Tere päevast ja teeme jälle lahti suvila ukse, minu nimi on teieta veider Baum ja mul on suur rõõm ja au olla täna siis suvila perenaine. Ja nii nagu ka äsjakuuldud uudiste lõpus Elron kutsus mööda Eestimaad rändama, siis tegelikult rändamine ongi vist suvel üks paljude inimeste niisugune võimalus ja meelistegevus ja rändamisega kaasnevad kohanimed. Ja kuna äsja ilmus Eesti keele Instituudi, Võru Instituudi ja Kirjandusmuuseumi poolt välja antud Eesti kohanimede raamat siis ma otsustasin tänase suvila pühendadagi kohanimedele. Ja kuna selle tõesti võimsa paksu ja raske raamat too autorite seas esi esikohal on kaks inimest, siis palusin nemad ka täna siia stuudiosse, et natukene raamatust ja Eesti kohanimedest rääkida. Ja kõigepealt siis tere tulemast, Eesti keele Instituudi pea korrald. Peakeelekorraldaja Peeter Päll. Tere päevast. Eesti keele instituudi vanemleksikograaf, marja kallasmaa. Tere. Tere. Me vist kõigepealt peame ära seletama teie ametinimed, mis ei ole küll otseselt kohanimedega, mida teeb peakeelekorraldaja härra välja. Jah, see võiks tõlgendada ilmselt keelekorraldaja ehk siis tegelikult mu põhitöö on keelekorralduse osakonnas, kus me teeme mitmesuguseid keele keelega, keele arendamisega seotud asju ja näiteks õigekeelsussõnaraamatut, anname keelenõu, koostame keelenu kogumikke ja teeme paljut muud. Et see on siis põhiliselt keelekorraldusega. Keelekorralduse alla kuulub ka nimekorraldus, mis on minu täpsem teema. Ja marja kallasmaavanemleksikograaf. Leksikograaf on vanem inimene, kes teeb sõnaraamatut. Ei kandideerinud enam teaduri koha peale, kui ma sain pensioniealiseks ja nüüd ma olen siis vanemleksikograaf. Ma arvan ka, tegelikult sellise raamatu tegemine võtabki kaunis palju aega ja nõuab kannatust, mis ilmselt tuleb ka niimoodi aastate ja küpsusega noorem noorem inimene vaevalt suudaks sellise põhjalikkusega süveneda neisse kohanimedes, nagu selles raamatus on. Ma sain aru, et siin on kokku 11000 kohanime mainitud aga, ja kirjutatud nad siis lahti. 6000. artiklis ma esimesena küsin, kõigepealt, kui kaua sellise teose tegemine aega võtab ja keda te näete selle lugejana, kui teda hakata lugema, siis tegelikult ta on ikkagi nagu teadusraamat sõnaraamat, aga samas on seal ka selliseid lookesi ja pärimusi ja muud, et kes on see lugeja, kuidas raamat küpses? Tomat küpses seitse aastat, ametlikult tegelikult peaaegu kaheksa aastat. Ja vee tekkis veelgi varem. Meil oli niisugune asi nagu nimeselts ja Peeter käis selle mõtte seal välja, et panna kõik külanimed ühte raamatusse. Üldine niukene kontseptsioon ongi nagu Peeter Pälli. Kujundatud keldrisse kontserdi Maria tegi pooled artiklites nii. Aga mõte on selles, et pakkuda inimestele kohanimede kohta informatsiooni ehk siis alates sellest, et kuidas seda nime hääldada. Et kas on Elva v Elva, kas tõrva või tõrva ja Albu v Albu? Kohakäänetes kasutada näiteks, et kas läheme Türile või türisse, et enamik inimesi muidugi tead, et läheme Türile. Selleni välja, et kus on selle nime päritolu ja mis muidugi inimesi palju huvitab, et see on selle sõnaraamatu põhisisu, et kuidas on nimed tekkinud, kuidas nad on oma tähendust muutnud ja kus nad on paiknenud selle nimega kohad. Kõik, mis puutub nimesse, et siin tuleks võib-olla seda ka öelda, et ta on just kohanime raamat, et mis on seotud kohtadega, et me oleme selle artikli kirjutanud justkui lähtudes ühest kohast, aga põhisisu on ikkagi nimest, et kus see nimi on tekkinud, Gustanud hinnanud ja nii edasi. Aga see, see raamat ei ole kohtade ajalugu, et ta ei ole koha leksiko, näeksid ajaloolane, võib-olla leiab suhteliselt vähe teavet, aga natukene ikkagi, sest et ka nimi ütleb midagi Aeluga. Ja selles raamatus ei ole nüüd pelgalt linna või asula või külanimed, vaid siin on ka järved, jõed. Siin on ka tuntumad järved, jõed ja muud piirkonnad, ajaloolised maakonnad ja ja enamasti kõik kuni Eesti nimeni välja, et nimed, mis võiksid inimesi huvitada. Ümberpiirkondade või naaber, need nimed, mis ei ole kuule otseselt Eestile, aga eesti keelesaared näiteks lutsi, leibu, kraasna või siis piiripealselt veekogud nagu Läänemeri või Peipsi järv või sellised nimed on ka sisse pandud. Ma saan aru, et selle raamatuallikate loetelu võttis ise juba mitukümmend lehekülge ja, aga küsin lisaks, et öelge, palun, kas, kas need allikad on siin kõik sellised, ma ei tea, statistika, tõsiteaduslikud või on siin ka näiteks ka ilukirjandust, poeesiat, kus ka kohanimedest on juttu? Ilukirjandus on seekord välja jäänud enamasti, sest seal, kui nimest juttu on tehtud, et siis ta võib-olla läheks liigituks selle kohapärimuse alla. Ehk meil on ka selline rubriik artiklites kui kohapärimus ehk mida rahvas on imest arvanud ja kui see on ilukirjanduses kajastust leidnud, et siis ta võib muidugi siia olla sattunud. Kas neid allikaid võib tõsiselt võtta selles mõttes, et inimese pea võib ju välja mõelda mida iganes. No inimesed muudavad oma kasutusega