Täna on õnn soovida kõigile kuulajatele head teatripäeva ja rahvusvahelise teatripäeval jagatakse Ugalas ka möödunud aasta parimatele preemiaid ja kes need auhinnasaajad on, seda saab igaüks juba vaadata ise Eesti televisioonist siit tere kuulama teatri magasini, nagu ikka, ütlevad Pille-Riin Purje ja maris Johannes eesti teatril on keerulised ajad, peab vaatama ühelt poolt seda, et, et teater kui majanduslik üksus funktsioneeriks ja toimiks ja teisalt mõtlema ka sellele, et selles majanduslikus mõtlemismehhanismis säiliks loomingulisus ja sellises käopoja rollis on see Eesti teater kohati, kus siis ta pesa on, otsime seda käopesa ja käopesa otsimiseks ka üks hea põhjus nimelt Vanemuises esietendusse kuulus lavastus Mart Koldits tööna. Sellest tahame täna rääkida ja teine üks tore käopoeg on valmis tehtud. Ja teine käopoeg meie. Tänases saates on noortemuusikal kriis nukuteatri egiidi all tulnud ja seekord mängupaiku hoopis suur ja grandioosne linnahall. Ja loomulikult on saates ka intervjuud üks neist käopesa lavastaja Mart Koldits, aga teine käopesa Romdeni rolli kehastaja Riho Kütsari ka. Ja ka Andres Dvinjaninov iga kui kriisi lavastajaga. See siis tänase saatetunniplaan ja läheme siis sujuvalt käopesa poole lendu, seda käopesa otsima. Lendas üle käopesa on ühele põlvkonnale kultus, salasoovide peegeldus stagnaaja lõpust. Aga on ka üks teine põlvkond, kes pole sellest suurt midagi kuulnud ega näinud, et see on nende jaoks lugu, mis on nagu üks üks paljudest hästi kirjutatud näidenditest. Kuidas siis seda käopesa peaks vaatama, kas sina, Villeri, suudad näiteks unustada seda eelmist ja, ja tulla nüüd selle Vanemuise käopesa juurde sellise puhta lehena või jääb ikkagi see eelmine sind kummitama? No sa viitad Vjatšeslav Hvostovi lavastusel aastal 1985 noorsooteatris ehk siis tollal Salme tänaval kultuuripalees. Muidugi on see lavastus eredalt meeles, see oli vist üks esimesi lavastusi, mis lõpes saali püstitõusmisega, mis nüüd on üsna igapäevane vähemalt igal muusikali lavastuse puhul, aga siis oli sellel küllalt sisuline tagama või see peategelase märk, nööbi, mäss, sellega tahtsid kõik sisimas samastuda või sel ajal oli väga selge, mille vastu ühiskonnas mässata. Ja selles Tõnu kargi plahvatustikus rollis oli niisugune väga-väga uhke tähenduse väli. Selles mõttes muidugi oli hirm sinna Vanemuisesse minnes, et kui palju legend või mälestus sellest segab. Ja huvitav on see, et Vanemuise paar publiku hiti ongi niisugused legendis lepiga viitan ka muusikali viiuldaja katusel samas teatris, mis küll veidi hiljem siis Estonias on olnud legend, lavastus kui see käopesa noorsooteatris. Aga hämmastav oli see, et kui ma seal Vanemuise väikeses majas esietendusel istusin ja näitemäng oli alanud, siis kuidagi väga kiiresti see segav võrdlusmoment kadus. Ma ei ütle, et meelest pühitise quest kovi lavastus, sest ta oli väga ereda režiijoonisega väga täpselt niisuguste. Nüüd tagantjärele tundub, et isegi liiga täpseks, kalkuleeritud aktsentidega või efektidega kohati. Aga see, mis ma nägin esietendusel Vanemuises, oli ju ootamatult tasasem, sillitsetum, vaoshoitum ja mõnes mõttes ohtlikum, ähvardavam võib-olla, ja nii erinevad, kui on need ajad 85 ja 2004. Et ma tunnustan Mart Koldits lavastuses just seda ajatundlikkust või seda praeguse aja üsna sünget või lootusetult peegeldust selles tänases hullumajas või kombinaadis, nagu pealik promlen ütleb. Ja siinkohal jätame stuudio. Ja kuulame, mida noor lavastaja Mart Koldits ise esietendus järgselt oma tööst arvab. Tänapäeval ei ole mõtet teha, eks ole totalitarismi või mingi sihukese Reimi vastastükki, vaid see on puhas konformismi vastane on inimesed, kes on nagu mugavaks läinud, tuimaks läinud, siis tuleb üks vend, kes neile elu sisse süstib silmi lähenemine on, nagu ka see, et seal on niisugune rahulik, hästi masendav õhkkond, kogu aeg, see on üks asi, mis filmi juures produtseeris ja siis ma tahtsin ka seda, et oleks hästi masendav, sellepärast et tekiks tunne, et küsimus ei ole näkku ainult õe hirmus kartmises, nagu vaid küsimus on selles, et mehed kardavad rohkem kuradi ennast kui õde. Vabatahtlikud mõnes mõttes. Ta masendasid, masendasid mind küll üle selles pesas ja ma hakkasin mõtlema, et jah, et olen kohanenud ja olen kohandanud ennast siia maailma, aga kui ma sind maailmast ennast nagu välja murran, siis minu nagu šansid ellu jääda järjest vähenevad veel, et kuhu ma ennast murran. Minu küsimus ei ole nii kahandanud masendunud minu jaoks oli see väga isiklik lugu, sest mina töötasin enne, kui ma kooli astusin, mõtlesin reklaameet, töötasin turundusjuhina ja siis ma tundsin, kuidas stereo muutus monoksia. Kuidas kolmemõõtmeline pilt muutus kahemõõtmeliseks ja siis mul oli seal tõeliseks. WCs kästi, väike peldik, seal oli peegel seina peal. Ja siis, kui ma täpselt promdoni lõpumonoloogi, siis istusin seal peldikusse, juhtusin oma nägu, vaatame siis ma vaatasin, vaatab laiba nägu vastu. Siis sellest hetkest otsustasin, et ma saan oma hirmust üle, lähen proovin avastaks. Kui sa seda ei karda, et siin tuleb uuskombinaat selles samas ametis ja neelab Muidugi on, et see ongi selles mõttes, miks mina ei nõustu sellega, et öeldakse, et võib-olla tänapäeval enam midagi ütlevad ju, see on ju väga otsene see lugu, et ükskõik kus oled ja kui hästi sul väliselt minna, see küsimus väga teravalt kogu aeg üleval olema, et sa nagu käituksid rohkem nagu seda, mis sul endal vaja on, mitte seda, kuidas grupil vaja