Tere päevast, head klassikaraadiokuulajad käes on juulikuu ja seega võiks öelda, et ka suvila hooaja kõrgaeg. Mina olen Annebrummik ja täna on meil põnev külaline, Lähis-Ida ajaloolane ja diplomaat, kes on elanud ja töötanud Kesk-Aasias, samuti olnud nõunik Moskvas Pariisi saatkondades. Nüüd on aga ta eksootilised paigad vahetanud kauni Kesk-Eesti linna Paide vastu. Tere tulemast, härra Artur Laast. Me kohtusime teiega Suure-Jaani muusikafestivalil ja seal kõlas muidugi eeskätt klassikaline muusika, aga ma tean, et teile imponeerib väga ka prantsuse šansoone. Ja kuna praegu on just selline puhkuste ja reiside aeg, siis saate avalooks võikski kuulata laulmas. François aga tiim ja Nancy. Nad esitavad meile loo diski vupachteeaa Muayaaž. Ja siit ma kohe küsikski, et kas armastus prantsuse šansoone vastu sündis teil Pariisis elades või on sellel juba pikem kaugeleulatuvama ajalugu. Jah, need juured on ikka kaugemal, kui õpid prantsuse keelt ja, ja tunned huvi kogu prantsuse kultuuri ja kirjanduse vastu. Kuigi ma olen ajaloolane, idamaade ajal on siis keele see käib tihti koos tuntud laulude õppimisega, keelt õpitakse siis ka lauldes ja see on tuli ammu juba, kui ma hakkasin seda keelt õppima, enne kui ma jõudsin tööle ja elama Pariisi. Aga seal mul oli võimalus ka elavalt kuulata tuntud muusikateatrites seal tsooni ja seal süvenes vool. Ja muidugi hiljem ka ma olen väga palju vetruv spektiivselt tutvunud lauljatega, keda ma vähe tundsin ja kes on nagu ammu lahkunud juba lavalt ja elust. Nii et see, see huvi on mul ammune. No kas on ka mõni selline nimi nendest lauljatest, kes on teie jaoks kuidagi eriti ere šansoone esindaja? No neid on mitu, kuigi lauljaid on väga palju, mõned laulavad, teiste lauljad lihtsalt on ilusad hääled ja originaalne esitus, niux on ka palju ja too populaarsed. Aga tõniesansoniei laulab oma laule ja jagab neid ka teistega. No niisuguse on ka mitu, no üks on muidugi šarlas nagu, kes on väga tuntud meie kuulajatele. Ma nimetaks Mihhail sar Tuut, kes on minu lemmik väga ilusa häälega ja väga ammu on juba laval naislauljatest kahtlemata sülje Henriku, kes ikka veel laulab vaatamata sellele läheneb 90-le eluaastale, mis seal täitsa fantastiline. Ja Varvara. Need on kõik juba küllaltki kaugema mineviku lauljad. Nii et neid lauljaid on palju, teinekord on laulud muutuvad, lemmikuks mitte mitte niivõrd üks laulja. Kas keegi neist on ka niisugune, kellega teil on õnnestunud nii-öelda elavas vormis kohtuda kontserdil või ikkagi eeskätt kuulate nende laule plaadilt? No isiklikult ma ei ole püüdnud kohtuda, sest see on teine maailm ja, ja mul ei ole niisugust püüet olnud ja põhiliselt on see ikka televiisori vahendusel ja nii et ma otseselt ei ole jah, niimoodi soojenud, aga Pariisis ma elasin naabermajas kuulsast muusikateatrist Folyberfeer, nii et seal ma küll vahel käisin. Aga see on lauluteater, kus kõik väga võimsalt laulavad väga ladusalt ja kollektiivsed saaga, säravad solistid, aga noh, nüüd inimest, ma ei tea, lihtsalt see on üks kuulus niukene kabareeteater. Muusikaga olete te ikkagi sina peal, terve elu olnud? Muusikahuvilisena või muusikakuulajana ise ma ei ole küll ei lauludega mänginud mees tegi pilli, aga, aga mulle meeldib muusikasigasugune, olen palju käinud sümfoonia kontsertitel, Pariisis on kuulus saal play-l ja muuseas seal esineb tihti Pariisi sümfooniaorkester, mida juhatab Paavo Järvi. Ja muidugi olen ma siin meie filharmoonias käinud ja kõik need