Tere, ilusat kevad hommikut kõigile vikerraadiokuulajatele on järjekordse rahvateenrite saateaeg ja mul on rõõm stuudios tervitada. Vallo Toomet, Eesti päevalehest. Tere lödera. Heikki Talving. Tere ilusat kevadet. Uudisteagentuur Baltic News kõrvis kastel eestikeelne nimi ka on. BNS. Mart Ummelas on siis siitpoolt juttu juhtimas ja kindlasti tuhanded noored on praegu kummardunud laudade kohale ja võib-olla veel alles uurivad ja puurivad tund aega tagasi loetud riigieksamikirjandi teemasid, meie siin ka, vaatasin selle nimekirja üle ja küsiksingi kõigepealt kolleegidelt, et kui peaksite nüüd ka laua taga kätte võtma või ma ei tea, mis asja seda nüüd tänapäeval kirjutatakse, siis mis oleks teie valik nendest teemadest? No mul on isegi väga raske valida, et nad on nii üldised, et milles kirjutada ja kellelegi kirjutada, see, see küsimus on täiesti täiesti üleval, aga noh, ütleme kuna ma olen meediainimene, siis kaheksas teema siin meedia annab ja meedia võtab, oleks, oleks huvitav, et mida meedia annab, meedia annab nagu siin enne ka rääkisime, Anu Saagimi, võib-olla. Keda ta võtab siis võib-olla Heimar Lenk mingi või midagi selletaolist, noh, sellel teemal võiks ju, eks ju vestelda, aga ma mäletan seda aega, kui ma ise pin kirjandit kirjutama, siis, siis üldjuhul oli seal ka selliseid konkreetsemaid teemasid ja liiguti mingi kohustusliku kirjanduse radadel. Tammsaare, Vilde ja need olid ikka olemas, et ja oli ka vabateemasid, aga, aga, aga parem ja lihtsam oli küll, kirjuta niimodi, millest olid lugenud ja, ja millest suur kirjanik olete kirjutanud. Vabad teemad olid vist tollal väga suurel määral nisukest punased jah kunagi või noh, sinna kanti puna ütleme mitte päris, aga, aga oli, oli ikka. Üks teema oli kindlasti Origin Heino, üks teemaliin komsomol või partei või mida me oleme erinevatel aegadel lõpetanud lihtsalt sel ajal sel ajal kuuldunud lõpus vōi, sellest on rohkem aega tagasi, no aga sõjaheki, mis sina siis oleksid kirjutanud? Noh, olen jõudnud juba sellise laiskus astmelisele laiskus astmele parema meelega üldse ei kirjutaks. Aga kui peoks, siis eks praegusest oma elukogemusest tööst lähtus sama teema, mis Mallo rääkis. Eks ikka meedia teema, sellest ehk oskaks kirjutada omal ajal, kui mul nüüd õigesti meeles on, oli vist Tolstoi sõda ja rahu, millest sai kirjutatud. Mina olen vist tõde õigust proovinud ümber jutustada. Oma sõnadega ja sinul oli, minul ei olnudki riigieksamikirjandite, sest tol ajal ma olin vabastatud sellest hea õppeedukuse tõttu, aga ülikooli astudes ma küll kirjutasin ja ma kirjutasin loomulikult Kitzbergist ja Mogri Märdist kauka, jumalast okka jumala on kuidagi hinge peal olnud, see juba tollest ajast. Tänastest teemadest ma ei, ei oskaks ka midagi muud õieti kirjutas sedasama, meedia annab ja meedia võtab sellepärast et kõik teised. Kui ma nüüd kujutaksin ette, et ma oleksin sama noor nagu tänased koolilõpetajad, siis tunduvad nagu väga rasked. Aga keerulised näiteks iga valik sulgeb mõne ukse. No mina oleksin filoloogina kirjutanud muidugi iga valik suleb mõne ukse, aga noh, tänapäeval on kõik lubatud. Et minu meelest see on nii kõrgfilosoofia teema, et sellest lihtsalt noore inimese mõttemaailmale toetades kirjutada oleks üsna raske. Lugeda seda teemat või vähemalt need kirjandid, mis on kirjutatud eestlane, kes ta on teemal, et see laste huvitav lugeda, kui inimestes kirjutatud. See oleks tõesti hea mõte, siis me saaks natuke pildiga sellest, mida noor inimene üldse mõtleb eestlusest seoses duurid selgeks. Huvitav, et kust me oleme, kus neil läheb, kuhu me läheme ja ja milline on selle noore inimese kui eestlase enesekuvand või enese ettekujutus, see oleks tõesti huvitav teada, sellepärast et