Kaheksa erinevat liiva kaheksa erinevat lainet, kaheksa erinevat päikest, kaheksa erinevat randa, kaheksa erinevat päevitust. Igor Maasik ja Bella paradiis. Ulman Ivanov, meel kaunikkonoomikule, grafori laulab päike paistab. Meri toob Roomet kauguses jahti nagu kirevaid poolest. Kaunid nagu jumalannad, meelevallas. Kõrvalpaari tantsida võtta väikse viiki. Pidu. Tänase saate üks tunnussõna on tagasihoidlik kahetsus. Bella paradiisi otsingud ei ole tänase saate käigus klišeelikult ja me ei ole kaugeltki seotud lõunapoolsete piirkondadega märksa. No kuhu saate juhteid tähendab ja viib, on ärge nüüd kohkuge aulikud kuulajatav Stavanger on linn, mis asub Norra kuningriigis ja nüüd tekib retooriline küsimus raadiokuulajate hulgas, et aga miks just nimelt Stavangerjaminastangeri otsima bella paradiisi? Üks moment ja üks fakt, mis sai kaalukeeleks. Kõige olulisemas kaalukeeleks oli see, et valik sai tehtud üleöö mõtlemata tagajärgedele. Teine põhjus, et Stavangeri vahetus lähedust külastab jutumärkides golfi hoovus ja kolmas detail siia juurde, oli lootus, et fjordidesse püsib vesi soe ka septembrikuus. Sugugi vähem tähtsad ei ole. Kuulujutud ja kuulujutud võivad nii mõndagi paljastada, aga faktid võivad meid mõnikord valele teele juhtida. Ja mis kõige tähtsam. On üks DVD nimega Ilus Norra ehk Beautiful Norra Novey kus sihvakad, neiud mängivad tavangeri rannavõrkpalli ja nad on, nad on nii sportlikud ja, ja nii ilusti riietatud, et see detail viis saatejuhi eksitavale teele. Iga kord räägime ka koha mõningatest faktidest ja ei saa tänagi. Sellest tuleb ära mainida Stavangeris. Kui linnas elab üle 130000 elaniku, seal siis suuruselt kui jälle püüame modelleerida veidikene rohkem kui Tartu linnas. Linn ise asub Skandinaavia poolsaare edelaosas, vaadake kaardi pealt täpselt järgi. Kus piirkonnas ja muide on teada. Täna pöörame tähelepanuga ajaloolisele komponendile võib-olla pisut rohkem. Niisiis, Stavanger on väidetavalt Norra kõige vanem linn. Ja. Väitele tuleb leida ka põhjendus, nimelt Stavangeri piirkonnas on arheoloogid fikseerinud inimasustuse märke mis on circa 10000 aastat vanad. Paradiisi otsingud siiski toimuvad tänases saates ja need toimuvad mitte just konkreetselt Stavangeris kui linnas, vaid selle linna vahetus läheduses. Täpsemini piirkonnas maakonnasimega Ruugaland, mis on Stavangeris nii-öelda kiviviske kaugusel. Linn Stavanger on tavalisele inimesele teada ja tuntud. On silma sellele inimesele, kes ei ela Norras siis järgmiste oluliste märksõnade läbi. Need on naftaaiaga gaasitööstus ja on huvitav tähelepanek, et Stavanger on töötuse protsendi poolest kõige madalam. Väidetavalt on Stavangeris ja selle lähedal töötud kõigest üks protsent elanikkonnast. Nüüd. Inimesed praegu mõtlevad, et milles siis selline pööre meie saatesarjas. Aga põhjus nimelt säärane paradiis ei pruugi olla ju need komponendid mida me oleme saatest saatesse korranud ja korra kordame täna ka ülesinine, meri, liiv, palmid ja toit ja hea jook. Kolm esimest komponenti tuleb sellest nimekirjast elimineerida. Täpsustame kohta, kus meie järgmised jutud ka aset hakkavad leidma ja see koht on nimelt Haafias, fjord. Norra keeleentusiastid, filoloogid praegu tõusevad tõenäoliselt