Ja tere taas. Väljas sajab vihma, vähemasti Tallinnas kinodes jookseb Kristuse kannatused ja ja poes käib operatsioon muna. Sellistes keerulistes tingimustes toimub meie järjekordne rahvateenrite saade ja täna on siin vikerraadio ümmarguse laua taga Pärnu postimehest Margus Mets ja Eesti televisiooni esindus. Peeter Kaldre, mina, Aarne Rannamäe. Alustaks ma küsiksin nii, et olete filmi näinud, kõik räägivad, aga, aga vähesed on praegu näinud, kas teie olete? Mina ei ole näinud ja ma ütlen ausalt, et mul ei ole ikkagi mõtet seda filmi vaatama minna, kuigi ta võib väga, ma ei taha kannatusi näha, ma arvan, neid kannatusi on, on ka igapäevases elus ja meie ümber vaatame kas või Iraagi poole. Ja ma tundsin emotsionaalselt edasi minema. Mina ei ole ka näinud, aga, aga põhimõtteliselt ma tahaksin teda näha küll ja ma tahaksin teda kinos näha, sellepärast et ma olen tähele pannud, et selliseid suurvormid, et muidu ma eelistan vaadata ja oodata, millal filmid tulevad. Videos vaatan kodus aga selliseid suurvormid nagu Sõrmuste isand ja ja ma arvan, et ka see kristluse lugu, et see vääriks ilmselt vaatamist hoolimata sellest, kuidas me suhtume kaevandustesse, mis iganes ikkagi kinolinal. Kui veri plaanis küll veega pritsinud 20-le ruutmeetrile, siis on see teistsugune, ilmselt loodetavasti kunstiline elamus, kui, kui väikesel kodusel Sina Aarne, ilmselt kavatsen seda filmi juba täna-homme, vaatame enne, sest ma olen tähele pannud, et siis, kui need artiklid hakkasid selle filmi kohta ilmuma välisajakirjandusest, siis olid sa väga suur fänn ja lugesid vist kõik artiklid selle kohta läbi, nii et sul on ainult sekundit. Millal sa, võib-olla võib-olla tõesti, et ma olen lugenud selle filmi kohta rohkem kui teiste filmide kohta ja see loob teatud eeldused vana üldiselt väga vilets kinos käia, aga niuksed, suured teosed, millest millel on nagu sellist ütleme kaasaega ulatuvat poliitilist maiku, meki. Et ma need wet tahaks ära minna ära ikka vaadates Sõrmuste isandat vist seda ei ole, sa mainisid, Peetril seda film ja paljudes ei ole, aga selles on, tähendab, kui, kui maailm oma religiooni religioonide esindajate kaudu veel aastal 2004 läheb sellepärast peast segamini, mida ta kinolinal näeb ja ja inimesed surevad ja kannatavad siiamaani. Ainuüksi sellepärast, kui nad näevad seal ekraanil seda, mis neile on tähtis siis siis see film, ma usun, pakub mulle huvi, jah. Aga sa ütled sõrmuste isandal ei pruugi olla sellist tänapäevast poliitilist mõõdet, sellepärast et ma ei mäleta, kes kirjutas, aga hiljuti kirjutas analüüsi sellest, et tõi võrdluse Euroopa Liidu laienemisega et seal vaba maailma piir, täpselt samamoodi laieneb kurjuse Mordori piirideni ja siis oli võrdlus selline, et see vaba maailm on Euroopa Liit ja see mordor, see mahajäetud kurjuse Kansson siis SRÜ pool Moldova ja nii edasi. Nii et päris päris toredaid võrdlusi toodud. Muidu peaaegu te veensite mind ümber, aga ma olen kindel, et lähevad tänasel vihmasel päeval, kui see ilm nii morn, ma küll selliseid kallal maha ei lähe, eks ole, võib-olla majanduse filmi vaatan siiski kuskil kuskil mujal väiksemal ekraanil ja võib-olla näiteks suve lõpupoole, kui on sellist energiat ja särts on suvi sisse laadinud. Hea küll, aga jääme sinnakanti, jäme jääma oma jutuga, teeme täna niimoodi, et juhime seda Juttavast nii niimoodi, et, et jääme või hakkame kaugemalt lähemale tulema. Ja tõepoolest mitte siis ajaloolisest Palestiinast ega, ega Jeesust. Elu elupaigast ei hakkame rääkima, vaid, vaid lähen sinna natukene kõrvale. Läheme ajaloolisse Mesopotaamias ja, ja tõepoolest see, mis praegu koogis toimub, noh, Iraagis on ikka püsti, kurat lahti. Eriti ootamatu on see muidugi sellepärast, et eile oli aastapäev ja möödus aasta siis selle kuulsa Saddam Husseini kuju mahavõtmisest ehk siis ka Bagdadi kallutamisest ja esimesel mail ehk siis ma näen, paari-kolme nädala pärast saab täis see aeg, kui president Bush ütles, et nüüd on suuremad sõjalised operatsioonid Iraagis läbi. Ja nüüd on siis aasta sellest ajast möödunud ja, ja me näeme, millised, millised kohutavad asjad toimuvad. Mitte see ei ole muidugi hämmastav, et mingisugune vastupanu üldse veel toimub, vaid kuidas vastupanu on aastaga võtnud täiesti uusi ja täiesti noh, ütleme verd tarretama panevaid ja eemale tõukavaid vorme, noh tuletame meelde siis Ameerika tsivilistide laipade mõnitamist ja nüüd suurt pantvangide vist ja noh, ühesõnaga seda on, on, on läinud täiesti täiesti uude faasi. Kes kellega sõdib, oskate selle ära ära ära seletada, siin ei ole tegu Iraagis sõjaväelastega või on usuhullud või on tegemist Iraagi rahvaga, kes on siis ülestõusnud Ameerika okupatsiooni vastu või kes need sõdalased on palgasõdurid hoopis kuskilt Iraagi piiri tagant. Ja minu meelest selles mõttes on olukord muutunud ja täiesti teiseks läinud, et kui siiamaani ju rünnakuid, mis, mis sooritati Ameerika vägede vastu, neid teostasid, neid võiks nimetada tinglikult Sis endisteks tulevasteks ehk siis Saddam Husseini vägede riismed, siis nüüd on selles mõttes olukord täiesti teine, et tegemist ei ole enam niivõrd nendega, kuivõrd on tegemist siis algasvušiitide usu usulahu rünnakutega ameeriklaste vastu ja nüüd on lisandunud kas sunniidid, kes, mis loogiliselt nagu ei lähe kuidagi kokku, sest need on omavahel nii šiiidid, sunniidid on omavahel konfliktis olnud, nüüd nemad on pööranud oma relvad Ameerika Ühendriikide vägede vastu ja mitte ainult nende vastu, vaid eriti just Nende iraaklaste vastu. Kas ameeriklastega koostööd teevad? Neid on siis väidetavalt kaardiväe siis 200000, kui ma ei umbes jah, õietina õieti mäletan. Ja selles mõttes on, on olukord ilmselt ka ameeriklaste jaoks praegu arusaamatu ja, ja need avaldused, et kohe-kohe luuakse kord majja ja läbirääkimiste alustamine, ma arvan, et need enam ei päde, sest tegemist on hoopis hoopis teistsuguse vastasega praegu. Jah, seda enam, et vastas ei ole ju regulaararmee ei ole noh, massiivset soomusväge, tanke, soomustransportööri vaid on, on lihtsalt ütleme, kergerelvastusega varustatud hullunud rahvahulk keda on väga raske taltsutada ilma suurte ohvriteta. Ja see oli ka ilmselt see põhjus, miks ameeriklased olid sunnitud vahepeal kas siis osaliselt või täielikult andma ära kontrolli paari-kolme linnal, mis nüüd