vanem põlvkond on väga kriitiline, nii nagu ikka noorema põlvkonna suhtes ja võib-olla noorem põlvkond peaks ennast natuke rehabiliteerima kirjutanud. Aga kirjutada sel teemal oleks väga keeruline, mulle tundub. Või näiteks teema riigipiirist ja piiririigist, no see on nüüd nõuab poliitilisi teadmisi või, või mingi mingi harilik, et ka kirjanduspiiri. Aga selles mõttes jah, kirjandusse on väga hea tähelepanek. Aga majanduslikke teemasid nagu ei olegi. Kui kirjandus on retk tõe leidmiseks, nojah, see võib olla võimaldab nagu oma kirjanduse tundmist avada või Artur Alliksaare tsitaat tragöödiat, toidu, rahva eneseteadvust. See nagu vihjab rohkem terrorismile või nendele suurtele mullistustele, mis praegu maailmas toimuvad holokaustiga. Igal juhul väga raske on ja ei ole ühtegi seda teemat, mida siin ennustati, et Euroopa Liit ja NATO ja NATO võib-olla see riigipiir ja piiri võiks kuidagimoodi, aga Euroopa liitu ma nüüd siit küll ühegi teema tagant sellesama alla ju maa alla või siis eestlane, kes ta on, ühinevad Euroopas näiteks. Aga ma usun, et tänapäeva noored saavad hakkama, on noored alati hakkama saanud ja saavad tänapäeval ka. Aga mul on niisugune teine niisugune kiuslik küsimus, et noored on harjunud tegelikult vist arvuti taga oma tekste sisse laama praegu tänapäeval ega nad pastakad hoiavad suhteliselt? No niimoodi mitte just väga kindlalt käes, et, et see on ka üks tendents või selline mure minu näiteks, et ega inimesed ei oska või noored ei oska hästi kirjutama. Sa pead näen seda nad väga meelsasti istuvad arvutisse, kirjutavad sinna tekste ja vanad spelleri peale ja tekst jookseb väga ilusti alla välja ja vigu enam ei tule peaaegu ja aga Annaline pastakas kätte, et noh, kirjutame viis rida, siis see tekitab niisugust murelikud. Samal ajal väga vähe siin ka keegi eriti ei kirjuta, võib-olla märkmikku ainult midagi, võib-olla tulevikus peakski olema kuvari taga ja paned oma teksti sinna ja minu meelest täiesti normaalne ja ta ei pruugiks olla muidugi internetis ühendatud. Saaks meilide valmis kirjandeid. Aga muidugi loomulikult see on aja küsimus, sest kui me selleni jõuame, muidugi tuleb säilitada käsikirjalise käsikirjalist oskust, aga, aga noh, kas nüüd väärtus omaette, on omaette küsimus. Esimeses viiendas-kuuendas esimeses, viies kuues klassis seda niikuinii see päriselt ära ei kaoks. Selleks puhuks, kui elektrikatkestus tekib. Nonii, nüüd me oleme natukene mõtteid vahetanud riigieksamikirjandi üle ja soovime siis kõigile kõigile noored noortele Pähe vanematelegi kirjutajatele jõudu ja et nad selle raske töö, aga hoolimata ilusast kevadilmast hakkama saaksid, aga meiegi oleme siin stuudios ilusa kevadilmaga rääkimas tõsistest asjadest ja mõtlesime, et alustaksime sellisest asjast, mis kindlasti väga paljude inimeste jaoks on murelik teema, et kas peaks kah minema ostma soola või või muid. Tarbeasju, läheneb see Euroopa Liiduga ühinemise päev. Esimene mai. Kõlakad räägivad, et ka hindade tõus on suur ja ja mida siis nüüd öelda sina, Mallo, oled ju meil majandustoimetuse juhataja, kuidas need Eesti Päevaleht suhtub kogu sellesse probleemi, olete seda kajastus? Ja me oleme kajastanud seda ja, ja see on mõneti minu arust täiesti üllatav, et selline tendents Eestimaa nüüd on nagu käima läinud, et sool vistikud ja äädikas ja suhkur kurja, võib-olla juba seep ja, ja räägitakse juba kodutehnikast, et inimesed on hakanud hullunud seda kokku ostma. Ma ma nagu ise ei suuda leida peaaegu ühtegi põhjust, miks seda tehakse küll, aga mul on nagu huvitav tähelepanek selle kohta, ma ise arvan vähemalt, et kust see on tulnud ja see algas nagu Leedus kõigepealt, nagu me teame, siis ta jõudis Lätti. Aga ta liigub väga kummaliselt teatud