Üks esimesi lääne džässorkestreid, kes nõukogude liitu tuli õigemini, kellel siitpoolt lubati tulla oli kurtidel haageni orkester tollased Lääne-Saksamaalt, niisiis mitte vennalikust saksa tee veest. Aasta oli 1964 nagu avastan, seega siis tervelt 40 aastat tagasi mängisin siis ETV ja Eesti raadio estraadiorkestris. Ja nagu oodata võis, lõi uudis Eeveehaageni kontsertidest Leningradis meid tummaks saanud üle esialgsest üllatusest, tellisime kohe bussi ja põrutasime terve orkestriga Leningradi kus meile olid tuttavate kaudu juba pileti tangitud lõpuni välja müüdud kontserdile. Minu Ida-Saksa sõber Frivi Sternberg oli mind palunud, tervitaks sind tema poolt kolleegi, saksofonist Hans Gretsch mari, kes oli põgenenud läände ja mängis nüid edel haagini orkestris. Läksime niisiis koos abi Seidriga enne kontserti hotellastoriasse. Saime vastuvõtust teada toa numbri ja koputasin uksele. Kui küsisime, kas härra Gretchmar kangestus ukse avaja soolasambaks ja kogeles häns Mansoftis tegime selgeks, et me pole KGB-st ja saime tervituse üle antud, mis asendas ehmatuse rõõmuga. Õhtul nautisime kontserti ja läksime vaheajal muusikutega juttu ajama. Siis oli juba teistele räägitud, missuguse ehmatuse meie põhjustasime ja mis ka teistele palju nalja oli teinud. Vestlesime-Qaedal haageniga tema kahetses, et kontserdibüroo oli sokutanud kavva estraadilaule, mis džässiosa vähendasid. Üks lauljaid heidib röövl oli muuseas samuti endine DDR-lane. Läände läks neid ju massiliselt. Kaimesta seeder haagenet nõunime nii kaugelt tulnud teda kuulama ja terve orkestriga. Ta kurvastas, et läänes on huvi džässi vastu nii kahanenud et Ella Fitzgeraldi tuli kuulama vaid pool saali. Kui algas kontserdi teine osa, tegi Haagen kena žesti teadvustades, et avapala pühendab ta oma sõbrale Walterile. Mul oli plaat terve selle kontserdipaladega, muuseas popurrii Nõukogude lauludest. Aga laenasin selle kellelegi ja enne, kui tõenäoliselt suure vaevaga uue hangin pakun siinedel haagene orkestrilt häritseemsid trompeti, pluusi.