Helga ja tere algab heliga ja mina olen toimetaja Kersti Inno saates vaatame tagasi ja edasi muusikanädalale. Anne Brommik vahendab muljeid kontserdireisilt. Klassikaraadio tuleb külla Virumaalt. Räägime Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontserdist ja hooajast üldisemalt ning arendame Mozartaremiksist ajendatud mõttemänge. Vestlusringis on muusikateadlane Kerri Kotta, kriitik Igor Karsnek ja muusikakoordinaator Aivar õõnsa. Head kuulamist Helga ja reedel lõpetas Eesti riiklik sümfooniaorkester. Hooaja dirigendipuldis oli Kristiina Poska. Kavas olid kaks mastaapset romantismiajastu suurteost. Brahmsi viiulikontsert ja Bruckneri sümfoonia number neli. Kristiina Poska on ühtlasi lõpetamas neljandat hooaega Berliini koomilise ooperi esimese kapellmeistrina. Edasi kavatseta jätkata vabakutselise dirigendina. Mul peab olema selge, et ma olen selle aja inimene, isegi kui ma esitan 200 aastat vana muusikat, siis ma elan siin ja praegu aastal 2016. Jama, reflekteerin seda sel aja inimesena, keda on see ühiskond ja kõik need asjad mõjutanud ning see kõik nii-öelda voolab loomulikult partituuri sisse. On, et see on ka hea, et see on niimoodi, et samalt ka võimaluse näha uusi nüansse partituuridest, mis on tegelikult seal alati olnud, aga mida on võib-olla nähtud natuke teisiti. Mida ma pean tunnistama, mis mulle näiteks hästi siin ERSO juures meeldib, on selline noh, see, et inimesed lihtsalt oskavad ka väga hästi käituda, peale seletatud, meeldivad inimesed ja nad tahavad tööd teha, mis on kõige olulisem asi, et juba see, kui ma näen, et orkester tahab tööd teha põhimõtteliselt, et mul ei olegi peaaegu rohkem midagi muud vaja, et selles mõttes ma olen juba minu ootused on juba siis juba ületatud iga, igas mõttes ja neil on selline nii-öelda baas respekt, töötades, et see on hästi-hästi meeldiv ja minu jaoks üks olulisemaid asju nagu üldse. Et tihti, ütleme mulle tundub, et mida lõuna poole seda selliseks lärmakamaks lähvad ja selliseks respektitumaks sõbrad siis sisuliselt ei olegi, seda aga vähemalt see, kuidas nad seda välja näitavad. Nad muutuvad ja sellega mul vahest näiteks probleemi, siis ma pean tegelema palju selliste täiesti muusikaväliste asjadega. Et näiteks mõned Skandinaavias ka päris palju dirigeerinud, see mentaliteet meeldib mulle väga-väga hea mõte ja ma tajun seda sarnast mentaliteeti ka siin, et see on minu jaoks hästi suur asi. Paavo Järvi dirigeeris eile festivalil Praha kevad tšehhi filharmoonia orkestriga esitati Petri Smetona tsükkel. Minu kodumaa, mida sai hiljuti ka Tallinnas ERSO esituses Paavo Järvi juhatusel, kuuldab Risto Joost, dirigeeris eile MTR koorikontserti Leipzigi Peetri kirikus. Kavas olid seitsme miljoni ja Toomas Lui Viktooria looming. Tartu Ülikooli kammerkoori 45.-ks aastapäevaks esietendub täna Raadi lennuangaaris lavastus südame peitjate planeet. Dirigent Triin Koch ja koor valisid etendusse laulud ning lavastas Jaanus Tepomees. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et kes saaks aidata mul siis seda mõtet, mida need laulutekstid valdavalt annavad seda kokku kirjutada ja seda ideed arendada, sest seal oli tõesti väga palju sarnaseid teemasid, mis mind tänasel hetkel just puudutavad. Ja ma jõudsingi Kristiina Ehini, kes aitas mul selle kontsentraadi täiesti võrretusse vormi valada. Et see protsess on olnud väga-väga põnev ja see vorm siis saigi nimeks südame peitjate planeet, mis tegelikult tugineb ühel vanal eesti muinasjutul. Ja sealt see laulutekstide selline põhituum sisu viiski meid siis selle muinasjutuni, mille Kristiina ise on kunagi eesti kirjandusarhiivist üles leidnud ja ja sellega uuesti kirja pannud ja trükkinud. Eeloleval pühapäeval ja esmaspäeval kannab kammerkoor head ööd vend Viljandi Jaani kirikus ning Tallinna Oleviste kirikus ette kaasaja heliloojate kooriloomingut. Lisaks Arvo Pärdi, David Langi, Tõnu Kõrvitsa ning paljude teiste heliloojate teoste kõrval tulevad esiettekandele ka kaks, et Uusbergi koorilaulukoori juhatab Pärt Uusberg. Iseendast on halb või raske niimoodi ennast kuidagi oluliseks rääkida, aga samas ma siiski arvan, et minu enda võib-olla mingi kõlataju või muusika suhtes aupaklikkusega isegi mäletan kunagisi siukseid unistusi, millest ma nüüd olen natuke küll lahti hakanud laskma, aga et isegi lahtilaulmine peaks olema nii et iga pisikese ümisemine peaks ka olema püha, et kuigi ma olen selles mõttes muutunud, et tegelikult ma ikkagi saan aru, et lahtilaulmine ei tohi olla üleliia pingeline, aga lihtsalt mul tuleb meelde, et vanasti mul tõesti kuidagi see tunne oli ja see on tegelikult säilinud nii helilooja kui koorijuhina mingil määral ikkagi tänase päevani, et minu jaoks muusika on püha ja selline nagu ideaalis võiks teda kasutada niimoodi hästi delikaatselt, et see nagu kutsud ellu ainult selle heli, mida sul tegelikult ka vaja on, on ju, et sa ei raiska seda ressurssi, et see oleks nagu mingisugune allikavesi, mis võib otsa lõppeda. Järgmisel nädalal, 16.-st 21. maini toimub Poolas Euroopa kultuuripealinnas Frodslawis üks maailma tähtsamaid nüüdisheliloomingu foorumeid. Rahvusvaheline heliloojate Rostrum. Rostrumi eesmärk on uue muusika tutvustamine ja propageerimine raadioeetri vahendusel. Ürituse peakorraldaja on rahvusvaheline muusikanõukogu. Tänavu toimub Rostrumi juba 60 kolmandat korda. Tulemused selguvad reedel, 21. mai õhtul. Rahvusvaheline heliloojate Rostrum on seni olnud eesti heliloojatele väga edukas. 