on, et konflikt on ju kogu aeg igas grupi olukorras on see sees, nii et selles mõttes. Ma ei arva, et see väga mitte tänapäeva lugu on. Kujutan ette, et mis võis tähendada 85. aastal, kui Gorbatšov sai võimule esimest korda võis rääkida nendest asjadest ja siis või see Magna tippolija selline riigikord ja esimene tükk, mis üldse üle piiri sihuke vist lubati teha. Ja noh ma kujutan ette, mis tollel ajal võis tähendada, et siis oli lihtsam seda vastu võtta. Eks tänapäeval on inimesel raskem seda vastu võtta, et ma olen kohanenud, sest demokraatia tekitab sellise näilise olukorra, kus vastutus langeb üksikisikule, et noh, ma olen ju vabatahtlikud nagu need haiged, kes on vabatahtlikud. Küsimus ei ole selles, et õde on niivõrd rets. Võtan selle demokraatiaga oli ka seal selline lugu, et me otsustame, me mängime seda demokraatiat. Lõpuks see viska krahhi, saabki. Surma kuulutada demokraatiasse on sisse kodeeritud see, et eks ole, enamus otsustab, aga mida teab enamus poliitikast, mida teab enamus riigi juhtimisest, et see on sisuliselt sama hea kui panna need kroonikad seal nagu hääletama. Et demokraatia on ka selles mõttes noh, ikka kaugeltki mitte ideaalne riigikord, aga no mis sa teed, tan halvimast parim. Kui inimestel on vähemalt näiline otsustamisõigus, siis nad vähemalt ei hakka ronima. Küüniline, aga noh, nüüd on sul see vastus on olemas, et kohu sellel promdenil minna on, kui ta astub aknast välja. See, see ongi see, et, et noh, mina kaheksale otsustasin lavaks ja nii edasi, aga nüüd kooli lõpupoole, kui üks egolaks tuleb teise järel, et siis nagu Kooli turvaliste seinte vahelt välja, see on küsimus, mida peab suisa nagu jõuga hoidma, näkku, pidevalt üleval, et mis kuradi kunstnik muidu tunnen seda, kuidas kuna need vanad vahendid endas elu sees hoida ei aita, tuleb otsida midagi muud, et kogu aeg peab otsima mingit värskust endas, sest elu pakub kogu aeg valmis vormena sisse teatud vanu vorme, muutudki mehhanismiks, lihtsalt kuse nende järgi käituda, seda loovat seisundit säilitada või noh, siis on ju väga raske ja ega mul salati õnnestumine väga harva õnnestub igal inimesena. Eks see on üks põhiküsimustest elusest. Vana konformist võib ju mõelda nii et tegelikult sellised liivaterad seal hammasrataste vahele nad lihtsalt rikuvad mehhanismi või et millal sa siis oled see liivatera ja millal sa siis oled see, see nii-öelda, see tubli masina hammasratas, et, et kas siin on ka mingid kompromissid nagu võimalikud või, või, või, või, või kuidas? No kompromissid? Ei no vot miks see välja jalutamine just oluline on, on see, et vabandust väljenduse eest, aga et kui sitt haiseb, siis võta näppida ära siis mine mujale üritama, et noh, see on ju selge, et sa ei saa töötada pangas. Kui sulle ärikapitalism põhimõtteliselt meedet, siis sa hakkad seal mingeid panka ümber korraldama, see võimatu, sest inimesed tavaliselt saavad terroristid. Scanlon see välja jalutan, ongi see, et muidugi alati hind sellest maksta, sa pead millestki loobuma, selle nimel, ekspõhine asi ongi see, et ei juleta loobuda või noh, et see välja jalutamine on see, et, et sul on negatiivsed küljed, aga samasugune haading ütleb mode vaja, et ma ennast nagu jänku nahas hästi tunneksin, et kui ta nagu ei julge enam võidelda, ei julge enam nagu olla see, kes ta on, et siis ta saab elus kogu aeg haiget, eks ole, siis ongi üks viis lihtsalt pugeda oma haiguse taha ja nagu Tammsaar ütleb, et inimesed on tavaliselt väga uhked oma haiguste, ülejäänud nagu puhkustavad nendega ja naudivad oma haigust. Ei, ta on siis, kui McMurphy tuleb, ütleb, et sa siit ei ole haige, vaid lihtsalt kuradi oled möku, siis loomulikult paneb igast teooriaid välja mõtlema. Kas need roll oli kerge jaotadega teadsid? Troll oli küll kerge jaotada nagu vägisi üritasin ennast teistmoodi nimetatud, tõstsin seal kaarte ümber, aga nagu täpselt see gamma oli esindatud üldse siin Vanemuises, tegelikult on siin ikka sitaks ja trupp on siin on palju selliseid inimesi, keda Tallinnas ilmselt ei teata, aga kes, kes on tegelikult noh, ikka ka juba ütleme sinna Üksküla kanti näitajaid. Ei saa võrdlusest üle ega ümber minagi. Ja kui meenutada omaaegseid lavastus, siis see meenub ennekõike Tõnu kargi suure soola esinemisena. Seekordne lend üle käopesa on tunduvalt ansamblid, ruum, et seal võib-olla sellist üksik tähte, kes teised lihtsalt nurka mängiks oma paisunud energiaga. Sellist meest seal ei ole. Ja kui nüüd mõelda, et mis on McMurphy roll selles, Mart Koldits sa versioonis, siis ta mõjub nagu sellise paraja jõhkardina, aga tal nagu ei ole sellist oma suurt missiooni, mida mulle meeldis mõelda sinna kargi rolli juurde. Ta on lihtsalt selline tüüp, kes võib olla, kas solvab sind trollibussis või tuleb sul kuskil tänaval vastu ja ütleb midagi, et sellist ärkamisaegset eufooriat mina Hannes Kaljujärve Mcmorfis ei tajunud, aga loomulikult on ju aeg teine ja, ja noh, eks siis teater ole ka ju väga ajatundlik. Ei saa nüüd teda süüdistada sellises pragmaatilises poliitika mängus või kõikvõimalikes kuluaari tempudes, aga temas on nagu mingisugune kalkuleerivam hoiak, tundub mulle. Nojah, võiks ju mõelda, et Kaljujärv on ka tüübilt niisugune ürgnäitleja nagu kark ta ongi huvitaval kombel mänginud, mängis ka Nipernaadit, keda Tõnu Kark filmis mängis. Aga selle McMurphy puhul jah, tundub mulle ka, et, et kui siin keegi arvustaja ütles, et temas ei ole seda inimlikku soojust, kas peab teda selle loo loogika järgi üldse olema Mcnefised, et