Helikaja tere, hea kuulaja, algab saade helikaja, mina olen selle toimetaja metsasaates noppeid, muusikasündmustest ja diskussioon aktuaalsel teemal. Täna räägime ülevaatlikult kahest hiljutisest muusikasündmusest. Eesti filharmoonia kammerkoor esines Ameerikas, kus Los Angelese Filharmoonikute, Läti Raadio koori dirigent Gustavo Dudameliga ning Vox Clamantis andis Nigulistet muuseum-kontserdisaalis kontserdiimega venic reator. Diskussiooni teemaks. Milline on lasteaedade muusikaõpetuse tulevik, kuidas seadus? No mis on kirjapandu idee ja eesmärk ja kuhu suunas asjad liiguvad. Stuudios on külas haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson ja Tartu ristikheina lasteaia juht Margot Fjuk. Seda saate teises pooles aga need paarist muusikasündmusest, mis on hiljuti just toimunud. Eesti filharmoonia kammerkoor osales Los Angeleses festivalil Mozart ja Pärt mille korraldasid Los Angelese Filharmoonikute ja selle peadirigent kestavo toda meil kontserdireis kestis 19.-st 22. maini. Walt Disney nimelises kontserdimajas toimuval neljal kontserdil tulid ettekandele Arvo Pärdimise, Reere ja Mozarti reekviem, mida esitasid lisaks Eesti filharmoonia kammerkoorile ja Los Angelese Filharmoonikute ele ka Läti raadio koor ning solistid ansambel Arvo Pärdi looming kõlab 19.-st 29. maini toimuva festivali jooksul kokku 10-l kontserdil. Lisaks esitatakse Mozarti Händeli videokunstnik pilvi olla ja teiste teoseid. Festivali kulminatsioonini tuleb 28. mail maailma esiettekandele Los Angelese Filharmoonikute tellimusel valminud Arvo Pärdi instrumentaalteos Kreite Antifons. Teletoimetaja Ruth Alaküla küsitles Kööbi Lowallot, kes on pikaaegne koori Ameerika agent ja tunneb Ameerika muusikamaastikku väga põhjalikult. Kui oluline on Eesti filharmoonia kammerkoori esinemine Ortiz nimelises kontserdisaalis? See on suur sündmus, sest kes tabatud on meil ja Los Angelese Filharmoonikute on kujunenud tuntuimaks orkestri dirigendi kombinatsiooniks. Seda kindlasti Põhja-Ameerikas, aga võib olla ka kogu maailmas. See dirigent on Arvo Pärdi muusika suur fänn koorile Arvo Pärdiga isiklik suhe. Seega see on klassikalise muusika maailmas suurim võimalik sündmus tänapäeval. Kontserti esitletakse neljal korral ja istmeid on saalis umbes 2300 ning saalid on peaaegu välja müüdud. Sellel on suur mõju. Oleme Eesti filharmoonia kammerkooriga Los Angeleses, voltismi nimelises kontserdimajas ja praegu on esimene selles imelises saalis. Praegu on proovivaheaeg ja ma olen saanud Karin Salumäe aldilaulja siia neid vahetuid muljeid jagama. Teil oli esimene proov eile koos maestro teda Melliga ja see oli nii-öelda jaanuaris öösel ehk siis ilma orkestrite harjutasite siis teie koos Läti kooriga. Ja kuidas see esimene kontakt oli? Dirigendina kui nii tore nii tore tonni üdini musikaalne ta nii hästi teab, mida ta tahab ja tal oma soovide meeldivalt kompromissitu selles mõttes, et võtab selle sellise heatahtlikkusega nõudliku heatahtlikkusega ja ütleme niimoodi, et loomulikult lätlastega on selles mõttes küll väga sümpaatne see meie koostöö, et see ei ole ju esimene kord, kus ma nendega teeme suuri, suuri koori asju. Ma arvan, et see on balti regiooni üks plastilisemaid ja musikaalse maid kooslusi panna kaks kammerkoori kõrvuti, et see annab dirigendile kindlasti palju mänguruumi. Eesti filharmoonia kammerkoorilaulja Karin Salumäe käest küsis esimesi muljeid proovist Los Angeleses on neli vaste. Teletoimetaja Ruth Alaküla vestleb lauljatar Kaia Urbiga ja alustuseks räägitakse footis nii nimelise kontserdisaalist. Kaia räägi palun, siis kuidas siis esineja koha peal finaalis laulda? Saal on, näeb välja, väga kihvt. Saal on ilus. Huvitav on jällegi see, et see on ka üks nendest saalidest, kus publik on igal pool ümberringi selja, tagakülje peal, ees muidugi kõige rohkem niukene puiduga ja Ma arvan, et saalis on kuulata parem kui lava peal endal olla. Aga ei ole olnud. Räägi, palun Duda meist. Kuidas siis on, on eriline? Me nägime teda eile esimest korda, see esimene niisugune mulje temast oli muidugi hästi kohe lehte positiivne inimestel kohe silmad lõid särama ja, ja see, see, tema niisugune lõuna ameerikalik, see, see kirgias, niuke aktiivne olek pulbitses temast välja igast koorist, hoolimata sellest, et ta ei teinud mitte mingeid suuri liigutusi, vastupidi kohe peab toonitama seda, et žest on hästi väike, hästi ratsionaalne käsi on küllaltki niisugune ohtlik ja võiks öelda isegi, et pehme, aga nõuab niukestest hästi intensiivset tooni ja mis mulle kohe silma ei no kõigepealt hakkasime Mozartit tegema ja no see on ju vaimulik teos teavad