aastad viimasel ajal natuke vähem. Eriti mulle on meeldinud Hortus musicus, sest mul on olnud õnne neid võõrustada nii Moskva kui Pariisi saatkonnas. Ja ma mäletan ühte suurt kontserti Unescos olin tol ajal nii saatkonnas kui ka issi-alane esindaja unes koos ja siis olid Patti päevad ja siis oli ka suur kontsert Meie Hortus uusikusel. Sama uhke kontsert oli neil Italia päevadel Puškini nimelises kunstimuuseumis Moskvas. Palju on isegi kontakt olnud, ma olen olnud nende kõige esimesel kontserdil 40 aastat tagasi Kiek in de Kökis ja sel puhul kutsuti mind ka sinna jälle möödunud aastal 40 aastat hiljem sedasama kikkidega Erki ja kava oli ka sama, mis 40 aastat tagasi. See oli väga huvitav. Ja ma olen algusest saadik Pariisis juba näinud, kuidas sündis Vox Clamantis. Sest Jaan-Eik Tulve oli seal konservatooriumi üliõpilane koos oma abikaasa Helena Tulve, ega sa neid siinseid kaks poega ja seal ma käisin kahes kirikus, kus Vox Clamantis laulis, seal olid vähemalt pooled olid prantslased tol ajal. Nii et ma olen just ka selle ansambli fänn. Ja viimasel ajal on neil palju tulnud juurde huvitavat muusikat, kus nad kombineerivad iidset kirikumuusikat Gregoriuse muusikat, tänapäeva autoritega eesti autorite teostega ühel kontserdil, nii et see on väga huvitav see põimimine. Vox Clamantis, Hortus Musicus esitasid osa Helena Tulve teosest hada salamilles, samuti võiks öelda, et põimuvad erinevad kultuurid. Ja samas võib ka öelda, et teie olete ise olnud väga erinevate kultuuride mõjusfääris, et mingil ajal elades Moskvas ja ma saan aru, et te olete veetnud ka teatav osa oma elust Kesk-Aasias. Pärast õpinguid Moskvas elasin ma Hiina piiril Kirgiisias mägedes, olin kuuli aitäh mitu aastat ja tundsin ennast väga koduselt seal ringi liikudes nii kasahhi maal usbekis. Sest ma tunnen need emade ajalugu ka keelest aru. Ja olen ka hiljem huvi tundnud. Jätkuvalt. Paar-kolm aastat tagasi ilmus kirgiisi eepose, manas noorsoovarianti keeles tõlkis luuletaja Peeter Ilus, mina olin toimetaja, järelsõna autor. Meil olid kahekesi kavas ka üx kasahhi eepiline jutustus vahendada. Ja ma olen päris huviga osa võtnud meie Eesti akadeemilise orientaal seltsi tegevusest jaakraamatusse partiklit kirjutanud. Et see huvi ida vastu ei ole mul mitte kuhugi kadunud. Te olete väga sage reisija, et kas vahel viivad teid reisid ka tänapäeval sinnakanti või pigem siiski, eelistate Lõuna-Euroopas? Lõuna-Euroopa on vahetult seotud Põhja-Aafrikaga, see vahemeremaailm, mis mind huvitab, tähendab, seal on sündinud ka islam. Seal on sündinud ka kristlus, kui mina nüüd tagurpidi ajas tagasi ja seal on sündinud ka judaism, kõik kolm nii-öelda Abrahamlikku uskud, kõige vanem neist son, siis mainitud judaism ja siis kristlus ja 14 sajandit tagasi sündis islam. Jeruusalemma kontsentratsioon ja kolme usu püha keskus, see on linn, mis mind eriti imponeerib, kus ma olen mitu korda olnud seal tunneb lausa füüsiliselt seda, mitme 1000 aastast ajalugu ja kultuuride ja uskude erinevate mentaliteeti kihistust. Nii et see on mind väga viidelt. Ma olen käinud just Vahemere lõunakaldal korduvalt Tuneesias ja Marokos. Nietzsche vahemile vaim tervikuna vastastikku tohutult mõjutanud, kui me liigume ka Lõuna-Prantsusmaal või Hispaanias või Itaalias Sitsiilias, saime kõikjalt tunda neid kontakte, sest moslemid ju mitu sajandit valitsesid Hispaaniat ja hispaania keeles on sadu araabia sõnu ja arhitektuuris on säilinud araabia mõju. Juba pärast