kanali levialas, ehk see on siis Pervõi Baltiiski kanal, kes seda nagu kuidagi on suutnud inimestesse süstida selliselt Lätis jõudis siis kõigepealt Narva piirkonda, ütleme, Peipsi äärde ja lõpuks on nüüd hõlmanud ka siis Lõuna-Eesti, kus inimesed tõesti soolakottide kaupa kokku ostavad, et seda peaks, see annab huvitav, siit me saame teha ühe järelduse, kuidas nagu informatsiooni levik inimese käitumist mõjutab, millise kanali ja millise informatsioonileheks ja noh, selles mõttes minu jaoks hästi huvitav. Nüüd ma saan aru Peipsi inimestest võib-olla et neil on tõesti vaja natuke rohkem soola noh, seal on teatud traditsioone, kurgikasvatus ja nii edasi, kala püüavad soolavad ja nii edasi. Aga Lõuna-Eesti poole minnes, noh, võib-olla on ka seened, seened ja, ja sellised sügis, marjad, Veemide marjadega sügisproduktid, aga, aga ma ei näe nagu sisulist mõtet osta kottide 25 50 kilogrammi kaupa kokku, sest tegelikult inimene soolaju tarvitab ikkagi väga lahe ja mida vähem, seda parem nagu arstid ütlevad. Ja mingit majanduslikku põhjust sellele noh, praktiliselt ei ole, see on selge, et Euroopa Liidu suhkru hind tõuseb, see on ammu teada. Palju me jõuame kokku osta? See on see maru küsimus, eks ole, ja palju me selle pealt võidame. Ma arvan, et need summad ei ole, ei ole väga suured ja puudub nagu sisuline mõte selle asemel. Nii saigi, arvad, kas see on rohkem hüsteeria või on ikkagi selle taga niisugune eestlase rehepaplik lootus maha müüa hiljem. Ostetud komaad vallas on juba viitas sellisele terminile, mis on ka täiesti olemas ja mida kasutatakse. On see psühholoogiline sõda? Kui algtõuge tuli tõesti Pervõi Baltiiski kanalist siis. Neid jooni sealt otsida, teisest küljest muidugi see inimeste kaasamine, kaasamine me igasuguste massipsühhooside ega see on ju selle sama psühholoogilise sõjaväega vana noh, eesmärk olnud kunagi aegade hämarusest mul tuli meelde, kui kolleeg Rein Sikk oli ükskord siin raadiomaja seal tööl, see oli aastaid tagasi juba, ta rääkis ühest rahvaküsitlusest mis oli tehtud ka riigis jumala eest, ma ei mäleta enam praegu, millest jutt on, seal seal oli, küsiti AIDS-i kohta ja seal oli niimoodi, et noored nooremad inimesed vastasid umbes selline sellisel veendumusel, et AIDS-i vastu aitab see, kui süüa pesupulbrit. Vanemad inimesed vastasid sellele küsimusele niimoodi, et aids ei ole midagi muud kui Ameerika Ühendriikide laborites välja töötatud, töötatud bioloogiline relv. Eks mul tuli meelde, kui ma seda Leinsiku saadet kuulsin, mul tuli meelde oma oma aeg kusagilt perestroika lõpupoole, kui ma lugesin mingisugusest, kas literaat tukast või muudesse muust sellisest demokraatliku mustlane lehest, kus kirjeldati, kuidas AIDS-i ja Ameerika Ühendriikide seostamine oli käinud, see oli niimoodi, et mingisuguses Nõukogude Liidu ideoloogia asutuses oli välja toodud artikkel sama sama teemaga, et aids on osa laborites välja mõeldud ja siis oli seal paisatud mingisugusesse india lehte vasakpoolsele ja siis siis oli hakanud sealt üle maailma edasi liikuma niimoodi, et mingisugust maailma teised riigid ütlesid, India leht kirjutas ja siis sai siis, siis sai juba kolmanda riigi Lehtse kirjutada, et näed, selle teise riigileht kirjutas, et noh, niimoodi ringi käib ja see on psühholoogilises sõjas kasutatav kosutada täiesti kindlalt. Kas on, nüüd, on praegu praegune asi on? Päris nii, ma julgen väita, aga mingi mingisugused paralleelid on tõmmatavad küll. Aga noh, nendele, kes kokku ostavad, ütlen ma lihtsalt ainult niimoodi, et seesama Gorbatšovi aeg siis, kui napsid talongide peale läksid. Mul oli üks sõber, kes noh, ütleme siis niimoodi, et pitsi sisse ei sülitanud, aga kui asjad olid talongi peal, siis siis ta ütles