2016. aasta Rostrumil osaleb Eesti helilooja kaks teost Maria kõrvitsa, langedes ülespoole taeva kaariasse kaussi. Selle esitab Eesti riiklik sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel ja Ülo Kriguli. Vesi ise esitab Eesti filharmoonia kammerkoor Kaspars puutnintsi juhatusel. Lastekoor Ellerhein osales 29.-st aprillist esimese maini koorifestivalil Jeuropan Music festival Foriang, Pihl Reppeltis Belgias. Konkursil osaleti kahes kategoorias a- ehk lastekooride kategooria ja kee ehk vabastiilikategooria. Mõlemas kategoorias saavutas lastekoor esimese koha cum laude. Lastekoori dirigendid on Anneli Mäeots ja Kerli aeta harras kontsertmeister Reinud rep. Lasnamäe muusikakoolil on saanud heaks traditsiooniks anda Tallinna linna elanikele tasuta kontsert kultuurikeskuses Lindakivi. Esmaspäeval, 16. mail kell kuus õhtul toimuval kontserdil esinevad muusikakooli orkestrid. Puhkpillide õpilastest on moodustatud kaks orkestrit. Nooremad, kes mängivad pilliteist ja kolmandat aastat ning vanemate klasside õpilastest ning vilistlastest, kes esitavad meeleolukat muusikat. Kontserdil kuuleb kooli sümfooniaorkestri esituses kolm pala Tšaikovski ballett dist Luikede järv. Beethoveni esimese sümfoonia esimest osa. Klaveriõpilased esitavad sümfooniaorkestri saatel Mozarti kriigi, sonaadi ja Haydni klaverikontserdi. Kontserdi lõpetab ühendorkester, kus laval on kõik kontserdil esinenud orkestrid koos ordionistidega ning kõlab Holsti planeetide süüdist Jupiter. Kontserdile on oodatud ka lapsevanemad koos lastega, kel on soov alustada õpinguid muusikakoolis. Peale kontserti on võimalik lähemalt tutvuda erinevate puhk ja keelpillidega. Kontsert on tasuta. 10.-st 12. maini külastas kontserdisari klassikaraadio tuleb külla Virumaakoole. Kontserttuur sai alguse Haljala kauni kultuurikeskuse saalis, kus aknast kostev linnulaul kõlas kenasti kokku klassikatähtede mängitud muusikaga. Kontserdil esinesid pianist Kristiina rokaševitš, akordionimängija Mikk, lange proon ja löökpillimängija Karl Johan Kullerkupp. Haljala koolist oli kontserdile tulnud esimese kuni neljanda klassi lapsed. Suur järjekord tekkis marimba juurde, mida lapsed ka oma käega proovida said. Pillide katsetamise ja autogrammide küsimise kõrvalt jagasid lapsed muljeid ka klassikaraadiole. Missugune pill sulle kõige rohkem meeldis? Kuidas sulle kontsert meeldis? Väga hästi, nii. Willigeniilased läänekäik meeldib, tema panni minejad on tänava äärde. Nagu jääks päriselt ka vihma. Aga mulle meeldis klaver naerda, seda kogu aeg mängida, aga mul on kodus akvaariumid ja mida ma eriti ei aske, lihtsalt teen igasuguseid helisid. Ja siis ma veel mul, ma õpin kitarri. Akordionit oskab mu vanaema ja mu emaga natukene. Minu isa. Larry, mida sina kontserdilt arvad? Äge. Oskad sa öelda mõne oma lemmikmuusiku nime, näiteks, võib-olla mõni lemmiklaulja ägeli, et sina oled kunagi mõnda pilli mänginud ja mängisin klaver ja mõisa oskab ka valjulogosid. Aga mis sulle muidu mustikas meeldib, et mina kolan räppe ja mul on suur papa. Ma lähen akaaridelt need, aga ma ei tea, mis selle nimi on. Maire kee, kuulake kodus muusikaid. Aga mis sa teed kodus? Olen telefonis, mängin õues, mis sulle õues meeldib teha? Ühe vanima piirkonna kooli Haljala Gümnaasiumi direktor Inge Line räägib, et koolis kontserdipuudust ei ole. Kuna ma väga armastan elavat muusikat, aga klassikalist muusikat, siis meil käib väga, väga sageli see selline võimalus kutsuda erinevaid muusikuid. Lisaks Haljala kandi eripärane on ju rahvamuusika. Ja tegelikult on siit pärit nii palju kuulsaid muusikuid. Jah, et eks nemad olegi need alusepanijad olnud, aga noh, Haljalas on lihtsalt see, et rahvapärimust on tõesti auga hoitud ja ja meie rahvariided ja meie koolivormi kajastanud seda, me oleme tõesti selle muusika keskel siin olemas, aga klassikalise muusikaga. Me oleme isegi niimoodi, nüüd arvestan, et me sõidame ikkagi ERSO, seda ma ise kohale reede õhtuti aeg-ajalt suurte lastega ja seal nad on ka ikkagi väga vaguralt ja viisakad ja saavad juba aru asjadest. Haljalas sõitsid muusikud edasi Rakverre, kus anti kontsert Rakvere muusikakoolis. Mikk lange, proon, Karl Johan Kullerkupp ja Kristiina rokaševitš esinesid täissaalile. Publikut oli igas vanuses. Oodatud ja väga ilus kontsert kõikjal läbi suurel kontserdil, mis vähegi seal on. Kas te olete kunagi vaadanud klassikatähtede saadet kõiku saatnud? Vaatan otsast lõpuni ja korduse korduvalt üle, nii et aitäh teile selle kõige korraldamise eest. Piilise õpid Acargeneks. Aga kui tihti sa käid muusikakoolis? Ma käisin kaks korda nädalas teisipäeviti ääre, tegelikult mul on peale akordioni veel seal sees ja, ja muusika, klaver. Karl tuli autogrammi küsima oma nimekaimust löökpillimängija käest. Olete marimbat ka mäng ei ole. Külofone, mis sina mängid? Klaverit, ori, mitmes aasta Marial on, kui me kas või varjutada võib? Mängida, meeldib? Laulan. Ta õpib ka siin muusikakoolis klaverit. Oled sa kunagi mõelnud selle peale, et kus sa saad suureks, võib-olla sa lähed mõnele konkursile või oled? Ei noh, mõnel konkursil keegi ralli mitu korda käinud, kaks korda miilitsale kongressil käia. Kas sina oled ka suur muusikaarmastaja ja klaverit? Kui kaua sa oled muusikakoolis käinud? Vastad, kas klaverit on raske õppida? Natuke. Rakvere muusikakooli teenekas klaveriõpetaja Rutt Patune töötab majas juba 51 aastat. Klaver on Rakveres väga populaarne pill, aga leidub ka teisi lemmikuid. Ka meil on praegu olnud kitarristi pop ja kuidas lastel harjutamisega on, et kui sa ikka seal hakkad harjutama, siis sa tuled omadega välja. Aga kui jätad kõik viimasele minutile, vot