tagajalgadele, kuulates saatejuhi Igor maasiku norra keele hääldust, aga ma tunnistan kätt südamele pannes, et ora keel ei ole minu emakeel. Nii. Ja tehke, mis te tahate, tunnistan ausalt ülesse, et haaps stardis oli ka see koht, kus siin kõnele ja saatejuht üritas veemõnusid nautida ja siis tabas mind tegelikult reaalsus, kuhu ma hetkel sattunud olin, sest veetemperatuur olles rannas, mis oli muide liivarand, Villusti vanasti varustatud ka riietus kabiinidega ja see veetemperatuur seal olid sir. Kraadi, nii et palun paradiisiotsijad, talisupleja, Sead, vilkuma, kommen, tuustavanger, see on küll nüüd saksa keeles öeldud, aga antud tähenduses tähendab see tere tulemast avangeri talisuplejad. Nüüd kui paradiisi kolm komponenti on jäänud tahaplaanile täpsemini elik neid ei ole olemas, siis tuleb leida sellele ka asendus ja toit ja jook on need kategooriad, milles me täna peatume. Üsnagi pikalt, aga teeme seda saate ehk teises pooles. Nüüd nüüd nüüd natukene Me teadmisi ka lugupeetud raadiokuulajal Harssi Jörg on Skandinaavia ajalukku läinud ennekõike lahinguga, mis toimus aastal 872 kas peale Kristuse sündi. Ja need inimesed, kes Norra ajalugu teavad, kavatsevad Norra ajalooga sina peale saada siis see harv fjordi lahing. Nimetit aastal on tähtis verstapost Norra ajaloo sest kuningas Haarald esimese juhtimisel toimus selle lahingu tulemusena märgiline sündmus nimelt algas Norra ühinemine suureks kuningriigiks. Ja, ja selle juba nimetatud lahingu jäädvustamiseks on siis püstitatud sellesse kohta nimega Hars Jörd. Monument mille nimeks on mõõgad kivis. Niimoodi kutsuvad seda ka kohalikud, ma, ma, mul ei ole lihtsalt meeles, mismoodi kõlab see norra keeles, antud kontekstis ei olegi see väga tähtis, sest see keel on liiga raske selleks et sellest kasvõi esma esmateadmised omandada ja mis viga, inglise keel on universaalne keel, kasutage seda. Norras laialdaselt. Nii mõõgad kivis. Ja tekib nüüd retooriline küsimus, miks kolm mõõta? Kolm mõõka ennekõike. Ja seetõttu, et kuningas haaralt esimesel oli ka liitlast, kes siis seisid ka selle eest, et minna sõtta. Etc norra saaks selliseks, no julgen öelda ühtseks militaarseks riigiks. Ma tahan nüüd muuhulgas öelda, et see kogemus 10 15 kraadise veega toimuski just selle monumendi vahetus läheduses, kus siis ma siis kümblemas käisin ja ja Me kümblus lõppes kahjuks fiaskoga. Nõnda, aga olgu siinkohal siis taas jälle avalikustatud, milline see on tänane muusikaline külaline? Ja muusikaline külaline pärineb meil õigupoolest helikandjalt. Folked, Sommer, favoriiter ja seda ma oskan küll tõlkida, see on siis rahva suve lemmikud mitte keegi peale minu ei oska paremini saatesse valida muusikat kui mina ja mis viga kuulata imepärast laulukeelt, nimelt kuna keelt ma kahjuks pean tõdema, et väga paljud Norra bändid on minetanud hea traditsiooni laulda norra keeles. Tänaselt orkestrid seda ei ole teinud paljusid orkestreid, ma ei, ei tea ega tunne. Küll aga dial loomingulist kollektiivi. Post Giro hakkan otsast peale, post, kirod, püüget, post, Kirotüükset ja kolmandat korda ka veel post Kirotüüget. See on Trondheimis pärit bänd, mis asutati 90.