niimoodi, et issand, mul on kodus selline varu, mida Ma ei oma küll kahe aastaga kaera juua, niiet. Ma arvan ka, et tegelikult ma täiesti usun, et mõnedel inimestel on veel tolleaegseid varusid, tikke, näiteks niukseid asju kodus veel siiamaani see ja ma olen täiesti veendunud, kuskil riiulis vedeleb kindlasti mingi maasikaseep, mis on jubeda lõhna ja ja ma ei tea, kas teil üldse pesuomadusi on, aga kindlasti kusagil seda leiab. Aga sellesse psühholoogilise sõja meetodil on see võiks täiesti arvesse tulla, kui me mõtleme, milliseid kaubagruppe ta põhiliselt puudutab, need on need kaubagrupid, mis on seni tulnud just ida poolt, ehk siis Venemaalt, Ukrainast, sool tuleb ukrainlaste ja suhkruga. Sellega tahetakse nagu viidata sellele võib-olla, et need majandussidemete katkestamine idaga toob kaasa inimestele halvema elujärje, et Euroopa Liit ise isegi see, et piisab ainult segaduse tekitamisele. Segadus on ka jah, aga meedia annab, meedia võtab, need, annab meedia, võtab sellest oleks hankidega teisele. Kohe tuua selle aspekti juurde, et üsna suure tõenäosusega siiski topelt olid, kaovad esimesest maist seda nüüd juba ka Vene pool deklareerinud, et et see lisaleping alla kirjutatakse. Euroopa, April ja Euroopa ütleb selgelt, et siin mingit probleemi tekki, et, et see oht, et nüüd Venemaalt kaubad kuidagi ära kaoksid, see ma, ma ei näe, nagu seda võimalust. Mina ei näe seda ja ma arvan, et vastupidi viimaste nädalate areng näitab, et Venemaa on ikkagi üha rohkem leppimas selle olukorraga ja kohanematele olukorraga, kui Balti riigid on ikkagi selgel seal lääne hevisfääris ja ei ole enam sellist otsest võimalust mõjutada. Meie siseelu on viimased kaks kuud käinud iga päev Vene välisministeeriumi koduleheküljel www. Punkt ru. Väga lihtne sisse saada. Need avaldused alates kusagilt jaanuari algusest oligi ei läinud mööda ühtegi päeva, kui seal ei olnud midagi Eesti ja Läti kohta. Väga karmid avaldused tulid järjest, mõni päev oli isegi neid kolm-neli tükki tegid seal väga erineval tasemel Sase ministrist ja lõpetades lihtsalt info info esindajatega, Jakovenko ka. Ja lugupeetud kolleegid agentuurist Interfax samamoodi. Iga päev vähemalt kaks-kolm korda tsiteerisid mingisuguseid Venemaa tundmatuks jääda soovivaid kaitseministeeriumi ametnikke, kes NATO teemal suu lahti tegid. Pärast teist aprilli ma ei ütleks, et need päris kadunud on, aga, aga näiteks sealsamas välisministeeriumi Vene välisministeeriumi koduleheküljel on neid nüüd siis ütleme siis niimoodi üle kolme päeva või üle neljapäeva. Ja, ja kui võtta see, et oluline on mitte ainult see, millest räägitakse, vaid ka see, millest vaikitakse. Venemaa välisminister tuli tablinist üleeile kus ta kohtus Euroopa Liidu troika, aga see on siis praeguse järgmise eelmise eesistujamaajuhtidega ja ja pärast andis Moskvas pressikonverentsi, selle stenogramm pandi pandi ka sinna koduleheküljele üles. Eestit, Lätit ei mainitud enam sõnagagi. Nojah, muidugi ma ütlen, et need avaldusele tuleb elliti, tuleb nüüd Riigiduuma tasemest on tulnud, kuigi ka seal on väiksemaks jäänud tuleb neid siis noh, tundmatuks seadu soovivatelt, et kaitseministeeriumi, välisministeeriumi ametnikelt, aga, aga sellist tipptasemelt on praktiliselt ära kadunud, nii et nii et tundub, et jah, et ollakse paratamatusega leppinud, sest et vastutuult teadupärast. Ja on tulemas ka isiklikke kontakte. No kui me nüüd jätame siin kõrvale ära Savisaare visiidi Moskvasse, siis meie välisminister Kristiina Ojulandi peaks ka Kohtuma oleme meie niisukest. On olnud küll ei jah, need et ta sõidab järgmisel nädalal sinna, sai, on läbi jooksnud, noh muidugi, siin on seosed tema kandideerimise, ka Euroopa nõukogu peasekretäriks, ta viimase, viimased