olevatele jällegi taastatud. Aga kõik see kõik see sunnib nagu küsima, et, et mis siis ikkagi ameeriklastel nagu tegemata jäi, et milline osa sellest kodutööst, mis eelnes sõja algusele ja siis kogu selle nii-öelda suure massiivse sõjalise operatsiooni algusega, missugune osa sellest tööst jäi tegemata? Tundub, et et tegemata jäigi tegelikult enamus asjadest. Põhirõhk pandi sõjalistele operatsioonidele kiirele võidule, massiivsele pealetungile ja kõigele sellele, mis seostub nii-öelda sellega, mis lõppes tegelikult esimesel mail 2003. Aga kõik see, kuidas suurt ülesannet nagu edasi viia, et see kõik jäi, jäi nagu sõjalise operatsiooni varju. Tegemata jäi kõige olulisem asi ja see tuleneb, ütleks niimoodi, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika idealismist, mis on saatnud seda välispoliitikat ju aastakümneid nimelt eeldati ja oldi kindlal arvamusel, et kui türann ehk Saddam Hussein kukutatakse, siis kogu rahvas juubeldab ja kiidab selle heaks ja lepib Ameerika Ühendriikide kohalolekuga Iraagis vähemalt ajutiselt, et tulevad Ameerika Ühendriikidele. Väed toovad demokraatia, toovad vabaduse, need olid loosungid, mida Bush kogu aeg asutas ja viimasel ajal need harvemaks jäänud. Ehk siis idealism seisneb selles, et arvatakse, et igale poole maailma nurgas on võimalik transportida seda mudelit demokraatiast ja vabadusest, millega ollakse harjunud Ameerika Ühendriikides, mis võib-olla tõepoolest pädev näiteks Euroopas võib-olla pädevuse Kosovos. Kuigi see on ka nii, so nagu öeldakse. Kui võtad pea maha, siis keha hakkab täitma sinule. Aga Iraagis toimuv on näidanud, et selles maailma kandis see mudel ei tööta ja ma arvan, et see ei tööta ka näiteks ja ei töötanud ka ju näiteks Vietnamis ei töötanud näiteks ega tööta ka Somaalias. Nii et see oli see põhiline möödalaskmine, millega ilmselt ameeriklased kõige rohkem arvestasid ja mis on need nagu öeldakse, maha kriipsutatud. No viimasel ajal on üldse hakatud paralleele tooma Vietnami sõjad üha rohkem ja rohkem, et seal oli ka küsimus, mitte selles, et Ameerika oleks liiga vähe tankima, sõjalist jõudu olnud, oleks vastane samamoodi soomusmasinaid vastu pannud, et see Ta teetanus ise kohal käinud ja vaadanud neid samu sisside kaevikuid ja tunneleid ja neid vahendeid, millega nad tegelikult ameeriklaste vastu võitlesid. Et minu meelest, kas tänane olukord, mis Iraagis on, ei hakka sarnanema üha rohkem ja rohkem tegelikult Vietnamisse. Et seda võib nimetada ka osad kodusõjaks, seda partisanisõjaks ükskõik milleks ja sellega tõesti väga keeruline on võidelda nende sama tankide lennuväemassiga, kes ka väga keerulise Iidee aparatuuriga selle selle vastu. Esialgu muidugi Vietnami mainimine on president Bushi poliitiliste koduste poliitiliste oponentide selline võimas salarelv. Enne presidendivalimisi. Mulle rõhutasid ametnikud, kellega ma kohtusin Iraagis eelmise aasta oktoobris oli see, et vahetult oli toodud tähendab see võimu üleandmise tähtaeg aasta võrra ettepoole, ehk siis Bush ei võtnud pähe mõte, et 30.-ks juuniks sel aastal ja mitte aastal 2005 peab olema võim üle antud Iraagis, kohalikule omavalitsusele. Missugused on selle võimupiirid ja funktsioonid ja volitused seal nagu noh, teine küsimus, aga, aga põhimõtteliselt Iraaki peaksid hakkama valitsema iraaklased. Nad ütlesid täiesti üksmeelselt ja kooris, et, et see, see ei tööta, tähendab nii kiiresti ei ole võimalik. Ja ma arvan, et praegu see Ta šiiidid ja sunniidid on, on ühinenud. Et suur osa Iraagi rahvast on tõusnud vallutajate vastu üles, ongi seotud just nimelt selle konkreetse tähtpäevaga püütakse nurjata nii-öelda võimu üleandmist ja, ja välja kaubelda veel, mida välja kaubelda annab. Sest kui oleks ameeriklased võimu hoidnud enda käest, ütleme selle ajutise preemeri administratsiooni käes ja sõjaväetiheda kontrolli all ja sõjaväe oleks pidanud palju rohkem seal olema enda käes ütleme 2005. aasta suveni oleks olukord ilmselt hoopis teistsugune. Nüüd on Bushil raske taganeda ja ta on ka mitu korda öelnud, et ta ei, ta ei tagane sellest, et 30 juuni 2004 antakse võim üle. Kuigi nüüd hakatakse juba vähemalt välisminister Paveli suu läbi ütlema, et võib-olla selle valitsuse volitused ei ole päris need, mida, mida nagu algselt kavandati. Sa ütlesid väga resoluutselt seda, et see vietnamikaart on nii-öelda Ameerika sisepoliitiline kaart, aga oskas seletada siis, et mis on põhiline erinevus Vietnami? Ma arvan, et esialgu tähendab, Vietnami sündroomiks nimetatakse ju seda, et mindi sisse ja oldi seal aastaid sees ja ei suudetud nagu midagi teha. Tähendab, Iraagi puhul me seda kindlasti meil ei ole, me ei tea, tähendab, selles sõjast on möödunud ikkagi ainult aasta sõda ise mis ei lootnud ka tegelikult nii kaua sees olla. Minu mälu järgi ei saa lahendada ka tunduvad kiireim, aga see venis nagu ise iseenesest. Minu meelest mul tuleb meelde selle sõja alguses. Keegi välisajakirjanik isegi küsis ameeriklaste käest, et millega te välistate nöötusele Vietnami sündroomi öeldi seda, et seal on kaks täiesti erinevat maastiku juba iseenesest, et Vietnamis on vihmametsad ja, ja sellised külad ja sinna on võimalik peituda sissi seda teha, et Iraagis põhi mõtlesid juba maastikulise, ei ole selline asi võimalik, aga elu näitab, et võimlemine on tegelenud. Colton kõige põhilisem erinevus Vietnami Iraagi vahel ikkagi see, et Vietnamis oli ameeriklaste ja siis ka Lõuna-Vietnami vägede vastus vastas, oli kindel organiseeritud lahingutegevus kindel ideoloogia, kindel juht Iraagis kuuldub Iraagis. Me võime rääkida siiski spontaanselt puhkenud mässus, kus on muidugi jah, omad juhid oma niiditõmbajad aga puudub selline nagu oli ju põhja väetamine. Varivalitsus oli valmis, seal oli tegemist kindla struktuuriga, kes ameeriklastega võitles. Iraagis seda ei ole. Iraagi puhul tuleb ikkagi arvestada seda, et me ei saa vaadata Iraaki eraldi, me peame vaatama seda, mis toimub Lähis-Idas. Me peame vaatama palestiinlaste ja Iisraeli konflikti kogu seda islamiäärmuslust, mis on pärast üheteistkümnendat septembrit 2001 kohutavalt üles tõusnud. See on see kate terrorismi, mis on nagu koopad ja just nimelt see on see katel, millel puudub kindel liider, puudub kindel ideoloogia, seal on lihtsalt tegemist. Spiraadilise spontaanse mässuga, mis tekib, mis