siis tuleb sugune Sibynsabin sisse, siis ei jõua ja siis kardad ja, ja eks ole siis kui lähed issile pall, siis käed värisevad. Nii nagu öeldakse, nii nagu Toivo Nahkurika meie oma lõpetaja kunagi siin, eks ole, ütleb tagumiktunnid ära teha. Kui vanad te ise hakkasite klaverit õppima, eks mainin viiene. Seda ma mäletan, kuidas isa, viis muusikakooli ja et nüüd läheb, nüüd hakkad ja kogu lugu. Aga noh, eks neid samasid periood on ikka tulnud ka vahepeale, kus ma ikka ei ole tahtnud ja istusin ikka kaks tundi, käed süles, klaveripea õigi klaveri ääres ja mingi ütles, et kaks tundi sa pead harjutama emba-kumba, kas istud harjutad, ja mina siis istusin. Et vanemad, ega sellest ei piisa üksinda, eks ole, aga ta peab ikka kõigepealt ise kasvõi natukene natukene samm sammu haaval lähed edasi, eks ole, ja siis küll siis tuleb ja siis me mängisime jälle. Mul on õnneks klassikaks Valerit, eks ole, mõttes on meil selle asja hoopis teisiti kõlama panna. Eks ikka räsitud ju ka nendele, et vaated, vaadake sedasama. Vaadake ja näed, et Kristiina tuleb siia ja mina muidugi haarasin poeglis. Kiidan kinni. Ohja. Sellel hullu seal ei ole ikka piir. Peab olema natuke hull, eks ole ju? Teisedki lapsed kasutasid juhust klassikatähtedest tuntud muusikutele ette mängida või nõu küsida. Karl Johan õpetas samal ajal soovijatele marimbamängu. Võtke tega kättidega. Aeg aitäh, seda said nagu esimese kursuse varimbaga või või sa oled proovi mängida, muiseb jess viimane viieni lisa-aasta läbi ja siis ma mõtlesin, et järgmine aasta võiks minna löökpille õppima, et senine hoopis teistsugune, et huvitav, kuidas sulle tänane kontsert meeldis? Natuke ebaharilik koosseisus ja mulle väga meeldib see oligi see teistsugune ja mulle meeldis, kuidas need esitajad nagu mulle tundusid, nad hingasid selle muusikaga koos missat, mängisid need, korrektne said selleks muusikaks. Kontserdile Narva-Jõesuu linnavalitsuse saali tulid kohaliku kooli viienda, kuuenda ja kaheksanda klassi õpilased, kellest mitmed käivad ka kohalikus muusikakoolis. Küsisin lastelt, missugust muusikat nad kuulavad ja sain vastuseks, et nii klassikalist kui kaasaegset eriti meeldis lastele marimba. Nägid seda esimest korda. Ilus ja ebatavaline pill ja kõlab väga kaunilt, leidsid muusikakoolitüdruk. Tüdrukud käivad ka laulmas muusikakoolikooris. Narva-Jõesuust viis muusikute tee edasi Narva muusikakooli. Peale esinemist ulatas muusikutele punaseid tulpe. Eks õige hakkaja noormees, 12 aastane Dimitri, kes peale muusikakooli käibel noorte meremeeste klubis. Ja suhtleb lausa mitmes keeles, ma ütlen Narva vanalinna riigikoolist on eit, keele kool. Kuidas sul tekkis huvi löökpillide vastu, kas sulle soovitus, keegi ei maininud mitte keegi? Söödas ma, kui ma ükskord veel väge Narva muusikakooli direktor Tatjana Kontšarva jäi klassikatähtede saatest tuntud muusikute esinemisega rahule. Lihtsaid küsimusi esitada, neil oli ääretult huvitav. Nüüd küsivad nad muusikutelt autogramme saavad endale nende pildid. Ma arvan, et see kõik jääb neile meelde ja annab edasisteks õpinguteks motivatsiooni, juustu ilmselt ta saab kummitsas ja muidugi mõtlesin varsil tädi suitsud. Narva muusikakooli klaverist oli Kristiinal tõesti raske lahkuda aga ka Loksa kultuurikeskuse klaveriga oli häälestaja lausa poole ööni vaeva näinud. Üks noormees oli juba pool tundi enne kontserti kohal, tema mängib akordionit. No milliseid lugusid sina mängid? Praegu teen lõbusalt põletama polgaja kevadel. No missugust häält akordionipill teeb sinu arvates illusatajad? Akordionimängija on ka tema sõber. Uurisin, mida poisid Loksal teevad, kui nad parajasti pilli harjuta või õpi. Käime õues, mängime peitust, kulli. Vahedi Veldi, oi, meil on siin üks noor marimba mängija. Oled sa näinud varem sellist pilli? Olen tahtnud nagu väiksest saadik proovida trumme mängida või õppida või kui sa saad trummimängijaks, siis sa pead kogu aeg väga raskeid pille tassima. Kui on vaja. Siis ikka nende rääkisid kontserdikülastajad Loksal. Klassikaraadio tuleb külla Virumaa tuuril. Esinesid Mikk, langeb Roon Karl Johan Kullerkupp ja Kristiina rokasseevitš. Lõppkontserdi salvestust saab klassikaraadioeetrist kuulata kolmanda juuni õhtul kell seitse. Ja vestlusringi palusin kolm härrasmeest muusikateadlase Kerri Kotta tahkkriitik Igor Karsnek i ja Muusikakoordinaatori Aivar Tõnson. Võtame täna vaatluse alla Tallinna filharmoonia hooaega lõpetanud minifestivali Mozart, sest heidame pilgu kogu Tallinna filharmoonia hooajale ja festivali lõpetanud Mozart remiksist ajendatult diskuteerima selle üle, kas või mida võib klassikaga teha ja mida peaks selle juures kindlasti arvestama. Minifestivali esimesel kontserdil kõlasid Wolfgang Amadeus Mozarti ja tema poja ning Sawyeri looming Kädi plaasi Urmas vulbi ja Marje Lohuaru esituses. Igorist küsin, mis köitis kõige enam sellel kontserdil. Kindlasti legi plaasi esinemine oli näha, kuulda, tunda ja tunnetada, et Mozarti lauludega on, on Eri Klas väga süvenenud, tööd teinud. Ja see ansambel Kädi plaas ja Marje Lohuaru seal tegi neil omavahel mingi sünergia, et ja minu jaoks tegelikult see Mozart festi avakontsert nagu läkski just just nimelt vot sellest teoste plokis käima. Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontserdil kõlas Wolfgang Amadeus Mozarti ja Tõnu Kõrvitsa looming Mozarti sümfooniad number 47 ja 38 Tõnu Kõrvits ja helilooja residentuuri lõppemist. Tallinna kammerorkestri juures tähistati sel kontserdil teose vihma laulud vikerkaarele maailma esiettekandega Martin Kuuskmanni soleerimisel. Lisaks kõlasid Tõnu kõrvitsa, Nocturnid keelpilliorkestrile ja kontratenor ele solistoli Risto Joost. Kontserdi oodatuim sündmus oli kahtlemata Tõnu Kõrvitsa uudisteose esiettekanne. Mida ütlete selle teose kohta keri Tõnu Kõrvits, ma olen nagu hakanud. Mõtlema, et mis võiks olla noh, üldse tema teod otsuseid või, või tema muusikale lähenemist nagu kokku võtta selline keskne teema võiv keskne hoiak või, või ka keskne stiil. Võib-olla kõige parem on siin kasutada isegi mõistet toopos mis on siis see teatav nagu teemade ring, kuidas ta oma muusikalisi ideid esitab ja mulle tundub, et vist Tõnu kõrvitsa puhul võiks selliseks noh, ütleme teatavaks arheotüübiks pidada laulu mulle aina rohkem hakkab tunduma. Tõnu Kõrvitsa kõik teosed mingis mõttes on laulud, tähendab, nad lähtuvad laulu kui muusikalise zhanri Essteetikast, ma isegi rõhutaksin ainult vokaalsust, vaid ma mõtlengi just nimelt sellise laulu võib-olla isegi liidi saksa keeles just nimelt selle teatava spetsiifilise sellise laulu Essteetikast mis on väga erinev, kui me räägime näiteks mõne muusikalise maarjatooposest, mis on kontserlikum, efektsem, bravuurikas võib-olla extroverdsem vaid just nimelt see lauluv esteetika näib seal olevat nagu keskne. Ja kui nüüd rääkida konkreetselt sellest teosest fagoti-le ja keelpillidele, mis siis oli ka pealkirjastatud kui vihma laulud vikerkaarele siis minu meelest siin just seesama esteetika nagu väga tugevalt tuleb esile. Ma hakkasin mõtlema selle peale, kui Tõnu Kõrvits kirjutab nii-öelda teoseid, mis juba võib-olla on siis nagu suurvormid ja eriti, kui ta nüüd kirjutab näiteks teose, mis žanriliselt justkui nagu võib-olla puudutab juba otsapidi sellist instrumentaalkontserti. Aga et kui tema esteetika on selline laululähedane, mida ta siis tahab nagu esile tõsta, kui ta kasutab solisti ja orkestrit. Minu meelest siin oli samamoodi nüüd, et see fagot, kes oli siin solisteta ei olnud kindlasti mitte solist, nüüd selle mingisuguses Concertlikus mõttes, see tähendab, et jällegi esiplaanile ei olnud väline virtuoosse või fagotilagu instrumendile omase pilliomaduste toosna ärakasutamine, vaid see oli pigem just nimelt toon või kotiga seonduva kõlaomaduste ja võib-olla just nimelt fagoti laululisuse väljatoomine millest võib kare rääkida kui omamoodi Virtooslusest. Aga kas on teist laadi Virtoosus selline pisut introvertne, pisut sissepoole pööratud introvert, nii et tõesti need neli osa olid neli laulu, et see tõesti oli mingis mõttes laulutsükkel nii nagu seda heliloojaga nimetab ja mitte niivõrd, et võib-olla Concertlik nagu mõtlemine Tegelikult ei olnudki ju see ju fagotikontsert, kuigi enne kontserti seda hõigati nagu niimoodi välja, et tegemist ja siin täiesti vala reklaam, sellepärast et, et kes nüüd hakkas ootama fagotikontserti, siis pidi sügavalt pettuma ka, aga kes jälgis seda, mis kirjas on, et, et noh, need on sõna otseses mõttes neli laulu, siis selles suhtes kõik okei, aga, aga, ja nüüd, kui me vaatame kahte tsüklit kõrvuti, eks ole, üks on kõnealune, see vihma laulud, vikerkaare, mis oli soleeriva Fokotiga esiettekandes ja siis mõned aastad varem kirjutatud Docturnid hädade GP, kus korraga olles nii dirigent kui solisti esines kontrolörina Risto Joost, siis suures plaanis see esimene fagotilaulude tsükkel, see mingi isiklikud võib-olla nii väga ei üllatunud küll, aga üllatus tabas mind, siis kuulsin Noktuurindajad, mis koosneb kolmest laulus, selle teist osa ava mulle, noh, see on ju saalomoni, ülemlaulu või laulude laulule, kuidas me seda nimetame tekstile kirjutatud tema esmakordse kuusin, selliseid tähisti, Ekspressionistlike dissoneerivaitseid maatis alatooniga, selliseid intonatsioone ja selliseid, mina, ma ei ole varem tegelegu Tõnu kõrvitsaloomingus kas kuulnud või siis ilmselt pole võib-olla tähele pannud. Jätan selle küsimuse praegu lahtiseks ja nüüd täiendanud oma kommentaariga keri juttu, et tõesti on täiesti imekspandav, kui hästi oskab Tõnu Kõrvits töötada tekstiga tähendab panna teks kõlava vokaalis, tähendab see ei piirdunud ainult teksti rütmiga, süllaabika, tähendab tegelikult on ju ka mõte ja kuidas see mõte panna muusikaliselt kõlama, tabada muusikaline mõte kõigepealt teksti sees ja lastasel õide puhkeda oma muusikasse, tähendab selles suhtes Tõnu kris muidugi vaieldamatu meister, noh, nii nagu me selles hooajas lageda laudas saime täpselt sama. Eks selles, et Tallinna filharmoonia lõppenud hooaja resideeruv lisaks oli ju Tõnu Kõrvits ja, ja noh, tähendab tulemused on käega katsuda kõrvaga kuulda. Sügisene Lageda laulude ettekanne, noh tähendab, see oli, ma julgen öelda, et suursündmuseks eesti muusikas ja, ja noh, nüüd see samane Bahodi laulude tsükli me rääkisime, mis oli esiettekandele, see on siis nagu teine jätk arvestades ka seda, et Mustpeade maja asub vanalinnas ja Mustpeade majas on erinevaid saale. Et seal käivitunud edukalt töötab nihuke staff klapis džässi ja kirjanduse klubi, mida veab Raivo Tafenau, samas on pühapäeval õitsev baroki juhtunud, mis toimuvad venelaste toas, kus on selline kammerlik barokkmuusika kuulamise võimalus. Ajastule viitab, ütleb, et salong mis paraku enam järgmisest hooaja, see ei käivitunud, selline mitmekesisus, antud juhul sõna otseses mõttes rikastab seda kontserdit, strateegiaid, omavahelist sidusust. Samas muidugi ma ei tea, kas on viga minus või minu silmadega, mis, mis on vahepeal tunduvalt paranenud. Et ma näen haruharva telekultuuriteadetes, reklaamides linnas praktiliselt mitte kunagi kontserdikuulutusi, näiteks toimub see või