kolm-neli nädalat kütnud kus ta on üsna palju mööda Euroopat ringi sõitnud. Siis on, alati on välisministeerium meie välisministeeriumis veel kord siis juba presidendi süüdatud, et kohtub selle ja selle riigi Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooniga. Tegeleb enda enda valimisega. Ta tegeleb riikidevaheliste suhete edendamise kõrval valimispropaganda, aga noh, seda seda öeldi juba siis, kui ta ennast üles ja nii et noh, see on ka mõistetav asi Ühest asjast ma tahaksin siia vahele rääkida, mis mind teeb natukene murelikuks kogu selle ja suhkrujutu taustal, et hirmus palju tähelepanu nagu koondub sellistele asjadele, millel lõppkokkuvõttes noh, ei ole ikkagi väga otsustavat tähtsust Eesti riigi jaoks ka Euroopa liidus ja, ja see protsess, mis praegu käimas on näiteks riigikogus ja valitsuses, kus tohutu tempoga kiidetakse heaks mitmesuguseid seadusi ja seadusemuudatusi ja seaduseparandusi nagu ei võimaldagi üldse vägagi olulist otsust üle nagu diskuteerida. No ma toon kasvõi sellise näite, sellel nädalal kiitis valitsus heaks Natura 2000 nimekirja. Küllaltki kiiresti ja suurt valudeta nüüd ei lähe, kirjutab Postimehes kolleeg Kalle Muuli küllaltki teravalt sellest, et ei ole looduskaitsjad rahul ja, ja miks ikkagi on suurel hulgal alasid välja jäetud ja taas kaevab välja selle kuulsa presidendi suvila. No mis huvitaval kombel on kuu aega, see on täpselt sama sisuga ilmunud Ekspressis kui Eesti Päevalehes, et, et see nagu tundub natukene niisugune naljanumbrina kuu aja jooksul ei ole nagu saadud, siis selgus, et miks ikkagi see suvila seal selle kaardi pealt välja jäänud on, aga ma tahaksin siia lihtsalt öelda, nagu ma sulle õike sõna annan, et näiteks Soomes kogu see problemaatika keerles aastat, noh ma ütleks, viis, kuus ja jõudis korduvalt välja Soome parlamenti ja, ja see oli väga keeruline protsess. Tuhanded maaomanikud protestisid, suured looduskaitseorganisatsioonid, aga, aga meil see asi on läinud valutult. Võib-olla see on objektiivne, võib-olla meil ei ole maaomanikel nii palju huvisid veel, see ei ole veel läinud. Ei ole veel. Ei ole, ei ole, ei ole. Meediast on läbi käinud ikkagi väga suured protestid ja just nimelt kohalike elanike poolt, keda sa nagu puudutab, et seal põhiprobleem on selles informatsioonis noh, väga selgelt ei saada aru, mis sellega kaasneb, mis keelud, mis võimalused ja kardetakse seda, see, selle kehtestamine muudab praktiliselt selle maakasutuse nagu väga raskeks tema kasutuse eesmärgi muutmise ütlemise muutmise raskeks ja, ja kõik need probleemid on tegelikult inimesteni viimata ja, ja nad ei tea, Nad, nad kardavad ja, ja see on täiesti arusaadav, et kui inimesele äkki öeldakse, et tal on omand, nimetame seda maaks. Ja ta ei saa äkki sellega teha seda, mis ta tahab, noh see käib juba juba meilegi natuke vastu. Et kuidas siis ei saa omandit käsutada, võõrandada nii edasi, mis on meie põhiseaduslik õigus, selles on probleem, minu arust on see infoküsimus, mida ei ole tegelikult olnud. Aga minu meelest on pigem protestid tulnud looduskaitsjad mõlemalt poolt nõudnud pigem nende alade laiendamist. Kas ei ole asi selles, et minule tundub, ma olen võhik ette võib-olla maaomanikud on sellega esialgu leppinud, lootes saada sensatsiooni nendelt maadelt, mida nad ehk niikuinii ei kasuta. Ei tead, ma olen näinud ka, noh, ise, ma ei ole selle teemaga. Tegelenud, aga ma olen näinud ka erinevatest telekanalitest tulisid koosolekud, kus just et nad saavad, maaomanikud on protestinud oma oma kruntide all halb panemise sisse sinna natuurasse ja samad loodus, looduskaitsjate hinna hinnates peaks veelgi rohkem olema maaomanike hinna arvates vähem olema, nii et noh, see selline vastavalt Aga kas