nende väljaajamist säilis stiilia kristlased, viies edasi soli, Mauri stiilisse mude saar. Ja minu reisid on kõik niuksed, kultuurireisid avata tähelepanelikult Linnu arhitektuuri seosta rajal loojaid pohhidega. Ma näen siiski kihtide kaupa seda ajalugu, mitte ei vaata ümberringi mingid majad, ilusad eksootilised just ajaloolasena ja idamaade ajal on seda, ma näen Lõuna-Euroopas kõikjalt neid sidemeid lähis idaga Põhja-Aafrikaga, nii arhitektuuris kui ajaloos, suguneme Maltal, meil käib palju turiste Eestis, Maltal püsid, mis seal räägitakse, numalta keeldamis, keelsemalta keel on ladina tähtedega kirjutatakse tõsised katoliiklikud, usklikud, räägitakse araabia keele dialekti. Ja paljud Sitsiiliast, itaallased on araablaste järeltulijad ja veel varasemate kreeklaste järeltulijad, siis Lõuna-Itaalia oli suur Kreeka maagia, Gretz ja antiikajal. Kreeka geen nii-öelda oli kogu see LõunaItaalia, nii et kultuurid on läbi põimunud ja vastastikku mõju on väga palju ja ka muusikas ma ei ole siin spetsialist, aga kindlasti on ka väga palju põimib läbi muusikat. Nii ida kui lääneelementidega. Enne mainisite, et suve pigem väldite reisiajana Jah, just lõunamaadel väldin, aga mitte põhja pool, seal ei ole nii palav ja ülemöödunud aasta ja rändasin päris suveajal suve teisel poolel Normandias seal imetore ei olnud liiga palav, kuigi oli täiesti suitsuaeg Dowilvega tuntud suvituslinn mere ääres, kus on väga uhke muusika, teater ja kasiino ühes samas hoones. See alati, kui ma mäletan kuskil 1914 või 15 kuulsate vene balleti soonidega, seal tantsis nii sinskija mälestustahvel on seal küljes ja seal on ka sinu on mere poole ja teater on maa poole, aga näiteks meenub kohe Monte Carlo on, seal, on vastupidi kasiino Mabule ja samas hoones asuva ooperiteater on mere poole fassaadiga. Nii et need asjad käivad tihti koos. Jäi takistuseks teist ja sealsamas Normandias oli just ülemöödunud aastal aastal 14, kui oli aastapäev, Normandia dessandi, seda seal kõikjal tähistati. No mina uidusin seal nendest militaarpidustustest, kus oli palju rahvas, kõik aga ometi nägin, kui kohutavalt olid laastatud linnad 44. aastal sakslasi, suitsu tahad siis sealt välja siis ameeriklased, liitlased pommitasid ikka väga ägedalt ja ja ma imetlesin seda, mis on tehtud taastamise tohutu tööga, seal niisugune imeilus linnake nagu Sämma loo, kus läksid esimesed redelid avastama Kanadat, kus nad asutasid uue Prantsusmaa ehk praeguse Kebecki, kus elab kuus, seitse miljonit prantsuskeelset inimest siis see linn pommitati peaaegu 90 protsenti puruks. Ei hakatud uusi ehitusi ehitama, vaid taastati autentselt täpselt. Sest see on linn, mis on kolmest küljest merega piiratud. Ainult üks külg on maa poole, see on nagu vana Tallinn, mis on, ütleme 80 protsenti löövad lained tõusu ajal, seal on väga kõrge, see mere tõusevad taksivassa linnamüüre seal väga, ma olin see linn ja tund aega sealt edasi sõita. Moose Michelson siis Püha Mihkli klooster, kui vesi tõuseb sistansaar ja kõrgel seal tipus nagu kõik Michali nimelised kloostrid ja kirikud on ehitatud võimalikult lähedale taevale, kõrgele mägedesse. Ja kui võtta ida poole, siis seal on Normandia pealinn Ruaen, kus põletati sandark. Seal on imeilus väikelinn, on flör, kus ka kaugetel meredele läksid kohalikud meremehed. Ja see kogu see Normandia on väga huvitav kant. Ta meenutab natuke instid, sest samal ajal 1000 aastat tagasi vallutasid skandinaavlased selle normannidelt. Tegelikult sai