reegem, selle sisu ja kõik see. Aga tema puhul oli tunda kuidagi seda niisugust lõuna ameerikalikku religioossus selles ja selle asja läbiviimisel ta nagu jõuab naguniisuguste mõistete väljatoomist, niisugusi, niisugusi, meeleolusid võib-olla rohkem kui keegi teine. Dolorosa on tal üks, üks niisugune selle lemmik sõnudele roosadele rõõmsa. See on hästi huvitav on see, et see, tema dünaamiline skaala on hästi lai. Et, et see kirg on tunda nagu igas igas igas tema mõttes igas fraasis ja sellel kõigel on niisugune hästi tugev, niisugune lõunamaine niukene religioosne sisu tagasi. Eesti filharmoonia kammerkoorilaulja Kaia Urb vahendas proovi muljeid Rutt ala külale. Nüüd katkenud muusikast, esimeselt kontserdilt ja kontserdijärgset vestlust juhib Annely ivaste. Just äsja lõppes siin Los Angeleses Disney kontserdimajas suurejooneline kontsert, mis avas Mozarti ja Pärdi festivali ja oleme jõudnud siia taharuumidesse praegu kolme lauljaga. Annika Lõhmus, Anne Kleinberg, Karoliina Kriis. Mina olin publikus ja pean kõigepealt tänama teid südamest, sest see oli täiesti fantastiline elamus. Et külmavärinad olid pidevalt üle ihu ja tegelikult oli ka see dirigendipaus kontserdi lõpus 10 sekundit, väga kõnekas. Mis tunnetega Ta ise nüüd praegult lavalt tulite? No ikka suurepärast, aga, sest see dirigent on lihtsalt nii fantastiline, et ma arvan, et kammerkoor on leidnud endale uue lemmikdirigendi Markmikovski kõrvale. Et siiani on tema olnud nagu meil täiesti vaieldamatu lemmik, aga Dudamennaga tõesti fantastiline dirigent Los Angelese Filharmoonikute ka midagi koos laval teha, et, et see on fantastiline tunne, sa lihtsalt vaatad. Minul näiteks on niimoodi, et ma vaatan neid muusikuid, kes seal laval on ja ma mõtlen, kui aknet, mis lood nende taga on, kuidas nad siia jõudnud on ta saatan seal, nii noored dirigent ise ka. Aga mis on siis Gustaabududa Melli fenomen teie meelest, millega te kõiki ära võlub nii muusikuid kui publikut? Ta lihtsalt kohutavalt musikaalne, hästi inimlik, musikaalne, et mis meile on inimesena nii tore. Meeletult energiat annab. Tjah mulle meeldis ka, et ta on inimesena, kuidas ta suhtleb kooriga ja need lood, et ta ei ole, et ma olen need tähtis ja ma räägin kõik hästi ametlikult. Et, aga, aga tal on sellised nagu oma sellised nurga alt kuskilt ta läheneb millelegi. Mul jälle mingi hetk hakkas peas ja otsumentimasteks nii põnevusfilmi lihtsalt teha. Et need lood, mida ta räägib koorile, et või noh, samamoodi orkestrile, et siin meil oli üks moment, kus ta rääkis orkestrile, et siin selle ennast Blake'i roosa algust. Et selle ettevalmistamiseks orkestrilt eelmise osa, viimane kord, et et mõelge nüüd, et kui te kunagi lähedased. Et siis, et see kohe, et see on see teie elu, millede mängisite te saate seal uksel öelda, aga ma mängisin selle. Ta ongi tema töö, kogu aeg selline ta toobki, selliseid nagu näited, mis Vau, et mulle jääb eluks ajaks meelde. Mina mõtlesin just seda, et temast juba on film selle pärast terve. Seal proovime, ma mõtlesin kogu aeg, et keda ta mulle meenutab. Ei, ma mõtlesin lõpuks välja, et on täpselt nagu minust farmani Amadeus filmis Tom halsi mängitud Mozart. Kuidagi see kujuneb, see, noh, ta on juba välimuselt selline väike ja lokkis peaga ja kõike, aga ta on täpselt mingi sarnane energia, on mingi selline tunne, tuli. Aga nüüd selgitasin Walt Disney kontserdimaja laval, mille poolest see kontserdimaja tee jaoks erineb, olete laulnud paljude kuulsates kontserdimajades seal akustika, akustika on väga hea selles saalis tõesti, et siin on ja laulda. Ja noh, ma ise, eks ju, ei ole seda saalist nagu kuulnud, aga mulle tundub, et seal nagu kostab igale poole, et väga-väga tore. Mina omalt poolt võin kinnitada publikus istudes tõepoolest proovides istusin esimestes ridades kuulsin loomulikult väga hästi, aga nüüd kontserdil viimastes ridades ja ei olnud see kõla sugugi halvem. Hästi selge ja puhta akustikaga ruum. Et igati toetab esinejat lauldama kaja. Sellised nopped Eesti filharmoonia kammerkoori Ameerika turnee eest. Saate materjali saatis Eesti filharmoonia kammerkoori kommunikatsioonijuht ja toimetaja Anneli ivaste. Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdireis sai läbi aga festival Mozart ja Pärt kestab Los Angeleses kuni 29. maini. Nüüd aga noppeid kontserdilt tehnik reaator, kus ansamblit Vox Clamantis juhatas selle kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve kõlas katkenud peratiinose Konduktusest. Need väike valik. Intervjuust, mille andis Jaan-Eik Tulve delta saate jaoks toimetaja Marge-Ly Rookärule. Kõige esimene lugu juba veini kreaturs, piiritus, tule looja vaim ja sellele tekstile on siis üks kariaani hümn samamoodi peratiines suur, kasutab seda teksti, ta arendab seda traditsioonilist teksti edasi siis jällegi äärmiselt tuntud tekst on veini santes piiritus, tule, püha vaim, mida on kasutanud väga paljud heliloojad läbi kõikide ajastute läbi kogu muusikaajaloo. Nii et sellised primaarsed tekstid Kui me hakkame mõtlema, kuivõrd palju ka väikseid kohanimesid on seotud Maarjaga ja neitsiga, taolise muusikaga tegelemine avab ka kogu selle pinnase, kust see muusika ise on võrsunud, kas siis olgu see siis vanamuusika, gregooriuse laul või kaasaegne muusika ja kõik need erinevad kultuurid, sest meil on 20 aasta jooksul on olnud väga palju võimalusi aga huvitavate muusikutega koostööd teha, kes kõik kannavad endas mingisugust oma vaimset maailma. See on niivõrd oluline, mis meid ümbritseb ja mida me kanname edasi. Eks me teeme seda muusikat, mis meid kõnetab ja, ja mis on nagu läbi oma sõnumi oluline ja minu arust on nagu väga tähtis seda seda edasi anda. Vahest Vox Clamantis, Ühed, oodatumad lood olid kontserdi lõpu eel eesti heliloojatelt ja üks neist Helena Tulve, ole tervitatud, Maarja. Tõnis Kaufman Tõnis Kaumani, Ave Maria, mida me laulame, ma arvan, et Tõnis ei pea enam mitte midagi omale elu jooksul kirjutama, sest tema, Ave, Maria kirjutatud, toodud see on tõesti selline lugu, mille järgi Tõnist tuntakse veel mitmeid sajandeid hiljem. Meie repertuaaris on tulnud juba mitmeid aastaid ja arenenud omamoodi ja noh, ausalt öeldes kunagi väsinud seda lugu uuesti ette kandmast. Oksklemantise Kontsert toimus Niguliste kirikus 25. mail ja selle kandis üle klassikaraadio, nii et seda on võimalik järelkuulata. Klassikaraadio kodulehel. Heliga ja vestlusringis räägime teemal, milline on lasteaedade muusikaõpetuse tulevik ja stuudiosse on tulnud külla haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson. Tuh ristikheina lasteaia juht Margot Fjuk. Tere. Tere. Plaan on selgitada, mida ja kuidas seadus suunab, mis on seaduses muutumas ja mis on muudatuste idee ja eesmärk, kui me räägime lasteaedade muusikaõpetuse tulevikust. Selle vestluse ajendiks on ärevad väljaütlemised et lasteaedade muusikaõpetus on ohus. Näiteks lõppeva nädala kolmapäeval saates terevisioon sõnastas Tallinna Ülikooli muusikaõpetuse metoodika professor Tiina selke praeguste arengusuunda, et tegemist on muusikakasvatuse kaotamisega lasteaiast. Ja kuna see nii põletav teema, siis alustuseks ma küsin, kas on alust hirmul, et muusikakasvatus lasteaiast kaob? Seadusega ette nähtud rada pidi. Ka kasvatus ja õpetus lasteaias on hästi oluline ja haridus teadusministeerium peab väga vajalikuks, et see muusikaõpetus ja kasvatus jätkuks samamoodi, nagu ta on olnud läbi aegade lasteaedades. Ja ta on tõesti olnud selline võimalus arendada last pakkuda seda emotsionaalset, sotsiaalset, kultuurilist tuge lapse arengus, sest väikelapsed, nad arenevad väga kiiresti. Ja muusikal on hästi suur mõju, et, et lastele just eriti eesti lastele on muusika väga tähtis, sest et lasteaias tegelikult nad alustavad juba beebiringidesse, jõuavad siis koolini välja nii et et heade heade muusikaõpetajate käe alt tulnud lapsed nad saavad väga hästi koolis. Kas nad on väga andekad? Ka see mure, et seadus nüüd kaotab ära muusika Tartusse seda kindlasti olema ei saa. Tegelikult see seadusemuudatus näeb ette selle, et me edaspidi üritame lasteaiad ja lapsehoiud ühe seaduse alla. Aga muusika kui valdkond ja muusikaõpetajad Lähevad edaspidi lasteaedadesse. Margot, millise mulje on jätnud sellised väljaütlemised, kuidas lasteaia juhatajana seda koged? Lasteaiajuhina ma pole tunnetanud seda, et oleks kuskil survestas sellest, et muusikaõpetajad peaksid ära kaduma endise muusikaõpetajana, ma tean, kui vajalik on lastele muusikaõpetus laiemas mõttes, ses see ei ole seotud ainult muusika kuulamise, laulmise, sotsiaalsete oskuste, vaid ka kindlasti pillimänguoskustega lapsed füüsilise arenguga tema rütmitaju ja väga mitmete valdkondade arenguga. Nii et muusikaõpetus, mis on ju Eesti lasteaedades olnud üle 100 aasta, ei kao kindlasti kusagile. Ja eks ikka nende seadustega ole niimoodi, et vahest on lugu sellest, kuidas me neid tõlgendame ja kuidas me neid loeme. Klaasi puhul, kas ta on pooltäis või pool tühi. Mul on ka ettepanek, et vaatame läbi, mida praegu kehtiv seadus sätestab ja täpsustame, kas seal on tulemas muudatusi. Alates septembrist 2015 kehtib määrus koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis. Ja ma saan aru, et selles määruses olevad kaks lauset on need mis on tekitanud