-te aastate teisel poolel. Laulja ja laulukirjutaja Aarne Hurleeni poolt ja viljelev see loominguline kollektiiv peamiselt folkrokki ja esimene Pala, palun orkester püünele. Viimases rammerzin siingi Adendid. Ja tõid jäänud ja ehasoo Soinienneliktiseerujas. Ta oli sobiinto lehele teemadel, on kellaajal, oli, oli realt. Särades. MRO pre leos teen. Tööd sushit veereostus. Liis KK VP. Je. Ei ta. Väätsa käe Tammemäele saaremäed kraaka soovima ära. Keboomeli. Kliga. Ajaloo osaks ka. Ja. Ta oli ja ega sobinud olevat. Keboomeli rööveeuu Owense toovad. No kuidas siis saatejuht asendas troopika päikest ja ja palmipuid Stavangeris. Käisin korra solaariumis seal esiteks ja botaanikaaias küllaga, nagu siin mõttelõng õhku rippuma jäi, on tänane paradiisi otsing, toiduparadiisi otsing ja ekskursioon. Õige, mitte globaliseerunud toiduterritooriumile mõnikord isegi ahvatlus suurem kui see, et vedeleda kusagil liival või siis lamamistoolil. Nimelt see periood, millele saatejuht Igor Maasik Norra kuningriigis täpsemalt Stavangeri vahetus läheduses viibis, oli suhteliselt lühike, nii et ei olnudki võimalust jääda päikest ootama. Ja minule laekunud andmetel hiljem ka ei tulnud ja samuti ka sooja ei tulnud. Siis tuli leida asendus asendussiis, nimelt toidumaailmas. Täna räägiks teile, kuidas norrakad teevad traditsioonilist pidupäeva toitu nimelt selle nimi on pinnek jätt. Ja alustame nii-öelda rohujuure tasandilt, pinneketi tehakse lambalihast, täpsemini siis lamba ribist ning kuidas protseduur protsess välja näeb. Kõigepealt tuleb arvestada, et Norras on õudsalt vähe seda aega kui inimesed saavad põllult või aiast võtta endale värsket toidukraami. Ja samuti see vana traditsioon, et norrakad kui vanad viikingid on merereisijad ja ka merele oli vaja kaasa võtta toitu, eelik, lõikeid ja lambaid seal regioonis ja laiemas tähenduses Norras kasvatatakse päris palju ja see on näiteks põllumajandusloomade koha pealt võrreldes Eestiga täiesti diametsale reaalselt vastupidine. Eestis nähe karjamaal lammast on viimasel ajal ikkagi päris suur haruldus. Nüüd lamba. Lammas kõigepealt tapetakse, mõrvatakse. Kurb küll, rääkida, aga liha, nii saadakse. Tegelikult lamba. Siis korjus töödeldakse meresoolaga peaasjalikult siis. See osa lambast, mis mida laiem avalikkus jääb lambaribi nime all ja Se töödeldud soolaga meresoolaga töödeldud lambarühm asetatakse hea ventilatsiooniga pimedasse ja jahedasse kohta hoolduma ja mis kõige tähtsam, kuivama nüüd, kui sellesama pinnekioti tegemise aeg on jõulude ajal. Ma tõin meelevaldse näite suvisesse saatesse. Märksõna jõulud, üks norrakeelne sõna veel, mida ma tean une pealt. Jõulud on Juliza norra keeles. Nii, oletame, et tehakse seda, liha on vaja säilitada pikemat aega. Siis esimene protseduur, mis tuleb peale selle soolatud lamba ribi teha, on ribi. Ära rõhutada, et liigne sool sellest siis välja uhta. Seda protsessi nimetatakse leotamiseks. Nii. Nüüd kui leotatud lambaliha on meil saanud siis paraja soolsusega siis asetatakse need lambalihatükid kastrulisse. Esmalt muide pannakse natuke kartulipõhjaga vett ja üllatus-üllatus, selleks et vältida põhja kõrbe, mis on norrakatele väga huvitav teadmine. Ja nippe, täpsemini nipp nimelt Castroli põhja asetatakse kasevits. See annab ka teatud mõttes sellele valmistad tavale roale