kohanimesid, sest et ega siis uurija võib mingi õpetatud etümoloogia välja mõelda, mis võib-olla vastabki ajalooliselt tõele, kuid kuid rahvas kasutab nimesid vastavalt oma tõekspidamistele ja arvamustele. Nimelt muutuvad sedamööda No kõige lihtsam näide on tuua isikunimede muutumised, et saksa mõisnike perekonnanimedest on ju tekkinud sellised toredad nimed nagu voldi ja Taagepera ja Kilingi ja ja, ja Voltveti ja mõned neist tunduvad täiesti eestipärased, sõnad nagu Taagepera pera on ju täiesti sõna, aga taastackelbergist tulenenud, nii et siin on rahvas seda nime juba üritanud seletada. Vardi näiteks Ägnawardist, ka mardi on ka mõisniku perekonnanimeks nimest muundunud Schwartz oli see tegelik perekonnanimi aga eesti keele summardi? Ma arvan, et see seletav osa sellest raamatust ongi vist esimesel hetkel kõige põnevam, vähemalt mina sõites Rakverre, ma olen aastaid näinud seal ühte kohta, mille nimi on liia peksi ja absoluutselt iga kord ma olen mõelnud, et kust küll tuleb selline nimi, et kas kedagi on seal pekstud, kas konkreetne liian, peksa saanud või, ja siis tegelikult selgub nüüd Teie raamatust, et siin on, nagu seda seletust võib ka tegelikult laiemalt laiemalt vaadata või natukene on see seletus nihkunud, et peksmisest räägitakse küll. Väidetavalt on seal külas rohkem pekstud kui kuidas külades, aga ikkagi, et päris põhjus oli kusagil mujal. Ja no see peksi on ilmselt rahvaetümoloogia tell teisenenud sõnast pääses, mida veel murretes kohtab tähenduses. Soosaar. Jah, Soosaar, Leo Tiik on selle kindlaks teinud. Ja neid kohti on Hiiumaal eriti palju suureks ja sureb siia kanapäkk siia. Aga Pärnumaal on ja seal nimetatakse neid peaksid, eks. Nigula rabas on esimene, teine, kolmas ja neljas peaksid. Ehk siis Soosaar hoopis ja tõenäosus ja noh, ütleme Keilasse sipexi. Sitexi küla on galühenenud sellest sõnast päeks. See lõpp. Leidsin siit ka oma lapsepõlve suveküla Treimani nime, seletuse, kus meie oleme kõik kaljukindlalt ikkagi uskunud sellesse vanasse legendi, et katku ajal jäi sealt külast alles ainult kolm meest ehk Trai mann. Aga nüüd selgub, et ilmselt siiski tegemist on hoopiski isikunimest vaeva tulenema seletusega, et kas selliseid legende ja nagu pea peale pööratud seletusi on kohanimedes Eestis palju, et kas see fantaasia eestlasele on kohanimega seoses kõvasti lokanud? No üldiselt on ikka enamasti igas külas mõni vanamees, kes püüab nimesid seletada vastavalt, kas siis varasemate oma vanemate või vanavanemate kuuldule või, või ise välja mõelda ka niisuguseid on ka, kes ise välja mõtlevad koha lugusid. Kas selle raamatu tegemisel te ise saite ka nagu tõelise ahhaa-elamus, et kas, kas siin on midagi niisugust, mille üle te ise olete eriti õnnelikult teda seda nüüd nüüd teate? Kas just ahhaa-elamus, aga minu jaoks oli üllatav tegelikult märgata seda, et kui palju nimesid on toodud käibele 20. sajandil uute nimedega. Et noh, ma toon sellise natuke naiivse näite, et kui ma leidsin kaardilt metsapoole küla kunagi noorena ja siis mõtlesin, on n, näed, see vana muistne miinimum maakond, mis on üles leitud ja nüüd Eesti kaardil leiad nad siis muidugi pettumus on suur, kui sain teada, et see on kolmekümnendatel aastatel tekkinud nimi. Et seal varem ei olnud mingeid metsa poolest juttugi, vaid see on tõesti selline antud nimi, mis on võetud siis ülikute nimekujude põhjal uuesti kasutusele. Imesid on Eestis palju ja kõiki võib-olla ei olegi suutnud välja selekteerida, sest näiteks mulle mõne nime kohta veel kahtlus, et kas see on äkki selline mitterahvalik nimi, vaid just kolmekümnendatel kahekümnendatel aastatel rahvusromantismiaegadel kasutusele võetud nimi näiteks päri Nurme või siis mõni muu Kiia Kiia, need on ka sellised hilisemad uuemad nimed. Kas sellesse raamatusse jäi nüüd ka veel palju niisuguseid küsimärke või saladusi, ehk et kas seletamata põhjusega kohanimesid? Ja nii palju, ma püüdsin teha statistikat ja sain sellise tulemuse, et umbes kümnendik nimedest jäi ikkagi rahuldava selleta ilma igasuguse selgituseta, et et teistel juhtudel ikkagi on mingi põhjus oletada mingit algupära, näiteks kas eesti keele sõnasta mingist varasemast maastikusõnast, et umbes pooled neist artiklitest väidavad, et kohanimed on pärit siis olemasolevatest sõnadest ja anud artiklitest on sellised, mis ütlevad, et nimi võiks pärineda isikunimest kas mõistest isikunimest või uuemast kristlikust isikunimest. Ja siis kümnendik on sellised, mis jäävad seletuseta. Ehk mis on siis edasi uurida? Nii et kui keegi avastab raamatust oma oma kodukoha, millel seletus puudub, et kas ta võib siis Eesti keele instituut D ja ma toon kohe sellise näite. Samast ajast võib mõni nimi seletuseta jääda, et minu jaoks oli suur mõistatus nimi lemmaru, mis on Vasalemma lähedal ja mis tekib ei tea kust aastal 1977, siis kui oli viimane asulate reform ja, ja siis kui igatahes pähe selline mõte, hüpotees, et et kui seni nii on äkki kokku pandud Vasalemma