ta ka oma nime all, kus nad lihtsalt röövisid, kuni Pariisini ujusid oma laevadel ja siis nad taltusid ja neile anti maa ja nad jäid sinna elama ja paari sajandiga eksida prantsuse keelt rääkima ja v laulame nende rahvalaulu, kas tunned maad, mis Kanetsile täi ja, ja see on normaalne. Ja, ja, ja see on nüüd eesti rahvalaul ka, aga see on originaalselt Normandia laul. Siin kõlas, kas tunned maad, kui need süljepai ambrivaatomaa ooperist, aga samade sõnadega on ka nii eesti kui Normandia rahvalaul. Suvila külaliseks on täna Artur Laast. Nii et kuidagi väga kodune tundub see Normandia palju häid muljeid jäi aga Lõuna-Prantsusmaal või Itaalias, Hispaanias Madisson sügist rohkem Veneetsiaga võivatud suvel. Nii väike linn nagu ta nüüd on pärnusuurune ja elanikkond ka 40 50000, mis siin alles jäänud, aga ka miljonid tõttavad sinna suvel. Ja selles on natuke nukker, üha suuremad üleujutused ja kõrgemale tõuseb merevesi. Seal on tehtud palju vigu süvendamisel ja sadamate ehitusel ja, ja nüüd see merevesi iga kord tõuseb üha kõrgemale, nii et kogu püha Markuse väljak on vee all põlvini vees, katedraalis antiik, marmorpõrandatel on vesi väga kurb ja siis tõuseb udulaternad põlevad udus ja niisugune tunne, et upume titaanikus. Oleme Titanicul ja esitõuseb ja kogu meie ilu ja Euroopa au ja uhkus ja kõik renessanssi ja kõik vajub kuhugi. Ei all. See tundub küll selline veidi kurjakuulutav sümbol. Ja sellepärast mulle väga meeldiva Snavooli laul Trisse Winiis, kurb Veneetsia, kui see on armastuslaul. Aga siiski see annab selle meeleolu edasi, neitsi korpline selles mõttes. Nüüd olete te siis jõudnud nii-öelda tagasi kodumaale juba mõnda aega elanud, siis eesti keskmes paides, et no missugune on suvi paides, et kas te olete ka rohkem seal paigal või rändajatega näiteks mööda Eestimaad, kui parajasti mõni selline kaugem sihtkohta joota? Mulle meeldib seal paigal olla, aga linn on tõesti väike, liikuma peab ja pidevalt juhtub, et keegi tuleb külla autoga ja siis tulebki mõttekuul sõita, tutvuda Järvamaa ilusate mõisatega, mida on päris palju. Mõni päev tagasi käisin oma tädipoega Juss Suure-Jaanis, millega ma alles äsja ise tutvusin ja tahtsin talle näidata, kui kena selline hakkan. Ja siis sõitsime edasi Viljandisse ja sealt veel lõuna poole ja üle Mustla ja Rõngu läbi Elva Tartusse tegime ümber Võrtsjärve auringini poolepäevase nii et suurepärane suve ringi liikuda. Mul on ikka hea meel, sest vaadake, see võib-olla ei sobi üldse siia saatesse. Aga minu lapsepõlv algas Komi tundras, kus ma noorema nüüd kadunud vennaga vööni lumes 40 kraadise külmaga sumasin kohaliku kooli mööda okastraadiga ümbritsetud laagritest. Ja ma mäletasin ka Pariisi salati, neid nurgatornide tulesid ja seda ööpäevast ööd, mis seal talvel valitses. Põhjapolaarjoone all, kus ma olin. Võrreldes kõikide nende pärastsõjaaegsete aegadega. Ma näen ikka, et issi pole kunagi nii heal järjel olnud, nii rahulikult ja rikkalikult elanud, selline kultuurielu, mis pulbitseb, nii palju raamatuid ilmub, ma olen ka toimetaja, on olnud palju aastaid varasemal ajal ja nüüd, kus ilmub ligi 2000 raamatut aastas, palju seal on muidugi mis mulle ei paku mingit huvi, palju on jutukaid ja ajaviidet ja, ja igas bussi, mis ja ebateadust. Aga kõike on ja ilmub väga palju väga väärtuslikku jõukirjandust vanemast ajast ja nüüdsetel tautorit, et ja need suvised üritused, mis meil toimuvad. Tartu ja Tallinna kirjandusfestivalid. See kõik on ju väga rikas