see on nagu jõudnud avalikku diskussiooni tasandile, see küsimus minu meelest see on siiski suhteliselt tagasihoidlik arvestades neid probleeme, mis sellega on ja, ja noh, niisuguste kujutage natukene lihtsa lihtsate nõksudega a'la siin presidendi suvila muidugi sellega seda nagu ei lahenda. Tähendab, kui mu mälu mind ei peta, mingisugune härrasmees vist oli Läänemaalt ma ütlen, ma panen siin kaks küsimärki, sest ma lugesin seda kusagilt nädala alguses mingisugusest maakonnalehest. Oletan, et see võis olla Lääne elu, temal on tegemist seal vist musta toonekurega hääldama, lausa lubanud kohtusse minna, seesama põhiseaduse paragrahv võt, õigus hallata kasutada ja nii edasi ja nii edasi oma omadust. Nii et et see teema on aga muuseas valitses ju päris lõplikult kini kinnitanud Nad jätsid veel sinna mingisuguse aja, et seda saab veel täiendada. Aga mis puutub kiirustamise põhjus, on see, et tähtaeg peab 30.-ks aprilliks olema just Brüsselisse ära antud. Ja presidendi maja kohta eile hilisõhtul, kui ma töö juures valves olin, tuli Eero Raualt raamalt, kes on siis. Kalle Muuli artikli ümberlükkamine, kus oli kirjas ümberlükkamisest vähemalt osa sellest presidendi krundist seal Saaremaal, kolm selle selle piirangu all, kui suur osa Siin väike nurgakene, uurisin ka seda kaarti täna, sest see on ju kõik olemas, interinternetis olemas ja võib üsna põhjalikult põhjalikult vaadata seda asja, see jah, ulatub sinna rannajoone, nii see on ilmselt suhteliselt väike osa, aga nii nagu siin selles nendes artiklites väidetakse, et see nagu teravalt lõikab sinna sisse selline mulje. Aga ausalt öeldes mina küll ei oska hinnata, kas kas see peab hõlmama ka maaosa või hõlmata ainult merealasest üldiselt seal hõlmab ta mereala ja märgalasid, eks ju. Võib-olla et selle koha peal tõesti nii nagu väidab keskkonnaministeerium ei neid erilisi liike, taimi ega loomi ei oska, ei oska öelda, aga noh, ma ei tea, mind natukene pani imestama see, et seesama lugu täpselt samal kujul ilma kommentaarideta on nüüd juba kuu aega ajakirjanduses liikunud ja nii nagu sa ütled, alles nüüd siis tuleb õiendus sealtpoolt või võiks ju siis selle asja nagu selgeks teha, mitte kasutada seda ainult niisuguse ainsa argumendina kogu selle temaatika nii-öelda põhjendamiseks Ei teema teema on tõsine ja siin ma olen olla sinuga nõus, et informatsiooni, informatsiooni informatsioon, meedia annab meelde, võtab eksida. Ja ja ka siin, aga ta kipub ikkagi jääma nagu nende selliste soolajuttude varjud nagu selles ma näen veidi niisugust meedia valiku küsimust, pigem valitakse selline teema, mis on nagu, nagu kõmulisem ja mis haarab suuremat hulka inimesi. Tegelikult võib-olla see Nii ta suuremat hulka inimesi, ma arvan, Nature haarab just nimelt suuremat hulka, mis ideelt, kui aus olla, aga kuna ilmselt konflikti vähem ja siis valitakse lihtsalt soolateema, kus on nagu kohvik, suurem huvi on suurem, inimesed loevad, mõtlevad, saavad kaasa mõelda, natuur, aga ma ütlen, et minu arvates palju inimesi ei suuda üldse kaasa mõelda. Varjatud nööp küsinud. Kes on selles sees ja keda see puudutab ja teised inimesed ei saa sellest praktiliselt üldse aru, milles probleem on? Ega ei saa ka tegelikult teinekord nendest looduskaitsjate argumentidest aru, sellepärast et see on ka suhteliselt lihtne öelda, miks sammust toona turg või mõni teine ei ole selle ala sees, eks, ja sellest on lihtne aru saada. Aga näiteks aru saada siin sellest, eksju, et miks nüüd siinse Sangla soo välja jäetakse, kuna see on vajalik Tartu selle turbaelektrijaama jaoks, eks ju, siin põrkuvad juba nüüd nagu majanduslikud huvid noh, võib-olla tõesti looduskaitseliste huvidega ja kuhu see piir tõmmata, selleks peab ikka väga suur