naerukülade nimedest, mille, mille põhjal moodustati, et see võib olla selline täiest uudis, nimi? Sul on inimesi, kes seda teavad, et sellest võiks meil tõesti teada anda. Kas märkasite te ka, et Eestimaal on, ütleme piirkonniti mingisuguseid kas lemmikliiteid või populaarseid lõppe või kuidagi, et kas, kas nimed mingil määral grupeeruvad ka maakonniti piirkonniti? Grupeeruvat küll. Kohanimedes esineb murdesõnavara murded erinevad ja vastavalt iga ala kohanimedes, selle murdesõnavara tuleb esile. Ja siis kaliidete liited esinevad paikkondlikult näiteks meile tuttavad liitelised kohanimed, nagu Keila. Nende külanimed, külanimed jäävad põhja poole, hanila-Narva joonest enamasti aga Lõuna-Eestis moodust nimesid la liiteliselt just järve nimesid ja niisugused on omaette niisugune ala. Et erudla ja Tamula Tamula, jah. Ja siis Meie nimed jälle. Nende see tuumik on ida poolses Eestis ütleme Järvamaa ja, ja siis Harjumaa ja ja Põhja-Tartumaa kandis seal piiril. Aga räägime selle vere lahti ka, et neid peresid on tõesti palju, aga mida see pere tegelikult tähendab? Seda me seda tegelikult tähendab, seda me ei tea, aga kõige levinum on see arvamus, et ta tähendab veer sõna veerveere tähendab kas lehtpuumetsa või või siis laugejat mäenõlva kallast või kallast. Aga ala tegemisel jah, seda seotakse ole Alenduse Ale tegemisega. Et sealt see lehtpuumets, et mordva mordva keeles olevat sellel sõnal vaste. Ja teine niisugune mitte teine, aga üks paljudest lõppudest, mis meil on ka palju on kondaja konna, mis, mis selle juured on. Tõenäoliselt on seesama sõna kui kõnd kõnnu, mis tähendab sellist metsamaad. Tundub, et loodus on andnud eesti kohanimedele siiski päris päris palju sõnu ma püüdsin, no see minu statistika on naiivne, aga ma hakkasin vaatama, et mis on siis sellised korduvamad kas liited või sõnaosad siis muidugi järv, tuli vist vähemalt 15-l korral välja ja liiva on väga palju. Ja siis on, ma avastasin, et eestlaste jaoks on vist ilmselt selline, et kuna me oleme nii väike maa ja pisikene ruum, et siis iga asi, mis on tibakenegi kas kõrgem või laiem siis on ta saanud nime suur või suure niisuguse liit liitena. Kuidas te, kuidas teie seda kommenteerite, et kas ma tegin praegu suvalisi järeldusi raamatut lehitsedes või tuleb midagi sellist välja? No kõige kõige sagedam kohanemist Eestis on metsaküla tõesti, et metsaküla metsküla mõttes üle, et neid variant on üle 50. Ja arukülasid on ka palju, et et kõige lihtsamalt täiesti looduskohta nimetada niisuguste keeles tuntud sõnadega ja kui tekib selline vastandused metsaküla, Mõisaküla või, või mõni muu selline paar, et siis tundub kõige loomulikumat isegi madalaid metsakülasid tekkinud, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis Rapla kihelkonnas just tekkis üheksa. Kohta, et see tundub nagu kõige lihtsam viis nimetada kohti Aga millega seletada mägesid Eestis on lõputult kohanimasid mägedega aga mägesid endid ju peaaegu ei ole. Jah, no meil on natuke teine arusaam mägedest kui lõunamaa inimestel, tõenäoliselt lihtsalt meie looduses on need väiksed pinnavormid ka mäed ja ja teinekord mäed sattunud tarbides, nagu me teame, et Tallinnas on Mustamäe paikneb orus ja õismägi on tegelikult algselt olnud kuskil teises kohas, nii et need mäed on üks mingis mõttes vot ka, et mäelõpulise nimesid just Tallinnas, nende uus elurajoonide nimetamisel on väga armastatud keldrimäe tuliga veel näitena meelde. Aga kui me nüüd teeme statistikat ja võtame kõikuma kohanemine kogud ja vaatame, missuguseid ligi sõna, mida on kõige rohkem nimetatud, siis kõige sagedasem Eestis on mägi. See on rahvale niivõrd tähtis Alt, sellel lausikul madalal maal. Väikene kõrgendik mäe nime saanud. Ma avastasin ka, et näiteks kohanemine võhma, mida on seitse, lisaks veel võhmanõmme võhmassaare. Et sellele võhmale on nagu erinevates paikades antud erinev tähendus ehk et see ei ole mitte nagu sarnane sarnane lähenemine ühele samale sõnale. Enamasti on ta täheldanud küll soosaart, aga võib juhtuda, et mõne nime puhul ta on algselt olnud midagi muud ja hiljem muutunud siis Võhmaks, et selline nimi, mis on tuntud, võib teinekord ka levida mõne muu algse nime asemele. Ja selle põhjus selles, et eri autorid on natuke teistmoodi seletanud seda, et kuna meil on mitu koostajad, siis noh, päris ühtemoodi natuke trikke ei näe. Aga kohanimed on tegelikult andnud andnud inspiratsiooni ka laulukirjutajatele, no kõige esimene, mis tuleb meelde, kindlasti on, kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale või ka nüüd uuemast ajast, siis ei ole üksi ükski maa. Aga ma leidsin ka Anti Marguste laulu, see on Eesti, kus kogu laul koosnebki ainult kohanimedest ja kuulame seda siis segakoori nooruse esituses ja juhatab Ene Üleoja. Tere tulemast tagasi suvilasse, minu nimi on Reet Weidebaum ja täna räägime me Eesti kohanimedest ja võtsime aluseks alles äsja ilmunud võimsa koguteose Eesti kohanimeraamat ja suvilasse on külla tulnud