meie kultuuri jaoks. Ja just see, et nii rikkalikult ilmumil, raamatuid ja nii erinevaid heid siiski ostetakse, kuigi tiraažid on väiksed, aga alati anud kultuurimaades. Et raamatuid on palju ja valik on suur, aga tiraažid ei ole massilised nõuka ajal, mis meil oli miinus 30 40 üldse väärtuslikku raamatut, ma ei räägi, kõik suus? Jah, nende tiraažid olid 30 40000, aga neid oli ainult mõnikümmend. Ja nüüd on vastupidi ja igaüks saab valida oma. Nii et mind see rõõmustab kultuuri rikkus muusikas, kirjanduses, kultuurisündmustes, inimesed liiguvad vabalt kogu maailmas, mis siis, et mõni läheb mõneks ajaks elama ja töötama kaugemale ükskord tuleb ikka tagasi. Ma usun ka, et üks minu neljas sena pojas, kes elab juba 30 aastat Ühendriikides tuleb oma Indoneesia abikaasaga pojaga Eestisse tagasi mõne aja pärast. Ja teisedki noored sugulased laiali, aga kui nad tagasi tulevad? See on nii nagu te isegi ta õite palju aastaid tegelikult elasite siin ja seal, aga kokkuvõttes ikkagi oli Paide see, kuhu te nüüd olete. Ja ma olen sündinud tallinlane, aga nüüd jah, viimasel ajal mul seal üha rohkem meeldinud ja alguses ostsin sinna nagu suvekodu ja siis kolisin päriselt sinna kõigi oma raamatutega ja seal minuga tunnid ja pole seal, väga meeldib. Muidugi ma tahan teile öelda, on üks põhjus, miks ma selle valisin. Ma ei tundnud seal ühtegi inimest, kui ma paidesse läksin. Põhjus on see, et vaadake, see vallimägi, see vana kindlus, mille ehitasid ristirüütlid, tõrjuti välja ju araablaste poolt, kui nad oma maid tagasi vallutasid pühal maal. Ja nad tulid ju tihti otse pühalt maalt siia Liivimaale, kadis. Ta meid pagana testima. Ja see otsene seos. Ma nägin ka Galileas Põhja-Iisraelis sellise kindluse emissarid, mitte poolt ehitatud, nagu meil Viljandis ja Paides ja mujalgi. Paide on muuseas vanuselt teine pärast Viljandit, mille üldse meie maal ristirüütlid ehitasid. Vot see isiklik seos mul pühamaa vahel, kus ma olen jalgsi palju ringi käinud ja jazz linnakesse seal paikades olnud Iisraelis see sidus mind, mitte midagi muud, et Eesti südames on paik, kuhu tulid ristirüütlid. Ümberringi olid metsad ja metsad ka praegu, kui te olete Pika Hermanni tornis seal ja vaatate ringi, siis on silmapiirini igale poole metsad Järvamaal ja vot see imponeerib mulle väga. Materjaalselt tekkis side, minul, Palestiina, aga need niisugune peas, mitte konstrueeritud, aga minule võt lähedane mõte. Tegelikult üks Paide väga suur pluss on see, et ta on tõepoolest nii eesti keskel, et kuhu iganes soovida jõuda, et siis tegelikult kui elu ei ole otseselt Tallinna-keskne, siis mõnes mõttes Anist logistilise mõttes kast hea, elades paides. Mäo rist, see on ju sõna otseses mõttes, paneme kaardile selle risti idas ja läänes on Pärnu ja Rakvere ja põhjas ja lõunas on Tartu ja Tallinn neli ilmakaart. Vähemalt sama palju umbes 90 kilomeetrit Mäo ristist igale poole jõua meil siis neljaissi ka ja Biden hinnati, oli ainult neli kilomeetrit suurelt maanteelt sisse sõita. Selles mõttes ta jah, ideaalselt Eestimaa süda, nagu seda nimetatakse kultuuriliselt ja ajalooliselt ja minu arust väga tähtis niisugune punkt. Ja ja kuu nii ruttu. Ja ja o o o Ta oli ka nagu ta ta oli see, kuidas. Ta v naerda ja ta. No treipingi ta Nüüd. Võlts VIRU Ta. Ta juuli. Naera ja ta naine. Järva. On veel uni, satulevi. Veega. No väga Tore naerda ja ta paines tooli. Tal on enam-vähem ka Liivimaa ja Eestimaa piiril, peaaegu ta jääb küll eestimaale, kui me