puhkeb. Kas Lähis-Idas puhkeb Iraagis tuleb Euroopasse mida iganes, nii et see minu meelest on see nagu põhierinevus. Teine asi, mis, mida administratsioon siis preemeri oma Iraagis püüdis selgeks teha on see, et nad tõesti veendunud, et niiditõmbajaid on piiri taga, tähendab, kui sa ütlesid Peeter, et, et noh, et, et see tuleb nagu stiihiliselt koha pealt, siis kohapealt tõmmatakse jah, massid, kaaslased, neid mass on väga lihtne kaasa tõmmata. Aga niiditõmbajaid on suure tõenäosusega väljaspool. Ei, ma mõtlen seda, et erinevus all, et et niiditõmbajad loomulikult on olemas, aga et kui nüüd näiteks juhtub selline stsenaarium, et ameeriklased kas ise lahkuvad sealt või viiakse sealt minema, siis kui me küsime, et kes võtab siis võimu üle Iraagis, siis me vastust ei tea. Sest võimu ülevõtjad ei ole. Ja teine asi, mis, mis meid otseselt puudutab, on, on see, et, et mis saab koalitsioonivägedest, mis ameeriklaste liitlastest. Meie oma 30 mehega oleme suhteliselt heas seisus, aga, aga siin koalitsioon võib hakata tõsiselt häbenema, kui, kui see sõda nii-öelda kasutame seda terminit vietnami seerub. Ehk siis selles mõttes, et ta hakkab venima, Eesti poisid on kuuldavasti peidetud müüride vahele praeguseks ja et enamus need koalitsioonipartnereid isegi kõik ka britid kaasa arvatud ja hispaanlased, jaburad, muide bulgaarlased läksid ikkagi ju selle mõttega, et see asi on hästi lühiajaline. Vaevalt, et see otsus oleks olnud teistsugune, kas saata või mitte saata, vähemalt Eesti puhul. Aga, aga ma usun, et meie, meie poliitiline ja sõjaline juhtkond mõtles umbes niimoodi, et võtame aasta pärast on asi klaar ja siis nad tulevad jälle välja. Kui see asi kipub venima, siis oleneb muidugi väga-väga inetust noh, puu ja koore vahele litsutud, et ühest küljest ei saa välja tulla meie väiksuse tõttu, me ei saa sellist poliitilist otsust langetada. Ja teisest küljest ohvrid meie poiste hulgas tegelikult ei puuduta. See puudutab ju rohkem loomulikult 30 riiki. Saatsime välja ikkagi oma poisid nii-öelda rahuvalvajat, eks sinna, aga seda seal uuesti sõda puhkes, see oli teine ilus helesinine unistus jah, et meie poisid hakkavad lihtsalt tänavatele patrullima, nii nagu nad on patrullinud paljude maailma linnade tänavatel kus, kus pauku ei tehta, selgus, et, et mindi sõtta. Nonii, tõmbama Iraagi teemale joone alla, tuleme kodule sammu võrra lähemale. Leedus leedu sai lahti oma oma presidendist, kes nii väga küünte ja hammastega hoidis kinni oma toolist ja võimust. Selle kohta öeldakse ka, et demokraatia mehhanismid võitsid, et Leedu on ikkagi demokraatlik ja need on, põhiseadus toimis ja kõik on väga tore. Noh, seal nii-öelda selle asja optimistlik pool. Näete teie siin mingisugust teist teist lähenemisnurk. Ei noh, siin võib tegelikult ju ikkagi arutleda, nüüd ajas tagasi minnes võib arutada selle üle, et miks Paksas üldse presidendiks valiti? Tegelikult ei olnud tal ju mingisugune periood enne presidendivalimisi erilisi šansse, sellepärast et kogu poliitiline eliit toetas ikkagi ju Adamkus, kes oli vaieldamatult favoriit ja Paksas tõusis ikkagi presidendiks tänu nõndanimetatud protestihäältele, ehk siis nendele inimestele, kes Leedus teps mitte kõige paremini elanud. Ehk nagu meie nimetame teised, teine teine Leedu. Aga see ei ole ju ainult Leedu probleem, see, kui me vaatame praegu natukene siin Euroopa südame poole, mis, mis toimub Slovakkias kus on presidendiks saamas mees, kelle tõttu slovakid ju välja NATO esinemisesimesest laienemisvoorust autokraatlik populist Vladimir metsseal. Ja tõenäoliselt ta saabki, väga suure tõenäosusega saab Slovakkia presidendiks, nagu öeldakse kaarega, et Slovakkia on vahepeal saanud Euroopa Liitu ja NATOsse tuled tagasi metsseal, kes on, kes on uuesti Slovakkia riigipäev ja selliseid tendentse, noh, eks, eks Eestiski oled oma Medžerid ja oma pakslased. Vahe on selles, et nad ei ole vähemalt pikaks ajaks siin siin võimule saanud. Aga mis on nagu erinevus, nüüd ütleme küpsete demokraatiatega siis kui me meenutame, et ka Prantsusmaal ja ka teistes riikides ka Austrias näiteks on ju olnud päris edukad sellised populistid ja Prantsusmaal sai ju eelmistel presidendivalimistel esimeses voorus lepp, been. Tuntud äärmusparempoolne sai vist sai vist teise tulemuse aga vahele ja kui selles, et kui rahvani jõudis see arusaam, et plebeenil võib minna hästi ka presidendivalimistel Alguses oli jah see hea nali ja siis tulid. Ju inimesed tänavatele toimusid ju väga suured demonstratsioonid selle vastu ja leppenil teises voorus erilise šanssi siis Ida-Euroopas selline mehhanism ei toimu, nii et et kui sa ütlesid niimoodi, et Paksasse juhtum näitab, et leedu demokraatia on küpsis ta küps võib-olla jah, ütleme poliitilise eliidi tipu poole pealt sein, kes tagandas ta. Aga kui on tõele vastavad, need puudlusele paksus võib kandideerida uuesti presidendiks ja ei ole. Lina välistatud, et metsari stsenaarium, kordan seda sellepärast, et nii öeldakse, tähendab ka ka diplomaatilised ringkonnad ja leedulased ise on lõpuks nagu kergendatult hingavad, et öeldakse, et näed ikka, et asjata toimivad nii nagu nad, nii nagu nad peavad toimima, mina näen tegelikult asjas hoopis rohkem seda teiste negatiivset poolt. Kui esiteks on see nagu ja küsimus ja riigimehelikkuse küsimused, et viis kuud kestis see jaskar seal kui esimesest nii-öelda võimalusest, keegi hõikas välja võimaluse, et, et riigipea võidakse tagandada kuningas lõpliku tagandamisena. Et või ei olnud Leedu riigipeale ikka kübetki sellist riigimehelikkust. Kas ta oli süüdi või ta ei olnud süüdi. Kas need asjad toimusid nii, ega tegelikult ju ütleme kriminaalset juurdlust ei ole selle asja kohta toimunud, on, on öeldud nii-öelda mulje põhjal tagandatud, ehk siis niipalju kui rahvasaadikud teavad oma oma 86 kuni 89 häält nad siis kandsid maksude tagandamise jaoks läheks paksuks pidanud tegelikult loobuma sellest mängust ju tegelikult palju varem. See näitab seda, et, et tegu ei ole nagu päris päris küpse. No ütleme, riigiga või riigipeana see juhtub, aga tegelikult kui me lähme Leedu taasiseseisvumise päris algusaastatesse tagasi, siis võrreldes Eestiga Leedus kogu aeg presidendi institutsiooni ümber käivad tunduvalt tõsisem võitlus ja kriitikaga presidendi ametisoleku ajal. Sest vaatame Eestit