eripärase maitse. Lambaliha asetatakse siis väga-väga tasasele tulele ja lisatud on siis sellesse kastrulisse, mis asi, vesi, põhjakasevits ja leotatud lambaribid ja hautada seda rooga circa kolm kuni neli tundi tasasel tulel tuleb vahepeal kontrollida, et vesi põhjast ära ei ole keenud ja siis vajadusel seda vett ka sinna juurde lisada. Pöörake tähelepanuluga raadiokuulajad, mitte üheski vürtsist ma ei rääkinud. Kui ma tegin Santorini saate, siis me rääkisime küll rosmariini, siis me rääkisime lavendel, istilisime, rääkisime uuesti Roosmariinis selle toidu puhul mitte ühegi vürtsis ei, pajatab ta nüüd. Kolm kuni neli tundi haudunud Castroli siis väga oluline selle juures on see, et on keedetud juurde kartul. Keedetud kartul on eestlase jaoks sama nagu pulmaööl on pruut. Kolmas komponent, mis on väga tähtis ja väga oluline sele pinnek Jeti serveerimisel on nimelt kaalikapuder esimene reaktsioon siin kõnelda ja saatejuht on teadupärast kaalika foob. Tekkis sellise serveeringu sellise toidu suhtes laiemas tähenduses. Totaalne tõrge, kuid mulle jäi isegi endale ebaselgeks ja see tekitas majuta heas perekonnas maju. See, kes pakkus ulualust, teatud mõttes vaidlus. Ma ei öelda lusikateelusikaotsaga seda kaalika niinimetatud kaalikaputru maitsesin, siis tundus mulle, et tegemist ei ole mitte kaalikapudruga, vaid hoopis nuikapsapudruga. See selline pisut kapsaliik maitse maitsenüanss ka juures oli. Ento ometigi. Võõrustajad vaidlesid vastu ja tampisid rusikat rinnale ja ütlesid, et kulla mees, see on kaalikapuder ja ühtäkki kallis raadiokuulaja sellel momendil ma julgen öelda, et see asi, see sõit toimus aasta tagasi. Ümmarguselt aasta tagasi avastasin, õigemini taasavastasin ma enda jaoks kaalik. Nõnda, aga, ja oleks aeg taas jõuda imepärase muusika juurde, pöörake lugupeetud raadiokuulajad, tähelepanu just sellele laulukeele. Kõlale on välja pakkuda teile loomingule kollektiivi nimega The Lillos ja nemad laulavad teile pealkirja all neste Sommer oma imepärase suvise laulu. Bella paradiis on täna tekenereerunud toidusaateks, midagi ei ole teha, kui ei ole päikest, kui ei ole palvi, kui ei ole siniste sooja merevett, siis tuleb lihtsalt süüa ja juua. See on minu mõtet. Bakalaureust räägin, bakalaureus on samuti üks traditsiooniline norrakad roog, mida sedapuhku siis valmistatakse soolatud tursast. Ka siin on sama protseduur nagu pikenketi puhul, ma mainisin eelprotseduur, et soolatud täna tuleb siis leotada selliseks, et ta ei oleks väga soolane. Söödav tähendab see lühidalt. Nüüd need samad leotatud tursatükid laotakse kastrulisse. Kuid kastrulisse tuleb lugupeetud raadiokuulajad asetada ka järgmised köögi- ja juurviljad ja abivahendid abi. Komponendid kõigepealt esimene asi, oluline, et selle poti põhja hakkaksid kartulid, kartulid tuleb ilusti viilutada, siis laotatakse, laotakse soolatud tursakiht ja siis sibularattad ja niimoodi korratakse kartulid, tursk, sibulad, kartulid, tursk, sibulad, pott, hästi suur, kui kõik need komponendid asetatakse, kuni jäetakse seal kerkimise ruumiga, nii et kuskil tsirka kolmveerand potti mahust peale puistatakse. Tomatipüreed. Lugupeetud raadiokuulajad, ma tahtsin siinkohal. Öelda jälle ühe huvitava fakti et sibulaid