ta ikkagi tahab olukorrast puhtalt välja tulla, kohaneda, miks mitte hasartmängudega teised patsiendid lihtsalt paljaks koorida ja kui ta saab aru sellest, et, et siin ei pruugi kehtida need tähtajad, mis vanglas, et öeldakse, et tema seda sundravi pikendada, siis ta ju püüab kohaneda nende mängureeglitega. Võib-olla tekib isegi küsimus, et, et kas temaga äärmuslikum tegude rätsiti, ründamine niisuguse? Tüübi puhul ongi usutav, äkki see ei ole nii spontaanne rünnak, äkki see on kuidagi nagu kalkuleeritum, aga noh, see on selline tunde küsimus juba kui sellest tegelaste galeriist ma ennast kellegagi nagu samastada oleks tahtnud, siis, siis sedapuhku oli minu hingekangelane sugugi mitte McMurphy, kuigi ma jumaldan näitleja Hannes Kaljujärve vaid vaid see hingekangelaseks, ma tahtsin nagu mõelda enda jaoks indiaanlase pealik Romdeni, keda mängib Riho Kütsari, küll on endal ka olnud seda, et lihtsalt tõmbunud nagu kookonisse ja ei viitsi enam kontakteeruda selle maailmaga, tundub, et nii palju energiat läheb raisku igasuguste lolluste peale, et paremini et olla ja mõelda üksi oma mõtteid ja mõnes mõttes siis ka nagu tunnustada ja tunnistada seda idiootsust, mis ümberringi käib, aga et siiski nagu kellelgi oli huvise promden üles äratada ja sellel promdenil oli siiski nagu see soov ja tahtmine sellest hullumajast ära joosta, et jah, et siin sai küll enda käest küsitud või peaks ikka midagi ette võtma või et äkki on veel liiga vara lihtsalt oma heade mõtete seltsis ja valitud parimate sõprade seltsis olla, et võib-olla tasuks tõesti veel väikest viisi maailma murda või kangutada. Vot sellised imelikud mõtted mulle ka meeldis väga Riho Kütsari suverään. Roll, ja kui seal Vassarmanni näidendis rõhutatakse seda, et see indiaanipealik on hirmust väikeseks jäänud, siis vaat seda ma Kütsari puhul ei tajunud. Minu meelest oli ta küllalt pikk algusest peale ka ka sisimas selgrooga inimene ja, ja see vaikimine oli minu meelest küllalt teadlik valik või see ei olnud ärahirmutatud inimese valik. Ja sellepärast ka finaal, kui siis promden on ju see, kes sellest vaimuhaiglast ikkagi ära läheb. Ma ei tea, kas ta nüüd läheb maailma parandama või midagi korraldama, selles ma kahtlen, aga võib-olla ta siiski leiab mingi paiga või leiab oma sisemise rahuga mingi võimaluse edasi eksisteerida seal nii-öelda vabas maailmas, iseküsimus kas see kombinaat ei ole igal pool mitte ainult nende roheliste seinte vahel. Jah, kombinaati või hullumaja? Siin on juba väga tugev paralleel ju näidendis endas sisse toodud, aga vaatame, kuidas seal käopesas meeldis elada, olla ja tegutseda. Riho Kütsari. Mart Koldits on uus tegija. Et kuidas sulle tundub, et kas poisist saab asja, kas lavastajast saab asja? Või siis on juba asja saanud tõesti tudengina nii küpselt arutleda, tõesti, müts maha, ma arvan kindlasti, et see tulevikumees nendel noortel tulijatel on neil nüüd mingisugune käekirjavahe ka või, või sai juba õige mitu aastat teatrist olnud, et oskad nagu niipidi ka vaadata, üsna peen värk ära tajuda mingit käekiri, aga üldiselt. Mul isiklikult, ükskõik, on ta siis lavastajatudeng või, või näitleja, noor, kes tuleb, kellega koos töötad. Mulle tundub, et minul isiklikult on lihtsam ühe laine peale saada nendega, kes on ka Normeti õpilased. Kui me nagu mõtleme ühtemoodi võib-olla või kuidagi niimoodi või noh, kui palju. See juba legend, materjal, niisugune ja filme eelmine lavastuse, kui palju see ette mingeid hirme tekitas või kui palju see kui suur see väljakutse tundus? Hirmu ei tekitanud absoluutselt mitte, sest et ma ei ole ju näinud seda kultuslavastus noorsooteatris filmi ma nägin 17 aastat tagasi, ma ei mäleta üldse mitte midagi ja kui proove tegema, siis ma lugesin romaani läbi, püüdsin selle hästi ruttu ära unustada, sest näidend on ikka eraldi asi, mida me praegu mängime. Me võime tuua küll igasuguseid paralleele ja asju, et vat romaanis oli nii ja mingeid käike psühholoogilisi põhjendusi otsida, aga lõpuks jääb ikka see, mis näidend seal. Aga, ja see aukartust ei, mul ei olnud. Ma oleksin nagu puhta lehena selles mõttes, et väga huvitav materjal, eks ju. See oli igat tiin nauditav ja väga-väga hea töö. See andis. Ma julgeksin väita, et mitte ainult mulle, vaid vaid kõigi meie trupiliikmetele andis väga palju siia. See oli meie meile kõigile oluline töö. Sina ise oled selles indiaanlase rollis vaat et veel kõige keerulisemas rollis ühte hullumaja mängida, seal on nihukest välisGaragdeelsust, võimalike teistel on paljud head teksti antud, aga, aga noh, tegelikult see indiaanlase roll. See on ju loo üks võtmekujusid, et valesti taga sõbraks saanud. Ma olen ta kindlasti sõbraks saanud, sest et see on vana asi, et näitlejana on lihtsam mängida oma tüübi sarnast kuju, olen introvertne sell, no see on lihtsalt üks asi, aga selles mõttes Marta aitas mind väga palju. Ta ütles meile prooviperioodi alguses keet näidendis promdelile kirjutatud sisse monoloogid, et enamus kordadel on need ära jäetud, aga temagi kindlasti ei jäta ära läinud, sest tema arust promdon on just see siduv tegelane läbi, kelle pilgu puusasi toimub, nagu romaanis, eks ole. Muusika bändi peale, et kui vaata, mul oli kaks küsimust, oleks muusikaga. Kuivõrd sa ise seda kombinaati enda ümber tajud või kui palju see sind ennast ahistab või kui suure või väiksena sa ennast tunned. Kui see kombinaat, võta nüüd selle maailma võrdkujuks, kus sa ise elad. Eks ta ikka mõjutab meid kõiki, noh selles mõttes mardil oli