hirmu, et äkki lasteaedadest muusikaõpetajad kaovad. Need laused on siis pisut lühendatult sellised. Iga kahe lasteaiarühma kohta luuakse 0,25 muusikaõpetaja ametikohta. Juhul kui muusika, õppe- ja kasvatustegevusi viib läbi rühma õpetaja ei pea olema loodud eraldi muusikaõpetaja ametikohta. On siis kirjakoht, mis on tekitanud diskussioone ja küsimusi ja olen pinud neid küsimusi ka siia välja. Mis eesmärgil sai seadusesse see mööndus tehtud, et juhul, kui rühma õpetaja saab hakkama, siis pole eraldi muusikaõpetajat vaja? Need lasteaedadel on olemas miinimumkoosseis ja miinimumkoosseisus on õpetajad, nii nii rühma õpetajad kui muusikaõpetajad kui liikumisõpetajad. Ja statistikas tegelikult tuleb välja, et üheksa, kahest protsendist lasteaedades on muusikaõpetajad. Nüüd ainult väga erandjuhtumitel, kui on väga väikesed lasteaiad ja tõesti, kui on kaalutud, et sellel inimesel tal on muusikaline haridus et ta saab ka lisaks rihma Pattaya koormusele anda veel siis muusikaõpetust ainult sellisel erandjuhtumil on võimalik, et siis rühma õpetaja, nii-öelda muusikalise haridusega rühma õpetaja viib läbiga muusikaõpetust. Nii et seda peab mõistma nii, et muusikaõpetuse andmisele iseenesest allahindlust ei tehta. Ei, sest meil on aluseks riikliku õppekava, mis määrab tegelikult ära, mis peab olema muusikaõpetuses, et seal on tegelikult sellised oskused ja kompetentsid, mis õpetajal peavad olema. Ma arvan, et ta seda suudab läbi viia nii pillimäng, igasugused tantsurütmiharjutused, muusika kuulamine, selle mõtestamine üldse laste huvi tekitamine ja rõõmu soodustamine muusika vastu. Omamoodi hästi palju ja tänane muusikaõpetajad kasutavad neid element, mis toetavad laste loovust, teevad dramatiseeringuid erinevaid, selliseid muusikalisi ettevõtmisi võetakse lasteaias ette, et muusikaõpetus tegelikult rikastab seda kogukonda ja seda lasteaeda väga suurel määral. Nii et selles mõttes need Eesti piirkonnad, kus on lasteaiad, kus on muusikaõpetajad, seal tegelikult on väga hea ja ja noh, selline tõhus ka niisugune oma kodukultuuri ja eesti kultuuri selline toetamine, sest tegelikult lasteaedades juba viiakse läbi tantsupidusid, laulupidusid, neid näiteid on väga palju. Et, et see on väga oluline, et, et on olemas sellised professionaalid, kes seda hoiavad toetavat. Ja ühtlasi ka see koostöö, mida Marko ütles, et, et nad tegelikult teevad ju koostööd rühmaõpetajatega. Et need õppekasvatustegevused on lõimitud, et see on ka ju tähtis, et, et on olemas selline kõrge professionaalse taustaga õpetaja lasteaias. Ma lisaksin veel juurde seda, et meil lasteaedades on hariduslike erivajadustega lapsed ja nende rütmitaju arenguks ja, ja ka tekstide omandamiseks on suur abi muusikast, seda enam, et neil hakkab nüüd tulema pagulasi, siis kellel on vaja eesti keelt õpetada, siis on teada ju, et keeleõpe ja väikelaste puhul ka kõne areng on ju palju kiirem, kui see toimub koostöös muusikaga. Et kui räägime muusikaõpetuses, siis lasteaedade jaoks on pigem probleem, kust me neid muusikaõpetajaid saame siis täna oleme olukorras, kus Eestis ei koolitata spetsiaalne otseselt lasteaedadele muusikaõpetajaid. Kui 70.-te aastate algul ja seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel Kaavel koolitati endise pisi-peda Tallinna Pedagoogilise kooli pedagoogilises seminari juures muusikaõpetajaid, kas lisaerialana või eraldi erialana siis sellised koolid, sest enam ei tehta ja need, kes õpivad siis Tallinna ülikoolis muusikat või, või eesti muusikateatriakadeemias, siis nende ettevalmistus on nii kõrgtasemeline. Arvestades lasteaedade üleriigilist palgatasemete erinevust, siis lihtsalt õpetaja, kui ta tahab õpetajana töötada, tema valib kindlasti töökoha, kus tema tööd ka rahaliselt rohkem väärtustatakse, tasustatakse. Nii et siit tuleb välja pigem see probleem, et kust saada neid haritud lasteaia muusikaõpetajaid. Lasteaedadel on muusikaõpetajaid vähe, milles probleem avaldub, kuidas seda on uuritud või kuidas seda näha saaks? Ta tagasi tegi Eesti alusharidusjuhtide ühendus omaalgatuslikult küsitluse elektroonilise küsitluse lasteaedade vahel. Lasteaedu on Eestis 635 ja saatis nendesse kõikidesse lasteaedadesse küsimustiku, et kas lasteaias on muusikaõpet olemas. Kas on ta kvalifikatsioonil vastav ja teine asi, et kas lähiaastatel võib juhtuda nii, et muusikaõpetaja läheb pensionile. Ja uurimusest nii palju kui vastajaid oli, selge see, kõik lasteaiad oma vastus ei saatnud. Tuli välja, et selle tolle momendi seisuga Ta oli puudu 60 muusikaõpetajad pluss teatud hulk muusikaõpet, tädi oma erialast ettevalmistust. Ja, ja see ongi see