minu arusaamiste järgi läheb sellisele roale, no milline kogus ja nii see on. Pean tunnistama, et peale selle toiduvalmistamist, aga mul oli siis võimalus nii-öelda nagu oodianspatistsipationist osa saada, ehk siis publiku osavõtt toidu tegemisel konkreetses kohas ja kodus ja ma olin julge ja vapper ja võtsin enda hoolde siis sibulasibulate puhastamise pakkimise ja ka lõikumise. Ma tunnistan üles, et sibul ei aja siin kõnelejat nutma. Küll aga pidin tõdema, et see sibulahais jäi juuste külge päris päris pikaks ajaks, nii aga toidutegemise juurde tagasi. Niisiis on meil täna vaatluse all teine toit, Tennis norrakatele on püha ja puutumatu, see on bakalau ja ka seda toitu tuleb tasasel tulel siis hautada arvestusega kolm kuni neli tundi. Tulles kalatoitude juurde tagasi ja mõeldes korra peale, siis Norra on minu arusaamiste järgi väheseid kohti Euroopas, kus näiteks kalaroogade juurde pakutavad kastmed ja kalaroad ka ise on magusa maitsega. Ja nii siis kalade maitsestamiseks kasutatakse ka suhkrut. See on väga subjektiivne arvamine, aga mina arvan, et suhkur jääb ikka millegi muu jaoks, aga kindlasti mitte kalade jaoks. Nüüd loomulikult, kui on pidulik söömaaeg, siis käib norraka toidusedeli või, või siis toidukäikude juurde ka magustoit ja igasugused magusad koogikesed on seal kandis väga armastatud ja hinnatud. Nad on jubedalt rasvased ja nad on jubedalt magusad, sinna kookide tegemisel kasutatakse äärmiselt palju rasvainet ja suhkruga, keegi ei koonerda muide. Delikatess kuna köögis on murakad vahukoorega, nii et ma praegu ja nüüd ei ole tükk aega Eestis metsa all käinud, et kas murakad on juba ära korjatud või on või veel kuskil mõni üksik marjakene alles teie kallid raadiokuulajad, käige ja kontrollige ja uskuge mind, kui arvestada sellega, et murakal on kakaviljal, on sihuke kivikene sees nagu vaarikaalge, siis ma muraka kivike on tunduvalt suurem, nii et kui ma saaks murakasiirupi ja vahukoorega, siis ma teeksin reservatsiooni, ütleksin ja see on tõesti väga, väga ilus ja, ja delikatess. Nüüd. Kallis raadiokuulaja on, on saanud lausa arhiet tüübiks. See, et meie, kes me läheme tavalisse gastronoomia tahame osta endale lõhekala ja vaatama FE, näed Norra lõhe hästi odav ju Ta on siis ka hea ja on hea, on Norras ja, ja on ka siin, Eesti hea vahe on ainult selles, et millegipärast norrakad koha peal peavad seda üsna tavaliseks kalaks, aga tema väljapüüdmiseks on vaja äärmiselt palju inimressurssi raisata. Ja sellise hinnavahega et Norras on ta tunduvalt kallim kohalik toit, kui on see niinimetatud Norra lõhe meie kaastronoomis. Paradoks, ma ei oska seda seletada, millest see tingitud on. Küll on aga huvitav märkida, et näiteks ida-euroopa turist või siis Ida-Euroopast pärit Immigrant tahab kuidagi odavalt läbi ajada, siis tuleb alustada, aga sööge muna, need on seal, need on, need on odavad. Võib-olla siukesest negatiivsest poolest tahaks rääkida Gita ka nüüd meie rääkisime, kui magustoitudes ja praadidestagajule supist rääkinud Norrakad armastavad väga kala piimasuppi, mille koosseisus siis piim, köögiviljad ja vaadakse, esitab mitmesuguseid liike kalu. Ainult konstanteerida fakti. Mõl puudub empiiriline kogemus selle toidu maitse suhtes. Ma tegin