ju, tal oli täiesti selge nägemus kogu see masinavärgi asi, mis ta seal olid, muidugi see mõjutab meid kõiki ja selles mõttes ma tunnen ka promdoniga, elas sõbrana, et ma olen ise Maalt ja mats linnas ja ma tihti tunnen, et tahaks tegelikult kuhugi mujale kuuluda, mitte linna, vaid maale, maale tahaks tagasi, mis ma ikka seletan. Aga amet on selline. Käärid see on ka see, et see indiaanlane ju lõpuks läheb, aga see küsimus, mis meie kõigi ees seisab ka nendest, kes tahavad siit ära, et kuhu on minna, see on niuke väga eksistentsiaalne, et kas sa oled nagu sellele vastusele lähemale jõuda? Jah, see on raske küsimus konkreetselt siin lavastuses oli oluline siiski promdonil jõuda selleni et ta läheb. See ei olnudki nii tähtis, kuhu ta läheb, ta jõudis selleni, et ta siiski ajas lõpuks selja sirgu, pea püsti ja läks, aga jah, kuhu minna? Ma ei tea, paljud, ma arvan, salgavad oma sisimas midagi maha, ükskõik mis see siis on, on see ometi valik või elukohavalik või elukaaslase valik või mis iganes, et inimene tunneb, et ta tahab sisimas midagi muud, aga Ta nagu ei asu võitlusse sellega, et, et saavutada oma sisemuses kooskõla rahu, ta laseb sellel masinal enda peal olla. Seal see on raske otsus juba selleni jõuda, et minna, aga jah, kuhu? Noh, ei tea. Arvan, et kui see otsus on tehtud, et sa jõuad otsusele, et minna küllap siis leiab ka, kuhu minna. Teater. Teater kui maailma mudel, kui palju selles on neid kompromisse, kui palju selles on kaitset Nende kompromisside vastu või selle muu süsteemi eest või kuidas selles teatris tunne, et selles mõttes. Ja need käärid on küll, ma tahan kuuluda kuhugi mujale keskkonda, aga ma tahan teha seda tööd ja selles mõttes need käärid mind väga valusasti lõika praegu. Näitlejaamet Mulle tundub, et see on minu jaoks õige. Vähemalt praegu tunnen nii, alltükke on rolle, mis kuidas öelda, mis nagu toidavad nii palju, et sellest piisab kauaks ajaks ja see uus tükk ka tundub, et see toidab päris hästi. See on hästi mõnus tunne, kui, kui näitleja saab tunda, läheb korda ja seda on hea mängida ja rõõme. Aga kompromissid, teatri looja kompromisse tuleb muidugi teha, sest ma just enne etendust poistele rääkisin, et mul on üks visiit kodust, kuhu ma olen kirjutanud kõik oma esietendused juba lähevad meelest ära, mis teha, siis ma vaatasin täna, et igavus on mul 47. tükk ja siis ma lasin kogu selle rivi silme eest läbi, mis seal kirjas on. Siis ma koputasin endale vähemalt, et issand jumal, asja on tehtud. Seal oli loo kombinaadi toodangut oli hästi palju, mis on talk sead oleks tulnud. Oleme läinud kompromissile, oleme teinudki siukseid tükina, näitleja peab nii tegema, loeb käskra seina pealt, mängid seda rolli, okei, teeme, et selles mõttes tükid, mis toidavad ja korda lähevad. Vähemalt raudselt ma arvan, et ma ei ole ainuke, kes kui palju on sellest 47. need, mis sulen eredalt meelde jäänud, mõned ikka on, jah, ma mõtlen su jaoks tähtsad, mis mulle omal ajal korda lähevad. Võib-olla neli, viis, kuus kuskil seal suurusjärgus umbes, sest et oleks näiteks oli meil kunagi selline tüklockillertsioon, vuh siis suveteatri Robinho, muud laulatus ELi, ütleme ka näiteks teatri teisel pool, need olid sellised enda jaoks olulised. Ma loodan, et käoosa saab gaasi hulka. Käopesa see romaan ja ka näidend on ühelt poolt kantud tugevast protestivaimust ja sündinud sellise protestikultuuri linnalt, teisalt on tema suur vastuolu selles, et tegemist on siiski sellise Velmeid pleiga mänguga, mis kerib ennast ise lahti ja kus küsitav on see, et kui suur seal üldse saab olla lavastaja roll. Et ehk ta on ainult selline lugu, mis pakub näitlejatele head mängumaad ja ei saa salata, Ta käopesa on ka ju näidend, mis eeldatavalt toob teatrisse publikut. Seega ta on tõhus panus ka Vanemuise teater, Tri majandusolukorda ja ühtlasi tähendab see seda, et tema side sellise tootmise ja kombinaadiga on vast tunduvalt tihedam kui seda võib-olla sellise kontrakultuuri grand õudu männi Mati Undi tööd Vanemuise teatris. Aga nüüd teeme saates kannapöörde ja räägime hoopis sellest maailmast, mis ju tegelikult ei varjagi oma vabrikulist loomust oma tööstuse nägu. Ja see mäng on muusikalimäng. Sedapuhku esietendus sel nädalal suure menuga nukuteatri egiidi all kriis, noort muusikal, mille lavastas Andres Dvinjaninov. Ja see kriis on toonud karjatavalt suure publikuhuvi ja 15 etendust on juba publikust tulvil. Samas oli esietenduse päeval ka selline hea ja kerge olla seal saalis. Jah, ma teadsin, kuhu ma läksin, et see on veidi mannaroosa maailm, kus puberteediealised noored inimesed ajavad omi asju ja kus vikerraadiokuulajal võib-olla poleks üldse nagu kohta, see on ju lavastus hoopis teistsugusele auditooriumile. Aga miks me temast räägime, Pille-Riin Purje. Ikka tore küsimust küll. Ma arvan, et on mõtet rääkida, kuna tekkis mõtteid ja üks põhjus muidugi, miks niisugune menulavastus võib hinge rõõmustada, on tõesti see, mida ka tegijad ise rõhutasid, see energiapuhang, mis lavalt jõudis meieni ka 30.