spets. Eksmaailmas on neid asju ka nähtud ju hallas ka naftat ja looduskaitsjate ja noh, meil on küll mõnevõrra väiksem väiksemate mastaapidega konflikt. Ei noh, Saaremaa süvasadama meil. Jah, üks lõpmatu konflikti allikas, aga jätaks selle teema nüüd siia paika ja räägiks veel ühel majandusteemal, millest on ka ajakirjanduses palju juttu olnud, aga mis võib-olla ka nagu laia publikut nii hirmsasti ei, ei ei huvita või noh, seal on ju tegemast Viljandit ja nagu me teame, et kui asi läheb üle 100000, siis inimese jaoks kaob nagu mõõdutunne ära. Ma mõtlen, Eesti Telekomi aktsiate müük. Ja sa mõtled seda riigipoolse osa 400 naeralejate, et üllatus-üllatus, see nädal tõesti tehti see pakkumine ja, ja minu arvates see tuli kõigile väga ootamatult, kuigi kõik seda ootasid, ütleme, ma mõtlen nagu äriringkonnad ja, ja, ja ka aktsionärid ise. See on tõsi jah, et see puudutab Eestis suhteliselt väheseid inimesi, kes on aktsionäride füüsilise isikuna. Teisalt jälle ma väidan seda, et see on üks selline tehing, mida tehakse Eestis. Noh, ma ütleks, koalitsiooni lõikes üks kord koalitsiooni jooksul rohkem ei suudeta, see on ikkagi neli kuni viis miljardit, on selle hind seal hoomamatu summa. Aga noh, ütleme pragu, millega seda võrrelda, võrreldes riigieelarvega, andik, kümnendik, see on suur summa ja, ja see on sama palju kui praegune reservfondis või sellest Eesti reserviseks, nii et noh, et ta on suur summa siin. Üks koma punkt maksab 10 miljonit, kaks juba 20 miljonit ja selles mõttes ma olen nagu küll seda meelt, et riik tegi praktiliselt vist ainuõige otsuse täna või ütleme, ta ütles selgelt välja, et see pakutud hind ei sobi ja, ja ma saan täiesti aru, miks ei sobi, sest tegelikult, kui mõelda selle peale, et noh, siin võib kalkuleerida hindu kokku lüüa kuidas iganes ta pakkumine oli juba alla turuhinna, mis tegelikult Tallinna börsil oli, see on üks asi, teine asi on see, et riigi poolt vaadatuna riik saab ju dividendidelt tulumaksu. Mis on sel aastal arvestades 1,1 miljardit, väljamaksed aktsionäridele on 282 90 300 miljonit see on ju riigi poolt veel lisaraha ja mina näiteks kalkuleerisin küll väga selgelt, eks ole, turu turuhind pluss maksud. Ja kui üle selle tuleb pakkumine, okei siis ma saan aru, et see on mulle nagu riigipoolse seisukohana on kasulik alla selle, noh mis, mille mul ei ole mitte mingit mõtet müüa, ta toodab igal juhul raha väga hästi kapitaliseeritud Eesti Telekom, seal on välja maksmata kasumit kuskil üle kahe miljardi. No see oli täiesti loogiline käik ja minu arust TeliaSonera, panin ennast praegu nagu mingil määral kahvlisse, et et tal on üks väike niisugune osakond, noh, ütleme selles mõttes, et kui ta TeliaSonera, et ja Eesti Telekomi on ka börsil Ta käitub börsireeglite järgi ehk ka emaettevõte või suur kontor saab infot täpselt sel hetkel, kui sa lähed börsile, ta ei saa varem mitte midagi ei võigi välja anda. Ja nüüd, et ta peab kaaluma neid asju, et kas ta kui ta tahab konsolideerida kogu seda Baltikumi, siis mina näen seda, et ta peab selle börsilt ära tooma erinevate või erinevate meetoditega, siin on võimalus osta turult aktsiaid kokku. Aga ma ütlen seda ka saksa hakkab veel rohkem tõusma. Et see on nagu niisuguses kahvlis ja vaatame, mis ta siis peale hakkab. Tulevikus. Ma ei usu, ta teeb kohe uue pakkumise, aga aga mingeid käike tahad pead siiski ette nägema. Aga millega sa seletad, et TeliaSonera niisugust karjapoissi tahab meile teha? Et kas nad kestad tõesti nagu arvasid seda, et Eesti valitsus saab sellega nõus olla sellise pakkumisega, sest no ütleme isegi avalik arvamus, kes võib-olla jälgi otseselt neid kursse ja hindu, aga ta saab ühest asjast aru, kui talle öeldakse, müüdi alla turuhinna. Sellest