isegi ühe reservatsiooni, proovisin kaalikaputru, nagu me saate esimeses osas pajatasime. Aga see ei ole, ei ole just minu tasti. Muide, juust on väga populariteet Norras ja neid juustu ei jõua mina küll praegu tänases saates ette lugeda, meelde jäänud, jäi Rainud jarl sbergi juust, mis on hästi sihuke koorene ja hästi suurte aukudega juustu, süüakse seal tõesti kahe suupoolega ja mulle kangesti selline tunne see moosiga juustusöömise komme on pärit just nimelt Skandinaaviast või täpsemini siis rootslased maabusid siia Eeessi vetesse ja kinnitasid oma jala ja kanna. Eesti pinnal, siis nemad tõid ka ilmselt selle moosiga juustusöömise traditsiooni siia õige. Õige. Eestlane Me paneb jõustunud tavaliselt võisaia peale ja ei pane sinna mitte midagi muud. Juustu vot Siimad, oh väga hea kala. Magusana on nii nagu täiesti on, norrakale see meeldib, saatejuhid ei meeldi, aga vot juust moosiga mulle küll meeldib. Nüüd peale hingetõmmet jõuame kõige huvitavama teema juurde meie saates ja see on justkui alarubriik Norra ja alkohol. Ja siinjuures oleks meil põhjust nina norgu lasta ja tooks natukene siin välja ka statistikat. Õlu poodides on saadaval tööpäeviti kella üheksast kuni kella kaheksani ja laud päeviti kella üheksast kuni kella kuueni. Pöörake tähelepanu, ma ei ole maininud, pühapäevavein ja kangem kraam on saadaval tähelepanud päevik D. Kella üheksast kuni kella kuueni õhtul ja laupäeviti kella üheksast kuni kella kolmeni. Pühapäeva ei ole mainitud. Ka niinimetatud viinapoed on korras. Riigi monopol, kui riigikülastaja kuningriigi külastaja näeb kuskil silti, vinn, monopol, et siis te teate, et teatud mõttes kude sealt kavatsete sisseostu teha. Siis te toetate Norra kuningat ülekantud tähenduses. Ja jätke meelde üks fakt, ku, mille teeks läheksime statoili, miks ma tõin statoili. Statoil on teadupärast Norra firma. Siin Eestis Statoilis müüakse nii õlut, et. Peeti ütleme veini siis jah, kangemad raami, aga seal ei müüda mitte midagi, mis sisaldab alkoholi siiski mingisugune mingisugune märk on number 4,75 protsenti alkoholi. Tähendab seda, et kõik tooted, mis sisaldavad rohkem kui 4,75 protsenti alkoholi on automaatselt riigi monopol, nii et. Arvestage sellega, et kangemad õlled kuuluvad ka sinna hulka. Ja bensiinijaam on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks, seal müüakse bensiini. Nüüd, mis veel huvitav on, aga saame äkki ühe muusikalise pausi teha, esineb meile ansambel Norrast. Truubi hakata IT jäänud? Kus liitlasi Angersel? No mind küll lummas hõllandus, kui ma kuulasin seda norrakeelset muusikapala ja teaduteadlikult olen ma mõelnud selle peale, et inimeste muusikalist silmaringi laiendada. Ilmselt saame veel ühe norrakeelse laulu meie saatesse ära mahutada, aga n teemade juurde tagasi. Me jäime kõige põnevama episoodi juures pidama ja pajatasime siis, mis kellaajal poodides saab alkohoolseid jooke. On üks rangema alkoholipoliitikaga ja kangesti sihukene tunne, et vägisi tahetakse meie armsat Eestit ka sinna poole, no vähemalt sammukese liigutada. Mõelgem selle peale, sest nüüd ma hakkan teile valgustama lugupeetud raadiokuulajaid nei tulemusi, mis on siukese alkoholipoliitika tagajärjeks, nimelt maapiirkondades. Ja ma käisin ja