täna Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll keele eesti keele instituudi vanemleksikograaf marja kallasmaa, kes mõlemad on selle raamatu valmimise juures väga palju tööd ära teinud ja asja me kuulasime siis laulu mis koosnebki ainult kohanimedest. Huvitav, kas on meil Eestis ainult nii, et nad on nii poeetilised terminid ja meile nii hingelähedased emotsionaalsed asjad on seda ka teistel rahvastel ma ei tea, kas, kas te olete seda uurinud? Ei uurinud ei ole, aga ma ühel hetkel panin tähele, et väga paljudes Patriot rohelistes laudades tegelikult hümnides on kasutatud just kohanimesid, et mis võib olla paljudele meenub, on saksa hümn muidugi, mille esimest salmi tänapäeval ei lubata laulda, kuna see mainib kohti, mis Saksamaal enam ei kuulu. Aga näiteks, kui ma nüüd õigesti mäletan, sisaldab jõe nimesid ja paljud teisedki vist tõenäoliselt kasutavad just kohanimesid kui märke, mis selle maaga täpselt paika panevad. Tünnis sõnad näitavad ka seda, et kohanimedel on väga suur emotsionaalne väärtus ja inimesed võtavad väga südamesse seda kõike, mis kohanimedes puutub. Samas tundub mulle, et kohanimed on ju vähemalt siin Eestimaal, eks ka mujal maailmas ikkagi väga muutuvad, ehk et nad muutuvad ajas poliitilises ruumis asju nimetatakse ümber ja mul on endal üks lugu sellest ajast, kui ma veel Saksamaal elasin ja töötasin, kui ükskord üks balti vanem härrasmees tuli saatkonda ja ütles mulle suhteliselt põlglikult, et Eestimaa on ikka nii väike koht, et sinna ei lenda isegi ükski nukk. Ja kui ma hakkasin uurima, et miks ta nii arvab, sest tol ajal käisid isegi otselennud Berliinist Tallinna ütles ta, et aga et ta on ise küsinud Revalisse lendu ja seda ei ole ja ei tule seda kusagilt internetist välja. Ja temale seletuseks, kui ma ütlesin, et Reval on meil nüüd juba ammu Tallinn ei, see teda küll kuidagi ei, ei morjendanud oma arvamust muutma, et mismoodi õieti see kohanimede muutmine emotsionaalselt mõjub ja, ja, ja mis on siis õige nimi? No siin võib-olla tuleb vahet teha sellel, kas kohanimi on muutunud või kohanimi on olnud eri keeltes erikujuline, et et see samad Reval on Tallinna saksa keeles nimi mille, kui nad lähevad tagasi küll vist eesti nimele eesti tüvele, aga ta on ikkagi selgelt saksakeelne nimi. Sakslased, kes tunnevad hästi ajalugu, teavad tõesti Tallinna Revali nime all. Aga ega Tallinn ei ole sugugi palju noorem nimi, et me teame seda vähemasti keskajast alates. Tallinn on eestikeelne nimi, et siin on üksvahe kindlasti, mida võib-olla tänapäeva inimesed hästi ei teadvusta, on see, et eri keeltes kasutati eri nimesid ja Eesti on olnud sajandeid võõrvõimude all erinevate võõrvõimude all erikeelsete võimude all. Mis tähendab seda, et siin on korralik maa peal, valitsevad ka kohanimedes. Aga see ei tähenda tingimata nimede muutumist, sest et kui me võtame kas või selle asjaolu, et meil on paljud külanimed säilinud muutmatult aastat ja ja nad on hästi püsivad olnud tõenäoliselt ka nii ainult mitte ainult Põhja-Eestis, vaid ka Lõuna-Eestis, mille kohta meil lihtsalt vähem andmeid. Et Põhja-Eesti kohta. Et Taani hindamisraamat, mis on 13.-st sajandist umbes aastast 1241 tinglikult, sisaldab 490 nime millest üle 400 nimetama säilinud täiesti muutmatul kujul. Ehk see näitab lihtsalt selle nimede püsivust, aga tõsiasi on see, et Eestis on olnud võõrvõime, kellel on kombeks olnud neid kohti nimetada omas keeles teistmoodi. Ja need tekitavad meil muidugi segadust. Te enne tõite siin ühe toreda näite ühest raamatu pealkirjast, mis, Nojah, et kui tänapäeva inimene satub korraga silmitsi vanade dokumentidega, mis on saksakeelsed siis ta satub kahtlaselt, arvab, et sellel kohal ongi olnud saksa keeles eesti keeles ka see nimi, et mul on üks tore raamatuke kodus, operpaaleni vanemast ajaloost ja selle koostaja kindlalt veendunud, et soberpaalen ongi selle koha vana nimi, mitte Põltsamaa eesti keeles. Aga nii ta on jah, et seda tuleb teadvustada, et need nimed on eri keeltes erikujulised saanud ja kusjuures vahel ka nii et läinud nagu segi, et kui me toome selle voldi, näite uuesti, et voldi on tegelikult saksa perekonnanimest, Wolfelt. Aga selle koha niisugune eestipärane nimi, Tabivere. Ilmselt sai saksa keeles jällegi kasutusele ja see tuli siis Tabifer kujul. Tookord siis taheti seda Tabivere nimetada elustada. Kohalikud talupojad ütlesid, et ei meile mingi saksa nimi, ei sobi meie kasuta meistri nime, voldi. Meil seisab ees, nüüd haldusreformist, seisab ees, seda muudkui toimetatakse, kus liidetakse ja lahutatakse. Ja kuna meie kohanimeseadus ei luba samas vallas sama nimega külasid, et mis, mismoodi see toimetamine siis käib, et kas mõni küla peab siis oma nimest loobuma ja kuidas ära lahendatakse, et kes siis loobub? Ja seadus ütleb küll, et vallas ei saa olla samanimelisi külasid, aga tavaliselt on lahenduseks see, et kui tõesti ühte valda satub kokku mitu lahe küla, näiteks Saaremaal on on kuus või seitse