see või tähendab kui nüüd nii-öelda jutu märg uskuda seda, mida silm seletab, silm ei seleta selles suhtes nagu mitte midagi, tähendab nagu ei olekski samas Tallinna filharmoonia. Ja palun võta oma nutitelefon lahti või arvuti ja mine kodukale ja vaata, mis seal toimub. No sellest on vist natukene vähem. Ja ma lihtsalt tean seda, et Tallinna filharmoonia alt on olnud kurtmisi suhteliselt keskpärase külastatusele. Ma arvan, et ma olen isegi veendunud, et küsimus pole mitte kontserdite kvaliteedis, vaid selles, et magala kassile hiir suhu jookse. Kui sa ei tee reklaami, siis sind pole olemas ja, ja siin on mingid sellised väiksed käärid, et kui rääkida nüüd sellest Jah, ega mul tegelikult väga palju selle Igori põhjalikule jutule lisada ei ole, et siin läks jah, kivi nüüd võib-olla natuke nii-öelda turunduse, kapsa, seda ja, ja sellega mingis mõttes tuleb võib-olla tõesti nõustuda, et Tallinna filharmoonia meediapildis pehmelt öeldes ei laiuta, eks ole. Aga tõesti nõustun sellega, et sisulises mõttes tundub, et see institutsioon elab läbi väga huvitavaid aegu ja näib, et on väga arenemisvõimeline ning Tõnu Kõrvits resideeruv helilooja oli, oli, kahtlemata tahaks väga viljakas ja õige otsus, mis tõi meile ju mitu ja tippsündmust sellel hooajal. No tegelikult see hooaeg lõppeski ka põnevalt, kui nüüd mõelda sellele Mozart festile Est hooaja lõppkontserdilt, siirdus public Telliskivi loomelinnakusse vabale lavale kus oli siis moodsalt remix, Mozarti muusikat töötles elektrooniliselt Tiit Kikas. Laval oli ansambel ress Tallinna kammerorkestri liikmetest ning Maria Listra ja Pablo palakin esitasid veel Mozarti ooperimuusikat, mida siis samuti töödeldi. Räägime, mis mõtteid tekitas see ettevõtmine? Aivar Tõnson. Minus tekitas muidugi küllalt palju vastuolulisi mõtteid, et ühest küljest põibast laias laastus niimoodi öelda, et ma olen kuidagi klubimuusika tausta või klubimuusikamaailmas ma jällegi see äärealal olija et osaliselt seal nagu töötlustes oligi nagu rahutud justkui klubimuusika klišeed ala. Tiit Kikas kindlasti ei teinud seda, mida tavaliselt ta nagu ei lähenenud selles mõttes isikupäraselt Ta töötlemisele vaid kasutas seal mõningaid bassimuusika ja Tripopezeri sõid rütmi ja bassi, klišeesid, mis on temale tegelikult. Ta on väga ebatüüpilised, mida ta aasta teeks. Ja klubimuusika pool on tegelikult, see võib kõlada lihtsakohaliselt, aga tegelikult heal tasemel ikkagi iga saundiga tehakse väga palju tööd ja hea klubi lugu. Isegi kui ta võib kõlada tutvurlikut, on tavaliselt olnud saundid kuidagi mingis mõttes suusatad seal mingisugune isikupärane nüanss leida. Siis antud juhul oli oijah natuke tegemist sellise nähtusega, kus kahte erinevat klišeed üritati kokku panna, et kui Mozart need on nagu sellise klassikalise muusika mõttes võib-olla Clyseeline heliloojate, ta on lihtsalt nii palju igal pool olnud ja, ja seal töötluses olevat teoses ja ka need on, kõik on kuulnud, eks ole, ja siis on sinna taustaks töötlusena kasutusele võetud ka justkui sellised nüansid, mis kõigile nagu mingisuguse seose tekitavad, siis selles mõttes seal puudus nagu sügavus, mida võib-olla minusugune tegelane klubimuusikas ja kas ka töötustes üleüldiselt, nagu ma ütlesin. Aga ütleme, selle konkreetse õhtumates ja see publik, kes seal üldiselt kohal oli, et ma ei oska nagu niimoodi väita, et võib-olla kuna oligi tegemist sellise õhtuse natuke meelelahutuslikus vormis üritusega, kuna seal olid terve kontserdi vältel oli võimalik publikul sisse-välja liikuda, alkoholi tarbida ja nii edasi, et et kui oligi selline klubiline üritus, siis võib-olla see kunstiline eesmärk seal taga ei, see alati võib-olla kõige peamine sellistel puhkudel Keri kuna mind siin nii-öelda tituleeriti muusikateadlaseks, siis ma kavatsen seda tõsiselt võtta ja, ja tõesti, ma proovisin nagu vaadata, et mida siis nii-öelda selle miksimise puhul nende Mozarti struktuuridega tehti? Jah, ma võib-olla ei oska väga otseselt suhestuda need klubimuusikaga nagu hakkas võib-olla just nimelt selle miksimise puhul huvitama see, et mida siis nende algstruktuuridega tehti, tähendab, üks probleem, mis minu meelest Mozarti ja võib olla mis tahes sellise klassikalise tonaalse muusika miksimisega kaasneb, on see, et Glasgandundaalne muusikat ka on väga selge Aktiivse struktuuriga, see tähendab, me võime öelda, et see muusika koosneb nii-öelda muusikalistest fraasidest, millest omakorda moodustavad muusika üldised laused millest omakorda moodustuvad veel keerukamad, eks ole, mingisugust kõrgema tasandi vormilised terviklikud üksused ja teine asi, mis seda struktuuri koos hoiab, on see teatav Teleoloogilisusse, tähendab et klassikaline või tonaalne muusik ka üldisemalt üldse pürgib alati selle lõpp kadentsi suunas, eks ole, kus siis tagasi nii-öelda seal algarmooniasse jõud takse ja nüüd on küsimus, et kui me hakkame sellist narratiivselt struktuuri lõhkuma, tähendab, et on väga lihtne võib olla erinevaid tükke kokku sämplida, kui need tükid ongi mingis mõttes noh, me võime siis seda nimetada mitte narratiivseks või staatilisemat laadi muusikaks, mis pigem loob konteksti ja ei taha minna kuhugi nii-öelda punktist A punkti B. Aga et kui me nüüd teeme seda Mozart, et iga, mis on selgelt väga selline ajas arenev muusika ja proovi mädaned mingis mõttes teisendada konteksti, mis on see klubimuusika, mis minu meelest, et sedalaadi ajas ei arene, see ajafaktor mängib seal minu meelest hoopis teist laadi rolli saan pigem kontekst, mis võib ka teiseneda, aga noh, ilmselt me ei saa klubi