siis Lennart Meri. Esimese valimise eel oli väike poliitiline võitlus, Lennart Meri võitis võitjad väeti, põhimõtteliselt nagu poliitiliselt rahule, ka opositsiooni jättis ta rahule. Lennart Meri võitis teist korda, valimisvõitlus tavalisem. Pärast valimist jäeti ta ametiajaks rahule. Mäletan seda väga hästi, mis meil oli Arnold Rüütli valimise eel, kui tõsine see poliitiline võitlus oli. Ja aga põhimõtteliselt paar kuud pärast tema ametisoleku aega jäeti ta rahul ja on siiamaani lahti. Nüüd on muidugi selles, et meie presidendil ei ole sellist mandaati, ta ei ole otse valitud ja ta ei mängiga sellist rolli riigis kui, kui seal täpselt, sinuga sinuga nõus. Ja see on ka üks põhjus, miks presidendi roll Eesti ühiskonnas hoopis teine, kui ta on Leedu ühiskonnas, sest meil kogu see poliitiline võitlus käib ju tegelikult peaministri ja nii naljakas kui sellelegi põhiliselt ministrite tasandil, kus otsitakse nende poliitilisi luukeresid minevikust ja püütakse neid ka tule tulevikku ette näha. No Paksase puhul muidugi olulisem on see, mis nüüd Eesti jaoks on kõige märkimisväärsem ja vajab kõrva taha panemist, on ju see, et kogu see Paksase juhtum, tema valimine, tema presidendiks olemine lõpuks ka tagandamine on ju seotud äärmiselt tihedalt Venemaaga temale, saiu süüks, see, et ta on sisuliselt vene vene maffiale tulnud vastu Jah, aga mitte seda ei hääletanud Leedus vaid hoopis teist kolme kolme küsimust ja see vastus, kas tal on mingisugused sidemed maffiaga või sellel ärimees Boriss Avila mingid seosed, seda vastust meil ei ole siiamaani seda küllaga. Aga see moment, et Venemaa ükskõik, kas tegemist on riigistruktuuridega maffiastruktuuridega, võivad ühe balti riigiga niimoodi monopol manipuleerida. See on nagu nagu ohumoment. Ja kui me loeme intervjuud tänasest postimehest tollesama Borissov, ega siis intervjuu on selles mõttes tore, et poiss ütleb, et Ta ei ole midagi teinud, ta ju mitte milleski süüdi. Aga kui, kui me loeme sealt ühte lõiku, kus ta ütleb niimoodi, et tegelikult tegin mina Paksasest presidendi, minu ajud olid mängus selleks. Seal ta siis sellel ajal, aga see loll ei osanud võime hoida, et lisa. Seda küll ja teine asi on see, et öeldakse, et kuidas puudutab, et see on meile nagu õppetund, et, et noh, siin poliitikud juba, kes on presidendi otsevalimiste vastu, on öeldud, et näete, et siin on otse valitud presidendi kurb näide teile, et meie ei peaks seda viga kordama. Tegelikult me oleme saanud, meie, Eesti oleme saanud päris otsese hoobi. Paksasega ärme ikkagi unustame, et me kui, kui räägitakse nüüd uutest suurtest laiendamistest NATOsse ja Euroopa Liitu ja siis räägitakse ikka alati kolmest balti riigist nagu, nagu ühest tervikust. See stereotüüp ei ole mitte kuhugi kadunud ja tõenäoliselt paljude tulevaste aastate jooksul ka ei kao kuhugi. Räägitakse, et Euroopa liitu astusid see see ja voodiks NATOsse võeti need ja need riigid siis osa on nagu Balkanilt ja sisend Baltics. Nii et noh, et, et läbi selle oleneb ikkagi nii-öelda Lääne-Euroopas suutnud anda signaalid meie, Balti riigid ehk Leedu antud juhul, et ikka mingi mingisuguse jama nende kuramuse Ida-Euroopa lastega on, et vene maffia on taustal ja mingi korruptsiooni annab kodakondsust niisama heast peast ja ega, ega lihtne inimene Portugalis või Hispaanias või Prantsusmaal elamusse süvenegi ei, ei süvene ja ei teagi, et, et Vilnius ei ole Tallinna pealinn ja, või Eesti pealinn ja nii edasi, et noh selle kaudu on, on, oleme meie ikka saanud ka endale paraja plekiga. Vaata, see võib olla niimoodi, aga ei pruugi olla niimoodi, sest on olnud ka teistsuguseid näiteid, kus vastupidi Eesti on eristunud just teiste balti riikides toimuvate arengute taustal, on me mäletame seda. Eesti majandusime ja seda tiigrihüpet ja nii edasi, siis ju räägiti kogu aeg. Vot Leedus on jah selline asi, et majandus tammub venel venelaste probleem on Lätis. Vot Eesti on see, mis eristab. Need on, inimesed teavad rohkem kui süvenevad ka öelda, et vot Leedus oli selline asi, aga erinevalt Leedus vaat Eestis eetiline demokraatia, ütleme Rangeri farmerile, kes künnab seal kuskil Marssey lähedal tal ei lähe nagu üldse see korda, et mismoodi nad eristuvad või tema mõtleb selle peale, kuidas need vaesed uued uustulnukat tema rahakoti Ma arvan, et see poliitiline võitlus mingi prantsuse farmerid absoluutselt ei huvita ja nii palju, kui mulle on olnud siin Euroopa riikides kaugus kompides kogemus, siis Eestit teatakse ikkagi kõige enam sedasama Estonia laevahuku läbi ja võib-olla see ongi lihtsa inimese jaoks nagu suurem sümbol, nii et see poliitiliste skandaalidega Ameerikas Euroopas oleks nii harjunud, et mina, Ma ei tea, arvan, mina ei ole nagu päris nõus sellega, et mis on lubatud jupiterile ehk siis millega ollakse harjutud kuskil rikas ja suurte traditsioonidega Lääne-Euroopas, sellega, see ei ole lubatud härjale. See ongi see peamine argument. Et Leedu kogemus on ühest küljest jah, väga positiivne, leedulased said oma presidendiga hästi hakkama ja mis edasi saab, ei tea, väidetavalt vaksast makstakse vastu algatatakse ka kriminaalasi, mis oleks ju tegelikult loogiline. Kui riigipea ikkagi tagatakse selliste mittepoliitiliste süüdistustega vaid, just nimelt kriminaalõiguslike süüdistustega, siis, siis on ju väga loogiline, prokuratuur hakkab selle asja vastu huvi tunda, väidetavalt juba ja vangi tundnud. Nonii, tõmbame tule sellega joone alla, tulevad nüüd otseselt koju. Europarlamendi valimised saavad veel natukene oodata, aga ka erakondade sees on siis nii-öelda oma eelistused tehtud, suurim erakond olev võimul olevas koalitsioonis, Res Publica tegi oma oma nimekirja sellel nädalal ja, ja noh, minu jaoks oli see ikkagi mõttes suurim erakond. Koalitsioonis koalitsioonist peaks olema suurim erakond Rahvaliit kui meheks liikmete arvult. Pean silmas küll esindatus riigikogus ja valimis valimistulemuste järgi, siis, siis minu jaoks oli küll natukene natukene üllatav see, see nimekiri, mis nad kokku panid, noh, kuivõrd selle nimekirja üldse mingisugust tähtsust on, aga, aga poliitikud tõmblevad selle pärast päris kõvasti, sest nemad ütlevad, et see annab nagu mingisuguse väikese vihje valijale, kes 13 juuli läheb valimishääletuskabiini ja, ja ta näeb, et seal on erakond, on pannud esimeseks