vaatame kubermangu piire, aga ta on ka väga lähedal Liivimaale, nii et seal on ka arhitektuuriliselt näha. Siin on meil veel paekiviehitised, realistid, kirikutel veidi lõuna pool on on juba Telliskiviehitised Liivimaal ja kuked kirikutel, nii et see on see vahe kahe kubermangu vahel, kui me Liivimaa poole liigume. Mul on tohutult hea meel, et, et minu silme all sai korda Jaani kirik Tartus, mis oli väga kehvas seisus aastakümneid oma täiesti fantastiliste Telliskiviskulptuuri idega. Iga nägu ja iga kuju oli erinev ja nüüd ka Pauluse kirik, mis on ju sarineni tööl. Lihtsalt mul oli ka õnn töötada siin kirjastuses palju aastaid. Saarini majas olid kirjastused siin Pärnu maanteel ja, ja nüüd ma näen seda sarineni, kirikut, mis on suurepäraselt restaureeritud, võttis küll palju aastaid. Aga see on ka pärl. Täiesti. Ja samas ka suurepärase akustikaga kontserdipaiku. Ja ma ei ole veel seal kahjuks olnud, aga väga tahaks. Aga noh, viimane suur elamus oli mul Ülo Vilimaa kala tema 70 viiendas puhul. Ülo kutsus mind sinna ja mul oli suur rõõm olla sellel kalal ja see oli hiilgav ja tema koduteatri meenutas kõiki etappe tema elus tantsija ja ballettmeistrietapp ja see oli tore elamus olla. Tartuga pole kunagi lähedasi kontakte kahjuks olnud, aga mulle väga meeldib Tartu, ma ikka püüan sinna minna mingil puhul. Ja Tartu on ka kasvanud ja moodsaks linnaks muutunud ja, ja ta ei ole kaugel Escurethi peal. Tallinna ja Tartu vahet olen ma nüüd, niiet Eesti on väike, aga ta on väga-väga rikas, väga mitmekesine, igas mõttes. Ajalugu, arhitektuurajalugu on ränk olnud, aga siiski oleme ellu jäänud ja väga palju huvitavat on säilinud ja luuakse uusi väärtusi. No teil sellel suvel veel ehk mõni selline plaan paikade kohta, mida soovite külastada või? Oi, neid paiku on palju, on küll üks väike takistus praegu noh, kui tahad palju sõita, see puudutab alati ju võimalusi, vahendeid, aga soovi on tohutult palju. Aga kas nad realiseeruvad sees, ma ei ole kindel. Ma olen tavaliselt lubanud endale kolm korda aastas reisida ja möödunud aastal algas see Lissabonist. Aga see oli päris talvel, see oli jaanuari lõpus, veebruari alguses ja siis siiski suvel hakkama käisin Roodosel, sest seal puhuvad karged tuuled ja seal ei, ei küpse ära väiksel saarel ka mitte, suvel käisin ruudusel ja siis juba sügisel ei tea juba mitmes kord järjekordselt käisin Nizzas vale olnud küll eksisemantonis, jaa, aga Nizza nagu see keskpaiku ja ja sealt saab siirdada igale poole, seal on tunni aja kaugusel on mägedes Grass mis on olnud Euroopa parfüümi pealinnu. Seal on ka niisugune imeilus mägilinnake nagu sämpoldev vaas, kuhu on maetud ka märksa kallama abikaasaga. See on kunstilinnake seal nagu ainult Toompea ja ümberringi mäed, mul mitte midagi, ainult linn nagu Toompea ja kunstimuuseumis ja kunstiateljeed tõotavad palju seal kõik tunni aja sõidu kaugusel litsast ja pileti hind. Bussidel on Nizzast antiibi ja veel kaugemale kanni kinofestivalid või siis mägedesse Grassi ja sina seal. Massipiletid on nüüd poolteist eurot vaatamata kaugusele või siis sama palju Monacosse ja sisel Italia piirile Monacos sedasi. Mantuunikus võiks suvi, olin Italy Smentonatan otse piiril, poolteist euri on bussipilet, turistide jaoks on nii tehtud, et seal on imetore reisida, odavalt saab reisida. Tänu heale bussiühendusele on väga hea reisida Euroopas väga hea bussiühendus on, või Kanaari saartel ükskõik Grancanaalias või Tenerifel pole vaja mingit