ja tantsumuusika puhul rääkida sellest, et me peame liikuma mingisugusest situatsioonist A situatsiooni, B jäätse liikumine situatsioonist A situatsiooni b ongi siis selle loo kui sellise mõtte, mida ta nagu moodsardil võiks olla. Et ma kuulasin nagu sellest plaanist ja mulle tundub, et siin nagu kasutati nelja erinevat strateegiat, millest ükski mind tegelikult päris lõpuni kompositsiooni selles mõttes võib-olla päris ei rahuldanud. Esimene tüüp oli siis selline, kus minu meelest algteksti suhtuti üsna suure pieteeditundega. See oli üks esimesi, miks see tähendab, et miksiti seda, mida me nimetame vormelisteks nagu tsensuurikohtadeks või interPolatsioonidekse tähendab näiteks seal, kus klassikalises teoses näiteks instrumentaalteoses või kontserti Osson kadents, see on teatavasti koht, kus solist siis esitab oma mingi virtuoosse soolopartii. Muusikalise aja mõttes on see paigalseis. See on mingis mõttes stoppkaader, kus me ootame nii-öelda selle päästva dominanti saabumist, mis meid siis nii-öelda sellesse lukku tagasi juhatab, seal lihtsalt selline vahepeatused, stopp nüüd Salist näitab, mida ta suudab ja siis läheme oma looga edasi. Nii et üks võimalus, kus saare, miks nii-öelda nagu selle vormi mõttes sisse sinna lülitati, Mozartist oligi sellistes interPolatsioonelistes kiilundilistes kohtades. Ja see muidugi Mozarti dramaturgiat põhimõtteliselt ei teisenda. Mozarti lugu, jäikuse abstraktne narratiiv jäi selleks, mis ta nagu oli. Jah, kõige esimene dioosi oligi näiteks selline, see oli see väike muusika, mis tegelikult mängiti läbi, sealt jäeti jah, need avataktid Aramis mängiti Mustpeade majas aga põhimõtteliselt mängiti seal Mozarti väike öömuusika, esimene osa seal läbi ja kui ta läbi sai, siis viimase toonika akordi külge, siis nii-öelda sellise teatava koodana kinnitati remix ja teine variant oli siis tõesti see, kus siis jah, et see ei olnud need teose lõpus, aga ta oli selles kohas, kus teoses on nii-öelda kadents või kuskil selline olulisem see suur siis teine strateegia, et remix lõi ise uue interPolatsiooni, see tähendab, et teos ei katkestatud võib-olla sealt, kus oli siis nagu mingisugune tugevam vormiline, et see suur vaid vaid katkestati lihtsalt mõnest muust. Noh, ütleme üsna loogilisest kohast ja jällegi see, mis sinna vahele ehitati, ei otseselt ei haakunud selle põhinarratiiviga ja siis mindi edasi. Niimoodi tehti minu meelest selle väikse muusika finaaliga, kus oli üks vormiline side, osa, mis katkestati ühest teatavast, kohastasin aremiksite, mingisugune uus materjal nagu vahele. Kolmas strateegia oli võib-olla peaaegu et üldse mitte strateegia. Sellisel puhul lisati lihtsalt kõlavale teosele mingi elektrooniline komponent, see tähendab, et pillid võimendati. Ma isegi täpselt ei saanud aru, mida sinna alati lisati, mingisugused tämbrilised teisendamised olid, aga jällegi ütleme helikõrguslikud struktuuri kallale põhimõtteliselt ei mindud. Ja neljas variant oli vist nüüd see, mis Tiit Kikas oli siis eelnevalt nagu ette valmistanud juba selliste lausa peaaegu et iseseisvate teostena kus siis tõesti võetigi mingisugused Mozarti teose iseloomulikud komponendid ja tehti neist mingisugune täiesti uus teos, siin vist võib-olla selleks kõige paremaks näiteks oleks siis reekviemi nii-öelda töötlus jah, mida ju ütleme ei mängitud selles mõttes tube Virumaal oli see põhiline. Jah, seal oli see introitus, mis pandi kokku diisiire algusega ja siis kasutati sealt veel neid laagri osa, noh ütleme tõesti nagu siin varem sai juba öeldud, et võeti võib-olla tõesti reekviem, mis need kõige tuntumad need kohad, mis on koheselt nagu äratuntavad ja, ja palju kasutatud erinevates kontekstides ja nendest siis tõesti miksiti nagu midagi uut kokku. Et kui kogu see pikk jutt nüüd kokku võtta, ta siis mind natukene võib-olla jättis rahuldamata uks, aga võib-olla see on jälle see kunstiline küsimus, mida siin enne mainiti, et pisut valmistatud väikse pettumuse see? Ma ei näinud Mozarti kõrval mingisugust teist laadi kompositsioonist ütlemist, mis oleks siis tõesti nii-öelda moodsate struktuuridega nagu dialoogi astunud, et võib-olla seal reegleid, mis oli seal taga, seda mingis mõttes kõige rohkem, aga, aga ülejäänud puhkudel ta jäi natukene kompositsioonilises mõttes garneeringuks ja, ja see ei olnud nagu dialoog Mozart ja mingisuguse võimaliku uuema lähenemise vahel, aga siin ma jällegi selles mõttes tunnen ennast võib-olla pisut ebakindlal pinnal, et et võib-olla need ootused on jälle sellised kompositsioonilised. See tähendab, et ootaks mingisuguse uue struktuuri loomist ja võib-olla remiksimise idee pole alati ja tingimata selles, et see on võib-olla selline klassikalisem kompositsiooniline mõtlemine ei tea igatahes huvitav ja põnev oli küll. Tähendab selline nähtus nagu polüstiilis, mis tegelikult hiiglama vana meie, kes me oleme käinud nukuajal konservatooriumis näiteks teame, et juskui, esimene pooldus liistoli afrožneetikatega nähtub veelgi vanema sotsiaalse 20 sajandi alguses. Tähendab, kui me nüüd võtame seda tüüpi loogika, et mängivad kuradi erinevad keeled ja seal tekib selline omade keelte paabel ja seal erinevate stiilinüansside vahel, nii või teisiti tekib kahekõne isegi siis, kui need stiilid kera teenilisele seljaeks ole, tähendab, eitus on, on jaotus tantsida miinusmärgiga, eks ole. Ja minu jaoks igasugune loominguline eneseväljendus helides, kui ta mänguline on juba tänu sellele, et huvitava Jüriteerimist, sest et ma ei tea, mis pärmised, kui ma, ma tean, mis sünnib järgmiseks ja