-sse ritta Linnahalli tagaseinas, milles kindlasti suur osa on Jüri naela liikumisseadetel ja palle palme valguskujundusel, sest need massid seal kohal olid väga virtuoosse liikuma pandud ja väga energiliselt. Tantsima, aga ma arvan, et see üksi võib-olla ei, ei, vääriks siin käopesaga paarisrakendis rääkimist. Mind üllatas selle lavastuse tonaalsus mõnes mõttes ütles ju see kriis on nagu riskijärg, risk oli siis Eesti oma muusikal, mida nukuteater mängis suveõues, mida Andres Dvinjaninov ise kirjutas ja lavastas ja seal ka tegelasteks koolinoored. Aga kui risk vaatamata samuti humoorika le energiale oli ikkagi põhitoonilt või finaali sõnumile minu arvates üks romantilise paatosega lugu, kuigi seal oli ka teadlikku pedagoogilist aspekti, aga ikkagi oli seal olemas õnnelik lõpp, siis miks mind huvitas ka Andres Dvinjaninov või käest küsida, et kas ta on hakanud täiskasvanuks saama lavastajana, et selles kriisis oli väga palju minu silmale väga palju irooniat isegi võib-olla küünilisus niisugust täiskasvanulikum kõrvalpilku, sellele pubekate maailmale, sellele sädistavale totrale kindlate mallide järgi lavale, kus ei tohi üksteisest erineda ja seda kõrvalsuhet vähemalt peategelaste rollidest võis väga selgelt välja lugeda minu meelest eriti Priit Võigemasti tännist võib-olla kõige koomilisemalt just temast, et see distants oli see, mis väärtustas minu jaoks seda iseenesest ju võib-olla totralt süüdimatut. Kuule, sa istud kolmekümnendas reas ja hakkad arutama nüüd mingisuguseid nii-öelda psühholoogilisi rulli jooniseid, seegi on juba minu arvates sündmus, et näitleja nagu jõudis või, või kiirgas nii kaugele. Aga teisalt oli siiski selles seltskonnas esietenduseks saavutatud selline koostöö, et järsku olid lavastuse rütmid kõik suurepäraselt paigas, et midagi sind nagu ei häirinud ega seganud. Sa võid täiesti lustiga nagu kaasa elada sellele show'le, mis seal käis ja noh, minu jaoks ta jäi ikkagi selliseks veidi roosaks, roosaks, irooniaks, siis oi-oi-oi kui naljakas, aga see maailma mudel toimis väga hea tempoga ühelt poolt see hoog ja jõud, mis sinna sisse oli pandud, teisalt siiski Eesti näitlejate ja lauljat, et juba teatud professionaalsuse osavus sedalaadi žanrit, et nad valdavad, tuleb tunnistada igatpidi professionaalne töö ja rõõmuga tehtud töö. Ma olin ikkagi teatrisündmusega ka nagu kokku puutunud seal, aga nüüd annaks sõnajärje jälle lavastajale ja Andres Dvinjaninov ele. Ja loomulikult ma ootasin teid juba ammu. Andres Dvinjaninov, kui tihti sa autogramme annad? Tegelikult ei anna üldse väga tihti, et eestlased on väga tagasihoidlikud ja nagu me äsja nägime, siis tegelikult autogrammi küsi, oli laps, on juhtunud naljakaid lugusid mul elus kus Soomes on mul väga palju häid sõpru, kes on väga head näitlejad, aga tuntud koordiks Tampere töövel teatri näitleja Ilmari saare lainen, kes on Soomes tuntud, tuli siia ja mina ütlesin talle, et minek või, ja kui oli väga meelisi tööd, tšauhh, tšauhh. Ja mina ütlesin, teate, et mina nüüd mängin ka siin meil ühes seriaalis ja tema oli seriaalides kõvasti mänginud Soome televisioonis ja sisse olime Viru hotellis kahekesi, sest just siis, kui ma olin seda talle rääkinud, siis ühel hetkel astus sisse ning Soome turistide seltskond, kellest kõik naised irdusid, liikusid ilm Orissaare laises suunas nimmarhit küsima. Et siis see mõte oli siis selles, et mitte keegi ei ole meist kodumaal kuulus. Pika näoga vaatasin, kuidas saare lainena oli Eestis tuntum kui mina. Samasugune juhtum juhtus Narvas. Narvas olin ma äsja Vene telesarja võtted tall mängides Narva tollipunkti töötajad ja seal olid väga tugevad vene näitlejad, happy teatri näitlejad. Ja ja nemad küsisid, et kas sina ka mõnes mänginud seriaalis mõtlesid ja mängin Eesti kõige tuntumast seriaalis juba ligi 10 aastat ja kui siis tollipunkti uksed avati, et rahvast läbi lasta, täitus see Narva elanikega see tollipunkt, kes kõik rebisid autogramme Moskva näitlejate käest. Kuni lõpuks tollipunkti ülem halastas ja võttis minult ka ühe autogrammi. Nii palju siis autoga grammide andmisest, et tegelikult eestlane ei küsi autogramme, aga lapsedki. Sa ei mäleta seda hetke, kui ma küsisin sinult autogrammi, kui sa olid noor pikajuukseline näitleja ja sa vastasid mulle häbelikult, aga mul ei olegi autogrammi. Ahaa, vot sellist asja ma ei mäleta, mul ei ole autogrammi. Huvitav, noorpõlves me oleme kõik vaimukad olnud. Aga autogramm on mul tõesti nigel siiamaani insener välja, selline puder. Kas see oli siis pikk mõtisklus eesti näitleja raskest elus, aga tegelikult on sul ju täna ikkagi suur päev, kas sul on olnud kunagi nii suur auditoorium võinud jätta Õnne 13 kõrvale? Loomulikult, kas küsimusele ma vastan, et ei ole? Katsume siis esitada mõnda intelligentsemad küsimustest, sa ennem rääkisid, et plaanis on teha selle lavastusega eesti muusikalide rekord, milles on siis selle edu, uriseb sisse meil ja. Ma näen siin intervjuud praegu siin nurga taga, kui sa tuled sama teed. No tšau. Et selle edu võti siis edukalt ja hästi valitud ja kavalalt valitud sihtauditoorium või, või mis, mis sa arvad? Magnet, mis toob, see koosneb väga paljudest erinevatest keemilistest ühenditest, mis lõpuks moodustavad ühe sellise energeetilise magneti üks hetk. Ja osaled seal või kuule, võta mu riided kaasa ja võta mu kotid. Olen ka sinna ikka tulema ikka. Oota ära. No lihtsalt ma nimetan seda siiski vist ka tähtede seisuks, et on olemas sellised näitlejad, liikumisjuhid, muusikajuhid, lauluõpetajad, senine ansambel, tagala, kindlustaja, teatri meeskond, kõik, kes seda asja lavale tõid, tahtsid seda tööd teha. Me olime tülli minemas, kui Irina Rael ja Jane Miller koreograafidena ja Miša Hertz ja Zoja Hertz laulu muusikaala eest vastutajate, näe mina kui nii-öelda stseenide lavastuses vastutavana tahtsime näitlejaid kasutada pidevalt, meie tahame tööd teha, meie tahame ka ja meie tahame ka tööd teha, nii et see oli just nagu luik, haug ja vähk, kes