremängud. Ei, ma siiski kaldun pigem arvamusel kalduma selle kahe noor jah, võimulised näidata, näidata just sedasama kolm nädalat, kaks nädalat enne NATO-ga liitumist, et me oleme. Me oleme turvaline liiklus, noh, see on, see on muidugi üks 11 üks võimalus, aga ma ütlen, et mulle tundub siiski, et tõenäolisemalt on jälle tunnete tasandil, et need kaks võimalust, kus nad said mingi väga räige hakkama või solisti reaktsioon. Aga äkki see kättemaks selle eest, et Vene lennukid meie ruumis siin vabalt sõitsid või üle lendasid, et äkki lihtsalt mina ei tea neid süsteem, et seal kuskil gener eriti välja ütle meie ajutrustis, et sellise käigu võiks käia ja noh, näidata Venemaale, et okei, lennukitega sõitsid, me teeme sellise käigu nüüd ja, ja ongi. Ei, no eks need kõik asjad olla omavahel omavahel seotud, aga noh, eks see vene lennukite siin lendamine ja avaksid lendamisel Leedus ja Lätis, need olid pigem omavahel rohkem seotud, eks. Ja muidugi see teade selle kohta, et, Mullu oktoobris rikuti Eesti õhupiiri tuli alles pärast seda, kui kõigepealt olid avaksid Lätis ja Leedus lennanud ja selle peale venelased olid, saatsid oma oma hävitajad Läänemere peale või luurelennukid Läänemere peale ja alles pärast seda tuli Meie teada selle kohta nad juba oktoobris käisid need, noh, see on pigem see seas. Jah, aga läheme siis võib-olla natuke avalikuma välispoliitika teema juurde, täna on Iraagi sõja alustamise aastapäev, mille puhul Ameerika president pidas uhke kõne ja sel nädalal andis kõvasti tooni ka järelkajad eelmise nädala Madridi plahvatustele, mis siis andsid oma tulemuseks hispaania valimistel. Sellise tulemuse justkui oleks, võib ka niiviisi tõlgendada Nendel plahvatustele olnud just see mõju, et, et võitsid need, need jõud, kes lubavad Hispaania sõdurit Iraagist koju tuua. Ja see on nagu tõstatanud ka Eestis paraja diskussiooni, kuigi õnneks võib ka teisipidi öelda, et mitte väga emotsionaalse vaid pigem üsna üsna sisuka, asjaliku sellel teemale. Et sel nädalal oli Riigikogus Eesti missiooni pikendamise jutt ja mina tahaks küll pigemini kiita Eesti poliitikuid selles kontekstis rahulikkuse ja asjalikku seest läbi kogu viimase paari aasta ja praeguses olukorras, kui tõepoolest esimene Eesti sõdurpoiss kahjuks seal Iraagis surma sai. Et ikkagi noh, niisugust kõige enam kardetud sellist tohutut hüsteeriat ja ütleme populistlikku, selle nende sündmuste näiteks mõne poliitilise jõu poolt enda kasuks ärakasutamist, et seda ei ole toimunud. Et see on nagu hea Jah, ega on nüüd. Võtame sõna populism eest ära, aga aga eks selle pealt tuleb profiiti lõigata küll. Sellepärast et kui sa lood kas või vatut ajakirja kesknädal seal oli eelmisel nädalal vist, kui on üle-eelmise nädala numbris oli pilt kahest kirstust esiküljel. Ja suur pealkirjaga Irakaks või siis ka või siis ka sotsiaaldemokraatidest osa on hakanud viimasel ajal üha rohkem ja rohkem Iraagi sõja vastuhääli tõstma rääkimata. Ma mõtlesin praegu linnas seda riigikogus alates seal demokraatlikku erakonda, rääkimata siis Tiit Toomsalu juhitavast sotsiaaldemokraatlikust parteist, kes, kes ühines täna Euroopas korral vasakparteide poolt korraldatava meeleavaldusega Toompeal. Toompealt oled ju ka tänav. Kuule, mis