ülejärgmiseks, siis ma lähen juba teise kohta, kus ma ei tea, et mis mind ees ootab ja selles suhtes mina jäin nagu väga rõõmsameelseks, et ootamatus oli nagu kogu aeg oli varuks. Aga vokaalnumbrid, kuidas nad mõjusid sellisena, nagu nad seal esitleti, esitati. No siin on üks selline piir, kuigi öeldakse, tõelises kunstis piire pole, aga ma ütlen ühelt poolt, et mulle meeldis selline Moskva siinse ooperilaulja jagunemine kord kultuuri-kultuurivaimuks ja siis Leporellapsid Jomanniks, ühesõnaga selline karakterit teinud. See, see oli niisugune mäng ja, ja munade meelis mingi kandi pealt ka see, kus seda kommentuuri demoniseeriti ja, aga vaat kukkuma mingil momendil tabasin Äradit Jessukesse kõlab juba nagu Rammstein või kas on nüüd karikatuur või Johnsonit, Saars või naat, et siis see oli ka muidugi natukene ootamatu. Võib-olla heade, mul see küsimus nagu tekkis seepärast, et kui ma juba kasutasin sugust bändi inimene Koramstentsis juba kuulajad võivad olla ette rahulikud, et ma ei hakka rääkima heast maitsest. Noh, jah, tähendab, et kui siia selle vokaalosa midagi lisada, siis ja võib-olla reviksimise mõttes tehti siin isegi vähemalt ma mõtlen, võib-olla elektroonilises plaanis, et võib-olla võiks neid vaadata kui isegi selliseid esituslike remix, et kui Pavlo palakin juba tõesti kehastus üksinda kolmeks tegelaseks, sisuliselt lauljas üksinda thertseti Don Giovanni finaalis et siis me võib-olla räägime siin üldse selle remiksimise idee nagu laiendamiseks, aga ka mul tekkis siin natukene küsimused, mis ta siis lõpuks oli, et kas Stahli siis paroodia või või sars või et, et kas ma nüüd lihtsalt lahutame meelt ja paneb me mingisuguse, väga tuttavlikku asja mõneti siis tämbrilises mõttes võib-olla just sellisesse ebatavalisse konteksti. Aga väsituslikus mõttes muidugi jah. Nii et jah, ka mõned sellised küsimused jäid, et võib-olla jälle elektroonilises mõttes seal väga vist ise keere miksitud seal teisendati mingisuguseid ämbreid. Kuninganna aarias siiski oli suuremaid erinevusi võrreldes nii-öelda originaaltekstiga ja aga minu meelest see finaal peaaegu taktaktilt esitati sellisena, nagu ta on, ma mõtlen, tema harmoonilise kõrguslik struktuur ega seal palju midagi erinevat ei olnud, noh, päris iga tahadki kestnud, vastutada ei saa aga mingisuguseid. Ta oli see erinevusi kontuuri sisseastumisest Don Giovanni peole kuni vanni vedamiseni põrgus. Kogu see asi oli seal seal olemas ja, ja midagi palju muud ja uut seal ka ei olnud ja midagi vist ära ka jäetud. Selles mõttes mulle ikkagi ka selle külje pealt jäi nagu natuke meelelahutuslik mulje jah, et seal võib olla. Mis puudutab nagu vokaali elektroonika kasutamisse, siis võib-olla mõne koha peal lihtsalt üritati elektroonika võimalusi nagu demonstreerida ja ma ei saanudki aru, et nagu, mis eesmärgil seda oli tehtud. Sellega see nagu terves õhtu oli selles mõttes igatepidi huvitav küll, jah, et kuidas sa näed, see, need kaks erinevat maailma nagu nende kohtumine nagu lavastatud, aga armsama tekitas selliseid küsimusi, mis ma jällegi ütlen, et oleneb, kuidas läheneda eksat selline laupäeva õhtune öine, selline meelelahutuslik üritus, et kas seal peab ajama pilli lõhki iga sandi pärast? Noh, tegelikult ju kogu see elektroonikaefektide maailm on ikkagi ka väga spetsiifiline ja selleks, et nagu kõiki neid võimalusi päriselt kasutada, see eeldaks nagu mitte lihtsalt üheks õhtuks ettevalmistamist, vaid mingit sellist pikemat protsessi. Mis te arvate, kas Mozarti oleks meeldinud? Kindlasti sellepärast, et ta ju ise ka remix siis oma teoses oma teisi teoseid ja teiste teoseid eriti nooruspõlves, Mozarti legendaarne jäljendaja, eriti nooruspõlves, nii et see pühaduse oreool klassikute ümber on ikkagi loodud oluliselt hiljem ja muide isegi mitte veel vahetult pärast nii-öelda klassitsismi kui teatava stiiliperioodi mööda saamist, vaid eks see Beethoveni ja, ja geeniuse kuju suuresti hakkab valitsema ju muusikamaailma alles 19. sajandi teisel poolel isegi lõpus ja seda väga hiline nähtus. See jõuab oma teatava kõrgpunktini võib-olla Beethoveni 100. surma-aastapäeval, kus Beethoven Est on saanud niivõrd suur jumalat mitte midagi ei tohi temaga enam teha pärast seda asjad jälle nagu paremaks läinud, minu meelest. Superstaarikultus tekkis ju tegelikult 19. sajandil seoses selliste interpreetide nagu paganiini jalist, eks ole, et noh, need olid ju esimesed šõu. Totaalsesse elad mana päevade edasi, Kred kombaini Nirvana ja sellise romantilise noorelt sureva geeniuse seedib taas või see arhetüüp ju ei ole üldse surnud see kuskil teatavates valdkondades Ani veel väga jõuliselt olemas ja tundub, et see aitab ka turustada vist hästi asju, niiet. Seevastu küsida, et millist muusikat oleks moodsalt tänaval teinud, kui ta elaks tänava, eks võivad, olekski elektronmuusik. Väga võimalik, sest tema kompositsioonimeetod tegelikult mingis mõttes võib-olla ei ole jälle väga kaugel sellest Ja miksimisega oleks tal päris kindlasti sellepärast et näiteks tema jupitatud sümfoonia finaali teema ta, ta, ta, see on ju pihta pandud. Või Bachilt või ükskõik, kellel tähendab seda on kasutanud vist peaaegu barokkheliloojad. Meil oli aga räägime veel, mida on üldse nagu klassikatöötlemisel tehtud ja, ja mis need kriteeriumid võiks olla. Aivar tantso, teie olete tegelenud tormis remiksimisega, mis kogemused teil sellest? Nojah, ma sattusin kuidagi seal Eesti muusika päevad 2007, kui heliloojate liidus vedasid seda festivali Ülo Krigul ja Märt-Matis Lill ja siis kuidagi sattusime koos sellisele ideele, et võiks