nagu oleksid tirinud seda meeskonda, kes laval on enda poole, kuid kõik õnneks ei läinud luige, haugi ja vähiteed, vaid see kolmik pööritus äärmiselt sümpaatseks energeetiliseks tervikuks. Kui erinevalt sina ennast tunned, kui sa teed, ütleme, väikest minimalistlikku Kunksmoor NUKU teatris või kui sa teed siin linnahallis suurt projekti, mis peab tooma massid teatrisse Ma nüüd päris ausalt ütlen, siis ei ole minu jaoks vahet, vaataja on tegelikult üks loomulikult, et on olemas erinevad käsitööst. Seda vabriku kujundit on siin täna laval kasutatud ja ka kuluaarides, et, et kuivõrd see muusikali maailmas Tööstuse haa, tööstuse vabrik, no minu energiavabriku termin ei puuduta absoluutselt ärilisi perspektiive muusikalitööstuse kohta, kui sellise kohta ei oska mina kommentaare anda, sest mina, eesti muusikalid tööstuses ei ole osaline. Mina olen siin ainult palgatööline. Hästi, hästi, hästi noh, ma mõtlen, et mida võiks teha loomulikult jah. Aga tööstuslike küsimus ikkagi, siiski on arukas küsida Meelis Pai hästi, aga energiavabrikust rääkida võin ma küll. Ja minu arusaam muusikalist, kui, kui žanrist on, on siiski selline, mis võiks tegeleda erinevalt, ütleme Madis Kõivu või kellegi teise sügavates alateadvuse ja ületeadvuse sfäärides liikuvate allusioonide illusioonide tekkega, siis muusikal on ju, võtame sedasama Chrissy loo. Midagi lihtsamat, midagit riviaalsemat ei ole olemas. Mis seal salata, kui me hakkasime tegema nukuteatris riski kolm aastat tagasi, siis me pöördusime erinevate eesti dramaturgi ta või või näitekirjanike poole ja palusime neil kirjutada meile noortele muusikali libreto. Väga paljud ütlesid lihtsalt aitäh. Me ei soovi, kuid oli ka neid, kes kes kirjutasid ideekavandi. Ja see oli täpselt selline, nagu on kris. Muusikali juurde peab kuuluma üks väga lihtne asi, meie akud, mis on saali tulles tihti väga tühjad. Me oleme tihti ka saali lihtsalt niisama, et noh, näidake siis meile või noh, mis siis on või et need akud meil saalis istujatele peavad saama ääreni täis ja rohkemgi, millised akud, vaimsed, füüsilised, hingelised, energeetilised tegelikult needsamad, mis on ju oma teatriski, kuid muusikalil on selleks 100 korda rohkem võimalusi. Et inimesed, kes tulevad sellest siiski väga hallist sombusest päevast siia. Kuule, aga vabrik on selline konveier seal või kuidas, kuidas sa seal taga neid näitlejaid nagu näed, või kasse konveierimehhanism ka hakkaks näiteks tööle, kui mängitakse. Ma ei tea, mitmendat etendust. See on täiesti olemas ja paraku ei ole muusikal midagi erakordset kondeyerduses. Täpselt sama. Woody mängin ma repertuaariteatris igal õhtul veel täpselt samamoodi, just nagu konveieril mängin etendust, lõks või mis iganes, 75 korda ja see on täpselt samasugune konveier, siin tuleb mängu lihtsalt pisikene, selline professionaalne moment, et sa lihtsalt pead igal õhtul olema just nagu esimest ja viimast korda laval. Näitleja, see, see, see tunne peab olema. Ja nii, et, et siin nüüd muusikalikonveieril või tavadraamakonveieril. Ma ei näe absoluutselt mitte mingisugust vahet. Olen Soomes mänginud näiteks 91. aastal kahe kuu jooksul 83 etendust üheksa etendust nädalas. Ja see ei olnud muusikal, see oli tavaline puhu lavastus. Ja nii kolmel suvel veel, et muusikali täna lahatakse meelsasti kui show business i kui kapitalistliku maailmakonveiertööstus äriprojekti ja see on tore, lahake. Kas sul mingit hullumaja tunnet ei tekkinud, alistades seda ruumi alistades seda linnahalli kõiki neid näitlejaid ei saa ju. Ma ei usu sind, kui sa ütled, et see oli üdini loominguline igal hetkel ja vaba ja Loovia lehtedelt. Oli see, ma ei, ma ei mul ei ole vajadust nagu seda tõestada millegagi, aga aga minu jaoks oli see äärmiselt sisukas töö. Äärmiselt sisukas töö näitlejatega, kes laulavad. No lihtsalt sõnatuks tegevalt Evelin Pang, Andero Ermel Võigemast, Priit, Karin Tammaru ja nii edasi nemad jätkavad nüüdsest iseseisvat elu ja mul oli ülimalt hea meel eile jälle kontrolletendust Keila teada anda, et lavastaja on surnud. Ma ei näinud ja laval, lavastajad, ma ei näinud enam skeenima, ei näidata enam tehnikat, vaid see orgaaniline tervik, toimised töötas ise. Energiahoog pritsib üle ääresaali 4000-sse publikusse, et mul oli selle üle väga hea meel. Ei, mul ei ole mitte midagi kommentaariks öelda. Lugupeetud Pille-Riin Purje küsimusele, et kas tõesti asi ei olnud tehniline ja nõme ning mõttetu ei. Ma saan aru, et sa tahad öelda, lavastaja on surnud, elagu lavastaja. Aga kui sa teed demonstratiivselt noorte muusikale, kui palju sa pead ise olema see naivism teismelise tasemel, kui palju sa pead olema täiskasvanu, sellest üle kasvanud? Jah, mind on nimetatud küll ebaküpseks inimeseks ja liiga siiraks ning südameks rikuks see mind ei häiri, vaid vastupidi, see rõõmustab mind. Ma ei arva, et lastele või noortele tehtav teater peaks olema tehtud kusagilt ei tea kust, mis tasandilt ülevalt alla vaadates vaid see võiks siiski olla siiski endast lähtuv. Jah, võib ka nüüd publikust lähtuda, aga ma vaatan oma 19 aastast tütart või 13 aastast poega või seitsmekuust, poega mulle tundub, et nende mõistmine on üks maailma keerulisemaid teadusi aru saada, mis toimub selle seitsmekuuse lapse peas, kui me täna sõidame autopesulasse, tema istub tagaistmel ja mina istun eesistmel ja hakkavad need veevood vastu klaasi käima, taipan liiga hilja. Ta on seitsme kuune ja ta vaatab seda, mis toimub, et ainult üritan nagu tagasi rääkida, et ta ei kohkuks või