autot võtta, siis te peate kramplikult roolis olema, pealegi mägiteedel veel eriti tähelepanelikud, mida te jõuate vaadata? Sõidavad igale poole ja kui te mõistlikult ehitate üles oma reisiplaani, ma näiteks aastaid tagasi lendasin Andaluusias lennukid lähevad malakas ja Malaga kõrval oli seal üks kuurort, kus ma olin, aga Maanaga bussijaamas ma vaatasin hinnad ja kaugused ja ma käisin iga kol muidugi eraldi, ma tulin siis sealt lähedalt toremorinosest vaalakasse maraga oli siis viimase moslemiriigi Granada kuningriigi sadam ja keskus. Ja siis sellest samast Malagast sõitsin Tseviliasse siis tagasi siis varagast korduvas ja tagasi, kus fantastilisemaid mošeesid üldse sellest Tuglas kirjutanud ja teised Hispaania reisides. Ja siis muidugi ka Kanadasse, kus on Alhambra ja ei olegi mingeid kallid ekskursioone vaja vaid lihtsalt vaadata bussigraafikuid ja ise hakkama saada. Reisijuhid on kõikides keeltes, mingitki tiimikke oskab. Kui ta siis Salia sõidab, Kunivene keeleni välja seal kõik need kiitsid prantsuse ja kõikides teistes keeltes. Ja niimoodi võib kõik ise vaadata ja see on palju odavam kui gruppidega. Muidugi grupp seal ei ole mingit, muretsen, lihtsalt veetakse sulle midagi, räägitakse, aga see mulle meeldiv vähe. Vaata neid inimesi kohutavalt huvitavas paigas, nad ümbritsevad grupi juhti, vaatavad talle suhu, kuulavad veerandtunnis loengut. Nad ei vaatagi üldse ringi. Kui mina ei grupijuht, ma ütleks kõik, keerake mulle selg, vaadake ringide, kuulete mõelt väga hästi ja vaadake ümberringi, inimesed nagu lambad ümber oma juhi ja andunult vaatavad talle suhu ja kui on väga hea jutustaja sõnaga tuleb julgem olla, tuleb ise reisida, muidugi tuleb ette valmistada, reisis lugeda üht-teist natuke siiski hea omale selgeks, kuhu sa üldse lähed. Ja muidugi tuleb hindadega arvestada ja kõik, aga bussireisid ei ole kallid, eriti lähedased. Ja haruldaselt tore sõit oli mahlakas. Just avati aasta varem Picasso muuseum. Tema esimene abikaasa, venelannast baleriin Kohloova kinkis kõik, mis tal oli väga rikkalikku kollektsiooni Malaga linnale. Linn ostis ühe aadlielamu restaureeris, selle riputas pildid üles, Muuseumi tulid avama kuningas ja kuninganna. Tookord Carlos Sofia ja see on üleriikliku tähtsusega muuseum. Ja see oli niivõrd huvitav, et ma lihtsalt nautisin seda maja ise paatiaga tüüpiliseks ise õueganist Vahemere äärset maja kõige fantassis oli, et seal keldris, kui keegi ei viitsi ronida, aga kuu soovitatakse minna, on välja kaevatud finiigi aegne jutt tänavat või niitlased. Nende esivanemad olid nagu teada Liibanoni tänapäeva elanikud. Esiteks, nad tulid Tuneesiasse ja ehitasid Kartaago ja võitlesid edukalt roomaga. Ja siis nad läksid edasi, Nad asutasid Marssey Lõuna-Prantsusmaal ja sellesama maa-alaga. See oli siis kannitlaste malaka ja muuseas ka Nizza, jah, vasseie, meil oli palju kolooniaid seal Vahemere ääres Aafrikas, nagu ma ütlesin, Kartaago ja semalaga ja seal on välja kaevatud jupp tänavat maja nurka. Kas see kõik on 9000 aastat vana? Inimesed ei viitsi lihtsalt trepist alla minna keldrisse, selles Picasso muuseumis, nii et seal on nii palju avastada ja see valaga ise on ka mauride linn, endine mäeküljel on kaks kindlust päris üleval, üks on poolel kõrgusel, tuleb võtta pooleteist päevane pilet bussile see punane buss, mis tuuritab ja mille teisel korrusel saab lahtisel korrusel olla. Ja te võite teha kasvõi viis ringi ümber kogu linna ja ükskõik kus maha minna ja uuesti