Iraagi-vastane meeleavaldus. Nii et erakonnad loomulikult võtavad, võtavad selles asjas asjas kaasa. Tahavad leida, leida plusspunkt oma oma selliste avaldustega. No aga siiski ei ole nagu toimunud niisugust tohutut lõhenemise selliste jõudude vahel, noh nii nagu Hispaanias me nägime, eks ole, et valitsus ütleme poolt ja opositsioonilised jõud selgelt nii-öelda teisel poolel ja siis noh, ütleme, et sellest kujuneb üks valimiskampaania nagu pea argumentidele õnneks, kui eelmisel aastal oli meil riigikogu valimiskampaania, siis ei kujunenud näiteks Res Publica ja Keskerakonna vahel sellest niisukust peamist küsimust, et üks ütleb, et et sõdurid Iraaki ja teine ütleb, et sõdurit koju. Et, et see oleks, ütleme asi, mis, mis tõenäoliselt, et väga-väga emotsionaalsed ka lõhestas kogu ühiskonda. Nojah, meil ei ole praegu noh, europarlamendi valimiste eel võiks see teema muidugi üles tõusta, eks. Kusjuures seal, seal seal, sellel, sellel sellele ei vaidle vastu. Aga noh, sisalduse poliitilise valimisi meil praegu ei ole. Nii et ei saanudki seda kampaaniasse. Ja ütleme, Keskerakonna poolt sa nimetasid kesknädalat poolt, aga teiselt poolt ikkagi Sven Mikser riigikaitsekomisjoni esimehena on jälle esinenud väga tasakaalukate avaldustega, kuigi võib-olla jälle see on ka olnud üks põhjusi, miks ta on langenud erakonnakaaslaste tugeva kriitika alla, kuigi mitte justkui selle pärast. Aga võibolla võibolla võib-olla siiski ka natuke see segab, eks ole, et aga tegelikult tahaks võtta teist positsiooni, aga ütleme, nende üks nende juhte on väga selgelt. Sinna ma tahtsin, taastasin häda seotud tegelikult tegelikult veel see lõhe ei käi ju mitte erakondi pidi, vaid ka erakondade sees, kes Keskerakonnast rääkisid ise samal rahvaliidus kus ametlikult, et toetatakse, aga Jaak Allik on kategooriliselt vastu. Sama sama on siis seesama sotsiaaldemokraadid, kus Kaplinski motiiv pigem vastu, eks või noh, tead kindlalt vastu ja siis Toomas Hendrik Ilves, kes teatab otse, et kui me praegu ühes intervjuus ütles, et kuna praegu oma väed ära tooksin, siis oleks terroristide võit. Nii et noh, sellega, et mitte mitte ainult mööda erakondade vahel, vaid ka erakondade sees, nii ka ühiskonna enda sees. Aga see, sa nimetasid terroriste ja, ja kontekstis Hispaania siis siis siin võiks natuke arutleda sellel teemal, et kas nüüd see Hispaania uue valitsuse otsus ära tuua väedoon terroristide võitu ei ole, et kuidas seda käsitleda kontekstis ka Eesti või ka Poola või Suurbritanniat. Et kui need terroristid kusagil, ma ei tea, kas need, kes tegid selle pommiplahvatuse vei, kuna, kui, kui ta teatavad, et nüüd me oleme rahus Hispaaniaga Me oleme sõlminud rahu. Kuidas seda käsitleda, et see on nagu huvitav tegelikult. Muidugi ka siis lõplikult ei ole hispaanlased otsustanud ära tuua. Meil oli kuu kaunist oli 30 juuni, jah, ja jah, et ÜRO teeks nagu rolli murdma ja kuskil eelmisel nädalal vilksatas läbi kuuldeliselt Kofi Annan. ÜRO peasekretär andis mõista, et julgeolekunõukogusse võib tulla üks resolutsioon, mille sisu ma praegu tõesti ei tea ja tema ka ei teadnud. Ja see või see võib võtta ka eesti sisemiselt opon opositsioonilt siis nagu sellise vastase vastu trumbi käest ära. Kui ÜRO otsustab, et tema