mis iganes, on ta kas seitsmekuune või seitsme aastane. Väga suurt vahet ei ole, need mõtted või tunded või emotsioonid, mis tekivad, on, on täiesti kujuteldamatult. Missugused need võivad olla. Seetõttu ma absoluutselt ei spekuleeri sellel teemal. Olen hea laste ja noorte lavastaja või mitte. Seda ütleb meil kohe kohe see saal siin ise. Aga küsimusele ma vastaksin jah. Loodan jääda lapseks. Ja nüüd on viimane aeg kontrollida, kas Andres Dvinjaninov on autogramm. Pillerin. On kyll, mul on mitu autogrammi aja, näiteks täna andsin Chrissy plakatite peale kirjutades autogrammi ja kirjutasin ilusasti pikalt oma seal oma nime ikka sa alasiniksegi oma koht, väikene, isegi välja. Ifi kaitseni õlan, äikenegutatu siis tätoveering ei erinegi väga palju sellest, kui sul ei olnud. Ja ma üritasin, linnasin parimat, ma tänan teid mosoovita, elektrotuleksite jälle meie juurde vaatama ja mängige ikka Chrissy laule, sest Chrissy muusika mulle ka väga meeldib endale ja see esitus, mis eestlased on teinud, on minu arvates maailma üks parimaid, ma ei tea, kas ta nüüd parim on, aga kuskil esikolmikus ta võiks minu andmetel olla. Muusikal on ju ka üks selline žanr, kus üsna täpselt on ette kirjutatud selle spetsiifilised tunnused ja, ja kindlasti on muusikali jaoks oluline see, et toimub seal keskpaigas, mis toimub, millised kataglüsmid, millised üleelamised, lõpp peab olema häbi end. Ta on õpetanud juba Ameerika filmid, et kõik peab ikkagi hästi lõppema ja tegemist on ju meil ka siin Ameerikas, muusikaliga ja loomulikult tekib kohe küsimus, et kas siis happy end on olemas ja kui mu laps minu käest seda küsis, kes seda lavastust ise veel näinud ei olnud, et kuidas siis see lõpp ka oli, et oli happy end siis jäin nagu kahe vahele, et vaata veel pubeka lugu ei oska isegi öelda, kas oli happy end või, või, või seda ei olnud. Mis sa kostad. Ja siis, kui sa edastasid mulle selle oma lapse küsimusele. Õnneliku lõpu kohta, siis sattusin mina veel suuremasse segadusse, jah, tõepoolest, mis mitmekihilisest või mis süvapsühholoogiat muusikalist taga ajanud, sellel teemal sai kuluaarivestlustes ka nalja visatud ühe kõrvalosatäitjaga, kes meie kolleegi mängib raadiomeest Sepo Seemaniga, aga midagi jäi mul hinge kriipima. Selle lõpu puhul ma sain aru, et see tuli nii ruttu. Tohoh, väga ludinal, meile ei antud aega tegelaste suhete klaarimisel nüansse jälgida ja mulle tundus, et huvitav, kas on midagi välja kärbitud, ma ei ole omaaegset kultusfilmi näinud, sest mis siis tegelikult, et seal finaalis toimus, kui võtta peategelast, et anda meid siis see sanditüdruk, kes ainsana nagu kohustuslikust massist eraldus, sest ta lihtsalt ei osanud neid võõra keskkonnamängureegleid omaks võtta. Ju otsustas hakata elama selle massimängureeglite järgi otsustas ka hakata räiget eite mängima või ka poissi paika panema ja siis oligi kõik hästi. Kas ma pean järeldama, et toimus samasugune isiksuste tasalülitamine nagu seal käopesa vaimuhaiglas? Ja kus siis sel juhul on siin õnnelik lõpp ja no ütleme ka, mis sai edasi näiteks tegelasest, keda säravalt Evelin Pang mängis Ritsost ja, ja tema elust selles mõttes mind ehmatas tõesti see küsimus, et kas oli õnnelik lõpp, võib ju mõelda, et see on üksainus etapp, teistega sarnanemine, aga kui see võrdubki täiskasvanuks saamisega sellesama kombinaadiga Elukombinaadiga kohanemisega, siis tuleb ju hirm peale kogu selle rõõmsa muusikali juures ja siin me jõuame juba otsapidi siis selle Mart Koldits teemani, mis tema jaoks oli oluline käopesas, et olulisem kõigest on lihtsalt ära tunda. See kohanemine ei neelaks sind lõplikult, et see lohe ei tapaks su hingamisja ja olemist ja, ja lihtsalt ennem tuleb pakku panna sealt kombinaadist oli ju selle käopesa sõnum. Aga nüüd oleme me siin kahte käopoega eesti teatripesas ju analüüsinud, mõlemad on sellised elujõulised ja rahvale meeldivad ja nood kuule, kui palju inimesi tunneb ära mingi Tsiisitaja või metsvindi laulu, aga näed sa käo kukkumise kuulab nagu igaüks ära, see kägu on selline tugev lind ja, ja väga selge sõnumiga lind seal kuuseladvas. Jätame siis need kaks toredat kägu siia Eesti tripesasse kukkuma. Aga lõpetuseks küsiks veel lavastajalt Mart Koldits sealt, et kuidas tema tunneb ennast selles tänases Eesti teatriilmas on ju tegemist mehega, kes sel aastal lõpetab kõrgema lavakunstikooli lavastajana, et milline sisse Teie elu ja elu võimalikkus teatris on ja nüüd räägib Mart Koldits. Mul on nüüd juba kahe teatrikogemused, kui nüüd võrdled seda linnateatrit ja Vanemuise, siis mis neid nagu eristaks näit. Muidugi taevas on raske öelda, sest materjal on hästi erinev. Maatilised vabaduse teema on vabaduse teema, aga et üks asi on mängida filosoofilist seisundit ja teine asi on mängida psühholoogilist seisundit, et mõnes mõttes oli nagu lihtsam Vanemuises näited võtsid kiiremini omaks, aga see tuleneb ka sellest, et materjal on nagu noh, mul endal oli lihtsam ja eks võib-olla see ka linnateatris on näitlejad väga heade lavastajatega harjunud, et seal silmapaistvam palju raskem. Siin. Kui palju siin käopesa puhul oli see oma kujutluse olemas ja kui palju see muutus reaalses tööprotsessis muutus, sest see on rohkem niisugune Velmeid, play võiks öelda või valmis asi. Nojah, tegelikult ma alguses olin üsna tekstitruu, aga siis seda ulmet on seal hästi palju, seda kerpisin välja nagu ka Aivar Mäe ütles, et ma olen kindel, et kui sa vähe kogenum lavastaja oleksid, et siis sa ei oleks seda tükki võtnud. Ja nüüd ma