lahe küla, mis on kõik praegu taastatud. Need on enamasti tekkinud mõisate südamesse, sellised asunduskülad. Et seal saab panna nimeta täiendi, siis teha neid nimede Edistatavaks sellega, et paneme ühe jala küla nimeks asi laheküla ja teise nimeks mai tea kahula, Laheküla ja muud sellised nimed, näitajad aga aga sellest saab üle, aga tõsisem küsimus on need uued valla nimed ise, mis need ähvardavad tekkida, et siin on hästi palju kaalutlus ilmselt. Ja, ja meie soov on küll see minu mõtles mõttes selline soov, et kui nüüd vallad ühinevad, et siis tuleks valida ikkagi ajalooline nimi, kui vähegi võimalik. Ehk siis meie mõistes on need kõige vanemad tavaliselt kihelkonna nimed. Aga tõsi, et kui ühinevad vallad, mis on mitme kihelkonna territooriumil, siis ei saa seda kasutada, siis tuleb valida muid võimalusi. Ja noh, siis on kompromissiks tavaliselt vallakeskuse nimi. Et ma toon selle näite, et kui nüüd Pärnumaa lõunaosas ühinevad vallad mis hõlmavad Saarde, Häädemeeste kui kihelkonna lõunaosa et siis on tõesti raske valida niisugust ajaloolist nime ja see, mille nad esialgu on välja mõelnud. Põhja-Liivimaa vald ja liivi vald, noh, see on natukene pretensioone, on ikka see, et see nüüd ei lähe mitte. Aga tõenäoliselt seal võib-olla sobiks tõesti, ei saa vallakeskuse nimi võta kasutusele, kui sa muu variant ära langeb. Aga mis teha siis, kui inimesed tahavad ühte ametnikud teist selle kohta oli teil ka päris tore näide. No seda võib ka tõlgendada nii ja naa muidugi, et tõesti, et nagu vist on lugeda ja kuulda olnud paljudes vahendites, et vaieldud on Tõrva ja Helme valla üle, et need Helme kihelkonna vallad ühinevad üheks vallaks ja ja siis tundub nii, et need inimesed, kes sellel hääletusel Haallasid, Need eelistasid enamasti küll kõik Helme nime kui vana ja ajaloolist, aga siis vallajuhtide kokkulepe oli valida nimeks tõrva vald. Mis on 19. sajandi nimi, et Helme kihelkond on oma nimega umbes 14.-st sajandist pärit, kust see tuleb? Tõenäoliselt isikunimest. Tõenäoliselt on aluseks isiku nimi, aga mis keelest see isiku nimi on tulnud, seda me täpselt ei tea. Ta võib olla seotud eesti helmes sõnaga, aga, aga ka germaani Helm alguliste nimedega nagu Helm, Hold, näiteks. Eesti kaardilt võib leida ka selliseid natuke nagu kentsakaid, igasuguseid tondi, Tondilisi ja kollilisi ja muid nimesid, et kas see annab tunnistust rahvahuumorimeelest või, või kust sellised ütleme, nagu müstilised nimed tulnud on, kas, kas sellest me siit raamatust saame teada? Tondi nimi, kui me räägime Tallinna tondi, siis selle algupära on kajalegi saksa perekonnanimi tunte. Mis on siis ühe raehärra nimi, kui ma nüüd õigesti mäletan olnud ja see nimi on isegi nii tuntud, et Tallinnas on kaks Tondit, et üks on see tondi temaga ümberkaudne piirkond ja teine on Lasnamäel ehk siis tondi tondiraba, nagu me teame, et et see nimi on hästi tuntud, aga kõik kondikohalt võib-olla ei ole selle nimega seotud, et võib-olla, et mõned on ka siis don't sõnast tulnud. Võta kinni. Tundub, et Eestis on see selline selgitamine päris keeruline, et et me oleme täna siin saates ka korduvalt rääkinud sellest, et üsna üsna lihtne sõna tundub eestikeelne sõna tegelikult seal taga on ikkagi mingisugune võõrnimi või võõrsõna. Et siit raamatust saab ka teada selle, et tegelikult Eestis on ju elamise keeleks olnud palju erinevaid keeli, on ladina keel, on alamsaksaülemsaksa poola, Rootsi, Taani, Vene, Eesti ja kõik on nad siis jätnud ka jälje meie meie keele. Meie nimekorraldus, kohanimekorraldus, eriti. Jah, näiteks mul oli ka natuke uudiseks see, et kui palju on Võrumaal need siiski ortodoksi päritoluga nimesid, et mille puhul mõned on lihtsamad näiteks Leoski, eks ole, või oleski on seotud Aleksei nimega. Aga et Orti oma tule partjommistelt selle peal nagu iga inimene ei pruugi tulla ja ja neid nimesid see, see on andnud ja lähtealuse nende nimede seletamiseks, mida seni ei ole osatud seletada, tegelikult, et on turgatanud pähe selline mõte ja, ja see on tõesti ajalooliselt põhjendatav, kuna Liivi sõja ajal oli tegelikult just see Võrumaa päris palju ortodokse mõju all pikemat aega, nii et see võis mõjuda ka asutus pildile nimedele. Ma saan aru, et ka tegelikult üks roll meie nime kohanimedega inimeste nimede niisugustes variatsioonides on ka, ütleme lohaka kirjaoskusega ametnikel, kes on suutnud lihtsalt nii mõnegi nime, mis kostab ühtmoodi teistmoodi üles kirjutada ja, ja sealt on siis hakanud arenema kohanime uus areng või rada. No eks see on see tuntud näide laanemetsa jalanna metsa. Ja London tegelikult üks mudane shop, trump loik metsas ja landlanna on hoopis teise tähendusega sõna kui laas laane. Aga ühel hetkel on tundunud kirjapildi järgi tõenäoliselt, et see on laanemetsa ja sealt on see nimi alguse saanud. See on üks kõige tuntumaid kantseleietümoloogia näiteid, ehk siis need on teisigi veel. Siin tuleb ka päris palju näiteid sellest nii-öelda kirjaviiside muutumisest, kasvõi