võtab nüüd selle Iraagi juhtimise ja missiooni juhtimise seal pärast kolmekümnendat juunit. Aga minu meelest on, et tal on madridi sündmustel, millest ei ole ka nii väga palju räägitud, on, on omamoodi ka see taust, et mingis mõttes just see madridi plahvatused paljastasid ikkagi selle noh, selle teise poole pale. Et kui seni on ikka väga palju ka neid sõjavastaseid argumente olnud sellel pinnal, et, et noh, nii-öelda mister vaest Saddam Husseini ründasite mingit ohtu sealtpoolt ju ei olnud, eks. Aga väga paljud on olnud nagu tõsiselt seda meelt, et näete, et last ei olnud Ameerikale vastast, järelikult nad ei olnudki üldse ohtlikud ja see kõik on nagu noh, ülespuhutud, eks ole, et mingit ohtu ju ei olnud, umbes, et tehti liiga lihtsalt noh, Iraagi, ütleme Saddam Husseinile, Iraagi juhtkonnale. Et siis noh, kui, kui antud juhul nüüd võib öelda nii, et Madridi plahvatused olid nii-öelda kättemaks Iraagi sõjas osalemise eest siis ikkagi see al-Qaeda ise sidus ennast Husseini ka väga selgelt. Ma ei tea, võibolla võibolla küll. No et selle selle pinnal ma ütleks, et pigemini need Madridi plahvatused tagantjärgi mitte ei vähendanud selle sõjakäigu legitiimsust, vaid suurendasid seda. Nad andsid tegelikult ameeriklastele võimaluse öelda, et nägite nüüd, mis, mis ikkagi juhtus ja mis oleks võinud juhtuda, kui me seda sõda poleks alustanud. No teemale suur, ma mõtlesin, tahtsin üks ta sellel teemal, ma oletasin, et see võib teemaks tulla. Mõtlesin selle peale, et Tallinnas pühavaimu kirikus on seina poolsada 11 nime. Need on britid, kes aastal. Tõenäoliselt nende vanemad ei olnud kah rõõmsalt, nende pojad läksid siia kuhugi Eesti ja Läti eest võitlema, kas, kas, kas nüüd see, et päris üks-üks-üheselt kattub, seda ma ei julge väita, eks, aga aga mingisuguseid, mingisuguseid mõttekohti võiks seal olla, sellepärast et samas stiilis. Kas Kosovos, meie, meie sõjaväepolitseinik olemasolu Kosovos, kas on okupatsioon või mitte, serblased võivad öelda Donnal panused ütlevad, et ei ole sama Iraagis. Kurdid võivad öelda, et, et vägede kohalolek seal on õige osa. Osa iraaklasi ütleb, et ei ole. Need kõik on natukene keerulisem. Et mina ütleks veel jah, selle kohta ka nii, et need on tõesti vägede sealolek ja see sõltub, võib natuke sellest, et et võib-olla ajas tähendus muutub, et ikkagi ühel hetkel, et ühel hetkel ikkagi olukord on selline, et tulekski nüüd ikkagi sellele Iraagi tsiviilvõimule asi võimalikult üle anda ja ja tõepoolest siis ikkagi igasugused võõrad seal on nagu parem, kui neid seal ei ole, segame selles suunas asi, protsesse seal liigub, eks jah. Aga ühel hetkel ongi nii, et võib-olla, et ühel hetkel saabub see hetk, kus tõepoolest need võõrad väed on juba hakkavad tõesti segama seal olukorda ja siis olekski On aeg nad sealt ära tuua, võib-olla eesti sõdurid ei peaks kindlasti need viimased olema, kes sinna jäävad. Nojah, aga ka see on asi, mida peab natukene veel ootama. Jah, tänase rahvateenrite saate hakkama sellega otsad kokku tõmbama, stuudios olid Heikki Talving BNS-ist, Vallo Toomet Eesti päevalehest ja Sulev Valner Maalehest. Soovime head kevade jätkumist ja kuulake jälle rahvateenrite saadet taid järgmistel pühapäevadel laupäevadel ikka. Kohtumiseni.