viibisin ning ööbisin just nimelt maapiirkonnas käib ohjeldama puskariajamine koduõlle ja ka kodupeedi tegemine. Nüüd olgu siinkohal öeldud välja selline huvi tav fakt, mis räägib meile siis kodusest alkoholi pruulimises, Norra kuningriigis kasutatakse seal mitte nii nagu meil tavalist suhkrut, vaid käiku lähevad puuviljad, näiteks õunad. Peaasjalikult teised, teised viljad nagu natukene vähem ja mul on au, õnn ja rõõm, kuigi see ei ole täna meil saade, mis räägib napsidest Norras pruulitud kodust viskit, puhun Zayni ja, ja, ja uuesti puskarit ka proovida, millel on siis sihuke väike Kall vaadused Touchi juures, norrakad on nutikad, eks nad on oma kodustele jookidele ennekõike just hangetele jookidele pannud hulka ka mitte meiesuguseid, vürtse ja ürte, aitäh. Ja muide, ametlikult on saadaval ka selline jook, mille nimi on akva vitt, mis on pea miselt siis koosnemas etüülalkoholist siis mitmete vürtside ja maitseainetega, on ta siis ka noh, selline eripära, säärane lähenemine joogile antud, kuid tagasi tulles kodu puskari juurde, siis too, mida mina proovisin, oli siis jook, mille ta oli natuke lisatud juurde kaneelikoori. Ja uskuge mind või mitte, see oli joovastav jook, millel oli õunakoogimaitse juures. Tahan veel ühe tähelepanekuga välja tulla, et meie paradiisi saadet natukene vürtsitada. Lugu nimelt selline, et on empiiriline kogemus. Käisin kaupluses, mis on majapidamistarvete müügiga kauplus ja märkasin ühel riiulil alkoholipudelitega sarnaseid pudeleid, millel olid tõepoolest alkoholi, alkoholi pudelile iseloomulikud sildid küljes. Ended pudelid olid peaaegu et tühjad ja põhjas oli siis selline siirupitaoline kontsentraat. Kohe küsisin võõrast võõrustaja käest, et milles siis millega siis? Rowan, ja avastus oli lühike. Et siin on nutikas kaupmees mõelnud selle peale, et nagunii toimub igal pool puskariajamine, kes tahab siis saada mingit spetsiaalset lik kööri või mingi spetsiaalset konjakit, peab siis nagu ette kujutama, et ostab selle pudeli, kus on väike kontsentraat põhjas, valab siin kontsentraadi alkoholi peale, loksutab ja jahutab ja siis hakkab, tarbime. Nii, nüüd aga hea raadiokuulaja, üks huvitav tähelepanek mis on seotud Skandinaaviaga konkreetse Sis Norraga ja nimelt seente korjamine metsas. See on Norras selline nähtus mida võiks siis nimetada hääbuv nähtus. Inimesed lihtsalt ei tunne seeni, küll on aga tublid Poola välistöölised toonud selle traditsiooni tagasi ja ma julgen väita, et, et neid inimesi ei ole tuhandeid Eestist, kes on Norras käinud ja kes on käinud Norras Norra metsas seenel. Kusjuures saak oli niisugune keskpärane. Ja üldiselt võib öelda, et need Need olid siis üsnagi liigi poolest üsnagi sarnased sellega, mida me siin eesti metsades leiame. Pilvikud peaasjalikult ente elamus käia Norra metsas, mis on olulisel määral samblikke sammalt rohkem täis. On kogemus. Kui ma kohalikule võõrustajale mainisin, et meil on abikaasaga kavatsus minna metsa seeni korjama, siis esimene reaktsioon oli selline. No ma tõlgin selle vastuse. Meil Norras metsas narkoseeni ei kasva uute kohtumisteni, aga ma luban teile raadiokuulajad, et järgmine kord oleme ikkagi soojas kohas tagasi. Tänane saade oli vihmase ilma saade. Palun muusikat.