Eesti muusika päevade raames kanda ette mõned töötlused, mis on siis tehtud nagu Nende artistide poolt, kellega tolvan minategelasena oma plaadifirma ulmeplaadid kaudu ja siis uus helifestivali kaudu eeskätt just peeti silmas elektronmuusikuid, kuna see tundus huvitava võimalusena pseudosellist klassikalist kõlapilti elektroonikaga ja kuna me seda juba nagu hakkasime tegema, siis sealt edasi kassasse nagu Albumi teeks välja, et kui juba teha, siis teha nagu tõsisemalt ja, ja muidugi selle projekti puhul ma üritasin kindlasti vältida sellist, nagu klubimuusika lähenemisteta tehakse uued versioonid, mille järgi on veelgi parem tantsida originaali. Et pigem just leida nende minu ringkonna soolavate muusikute hulgas sellised tegelased ülesse, keda kuidagi Tormise muusika kõnetab ja et just nimelt, et tekiks selline dialoog või et see protsess kuidagi nagu vastastikku annaks teineteisele midagi olemasoleva loomingule, kui ka siis nii-öelda töötluse tegijale. Ja noh, see protsess ise kestis kaks aastat ja siis lõpuks oli algul sellised kuulata, et selle võiks avaldada. Aga nad päris palju materjali jäiga albumit välja, sest tegelikult töötluse tegemine niivõrd erinevates maades elavad loovisikute vahel nagu kuidagi ei olnud kõige lihtsam ülesanne, et muidugi mõned tegelased, kellel oli selline klassikalise muusikahariduse taust ka olemas, et nende jaoks oli see lihtsam, aga teiste jaoks sõltus, kuidas keegi nagu lähenes mingile teosele ja noh, tormis on selles mõttes nagu lihtne helilooja ka remiksi, mis mõttes, et ta on ise ka vahendab tegelikult teiste loomingut. Et kui nüüd see projekt valmis sai, siis sai räägitud ka ideest, võib-olla vaata keegi teine heliloojate, käisid mõtted Arvo Pärdi töötlemisest, aga siis me jõudsime üsna pea sinnamaani, et seda küll ei ole mõtet. Arvo Pärdi teosed on ka niivõrd nagu valmis, et lisada ei ole seda küll midagi. Et kui siis väga kõrgel tasemel kuidagi mingi inspireeritult mõnest tema teosest loomine, eks, aga, aga see tundus kuidagi selles kontekstis natuke tehislik idee, et siis me loobusime sellest mõttest, et just, et ma arvan, et nende erinevate maailmade puhul on oluline vastutustunne, et sa ikkagi saad aru, et kus need piirid lähevad. Et muidugi, mängulisus on oluline ja hea, on proovida erinevaid võimalusi, aga kui sa saad aru, et kuskil on nagu piir, päris kõike kokku panna ikkagi ei saa või kui, siis väga suure töö ja vaevaga. Et seepärast justkui me peame silmas klassikalist muusikat ja elektronmuusikat. Kõige olulisem lüli on see, et eks tasub töötlus tegema, et tal oleks väga isiklik side selle materjaliga, mida ta töötlema hakkab. Sama kehtib muidugi ka ka elektronmuusikasiseselt, kasvõi kui üks klubimuusika artisti teist klubimuusika artist töötlema või remikse tegema, et tal peaks olema samamoodi selline side, et seda on ju väga palju juhtunud, tellitakse lihtsalt reemiks plaadi peale, sellepärast et mõni tuntud nimi oleks esimest plaadina plaat nüüd paremini jääks. Ka see toimib, aga, aga ma arvan, et muusikat on maailmas nii või teisiti. Kas ostad liiga palju, aga lihtsalt kuna sõnani paljudes heale muusikale ligipääs on raskendatud selle võrra, et seepärast võiks vähemalt selliste suurema avalikkuse projektide puhul olla selles mõttes vastutustundlik, et avaldada midagi läbi mõeldud ja läbi tunnetatud. Kas soovite midagi lisada profaanina nagu raske lisada, et kuna ma ei ole ise remiksimisega tegelenud, siis eks ta jääb vähem või rohkem selliseks teoreetiliseks arvutamiseks, aga, aga võib-olla, kui tuua kasvõi seesama Igori mainitud polüstilistika paralleel, mis ei ole küll päris see, aga, aga võib-olla mingi mõtteviisina, kuidas kõrvutatakse erinevaid ja sageli konfliktseid kontrastsed maailmu siis eks vist see ei ole, et see kõrvutamine peab olema vähemalt sama tugev idee, kui neis kahes maailmas väljendatavad ideed, tähendab need maailmad, mida kõrvutatakse, see tähendab, et kui ma kasutan võõrast materjali, siis minu idee peab olema piisavalt tugev selleks, et õigustada seda kõrvutamist, sest muidu on nad lihtsalt need kaks maailma kõrvuti, aga siis tekib alati küsimus, et miks, et võib-olla sans mingis mõttes seesama idee, et see vastutustunne, et kas mul on midagi omalt poolt öelda selle kõrvutamise kaudu midagi piisavalt tähtsat, et see õigustaks seda mida ma teen. Muidu võib juhtuda selline klassikaline lugu, et üks tänav kaks puhkpilliorkestri üks tuleb ühelt poolt teadvalt, teiselt poolt, üks mängib ühte lugu, teemegi teist lugu, aga vaene jalakäija, kes jääb kahe orkestri vahele, eks ole. Et noh, tähendab, see on nüüd selline näide, eks ole. Millest sina rääkisid, kus mitte mingisugust sidet ei ole ainult lihtsalt kakofoonia. Küll, aga samas on mul väga palju usku sellesse kui klassikalise muusikamaailm ja elektronmuusika või mis iganes. Muu muusika valdkond teevad koostööd ja loovad nullist midagi ühiselt. Jah, et iseenesest, kui seda Mozart miksi peale tagasi mõelda, siis tegelikult võiks sellest välja arendada mingisuguse palju tõsisema ja sügavama projekti. Kusjuures tõesti olekski nii-öelda akustiline, klassikaline muusika ja, ja sellega seonduv elektrooniline mõtlemine seal kõrval. Igaljuhul inspireeriv õhtu oli kahtlemata. Lihtsalt õiendaksin, iga klassika oli kunagi uus, aga iga uus ei saa tingimata kassiga. Vestlusringis olid muusikateadlane, Kerri Kotta, kriitik Igor Karsnek ja muusikakoordinaator Aivar Tõnson. Väga hea heliga ajaleht tegi kaastööd Annebrummik. Helimontaaži tegid Katrin maadik ja Evelin Voodla. Toimetas Kersti Inno.