selle ja loodavad, et valija valib ka siis seal. Sa mõtled, et hoolimata sellest, et europarlamendi valimised toimuvad hoopis teistsuguse skeemi alusel, kui on toimunud meie riigikogu valimised, et kui läheb valija, valis valijakasti juurde valimiskasti juurde, seal on number üks, Urmas Reinsalu et siis ta ei mõtle selle peale, et teatavasti ju reastatakse kandidaadid ümber vastavalt saadud häälte arvule. Et vanamehhanismide mehhanism toimub ja hääletatakse ikkagi number ühe poolt, ehk siis Reinsalu. Ma olen kuulnud jah, et poliitikud ise arvavad, nii et tähtis on ikkagi see, et valija no ma ei tea, kas nad lähtuvad lausa sellest, et valija on loll ja näksi muru, eks ole, et meie otsustame tema eest ära. Aga, aga põhimõtteliselt nad arvavad, et see visuaalne efekt toimib. Et nad näevad, et Reinsalu on esimene, ahah, tähendab, kui mina olen Res Publica poolt, siis ma usaldan selle valiku oma lemmikerakonnale ja kui nemad on pannud sinna Reinsalu, siis tõmban mina ka. Ei no aga siis on ka meie rahvateenrite ülesanne siin kas või siin praeguses saates öelda, et kulla valijad, kui lähete valima ja teile meeldib karm, kas hoolimata sellest, et ta number 11 hääletage tema poolt, et saab piisavalt hääli, siis tõuseb ta esimeseks. Noh, jah, ma ütlen, et ma arvan nii, et Carmen kassi nimi otsitakse sealt nimekirjast üles ehk noorem rahvas kindlasti, aga mõnda teist poliitjurakat nagu oma aja varasematel valimistel oma valijaid, koolitus niimoodi, et kui te tahate, et see inimene inimene läheb, andke hääl esimesele, et ärge andke kuskile täisnimekirja lõppu, et sellest ei ole kasu mitte midagi, see hääl läheb kaduma, läheb kaduma, tuleb teistmoodi koolitada valijat ja öelda, et ei, see asi on teisiti, võtke, andke hääl inimesele, keda te tahate. Res Publica pool, mis, mis oli nagu minu jaoks natukene natukene üllatav, aga ausalt öeldes sümpaatselt üllatav oli see, et seal nimekirjas on siiski kaks inimest, kes on küllalt kompetentsed välispoliitika küsimustes ja nad on nimekirjas päris kõrgetel kohtadel. Ma pean silmas Eiki Bergi, kes on number kolm ja Marko Mihkelson, kes number neli. See on nagu selles mõttes paatne, et tegemist on siiski professionaalsed, aga üllatav selles mõttes, et enne Res Publica sisevalimisi täna muide on Res Publica koos ja kinnitab seda nimekirja. Et enne sisevalimisi olid ju väga palju juttu sellest, et tegelikult tehakse, nagu öeldakse, nimekiri ära manipuleeritakse häältega niimoodi, et Res Publicas suunatakse, ütleme jah, et jämedaid, jämedaid nööre hoidvad inimesed saavad etteotsa ja need nõndanimetatud opositsionäärid või teisitimõtlejad jäävad tahapoole, siis selles mõttes oli Bergi ja Mihkelson edu, oli, oli päris sümpaatne. No ikkagi jääb tunne, et seal parteifunktsionäärid on üht-teist ära korraldanud, et võrreldes Keskerakonna sisevalimistega Res Publica sisevalimiste selline lõplik paremusjärjestusse ei toonud nii suuri üllatusi, eks ole, kui kui tegelikult Keskerakonnast on Keskerakonna jutt on, on täiesti omaette. Me oleme seda rääkinud saatest saatesse, loodetavasti täna. Täna me seda teemat ei puuduta, kuigi puhtformaalselt Keskerakonna foorum, mis iganes ta nimi oli, konverents või oli, jääb ka sellesse meie nii-öelda tänasesse jutuperioodi, eks ole, siis möödunud laupäeval ja kõik need inetused, mis seal karjuti puldis olevatele opositsionääride üle saalist sõna otses mõttes inetused, noh, need jäävad ka nagu meie jututeemaks, aga, aga täna vist seda ei jõua. Jah, aga vähemalt olid. Kuidas nüüd öelda? Keskerakonna nimekirja koostamine oli äärmiselt demokraatlik, selles mõttes oli Evelyn Sepale õigus, kui ta ühes intervjuus aktuaalsele kaamerale ütles, et Keskerakonna kõige demokraatlikum erakond Eestis, kui me mõtleme demokraatial enamuse tahte võidulepääsu, siis keskerakonnas nimekirja koostamisel pääses võidule enamuse tahe. Ehk siis selline mõttelaad sai, sai võimust, mis on keskerakonnas valdav ja valitigi need inimesed, keda toetab Keskerakonna valdav valija. Noh, valiti need, kes nagu alles jäid, ütleme nii, oskame täna seda öelda, et loobujaid, no ja seesama enam. Kes välja need noh, kuidas me neid nimetame üles tõusnud need, kes esindavad natukene võõrast mõttelaadi, Keskerakonna üldisele mainstream'i. Nojah, ja mitte rääkima Keskerakonnast sellega jah, aga, aga, aga me räägime Europarlamendi valimistest, siis vaatame siis 13. juunil, kuidas nii-öelda ülestõus mõjub häältesaagile ja kuidas ta mõjub mitte ainult Keskerakonna puhul muide vaid ka vaid ka siis Res Publica puhul, kes on siis sellise kõigi teiste erakondade puhul seal oma nimelt üks on selge, et minu meelest valimistulemused võivad üllatada kõiki, ma arvan, võivad üllatada ka meid siin laua taga, kes me istume, et kui me mõtleme seda, et kes europarlamenti lõpuks lõplikult siis pääseb. Ja mina olen väga erinevates seltskondades arutanud selle üle, et kui suur saab olema valimisaktiivsus. Siin lähevad inimeste küll arvamused väga-väga lahku. Ma olen üllatavalt palju kohanud inimesi, kes ütlevad, et nemad valima ei lähe. Et see lihtsalt ei huvita, et niikuinii hääletatakse. Need, kes vaja, et eelarvamus on küllaltki suur, ma ei tea, kas olete sama sama kohanud? Noh, Euroopa kogemus näitab juba seda, et europarlamendi valimistele ei panda sellist rõhku nagu kodustele, kas siis kohalikele või parlamendivalimistele, et, et ilmselt kas 20 viieprotsendine valimisaktiivsus šokeeris meid. Ma arvan, et ta ei jää nii madalaks. Chokeeriks kindlasti jah, 25 protsenti on ikka väga madal, aga ma arvan ka, et ta ei jää, sest et meil on nagu ikkagi mina näiteks vaata, me oleme nii palju rääkinud sellest, ajakirjandus on nii palju rääkinud sellest, et tegu on ikkagi nagu esimeste valimistega meie jaoks Eesti jaoks ja, ja see uudsuse võlu on, on see, mis mis inimesed sinna kastide juurde toob, ma arvan, kui muidugi ei tule meil väga tohutu palavat juulit ja suve algust ja, ja inimesed on tõesti oma suvekodudes ja kuskil laiali ja ja sellepärast ma, miks ma seda räägin, et palav suvi ise juhtusin mõtlema omaette, et kui tõesti on, on, on väga ilus ilm ja ma mul on vaba päev ja ma olen tõesti Tallinnast ära kus ma saan end hääletada, eks ole, siis siis ma sügavalt kahtlesin, kas hakata sellepärast Tallinnasse sõitma või, või, või mitte, see, ma, ma