see, ma ei tea tuntud moonisaar, mida järjekindlad kõik muhniks hääldavad, kuna seal see h on sees. Et kui palju meil Eestis on veel niisuguseid kohanimesid, mis on siis säilitanud selle kunagise või mingi muukeelse kirja kirjaviisi ja eestlased hääldavadki seda oma tava järgi siis nii, nagu nad loevad Mohni peakski Mohni olema minu teada, et Mohni peakski Mohni Ruhnu, et sedalaadi seal on muidugi raskesti seletatavaid asju küll, et nagu Muhu saar näiteks kelles moon, et kuhu see h on kadunud muidugi saksa keeles ongi ta ebaharilik, aga lohu on mujale. Mul on kaks sellist huvitavat näidet, kus kus need üriku kujud annavad natuke isegi kirjapildi ja mida ei ole hästi õnnestunud kokku pab viia ka omavahel, kuigi on selge, et nad on samast tüvest pärit. Aga et vana kirjaviis segab ära meie nimede arusaamises, tõsi muidugi, et me võib-olla ei teagi päris täpselt, kas õige on olnud hammastega emaste tõenäoliselt Emmaste, kui uskuda seda etümoloogiat, aga on inimesi, kes väidavad, et õige nimi on emaste olnud vanas kirjaviisis, teatavasti see kahe m-i kirjutamine oli kahemõtteline. Seda võidi lugeda mõlemat moodi. Aga öelge, kas tilk peakeelekorraldaja ei teki vahel tahtmist, võta punane pliiats kätte ja parandada ära mõned kas vead või siis segadust tekitavad kohad. No mõned nimed jäävad küll jah, südamel natukese, et mina ei ole siiani aru saanud, miks Oblu küla pidi Oblu külaks ennast nimetama, mingil hetkel aga Rapla Raplamaal, et selline Oblu klapp palju inetumad võib-olla küll. Aga, aga tegelikult kui me räägime seaduse keeles, et siis õigus selleks on kohalikul omavalitsusel, kes võib algatada nime muutmise. Ja siis minister kinnitab selleni, et seadusega on see määratud, kuidas nime muutmine käib. Enne saate algust vestlesime siin teie tulevikuplaanidest ja kui need kohanimed on kaante vahele saanud, ehkki siingi on veel tööd teha, ilmselt siis ma saan aru, et teil on juba järgmine nimeraamat plaanis. Jahe see puudutab Eesti perekonnanimesid, mida tegelikult seni on. Ütleme nii, et suhteliselt vähe uuritud, et meil on hästi head uurijad olnud kohanimede osas ja isikuna eesnimede osas aga perekonnanimed on jäänud justkui natukene kõrvale ja samas on seal väga palju põnevat uurida ja see, kuidas eestlased oma perekonnanimed on, see on küll paljudele teada, aga kuidas nad tegelikult, millest nad pärinevad, see siiski vajab selgitamist ja ja, ja siin on ka see mõte tegelikult, et nii nagu kohtade puhul, et üks asi on see, mida meie uurijad võime ütelda, teine asi on see, mida inimesed ise arvavad, et tegelikult ka perekonnanimede kohta käib pärimust hästi palju, mis on suguvõsast edasi põlvest põlve edasi antud, et sedagi oleks väga põnev tegelikult koguda ja siis avaldada. Aga millised perekonnanimed siis kokku kogutakse, selles mõttes, et Eestimaa on ju, ma ei tea, praegu eriti pagulaste teema on üleval, meil on palju rahvast siin oma nimedega, et kas te kavatsete kõik sinna sisse panna nagu telefoniraamatust või, või kuidas tuleb? See läheks vist liiga isiklikuks, kui me kõik nimed sisse paneks ennast, et ma arvan, et kui me valime mingi väga haruldase nimi, nime, siis inimene võib-olla ei pruugi selle üle rõõmustada, aga mõne mõte on võtta siis kõige sagedamad nimed mida on ka umbes 6000 nime, ehk siis neid sage mida, mille kandjaid on kõige rohkem, et sellenimelisi inimesi on kõige rohkem. Ehk siis 40 nime kandjat võiks olla ühel nimel selleks et perekonnaraamatusse sattuda. Vähemasti praeguste kalkulatsioonide järgi ja neid on. Ja eeskätt muidugi nimelt, mis on Eestis pandud? Et me täpsema kriteeriumi üleval tõenäoliselt vaidleme, aga, aga see on esialgne lähenemine, et sisserännanud nimesid on keerulisem uurida ja seda küll teistes riikides on tehtud, näiteks Inglismaal just on kavas koondada kokku teave Suurbritannia perekonnanimede kohta ja seal tõesti võetakse kõik nimed, millel on teatud sagedus ja kes elavad Suurbritannias satuvad sinna, sinna satuvad siis järelikult ka kõik sisserännanute perekonnanimed slaavi nimed, aafrika nimed, mis piirkonnast tahes, et need siis võtavad, võetakse ka kokku selles andmebaasis. Eestis on ju ka periood, kus nimed nii-öelda eestikeelseks tehtivi tõlgiti ära, kuidas, kuidas nendest saab? Sama kriteeriumi järgi ikkagi, et kui ta on üle 40 nime, kandjaga perekonnanimi, siis ta läheb sisse ja no siis tavaliselt saab ütelda, et ta on pärit näiteks sealt emakeele seltsi soovitus nimestikust, et me teame, et oli selliseid nimekirju, mis inimestele võitlus täna kätte, ainult et valige siit endale uus perekonnanimi, seda paljud tegid näiteks kallasmaa. No minul on selle kohta üks väike mälestus, minu lapsehoidja rääkis, et nende perekonnanimi oli Potter ja kui nad hakkasid seda ümber muutma, siis küsiti väikeselt pojalt, et tants, mis sina, vaata et mis me võiksime endale siis asemele võtta. Ants võttis mõtlemisaega järgmisel hommikul söögilauas käis siis välja, et ta pakub kaks