alus, mille põhjal me ütleme ja, ja näeme, et on vaja must õpetajaid lasteaedadesse juurde. Ja professionaalne reaalsus muusikaõpetaja puhul on kindlasti vajalik, ilma selleta ei saa lasteaias tööd tehase tänaval. Lasteaia muusikaõpetaja töö on tunduvalt loomingulisem, kui on kooli muusikaõpetaja töö, sest ta ei ole ajaliselt piiratud, ta on tegelikult kõik see kuus tundi, mis on ette nähtud lastega tegelemiseks ongi muusikaõpetajal võimalik lastega tegelemiseks ära kasutada. Et siin kuigi meie kõrgkoolides valmistatakse muusikaõpetajaid, siis kindlasti on vaja tunduvalt põhjalikumalt seda lasteaiasuunda anda juurde. Või siiski oleks kõige varem, kui valmistaks ette lasteaia, no ütleme ka algkoolid jaoks ettevalmistusega muusikaõpetajaid, et kuivõrd tänase muusika kõrgharidust andvad asutused asutusetasud ju Tallinnas see tähendab, et, et see piirkond, kus neid valmistatakse ette on Põhja-Eesti ja valdavalt ju inimesed sinnakanti ka tööle jäävad siis ülejäänud Eesti ala ei ole niisuguse ettevalmistusega hõivatud, et väga kena oleks, kui ka Tartus taastatakse pedagoogiline suund Elleri muusikakoolis mis annab kindlasti meile võimaluse saada Lõuna-Eesti poole muusikaõpetajaid. Täna valmistatakse Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis, et lasteaia õpetajaid ja sinna lähevad õppima väga paljud ka kaugõppes. Ja mõnedki nendest on näiteks kunagi lõpetanud lastemuusikakooli, mis on andnud väga hea pildi mänguoskuse ja, ja ka teadmised muusikast. Et Rakvere kolledži baasil võiks olla lisamoodulina muusikaõpetus. See jooksis kokku ka väga hästi tänase seadusega, mis annab võimaluse töötada nii õpetajana ja kui on väikelasteaed, siis lisakoormusega muusikaõpetajana. Ma veel küsiksin selle teema juurde, kus me rääkisime sellest määrusest, kus on siis kirjas variant, et rühma õpetaja õpetab muusikat. Kohta on ka esinenud seisukohavõtte, et tegemist on sellise kavala kokkuhoiuga. Et üks inimene tehku siis oma raha eest veel rohkem tööd. Näiteks on küsitud, et mille arvelt viitan siin intervjuud lasteaia juht Heda kalaga Postimehes 15. märtsil. Ma paluks ka sellele seisukohale vastust, et kas tegemist on selles seaduses kokkuhoiuga ja mille arvelt? Kokkuhoidu kindlasti ei saa olla kvaliteedi arvelt ja kui võtta koosseis aluseks, siis koosseisu moodustab lasteaia juht ja selleks võimalused loob kohalik omavalitsus. Ja nii nagu me ennem rääkisime sellest tähtsusest muusikaõpetuse tähtsusest, siis iga kohalik omavalitsus tunnetab seda, kui oluline on see, et lapsed juba hästi varases eas saaksid muusikaõpetust. Ja see on tegelikult kvaliteedi alus, et kogukond tegelikult mõjutab seda, milline on lastekasvatus hariduspiirkonnas ja loomulikult selline kohalik omavalitsus, kes teeb siis kokkuhoiu eesmärgil neid otsuseid. Kindlasti kaua aega ei saa püsida. Sest see on kvaliteedi arvelt kokku ju tegemine. Margot, mina ütlen Tartu koha pealt, siis Tartu linna on küll niivõrd tubli, et ta on alati väärtustanud muusikaõpetajate ja ka teiste õpetajate tööd, seda enam, et, et Tartu linn on ju laulupidude hällikoht ja seda Tartu linnas me küll ei karda, et muusikaõpetajate ametikohad kunagi ära kaovad. Sest lisaks sellele tõesti, et me laulame, tantsime ja õpetajatel on väga suur koormus, on ju lasteaedades ka juba laulukoorid ja Tartu linnas tehakse väga erinevaid üritusi, ülelinnalisi üritusi korraldatakse, kus muusikaõpetajad saavad koos oma lastega oma oskusi teadmisi näidata. Peale selle muusikaõpetusel lasteaias on minu meelest veel üks väga tähtis roll. Nad valmistavad ju tulevasi muusikakoolide õpilasi ette, embusid kant laiemas mõttes, sest on kuulda, et nii mõneski pilliliigis või mõnelgi muusikakooli erialal ei jätku enam õppureid. Ja lasteaed on just siis tänuväärne koht, mis annab lapsele nagu esimese ettekujutuse muusikast ja ka lapsevanemale. Mõjutab muusika kasvatas ka lapsevanemad, mitte ainult last. Sest hiljem on ju lapse arengusuuna ja tema valikute tegija esmalt lapsevanem jagu lapsevanemale meeldib see muusikakasvatuses ja kõik, mis lasteaias toimub ja ta on kaasatud sellesse, ta näeb, et laps areneb läbi muusika ja lapsele see meeldib siis see avab ja edaspidiseks teega lapsele võib-olla kogu eluks muusika juurde. Aga kui rääkida nüüd väiksematest kohtadest kui Tartu ja Tallinn kui oli juttu, et muusikaõpetajaid lasteaedadesse on praegu puudu ja need, kes on muusikapedagoogikat õppinud, et on õppinud ehk liigagi palju et lasteaia muusikaõpetaja olla, see mõjutab olukorda, siis väiksemates kohtades. Väiksemates kohtades palju sõltuda sellest, missugust palka lasteaiapedagoogidele kohaliku omavalitsus maksab. Teine asi, kui see koht on tõesti niivõrd väike ja, ja seal on üks üks rühma, siis võiks kujuneda olukord, kohalikul omavalitsusel pole võtta inimest sinna muusikaõpetajad just tööle. Töökoormus on niivõrd väike ja need kulud, mis on seotud sellegagi kohale sõita ja koju sõita hakkavad olema suuremad kui tegelik, tulus, mis ta palgana saab. Ja, ja kindlasti võib olla üksikuid kohti, kus kohalike omavalitsuste nii-öelda valesid otsuseid ja ei rakenda muusikaõpetajat, ei otsi enda lasteaeda muusikaõpetajat. 