kindlasti ei kahtleks teistsuguste teiste valimistel riigikogu valimiste puhul. Ma jah, ma ei kahtleks, aga nende valimiste puhul ma hakkan endas kahtlema, nii et noh, minu sellise seaduskuulekuse juures on, on see juba, ma arvan, märk sellest, et paljud võivad niimodi täpselt see, et ma olen alati mõelnud, et kui on tulnud riigikogu kohalikud valimised, siis ma kindlasti lähen ja vaatan juba eelnevalt kalendrist, ega ma ei ole planeerinud nendeks päevadeks midagi sellist. Siis seekord ma ei ole seda millegipärast teinud. Seekord võib asja muuta muidugi see, et esimest korda saab eesti valija noh, sisuliselt esimest korda saab valida isikut saab valida seda, millest ta on kogu selle taasiseseisvumisperioodi ilma jäetud ja on kogu aeg käinud suurundamine selle üle, et miks ma ei saa valida isikute, miks ma pean valima mingisugust erakonda, korrates siiski seda, et kui inimesed endale seda ka teadvustama, jah, ja kui nad nüüd teadvustavad, et nad saavad valida konkreetset inimest, siis võib-olla see on see mootor, mis, mis paneb väga paljud inimesed minema valimiskastide juurde. Ma olen mõelnud, et hästi oluline on see, et kas enne valimisi keegi autoriteet inimeste jaoks on Eesti muidugi erinevad autoriteedid, et kui Arnold Rüütel oma valijaskonna jaoks ütleb oma lihtsalt mehelikul viisil, et ja rabas minge, minge valima, et siis võib-olla tema valijaskond läheb. Sellise noorema aktiivsema jooks peakski olema keegi autoriteet, kes vahetult enne valimisi sõnumitega väga selgelt nagu välja ütles, kust väljaütlemist väga selgel kujul ei tule. Siis võib valimisaktiivsus väga madalaks jääda. Muidugi siin saates iga laupäev peaaegu rääkinud sellest, mida need valimised tähendavad ja mida, mida Eesti kuus kohta europarlamendis endaga võib kaasa tuua ja milline on nende inimeste tegevust valijad ja võimalused seal üldse midagi ära teha, et ärme seda vast täna kordame, aga vaieldamatult muidugi riigikogu valimised on, on, on tähtsamad. Eesti jaoks, selles vist ei, ei tohiks olla kahtlust ja, ja see, kes meditsiin kodus valitseb ei lähe meil ju niivõrd palju korda, kes, kes hakkab Euroopa Parlamendis nii-öelda juhtivaks fraktsiooniks, kas on need konservatiivid või on nad sotsiaaldemokraadid. Aga kes meid kodus valitseb seal ikka nagu esialgu veel tähtsam ja ka Euroopa korrald. No põhimõtteliselt on need asjad ju seotud ja poliitikud ise ju väga kiivalt jälgivad europarlamendi valimiste tulemusi, sest seda loetakse mingil moel eelmänguks ka riigikogu valimistel. Ja on öeldud, et kui see erakond, kes põrub Europarlamendi valimistel, et sellel on märk küljes ka riigikogu valimisteks ja vastupidi, kes on edukad, need saavad väga-väga hea tuule tiibadesse. Aga ütleme tulemus, kus Carla parlamendierakonnad saavad igaüks ühe koha Euroopa Parlamendis, mis on ja mida on ennustada tõenäoline siis see ei ole ju mitte kellelegi jaoks eriline võitev, eriline kaotus, vaid see on niisugune, kui nii läheb. Aga kui läheb nii ei liha ega kala? Kaks erakonda saavad kaks kohta ja ülejäänud saavad. Kohas või üks juhtub ime ja üks tõmbab näiteks kolm kohta aga see oleks juba saavutanud seda, seda annaks väga uhkelt juba välja mängida, tõesti, tulevasi valimisi silmas pidades? Valitsusel sai? Ei, täna ei olnud, siis saab täna aasta aastaaeg-ajalt, mulle on see Iraagi ja Eesti asjad, segame. Bagdadi vallutamine oli eile aasta tagasi, kas seal on midagi sümboolset ja meie, meie, meie valitsus sai siis täna aasta Stenbockis istutud. Sellel teemal on ajakirjanduses palju rääkinud. Ma ei, ma isegi ei tea, ma ei oska päris selgelt välja mõelda neid teeriume kuidas hinnata aasta võimul olnud valitsust. Tendentsid on kahtlemata nähtavad. Valimislubadustest rääkides on, on valitsuses ilmselt olnud noh, ütleme isegi rohkem kui edukas, sest et see, millest nagu aasta tagasi kokku lepitud on, on täidetud väga suur osa, aga samas ei tahaks nagu seda ainult selleks kriteeriumiks ka seada, et kokkulepped on, on täidetud ja, ja koalitsiooni lubadused lähevad ilusti ellu. Kuidagi kahetise ja eks see noh, mitte päris selge mulje, on see aasta mulle sellest valitsusest ja ma ei tea, kuidas teile Oja. Väga raske on, põhimõtteliselt nõustuks sinu sinu arvamusega. Et ei oska kunagi tuttav palumas, kasutas väga head välja, ei oska koju ajada inimest, mis tähendas siis seda, et ei oska teda kuskile liigitada, mis, mis mehega on nagu tegu. Et kas on hea mees või on halb mees, mina nagu selle valitsuse puhul ei oska täpselt samamoodi seda valitsus koju ajada. Ma ei oska öelda, kas tegemist on hea valitsusega või on tegemist halva valitsusega. Kui ma loen neid põhjendusi, mis väidavad, et tegemist on tegelikult kõige halvema. Aga mis üldse Eestis on olnud. Kui ma jätan kõrvale, kes seda ütleb, et tegemist on näiteks opositsiooniliidriga hakkab mõtlema nagu sama samu radu pidi, siis ma võin temaga nõustuda. Kui ma hakkan mõtlema teistpidi ja võtan kuulda neid inimesi, kes nagu valitsust toetavale seisukohale, kui nad loetlevad üles muutused, kasvõi see vanemahüvitis või siis pensionitõus, siis ma hakkan noh, miks ka mitte tõepoolest midagi on tehtud. Võtan sealt keskelt ja mõtlen, et mis siis on olnud originaalset ja mida on siis uus poliitika, mida, mida nagu lubati valimistega seoses toonud, et kus on need originaalsed ideed, need sädelevad mõtted ja kui ma loen intervjuud tänasest postimehest peaministriga ja kui ma loen sealt ainult ühte sõnade sõnaderodu, siis siis ma, siis ma ikkagi ei arva, et tegemist on selle uue poliitika elluviimisega Eesti vabariigi valitsemisel, mida on lubatud. Me ütlesime ühe mõtte, et väga vastuolulised on hinnangud selle valitsuse aastale ja väga vastuolulised on ka poliitikute enda arvamused. Kui me vaatame sedasama Postimehe intervjuud täna, siis parts annab ju oma valikud otsuse-le lubaduste täitmise eest hinde viis kogu valitsuse tegevusele annata hinded neli äärmiselt kõrget hinnangut nimede viie palli süsteemis, mitte kümnepallisüsteemist. Kui lugeda need plussid üles ja tõesti, et vanemahüvitis tulumaksumäära vähendamine, erakorraline pensionitõus, edukas rahvahääletus, Euroopa Liitu ja Postimehe määra vähendamine lükata edasi veidi saates teile öeldi kompromiss ja postimehest paned siis nagu miinuse poolele Ken-Marti Vaheri kihutamine, Paltsim, Maksutüli