peale istuda pooleteist päeva jooksul sisse tõelised tutvud selle paigaga, sest jala palju ei jõua. Ja niimoodi tasukest punast vussi Pariisis tarvitada ja mahlakas igal pool. No nüüd võib öelda, et mõnes mõttes on juba kuulajatele antud üks päris selline tore reisisoovitus, aga võib-olla lõpetuseks veel ka enne ütlesite mitte väga naudite seda, et Eestis ilmub palju raamatuid ja et äkki on teil ka anda kuulajatele mõni selline lugemissoovitus, et suvi on ikka see aeg, kus inimesed ehk tavapärasest sagedamini jõuavad raamatu kätte võtta. No ma tihti loen neid raamatuid, mis on mõni aeg tagasi juba ilmunud, ma tean, ülimalt väärt. Ma panen ta riiulile, aga mul on praegu mõni teine raamat käes, tihti teiega kaks või kolm raamatut, küll käsil, aga üks õiteilukirjandust, seni on ajalugu niimoodi, et see ei olegi otseselt raamat, millega poest tulin, tead, just äsja olen vaimustuses, et see raamat ilmus, selle sain ja muidugi ma Suninas tegema üha rangema valikkusest ruumi ei ole. Ja kui ma ostan uue raamatu või kaks, siis ma raudselt pean leidma ohvririiulitel, mille ma kingin ära. Sest arvestades vanust, ma tean, et ega ma teist kuud enam seda ei loe. Ei jõua, mul ei ole aega elusana uuesti lugeda üle ühte väga head raamatut ja ma teen südame kõvaks ja siis kingina koera, et panna siis ka uued raamatud riiulisse ja niukesi raamatuid on palju, mis ma nüüd viimati olen ostnud. Ahhaa, ma ostsin Victoria, see on suur tükk Euroopa ajalukku kuninganna Victoria. Ma hakkasin seda lugema. Ajastu on tuttav 19. sajand mida nimetatakse Viktoriaanlikuks sajandiks, see on 19. sajandi nii-öelda teine ja kolmas kolmandik kuni sajandi lõpuni aga kuna see on kogu Euroopa ajalugu ja väga tähtis tükk sellest ajaloost, siis ma arvan, et sul huvi, kui sa, kas raamat üldse nii-öelda monarhi sarjas on ilmunud mitte jutukad, ülimad, väärtuslikud aja raamatuid nagu näiteks peaaegu kogu prantsuse ajalugu on köitvalt välja andnud meile kirjastus Kunst, selles nimetatud kuldses sarjas väga väärtuslikud teosed ja ajaloolastelt, olgu see sanrii neljas või Lui, 14. või Filipp Torre ja kes pärast lõi Neljateistkümnenda surma, valitses terve rida aastaid Reigentina ja tema ajal kasvas üles lõi Neljateistkümnenda pojapojapoeg, Louis 15. vahepeal oli kaks põlve pärijaid, maa surnud. Need on kõik väga väärtuslikud, huvitavad raamatud, nii et praegu tulevad meelde rohkem ajalooraamatuid, mida ma olen üksteise järel lugenud. Ka minu endine kolleeg ja ülemus, tuntud ajaloolane Laidre on kirjutanud uue huvitava raamatu. Ta on palju aastaid tegelenud. Margus Laidre selle Liivimaa sõjateemadega ja nüüd Italy ilmuseks monumentaalne raamat Liivimaa saja-aastasest sõjast. Kõigepealt ta võtab aluseks Liivi sõja enda, kui Venemaa tungis sisse 1558. Ja see kestis 25 aastat, et see sõda lõppes 1583 alles, aga siis jätkusid sõjad, jätkusid sõjad Rootsi ja Poola vahel ja need taplused venisid 100 aasta pikkuseks. Tema nimetab seda 100 aastaseks sõjaks. Väga huvitav käsitlus on ja monumentaalne raamat. Suur aitäh. Loodetavasti leidub suvisel ajal ka suvila kuulajatel võimalust veidi ajalooga tutvuda. Sade hakkab nüüd otsa saama. Täna oli meil külas Lähis-Ida ajaloolane ja endine diplomaat Artur Laast, kes on elanud nii Kesk-Aasias, Pariisis kui Moskvas. Ja rändamine on tema suureks kireks tänini. Miks ka mitte koduses Eestis? Suur tänu tulemast ja oma mõtteid jagamast. Ilusat suve jätku ja palju toredaid kogemusi kultuuriloo vallas.