varianti, las vanemad ise valivad. Raekoda või jalgratas. Ilmselt need olid siis sel hetkel tema jaoks kõige-kõige tähtsamad asjad. Aga meil on veel jäänud üks, üks laul kuulata selles mõttes, et kõik me teame laste laulu Eesti kaart, mis on siis Priit Pajusaar, Henno Käo sulest ja, ja meil laulab seda lasteekraani laulustuudio lapsed. Ja tere taas tulemast suvilasse, mina olen Reet Weidebaum ja täna me räägime siin. Eesti kohanimedest ja suvila külalised on Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pälja vanemleksikograaf. Marja kallasmaa ja meie juttu on niisugune keskne objekt on üks suur ja paks alles äsja ilmunud raamat, see on siis Eesti kohanimeraamat kus lisaks kohanimede selgitustega, hääldustele ja kujunemisloole on veel üks tore rubriik ja need on viipekeelsed nimetused. Ja siin mind tabas küll päris rohkelt üllatusi, kuidas, kuidas viiplejad kohanimesid omavahel selgeks teevad, et toome äkki siit ka mõned mõned põnevamad näited. Jah, see oli tegelikult ka, kui mõelda üllatuste peale, siis oli mulla alguses üllatus, et ka viipekeeles on kohanimed olemas ja ja, ja need on, need on väga leidlikud ja ajas püsivad, et. Linnapeale selle on nüüd need ja kaante vahele saanud. Ehk siis, kui viipekeeles mõnda kohta nimetatakse, siis on võimalik muidugi seda tähthaaval sõrmendada, et siis pikaks, et kui me hakkaksime kõiki kohanemisest sõrmendama. Ja seetõttu on siis mõned levinumad kohad ka, aga mõned ka kurtidele olulised kohad nagu Porkuni saanud omaette viipekeeles nime. Mis mul meenub, et Tallinna viipenimi on näiteks seotud Viru väravatega Tartu viipenimi nime kohta väga selget põhjust ei teagi, kas ta on seotud siis vapil oleva võtme palgaga või siis Põhjasõjaaegsete kahuritega, et see on nagu vaieldav. Ja need viiped teinekord vaat algusega mõnest tähtsast objektist. Et tore avastus oli see, et kui teha selline õllepudeli avamise, sest et siis viitab sakule muidugi. Või siis kohvi žest viipab, viitab sovele, ehk siis võib-olla ka päris huvitavad nähtused ja mõnda ma kontrollisin ka üle, kui meil oli viipekeele õigusmõistete sõnastiku esitused tõesti kasutas neid viipeid. Siin oli ka väga tore, no mõned on hästi loogiliselt, Petseril näiteks on ristimärk ehk siis kloostri kloostri järgi ilmselt et aga kui me nüüd uuesti selle raamatukokku võtame, mis, mis sisaldab pööraselt palju informatsiooni, siis ta just siin laulu kuulamise ajal ütlesite, et samas jäävad siia ikkagi ka mingisugused saladused, et näiteks me ei saa või ei tea või ei saa kunagi teada, miks Naissaar Naissaar, et mis, mis sorti neid saladusi seal siis veel selliseid. Tean. Jah, et sellised iseenesest arusaadavad nimed nagu Naissaar või naiste vallame naiste välja või puhtaleiva Tartumaal, et tegelikult me ju ei tea lõpuni, kust nimi alguse sai ja mis lugu sellega seotud on ja ja, ja võib-olla ei saagi kunagi teada. Jah, ma tooksin siia veel niisuguse nime nagu Pärnumaal on urumarja küla. Tundub nii lihtne, aga see, kui ta ikka on liitsõna, esineb juba 16. sajandil Tallinna Tallinn vas lisanimena ja siis 16. sajandil veel Umbu siis Põltsamaa lähedal lisanimena, et kas olid niisugune liitsõna olemas ja mida see võis tähendada, seda ei tea. Ja te ütlesite ka, et, et selle saate, kui me juba sellest raamatust räägime, siis meil kindlasti oleks vaja mõned inimesed veel ära mainida. Et väidetavalt selle raamatu koostamine oli siis niisugune suure õhinaga suure grupi inimeste töö. Jah, mul on tegelikult kahju, et ma kõiki inimesi ei suudagi ära nimetada, kes selle tööga kokku puutunud, kes meile on oma abi andnud, et sina on hästi palju neid, kellega nii autorid kui ka toimetajat suhtlesid ja küsisid üle, et ma toon näiteks kasvõi, kui ma nüüd õigesti mäletan, laadla külavanema, kellelt ma küsisin, kuidas käänatakse kas minnakse Õpalavi Upa siis ta mulle lahkelt vastas, et sedalaadi lahkeid abimehi meil oli rohkem, kui me jõuame siin ära nimetada, et olgu neile siinkohal suur tänu öeldud. Või siis külade selts, kus ma käisin praeguses Kose vallas ehk siis endises kõue valla osas, kus me tegime ka sellist tööd, et vaatasime üle kõik need kohakäänded. Seda tööd võiks muidugi rohkem teha ja see ajapuudusel ei olnud võimalik, aga aga siinkohal neile kõigile. Suur tänu muidugi, et, et see teema iseenesest inimesi väga huvitas, et kui ükskõik kelle poole ma pöördusin, siis peaks ütlema, silm lõi särama inimesel. Selle teema peale. Kas selles raamatus on ka nüüd midagi niisugust, mis otsest abi meile annab, et kas või need need käänamised, et kas kui me ikka selle peale peale või sisseütleva vastastikku läheme, et kumb siis nüüd, kumb siis peale peaks jääma, et kas on kohati kindel igale igale nimele konkreetselt või siis ikkagi tuleb midagi eelistada? Me üritasime lähtuda sellest, kuidas kohalik rahvas kasutab aga on tõsi, et andmeid ei ole kõigi kohta ja kätte saada olnud ja seetõttu mõned asjad võivad olla ka üldistatult lahendatud. Kui näiteks mõned