viljavarguse haldusreformi haridusreformi jänni jäämine siis vaatad, et kuidagi et kust see on tõesti väga palju. Ja kui samas loed siis tõesti kolme opositsioonipoliitiku hinnangut ja Postimees on selleks siis Edgar Savisaart, Tunne Kelam, Ivari Padar siis, ja ei ole ka nõus selle hindega, mida parts ise endale paneb selle viie või siis nelja, nelja, nelja plussi. Aga andke andeks, opositsioonipoliitikute teie sõnavõttudest, mina loen välja väga suurt kibestumist. Kuna vaatlused, millega Savisaar kõmmutab, siis tema küsib vastu, et miks kasvab tööpuudus, miks vaesuvad lastega pered, miks me ei koolita tööjõudu, millega valitsus tegeleb üldse? Noh, see on selline puhas demagoogia, millega ütleme kasvõi seesama, et üks vaesemaid lastega pered, vastupidi see valitsus on läbi vanemahüvitisi, töötan lastega peresid kõige kõige rohkem. Ja noh, Padar kõmmutab siin lühinägelikkus ega, ja, ja Tunne Kelam, Isamaaliidu esimees, see on küll minu meelest väga üllatav seisukoht, kes ütleb, et see on kõige ebaefektiivsem vastuolulisem alates 92.-st aastast, mitte ükski opositsioonipoliitik ei leia Ühtegi positiivset punkti. Ja üleeile õhtul rääkides ühe riigikogu saadikuga, siis ta ütles seda, et tema, kõige muuseas esimest korda riigikogus ütles seda tema kõige suurem pettumus on see vastastikune sodi loopimine, mis on, on ka see Toompea koridoris jätkuvalt väga aktuaalne, reaalne ja ütles, et ta ei suuda nagu mõistusliku inimesena taluda riigikogu saalis seda, et nii kui mingisuguse seaduseparanduse esitatu opositsioon On, nii, on koalitsioon vastu, kui esitab koalitsioon opositsioon vastu, et sellist üksteise maha kõmmutamist lihtsalt selle pärast, et sa ei ole nii-öelda oma oma mees, et seda on jätkuvalt väga palju, kuigi sammast tuuakse just praegusele riigikogu koosseisule. Ise loomuks üle, et sageli ei jookse need jõujooned täpselt opositsiooni ja koalitsiooni vahelt läbi, et kunagi ei tea, kui mingisugust seaduseelnõud hääletama hakatakse, et kes on poolt ja kes vastu, mina hindan seda tegelikult hoopis vastupidi nagu positiivseks jooneks, see näitab, seda saadikud mõtlevad ka sisuliste külgede üle kuid paraku on seda endiselt väga vähe. Ja minu meelest, millega parts on noh, täielikult läbikukkunud on see avalik, aus poliitika kus ta pidi nii-öelda selle opositsiooni ja koalitsioonivahelist jääd väga oluliselt murdma. Kui ma vaatan sedasama tänast intervjuud, siis Postimees küsib tema käest väga otse et Öelge, kes on need kolm kõige edukamat ministrit teie valitsuses olnud selle aasta aasta jooksul. Ja ei vasta sellele, ütleb, et edasi saab Margus kujutada ette, et peaminister saab sellele küsimusele, kui me räägime avalikust poliitika tegemisest, saplanda kas saab anda seda hinnangut kindlasti oma lähikondsete-le või, või kabinetivaikuses, aga miks te, miks te, miks te ei saa anda minu meelest kõige suurem selle valitsuse häda on see, et, et saatuse irooniana on ta nimetanud ajast koosmeele valitsus, ainuke asi, mida seal ei ole, on koosmeel. Ehk siis ei ole ühtset valitsejat vist ja selles mõttes on nendel opositsioonijuhtidel, kes kõik ülistavad endale vastu rinda ja, ja tegelikult noh, võib-olla mingisugust mingisugusel määral kadedust, et ei ole, ei ole sellist ühtset valitsemist, ma, ma ei taha öelda, et riigikogus peaks asi välja nägema nii, et koalitsioon sõidab opositsioonist teerulliga üle. Nagu oli siin mõned eelmiste valitsuste ajal, vaid vaid valitsus ehk siis nii kogum ministreid peaks, peaks tegutsema nagu, nagu ühtemoodi arvama ühtemoodi, aga vot just seda ju. No vot, mina arvan küll seda, et Juhan Parts oma valimiskampaanias deklareeris just sellist hästi ausat ja avatud suhtlemist ja et ei ole vabadusi rahva ees. Ja see, et sa ütlesid, et ta ei saa nimetada kolm edukat ministrite Postimees küsis, kolme ebaõnnestuvad, siis ta ebaõnnestus suhtes vastab ju hoopis selliselt, et kui on ebaõnnestumisi ministriga omavahel, vaata, kui ta ütleb avalikkuse ees välja, et see minister on õnnestunud ja see teine ei ole üldse mitte, siis te peaksite teise kohe lahti laskma ja see oleks asjadele, mida ei leia, see on, me ei saa seda teha seepärast, et see teine mitte hakkama saav minister kuulub lihtsalt teise erakonda, see tähendab kriipsu pealetõmbamist tema koalitsioonile kogu koolis. Selle vastuse oleks saanud teha diplomaatlikumalt. Mitte nii järsult, vastates täiesti ebaõnnestunud need ja need ministrit, aga ebaõnnestumisi meie ministrite tasandil, igal juhul on see ikkagi sama, kui küsida ema või isa käest, et missugune su lemmiklaps ja siis ta noh, ta isegi võib südamise midagi tunda, aga ta ei saa seda kunagi niimoodi välja öelda. Kui ta normaalne inimene. Aga, aga meie ei pea sind, diplomaadid olema, teeme siis meie väikese sellise. Ma tean, et kuulajatele niuksed asjad, aga meeldivaks väikese sellise kiire ringi, et kes on teie arvates kõige õnnestunum, ütleme kõige õnnestunumalt ja kõige vähem õnnestunud ministriks meie pea siis ütleme nii nagu vastama nagu parts. Margus noh, minu jaoks oleks vastavalt ka portsu asemel niimoodi. Ministrite On teil ühtegi väga suurt õnnestumist ei ole, ei ole olnud, et ühte isikut saaks välja tuua seesama avaliku arvamuse küsitlus, mis su käes on kõige edukamaks ministriks Kristiina Ojulandi. Noh, võib küsida täpselt sama moodi, et tänu millele, noh tänu millele on selge, et no euroop liiduga ühinemisele ja kui suur on nüüd täpselt tema see isiklik panus selle edu juures, aga tuleb öelda seda, et ega ta väga suuri apsakaid minu nägemist mööda selle aasta jooksul teinud ei ole. Ja kui sa võtad, et nüüd need ministrid, kes on sunnitud olnud selle aasta jooksul tagasi astuma, siis neid on olnud, kui mitu Tõnis Palts on olnud tagasi astunud, rahandus on Tammsaare kohal ja Tammsaare tänu viljavaru jäneseskandaalide pooldama, tahaks kohe öelda, et nüüd on selgunud, Palts astus tagasi ilmaasjata ja minu meelest Tammsaarest ka ilmaasjata oma eelkäijate tegude pärast, et tagasi peaks hoopis astuma. Kui nüüd on selgeks tehtud, et seal on Ivari Padar, kelle ajal vilja varastati, siis palun väga, Ivari Padar, Padaril tootaks hoopis mingisuguseid, aga, aga täpselt selleni ma tahtsingi tegelikult jõuda, et tsiteerisin Ivari Padarit siinse opositsiooni põlissellise, mitte ühtegi plussi. Kogu selle