2015, kui viidi läbi Tartu ülikooli poolt üks uuring, mis analüüsis alushariduse kvaliteet ja kättesaadavus, siis üllatuseks tegelikult sealt uuringust tuli välja see, et rohkem rahastasid tegelikult last rajada just need väiksed omavalitsused. Et see ei pruugi alati olla nii, et suur omavalitsus on väga hea lasteaedadel ja lasteaia muusikaõpetajatele muudel õpetajatel vaid meil on hästi palju häid näiteid, kus tegelikult väikesed kogukonnad, väikesed omavalitsused, kui palju nad panustavad tegelikult alusharidusse ja on eeskujuks nii mõnelegi suurele linnale. Sooviks veel sellesama määruse lõigu juurde küsida, et mille jaoks see paindlikkus või selline vabaduse andmine hea on näiteks kui mõelda just nendele väikestele kohtadele või, või mõnele muule näitele. Kas võiks tuua just mõne näite, kus sellest on kasu, et see seaduses on antud selline vabadus? Kuna nüüd tõesti, nagu ma ütlesin, et Eesti hariduse infosüsteemist juba tulenevalt on ikkagi hästi paljudes lasteaedades enamuses lasteaedades muusikaõpetajad siis need ütleme, mis on tõesti, kus seda muusikaõpetajat ei ole nad teevad koostööd koolidega ehk piirkonnas, kus on siis väikesed asutused, on siis nii-öelda õpetajad, kes tegelikult on nii koolis kui lasteaias ja see on üks võimalus ka neil kasutada seda plussis see tõesti, et, et ka igapäeva tegevustes, kui näiteks lasteaiaõpetaja tal ongi näiteks Viljandi kultuuriakadeemia haridus ja ta tegelikult valdab rahva Pille, ta mängib kannelt siis ta hästi palju lõimib seda muusikat ka sellesse igapäevatoimingutes. Aga kindlasti on oluline, et ikkagi oleks kase professionaal Reaalse muusikaõpetaja tugi veel sinna juurde ja seda tõesti nendes väiksemates kohtades, kus on väikesed koolid, väikesed lasteaiad, siis kasutatakse mitme asutuse peale ühte muusikaõpet. Et mida te ütleksite muusikaõpetajatele sellesama teema juures ja võib olla neile, kes plaanivad muusikaõpetajaks saada, et kas nad on oodatud lasteaedadesse, kas see niisugune hariduslik teekond on nende jaoks olemas tagatud? Et me oleme hästi palju rõhutanud muusikaõpetaja õpetust ka erinevatel suurüritustel, et need on olnud konverentsid. Alles hiljuti toimus siin Tartu Ülikoolis alushariduse konverents, mis oli Eesti-Soome alushariduse konverents ja kus samuti muusikaõpetaja tegelikult näitas seda, mida Eesti lasteaedades tehakse ja Eesti lasteaiad tutvustasid seda ka Soome kolleegidele. Samamoodi Tallinna Ülikoolis on olnud palju selliseid üritusi ja konverentse, kus tulevad üle maailma kokku erinevad praktikud ja teadurid, just ka muusika valdkonnas. Hästi palju rõhutatakse seda, kui Ta on Eesti muusikaharidus ja just, aga juba alates eelkoolist. Et ma tahan öelda julgustuseks seda, et see, mis on järjepidev areng olnud alushariduses seal on muusika hästi olulisel kohal jätkuvalt ja loomulikult, et see muusikakasvatus areneb, et ta areneb rohkem loomingulises suunas, ta areneb rohkem selles suunas, et on võimalik muusikaõpetust hästi lõimida erinevate valdkondadega rääkida läbi muusikaga tõesti, sellest, et õpitakse hästi kõnelema, õpitakse hästi keelt selgeks. Et, et see on hea, hea võimalus ja kindlasti ka erinevad kokkupuutepunktid triga kui igasuguste muude aladega, et, et see on, see on väga oluline. Nüüd võib-olla üks moment, mis on hästi tähtis moment ka muusikaõpetajatel on see, et igal lasteaial on oma nägu Eestis ja igal lasteaial on oma õppekava ja igas õppekavas, mis lasteaial on võimalik see muusikaõpetuse sisu hästi põhjalikult lahti kirjutada. Et need näited, mida Marko tõi, et mida kõike on võimalik läbi muusika, et on võimalik erivajadusega lapsi toetada, on võimalik teha andekatele lastele erinevaid tegevusi, ansambleid ja nii edasi pillimängu. Et see on väga tähtis, et mitte, tähendab võib-olla selliste traditsiooniliste suures rühmas tegevuste juurde, vaid vaid leida selliseid uusi loomingulisi lähenemise muusikaõpetuses. Ja meie ülikoolid kindlasti aitavad sellele kaasa ja ka muusikakoolid, et teha rohkem koostööd just nende muusikakoolidega. Ma arvan, et, et siis me kindlasti ei räägi