tüübid on lihtsalt pandud kokku, aga, aga üldiselt niipalju kui andmeid olime, võtsime aluseks kohaliku kasutuse. Et kui ikka öeldakse, et me oleme viisakus, mitte isakule, et siis see on põhiline mõõduandev asi mehe jaoks. Aga mõnikord on ka nii sise- kui väliskohakäänded, näiteks Põhja-Eestis räägitakse Võrru, aga Lõuna-Eestis räägitakse võrule. Võru Lee ja lisaks on siin raamatus ka päris korralik kaardi kaardimapp. Aga ma küsiksin siis ka, et tavaliselt, kui raamat on väljas, siis leitakse ka, et, et on mingeid vigu juhtunud või kas on äkki siin raamatus ka nii, et pärast, kui raamat kokku sai, te leidsite, et midagi olulist on välja jäänud, et et kuidas see küll juhtuda võis? Ja no paar isiku nime kogemata välja jäänud, mille üle on tõsiselt piinlik, aga. Aga ma ütlen, et siin ära öelda, siis inimesed saavad teada. No meil näiteks seminaridel osalises osaliste nimekirjast puutud liisi sokk aga, aga mõned vead ilmselt tulevad välja need alles hiljem, et praegu veel ei ole ette sattunud suuremaid vigu. Ei, mina oma osast küll tean, aga ma ei hakka neid kogu eesti rahvale kohe. Laiali laotame, tõsi on see, et aeg sai otsa muidugi, et paljusid asju oleks tahtnud veel põhjalikumalt uurida, aga aga mingi hetk tuleb joon alla tõmmata ja siis vaadata järgmiste projektide poole. Kas võib juhtuda, et siin mõnda kohanime ikkagi ei ole ka? Kindlasti on jah, sest et ametlikult küllalt küll, peaksid kõik olema ka muude osas on mingi valik ja ja ma arvan, et neid nimesid on siin kindlasti selliseid, mida inimesed oleksid võib-olla tahtnud ei näha, aga mida ei ole. Jah, on olnud juba tagasisidet ka, et et ainult viide on ja nimi on, aga mitte midagi ei ole öeldud. Kas on ka mingisuguseid ajalooperioode, kus võib-olla informatsiooni on vähem või kust materjali rohkem kadunud, kuidas, kuidas teil sellega on, et kas on mingisugused nii-öelda mustad augud meie meie kohanimedes mingil põhjusel jäänud? Ma ei tea, kas suurte põlengute tõttu, kus on arhiivid läinud või midagi? No üldiselt on nii, et kõik sõjad on laastavalt mõjunud tegelikult koha nimistule ka, et nii Venemaa, Liivi sõda kui ka siis põhjasõda on jätnud oma jälje ka sellesse, et nimed on kadunud allikatest neid nimesid, aga me ei oska neid kokku viia tänaste kohtadega, et see on üks asi, aga muidugi kui rääkida üldistatult, siis Põhja-Eesti kohta on paremini andmeid saada olnud kui Lõuna-Eesti kohta, et Lõuna-Eesti on päris keeruline ja võib-olla eriti mis teeb selle raamatuga väärtuslikuks, on, et sinuga näiteks setomaa kohta ajalugu, need päris põhjalikult avatud, mida enne ei ole olnud võimalik teha. Et setomaa, kui nüüd vaadata siia nimede otsa sellesse loogiasse, siis ei erinegi oluliselt teistest Lõuna-Eesti paikades tänama, et vanasti oli see asi, et meil ei olnud need allikad kättesaadavad. Lihtsalt ei olnud inimesi, kes nendega tegeleksid ja kes oleksid need allikad. Aga nüüd nüüd uuemal ajal seda setomaa uurimist on rohkem tehtud Jarvis kiriste siin põhjalikult allikatega Tutanud, nii et et ei ole, ei ole enam nii erinev teistesse pilt, muidugi setomaa nimed jäävadki väga raskesti seletatavad, kuna seal on keelepiir ja selle selle otsustamine, kas algne on olnud Läänemere Soomeline ravinimi, et see on väga raske, kuna seal on võimalik olnud, et nimi on oma keelsust mitu korda vahetanud, nagu me teame, et on ka juhtunud. Nii, aga kust te ise pärit olete ja kas te oma kodukoha nimetuse kohta saite ka midagi teada, seda tehes? No mina olen pärit Tallinnast sündinud Tallinnas ja mina kirjutasin ka Tallinna artikleid, aga aga kui vaadata vanemaid, siis üks ots läheb Saaremaale, teine ots läheb Järvamaale. Sealt tuli midagi põnevat välja. Kohanimede osas just nende asjadega ei tegelenud, aga Tallinna osas? Jah, oli põnev vaadata kõike. Mina olen sündinud Kehras, aga ema poolt esivanemad on Hiiumaalt ja isa poolt poolselt Raplamaal isema Harju-Jaani nimesid teinud. Leidus teine tegija ja ja kuna minu vanemad olid sinna Kehrasse sisse rännanud, ega nad siis ei tundnud seda paika ka nii hästi. Aga kust kohanimi Kehra tuleb? Esineb juba Taani hindamisraamatus tujul kedere ja arvatakse, et et see on see keder sõna. Seni on arvatud, aga jälle see. Eesti rannikumurde piir oli BM Kehrast ulatus Kehrani. Kehra küla on Kehra linnast natukene põhja pool ja seal on niisugune häälikumuutused, see nõrk Uizeedee spirant, mis seal oli, see on h haaks muutunud. Ohre on Oderia Kehron keder. Aitäh, tegelikult on meie suvila aeg otsa saamas, peame uksed kinni panema. Suur aitäh, Peeter välja marja kallasmaa. Kõigepealt selle võimsa raamatu Eesti kohanimeraamat. Ja ma soovin teile siis väga edu perekonnanimede uurimisel ja kõigile kuulajatele lõbusat tutvumist oma kodukoha või ka muude suvel ettetulevate kohtade nimedega ja tassiga siis seda ilusat paksu klots raamatut kaasa ja te saate sealt tõesti palju palju uut teada. Mina, Reet Weidebaum lõpetan tänaseks suvila. Suur aitäh teile. Teid.