valitsus, et Tammsaar astus tagasi viljavarguse pärast, mida ajakirjandus on otse välja öelnud, seda, et ei pandud, see ju toimib põhimõtteliselt tema valitsemisajal, vastupidi, tema valitsemisajal avastati vargus nimetaja nimetas kaks nime nimekirja algusest ja lõpust. Sinu arvates, et oleksime konkreetselt meil saateaega, ei ole väga palju alles. No kui sa kuuled, on lühike, lühike lühike lõik, kus ma ei oska persoone konkreetsete tõesti välja välja tuua, mõtlesin minust, mitte ühte ministrit, tasemeid, ühtegi suurt õnnestumist, kus oleks selle inimese isiklik tööpanus Kema helge mõistusega ebaõnnestumist. Palts ministrina paratamatult ebaõnnestus, tegelikult kui. Vaat see on nüüd jälle see Ta ei oska koju ajada, seal rääkisin, et ma võiks nimetada valitsuse kaks kõige edukamat ministrit. Need on välisminister Kristiina Ojuland ja kaitseminister Margus Hanson sest nende võimuloleku aega langes meie kõige suuremate unistuste, nagu öeldakse, täitumine üks langes, teine langeb, ehk siis Euroopa Liit Nato. Kuigi nende teened siin on selles mõttes ju suht väikesed, et siin taga on ikkagi kõikide eelmiste valitsuste Tegevus selles mõttes on suuremad, et ta kuulus ka eelmisse. Ja, ja kui ma nimetaksin kaks kõige suuremat ebaõnnestuvad, siis ma nimetaksin kaitseminister Margus Hansoni ja välisminister Kristiina Ojulandi eriti Kristiina Ojulandi, kuna tema on üks nendest, kes tegelikult oleks pidanud vastutama selle poliitik ka eest, mida Eesti vabariik kavatseb, õigemini juba oleks pidanud ajama juba mõned kuud tagasi enne Euroopa liitu astumist. Argumendid, mis nüüd sel nädalal riigikogus arutlusel, oli Eesti vabariigi seisukohad Euroopa liidus saiu hävitava hinnangu. Selle kohta ütles isegi koalitsiooni kuuluva Euroopa asjade komisjoni esimees Riigikogus Rein Lang, et siin puudub igasugune visioon, siin puudub riigimehelik visioon. Tegemist on ühe ametniku koostatud seletuskirjaga selle kohta, mida Eesti võiks ja peaks Euroopa liidust tegema. See, mis on kõige rohkem ette heidetud valitsusele, et puudub see selge seisukoht, selge nägemus, milline on Eesti riigi roll Euroopa liidus. See on nagu kõige suurem miinus kogu sellel sellel valitsusel, sest me peame ikkagi andma hinnangu praegusele valitsusele. Ja see on see praegune valitsus, kes peab esimest köit vedama hakkama pärast esimest maid. Peeter, sa võtsid valdkonna, mida sa ise kõige paremini tunned, mille suhtes saad kõige kompetentsem nende hinnangul andma. Aga teistmoodi ei täpselt, seda päris täpselt ei tea, aga ma ütlen samad visiooni ja need küsimused tulid täpselt samal viisil esitada kultuuriministrile majandusminister Meelis Atonen eile sotsiaalministrile. Kõigile täpselt sama samamoodi. No hea küll, ma ütlen siis ka oma arvamused. Muidu jääb mulje, et, et ma ei taha nagu seda välja öelda. Meeldivate mõningate ministrite mõningad teod. Mulle meeldivad mõningate mõnede ministrite sellised mõned lähenemised. Mulle meeldivad näiteks mõned Meelis Atoneni hullud ideed. Mulle meeldib see, kuidas on ministrina kasvanud Marko Pomerants, kes oli, ütleb eesti keeles välja ministriks saades natuke äpuvõitu. Ja ta on väga kõvasti kasvanud. Mulle meeldib Urmas Paet, kes oli minu jaoks täielik üllatus, et tal võib nii hästi kultuuriministri kohapeal hakkama saada. Sest ma arvasin, et on, et ta on lihtsalt hea linnaosa vanem, mida ta oli. Ja ma olen, ma olen tõsiselt pettunud kaitseministris. Küll tema tema reitingu kohal on, on ta viie protsendine nagu toetus, aga, aga see on, see on täiesti ärateenitud. Null Ma ei oska mitte midagi öelda, näiteks Ken-Marti Vaher ja Taavi Veskimäe kohta, sest ma ma tunnen, et ma tunnistan, ma ei tunne seda, seda valdkonda. Ja ma ei oska tegelikult öelda ka midagi Margus Leivo kohta. Sest et tema nimega seonduv on ju noh, jätame isiklikud asjad kõrvale, siis on ju tegelikult see see igapäevane tänavate julgeolek, mis, mis mulle siseminister nimega kõige rohkem seondub. See ei ole nagu paremaks läinud. Tähendab, leivale peaks andma hävitava hinnangu, samas ma ei saa seda teha sellepärast et ma ei tea, kui palju üldse temast sõltub. Võib-olla ta tema elluviidav poliitika on selline, mis aga aastal kahe pärast alles annab nagu nagu tulemust. Et see on noh, lühidalt niisugune vaata, ma ütlesin seda, et ebaõnnestunud ministriks pidin, peame nagu Tõnis Paltsi, siis peaks täpsustama võib-olla seda, et need asjad, kes ta tegelikult Eesti riigieelarve ja selle tasandil võitis, olid jumalast õiged asjad. Hea hea ärimehena aga ebaõnnestus ta isiklikul tasandil. Ja seesama tema head head sõbrad, lähikondlased, oleer, tegevus olid tegelikult seda ja seda teda hoiatanud, et ministriks saada, siis sa pead arvestama seda, et sa vajaduse korral piltlikult öeldes rahvast püksid maha laskma, näitama seda, mis sul seal varjata on või ei ole. Ja seda paljud poliitikud ei arvesta. No minu arust kogu selle valitsuse selline kõige suurem möödalaskmine on, on kehv PR-poliitika ja kõik see, mis nii-öelda püksid maas hetkel on ja kõik need lahkhelid, need kohe on tingimata avalikkuse ees. Kusjuures nad ei peaks alati tingimata olema, sest et alati on, on inimeste puhul eriti mõtlevate inimeste puhul eriarvamusi. Ja tingimata ei pea lahendama avalikkuses, sest isiklikud asjad tegelikult tulevad välja ja ma mõtlen ka näiteks Margus Leivo peale, kes nii palju kui mina olen aru saanud, on ta suhteliselt peaminister olnud, aga narkomaanist poeg peaks olema väga, küsis suur küsimärk juba sinus endas. Kui sa sellisele ametikohale kandideerid. Lõpetuseks öelda jah, aga kogu see jutt, mis me rääkisime, see käis nüüd konkreetsete ministrite kohta, aga meil jäi nagu hinnangust välja peamine minister ehk peaminister ja ja mina ütleks, et mina olen ikka teatud määral ikka pettunud ka peaministrist, sellepärast eriti just selle valguses, mida ta tegi ja lubas enne peaministriks saamist. Me mäletame seda võrdlust Kesk-Aafrika Vabariigiga või oli see mingi aafritteri kus ta oli väga otsekohene ja selgesõnaline ja see, millist mullikest nüüd välja aetakse, see, see lõhe nende kahe inimese vahel on, on ootamatult pettumust äratavalt suur. Kahjuks sellise pessimistliku noodiga oleme sunnitud lõpetama aitäh täna kuulamast ja nädala pärast taas Mart Ummelas juhtimisel uus meeskond siin teiega rääkimas.