sellest, et see muusikaõpetus ei ole jätkusuutlik, vaid ta on jätkusuutlik, et et ma ise osalesin ühel Tartu Ülikooli alushariduse õpetaja õppekava koosolekul, kus me rääkisime just sellest, kui oluline on see, et Tartu ülikooli siis koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal teeks koostööd näiteks muusikaakadeemiaga. Et just nimelt, et neid lasteaedadesse neid häid õpetajaid saada ja võimaldada neid niisuguseid kokkupuutepunkte, et, et need inimesed, kes õpivad õpetajaks, või need inimesed, kes õpivad muusikuteks et seal oleks võimalik leida ka selliseid ühiseid mooduleid. Kui sa leiadki, et sa tahad minna lasteaeda, muusikaõpetajaks, tegeleda lastega, mis on nagu kõige toredam iga üldse siis seda on võimalik teha. Omades muusikaõpetaja kogemust ma kutsuksin kõiki muusikaharidusega inimesi, kui te tööd otsite ja tahate töötada lastega, töötama lasteaeda, et see minu arvates on kõige tänu väärsem keskkond, kus te saate kõige suurema parima positiivse tagasiside, laste, säravad silmad, nende siiras rõõm. Seda ei asenda mitte miski ja samas see töö on väga loominguline, et nii palju, kui sa oskad, valdab Pille tehnikat. Kõike seda saad lasteaias kasutada. Nii on näiteks lasteaias individuaalne klaveriõpe toodud muusikaõpetaja poolt sisse ja need lapsed, kes seal käisid, said kõik muusikakooli sisse. Nii et kõige loovam amet lasteaias ja kõige rohkem rõõmu pakkuv amet muusikaõpetaja töö. On mul ka selline mõte, et vaadata medi linnulennult üle, sätestab lasteaia muusikakasvatuse teemal kehtiv riiklik õppekava. Tegin sellise hästi lühikese kokkuvõtte, et muusika on siin seitsmest esile toodud õppevaldkonnast, keele ja kõne, matemaatika, kunstiliikumise ja mina ja keskkond valdkondade kõrval. Loen siit, et lasteaia muusikaõpe paneb lapse musitseerima muusikat kuulama ja veidi ka analüüsima. Näiteks Pille ära tundma ja toon siin ühe näite. Kuue kuni seitsmeaastane laps mängib Jaaguhastel rütmi ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaal paladele lihtsaid kaasmänge. Millist tõlgendusruumi see õppekava lasteaiajuhtidele ja õpetajatele annab? See, mis nüüd sai etteloetud, see on nüüd riiklikust õppekavast peale selle iga lasteaed teeb oma õppekava, kus ta siis kirjutab lahti selle, mida nemad oma lasteaias muusikaõpetust teha saavad. Ja siin tuleb välja ka lasteaedade erinäolisus. Täiesti loomulik on, lisaks nendele punktidele, mis on riiklikus õppekavas, tuleb juurtega noodiõpetus ja lasteaedades tehakse, ei ole meil süsteemi kaudu siis Orphy süsteemi kasutatakse muusikaõpetuses siis lapsed õpivad pille, näiteks väga tänuväärne on hiljuti lõppenud projekte konkursi igale lapsele oma pill, kus mitmed lasteaiad ka seekord Sa said taotleda endale raha selleks, et Pille osta nii meie lasteaed näiteks ostis kolm Champet, ostsime Tamburiine juurde ja kaks viisi kanget, eks ostaks rohkem ka kahjuks. Lihtsalt omafinantseeringu osa ei võimalda seda rohkem teha. Aga ikkagi kasuks seegi, et nii ta on. Mina võib-olla täiendaksin nagu selles suhtes, et lisaks sellele õppekavale on on ka käsiraamatud käsiraamatutes, tegelikult on muusika valdkonda hästi põhjalikult lahti kirjutatud, et alates siis kaheaastastest lastest on tegelikult erinevad vanuseastmed ka välja toodud, et mida siis muusikaõpetuses peab laps oskama. Ja kui Kristi kiilu uuris koostas oma doktoriväitekirja 2008. aastal, siis tema tõi välja nagu selle, et kuidas muusikakasvatus on muutunud lasteaedades. Et kui seal enne kaheksakümnendaid aastaid 70.-te 60.-te aastate paiku, et ta oli hästi struktureeritud, hästi selline tunnikeskne siis täna on muutunud see muusikaõpetus rohkem lapsekesksemaks ja ja mida, nagu rõhutab, taotakse just muusikaõpetuses on see, et, et rohkem kuulata lapsi rohkem arvestada laste ideedega, selle laste loomingulisuse, ka anda võimalusi enda väljendamiseks. Ja loomulikult, ka need oskused on hästi olulised, et tõesti laps oskab muusikat kuulata, oskab laul, et oskab ilusa häälega laulda, normaalse häälega laulda, mitte kõvasti ja võib-olla väga pingutatult, et kõik need asjad on hästi olulised, et seda oskab püks, sea professionaal, toetada laste eripära ja selle arvestamine on väga tähtis, et et just ma võin oma laste puhul hästi positiivsena esile tuua selle, et minu laste muusikaõpetaja ta märkas andekust. Ta märkas laste muusikalist andekust ja ta toetas seda. Ja ta pani nagu lapsi huvituma muusikast. Et see on kõige tähtsam õpetaja puhul, et kui ta seda suudab teha, et äratada huvi muusika vastu eestiku kultuuri vastu, siis see on väga suur asi. Et lisaks sellele, et kultuuriga seos on ka lapse