olengi enam-vähem. Vot mina olen näinud ainult filmi. Ma ei osanud seda kartust väga egoistlik kaalutlustel võtsin selle töö vastu, sest see pakkus mulle väga õpetlikku kogemust teksti järgi vaadates, vaene vaataja õppeprotsessi peab jälgima, aga noh, noorte lavastajate kahjuks. Vanal heal ajal ikka öeldi, et teater on üks turvaline paik selles hullus süsteemis. Kuidas praegu on, kui ma vaatan sedasama sinu kursuse asjade seisu ja sellel lõppu näiteks, siis tundub see teater üsna armutu paik, et kuidas sulle tundub oma tulevik lavastajale lihtsam, et tema paneb tantsima näitlejad, vaesekesed. Selles plaanis jah, esimene kogemus oli Morošeki Beoga nukuteatris üks nagu müüd, purunes küll. Hea etendus võib ka mitte publikule peale minna, sellest ma sain aru, et oli niimoodi, et oli, ühel päeval oli publik, oli niisugune asi, põhimõtteliselt ta läheb, järgmisel päeval olid noh, publik, kes nagu absoluutselt see korda ei läinud. Ja see kohe viis ka näitleja mängu natuke alla. Et publik muidugi otsustab, aga ei tea, rohkem on Ohtica endas. Sa ise ei kohandaks, noh, töötsis väiksemale publikule. No mis siis, et nagu Mati Unt kurat. 30 aastat või ma ei tea, paljud on siin nagu alguses üldse ei aktsepteeritud ja kogu aeg sõimata, aga tema ajas oma rida ajab siiamaani välja tunne üks olulisemaid lavastajaid, kes mingit teistsugustest eetikat hoiab üleval või auses. Vaata, mees. Et teatrimaailm, kui palju ta sind kohanda pelgab? Paik ta raudselt ei ole, kui sa istud esikal saalis lisaks sellele, et sind on alasti kistud, sul on niisugune tunne, et sa oled sisikond ka väljas. No see on ikka väga armutu koht, mina küll seda juttu nagu ei poolda, teater on mingi pelgupaik, noh, ta on julm koht, aga aga see on ka hea. Publiku nüanss tekitab ju selle alati. Tal on reaalsusega side. Et kui sa oled mingi lõuendile pritsi ja siis noh, sa teed kolmel kriitikule oma, selle näituse keegi vaatamas ei käi ja, ja arvati, et sa oled kõva vend, eks. Aga teate, see on ikka nii, et ikka täitsa noh, niimoodi ära minna. Sa pead ikka selgeks tegema ennast, et selles mõttes on ta julm, kes nüüd rohkem alla annab, kes vähem publiku kogemused on väga karmid. Lavakas tegid seal omavahel neid asju, siis ju tundsid, kuidas nõukogu see noh, see esitamine olijaid siis kogu saalitäis siukest vaimustunud energiate, noh, oma sõbrad vaatavad, eks ole, sihuke sihuke tõesti tuli vahepeal niisugune tunne, et raisk, male andekas ris. Siis nüüd, kui ikka siukse tavainimese, kes, kes nagu tuleb töölt, tuleb sinna istuks. Kui palju, eks ole siis temaga küll sihuke kohati sihuke tunneb nagu viskaks sitta, rodo seinad, mitte midagi vastu ei tule. Seal. Selles mõttes egolaks, et noh, ma, ma saan nüüd takkajärgi aru, et ma kooli ajal pidasin ennast kõvaks vennaks. Avastamisrõõm sooviks sulle siis veel otra, aga nüüdse sinu kreedo, mida sa lavastada võtad, kui teatri on ikka see seis, et nüüd oleks vaja teha üks hitt, mis rahva saali tooks, siis millisele kompromissile sa lähed? Käopesa oli Vanemuine poolne soov, oli ka teisi variante, et, et ma arvan, et ma iseseisvalt ei oleks tüki valinud, aga vot see ongi ka noore lavastas ja ta ei oska hinnata materjale ju Skak tegema hakkasin, siis sain aru, et kuradi õige valik oli. Aga kui nüüd öeldakse, et teeks kuni. Siis ütleme, on, ma ei tea, kuunid. Kas kuni. Siis ma küsiks, et mis see eesmärk on, eesmärk on, eks ole, nali oleks no okei, no siis ma teeksin mingi muu kreisi asjana. Ei kusjuures kuuni ei ole üldse nüüd nii mingi hull patt või ma olen näinud neid nii-öelda sotsiaal reaalse sõnumiga satiire ja millest need on palju hullemad parandaja üks kuradi aus komöödia ana jalaga pes. Muidugi tsirkust on vaja, aga tähendab hetkeolukorrast mul üldiselt on selle energiaga nagu probleemid, et mul on energiat väga, ei, seda ei ole raisata ja sellepärast ma ilmselt nagu, kui vähegi võimalik oleks, siis teeks mingit teisi asju, mis teine asi, mis mul ilmselt, et ma ei suuda näitlejalt ära petta, et, et ma lähen esimesse proovi, ütlen, et vot see on kõva tükk, tegelikult ei saa, ma ei suuda mul isegi vaja uskuda. Aga küll saad vanemaks, targemaks, siis leiad, leiad ka lihtsamates asjades ilmselt rohkematele. Niimoodi siis arutles lavastaja Mart Koldits. Aga ikkagi täna on ju teatripäev ja jagatakse Ugalas eesti teatri parimatele tegijatele auhindu. Meil ei ole voli öelda, kes on seekordsed laureaadid, see peab jääma üllatuseks. Aga ma arvan, et meil on voli siiski Ühest laureaadist kõnelda. Sest see inimene on seotud ühelt poolt teatriga, aga teiselt poolt meie oma majaga. Nii et nüüd mul on hea võimalus anda sõna raadioteatritoimetajale Pillerin purjele ja küsida, et kes siis on seekordne raadioteatripreemia laureaat. Ja minul on siis rõõm välja öelda, et Eesti raadio näitlejapreemia 2003 saab tänavu Liina Olmaru, Madis Kõivu kuuldemängus üks teine lugu on tal peaosa väga varjundirikas väga mitmekihiline naise roll, kes siis 1944. aastal heitleb selle ajahulluses. See kuuldemäng lindistati küll sügistalvel 2003, aga esietendus oli alles äsja ja teine esietendus on järgmisel pühapäeval, neljandal aprillil kell 15, null viis klassikaraadios. Nonii muusikalidest suubusime sellisesse intiimsesse žanrissse, nagu seda on raadioteater veel kord teile kõigile ilusat teatripäeva ja kahe nädala pärast üritame aru saada Madis Kõivu maailmast sellest maailmast, mis pulbitseb draamateatri suurel laval tänaga aitäh kuulamast, ütlevad Pille-Riin Purje ja maris Johannes.