füüsilise arenguga tihe seos muusikal, sest muusikaõpetuse üks osa on ju liikumist, mängud ja tantsud. Ja me teame, kui sa ikka rahvatantsutrennis ära käid, siis oled korraliku füüsilise trenni saanud. Ja lapsed ju tantsivad hästi palju peale selle läbi tantsu õpib laps tundma ka eesti rahvariideid ja rahvakultuuri selle külje pealt, nii et et siin pigem on lasteaedadel mure sellesse, kus saada rohkem raha, et rahvariideid osta. Ja nüüd siis see küsimus, et kas uus alushariduse ja lapsehoiuseadus toob nendes nimetatud teemades mingeid muudatusi? Riiklik õppekava on meil paigas, selles osas mingeid muudatusi ei ole. Muusikaõpetajad on olemas laste vaadates ja me vajame jätkuvalt häid muusikaõpetajaid lasteaedadesse. Mis võib-olla on muudatus, on see, et, et muusikaõpetajaid läheb vajaga lapsehoidudes. Nii et tegelikult see vajadus muusikaõpetuse järgi on isegi veel suurem tulevikus kui ta täna. Ma veel nii palju täpsustaksin, et millal see seadus vastu võetakse, millal see jõustub ja mis staadiumis see praegu on? Jah, et praegu on seadus see väljatöötamiskavatsus koostatud ja seda siis täiendatakse vastavalt huvigruppidel tulnud tagasisidele. Ja plaan on siis esitada see seadus märtsiks 2017 vabariigi valitsusele ja rakenduks ta siis kuskil 2018. Et mitte ennem ja teaduse puhul on hästi tähtis see, et, et kõik erinevad osapooled alates siis lasteaedade esindajatest kuni lõpetades kohalike omavalitsustega. Et kõik on ühes inforuumis, et kõik saavad nendest õigussätetest ühtemoodi aru, et ei teki seda nii-öelda mitmeti tõlgendamist. Ja loomulikult selle seaduse väljatöötamise raames toimuvad käsis kohtumised erinevates piirkondades. Nii lasteaia- ja juhtide kui õpetajatega. Kui tekib küsimusi, kui tekib probleeme, siis alati on õige neid kohe küsida meie käest, et siis hea meelega saab ka nendele küsimustele vastused anda. Nii et võid pöörduda otse haridus- ja teadusministeeriumisse, võtta ühendust Tiina Petersoni iga, kes on ministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert. Aga siiski ma täpsustaks lihtsalt selle, et oli juttu, et muusikaõpetajaid on vaja. Aga kas see kirjakoht seal selle 0,25 muusikaõpetaja ametikoha juures, kas seda on plaanis seaduses muuta nüüd juba paigas sellest eelmisest seaduse väljaandest? Et miinimumkoosseis vaadatakse kindlasti üle ka seadusega, et meil on plaan, me oleme rääkinud sellest, et muusika õpetad, et ajad ja liikumisõpetajad, et need tuleks sätestada paremini seaduses, seda me oleme arutanud. Ja siis meie lõpu üldküsimus, visiooni küsimused, millisena näete siis lasteaia muusikakasvatuse tulevikku? Olen tulevikku väga tähtsana väga olulisena alushariduse poole pealt üks hästi suur valdkond, mis Eestit eristab teistest riikidest, et meil on hästi tugevad muusikaõpetajad. Meie lapsed on muusikaliselt hästi andekad ja see on see, millega me tõesti nagu ja öelda, et me võime uhked olla. Nii et ka tulevikus. Me oleme uhked oma oma muusikale ja muusikaõpetusele lasteaias. Ja olen kindel, et lasteaiad jäävad nendeks asutusteks, kus pannakse alus eesti muusikakultuurile ja muusikatraditsioonidele, nii et see kindlasti ei kao kusagile. Jäävad muusikaõpetajat, jäävad muusikad, tegevused jäävad lapsed, kes tunnevad rõõmu muusikast. Aitäh stuudiosse tulemast. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson ja Tartu ristikheina lasteaia juht Margot Fjuk. Kuulsite diskussiooni teemal, milline on lasteaedade muusikaõpetuse tulevik. Siit tuli välja, et muusikaõpetus ja kasvatus lasteaias jätkub, on olulisel kohal ning hirm selle valdkonna kaotamise ees on alusetu. Muusikaõpetaja kvalifikatsioonile mööndusi ei tehta. Saates kõlas ka üleskutse kõigil asjaosalistel soovi korral võtta otse ühendust haridus- ja teadusministeeriumiga. Täpsemalt spetsialist Tiina Petersoni iga. Ja just enne märtsi 2017 ongi õige aeg alushariduse ja lapsehoiuseaduse teemadel kaasa rääkida. Juttu oli ka reaalsest probleemist, et lasteaia muusikaõpetajatest on puudus. Jutuks tulid ka mõned lahendusvariandid sellele probleemile. Ja nüüd on ju alanud lõpupidude aeg. Igaühel meist on võimalus oma lapse muusikaõpetajale näidata, et tema töö on hinnatud ja vajalik näiteks muusikaõpetajale lilli kinkides. Ja nüüd, kui tuleb suvi, on vast rohkem aega lastega kodus laulda. Helikaja läheb ka suvepuhkusele ja muusikaelu reaalsetel teemadel. Kohtume helikaja saates juba sügishooajal. Tänase heligaja toimetas Liina Vainumetsa ja teostus tehniliselt Helle Paas. Aitäh kuulamast ja kaunist suve. Kas liiga, et andvegaalsed paare CERNi? Sääsuv tädile standard valetajaid keeleralt, koorepääsu, katiga.