saab nagu igaüks aru ja kui riik oleks sellega nüüd nõus täna, siis noh, mina ütlen, väidan seda, et see on nii-öelda tinglikult või piltlikult kirjutab enda ütleme hukkamiskäsule alla rahuliku, sellest. Seal puudub loogika juba, eks ole, ja inimesed küsivad aga selged, et oot-oot, mis hinnaga, mida nüüd müüte, miks te müüte alla turuhinna, eks. Ja, ja ma arvan, et ei ole väga häid põhjendusi valitsusel, miks ta seda teeb. Et see mulle ka natuke üllatus, ausalt öeldes, aga noh, nii nad otsustasid, nad kalkuleerisin. Neil on veel aega siin 40 päeva umbes vist teha uus pakk. No tegelikult küll veidi rohkem sellepärast et see on prospekt avaldajate ja nüüd nüüd on 42 päeva aega, nii et jah, neil on aega, aga ma millegipärast arvan, et nad ei tee seda pakkumist. Aga noh, eks eks tulevik näitab, aga minul ei ole, et nad väiksed võib olla oma osa üldse kellelegi teisele müüa. No mina ära minna siit turult. Seda ma nüüd küll Heino TeliaSonera ei lähe siit kuhugi ära, pigem ostetakse kuskilt TeliaSonera ülesse mingi odafooni või sellise sellise suure poolt, aga aga mida ma olen küll kuulnud, on see, et teatud fondid on huvitatud ostma selle hinnaga, mida TeliaSonera pakkus Eesti riigile ja teistele väikeaktsionäridele ehk tegelikult seda see hind on juba nii-öelda juba on taga ja inka teistele investoritele ja nii et selles mõttes see pakkumine tundub siiski natuke alla omahinna ja mis on veel huvitav, kui me vaatame eelsetu turuhind Tallinna börsil, siis kerkis jälle 1,4 protsenti, ta jõudis jälle üle 120 noh, ütleme inimestele võib-olla vähe ütleb, kui ta jõudis, hakkas jälle kerkima peale seda, kui pakuti selle aktsia eest 111,3 krooni ja nüüd ta on jälle üle 120. Taas kord näitab seda, et see pakkumine on läbi kukkunud. Aga kas sa näed selles valitsuse valikus mingit põhimõttelist majandusideoloogia muutust, on ju seni püüdnud valitsus pigem vabaneda oma osalusest äriettevõtetes, mitte säilitada vähemusosalusi. No siin tuleb taustaks teada seda, et, et 10.-ks maiks või 10. mail lõppeb aktsionäride lepingus Eesti valitsusele õigus blokeerida põhimõttelisi otsuseid, kõike, mis puudutab Eesti Telekomi, eks see lõpeb ära ehk teisisõnu, kõik aktsionärid muutuvad tavaaktsionäride, eks ja, ja blokeerivad, õigused kaovad ehk Eesti valitsus muutub samamoodi väikeaktsionäriks oma omaosalusega ehk küll 27 protsenti, mis on tegelikult väga suur osalus ja TeliaSonera võib väga lihtsate meetoditega osta ennast üle 50 protsendi selles selles aktsiaseltsis. Aga, aga ma ei näe nagu seda, et valitsus oleks mingit poliitikat muutnud. Küll ma arvan seda, et see väljend, mida ütles Taavi Veskimägi, ministrite, meie rahandusminister, et tema arvates on tegemist hea kaubaga, siis ma olen sellega nõus, et, et loomulikult noh, põhimõtteliselt üle ei peaks valitsus tegelema otseselt äriasjadega. Aga kui midagi müüa juba ära, siis no ütleme, ausalt müüs nagu hea hinnaga selle hinnaga, mis ikkagi on võimalik maksimum kätte saada, ei ole mõtet müüa alla omahinna. Aga siis, kas ma sain õigesti aru, et selle pakkumise taga oligi see ajal ajapiir, et et valitsus on niimoodi, et nagu tekitab Tekib uus olukord nähakse mingil määral ühe seina surutud ja nüüd võtad vastu igasuguse pakkumise. Teile saunale võib-olla arvestas sellega, et siin tekib uus situatsioon ja siis valitsuse seal nagu vähemusse ja, ja ei saa võib-olla nii palju kontrollida, aga aga noh, ütleme äriäris ikkagi 27 protsenti on nii tugev, nii tugev osalus, et sellega kontrollib väga suuri asju ja see ei ole probleeme, sinna tuleb arvestada pered. Et veel 23 protsenti või 20 200 millegagi siin, eks teiste avalike aktsionäride käes ja, ja seal on ka mõned suured fondid sees, nii et kui töötab valitsuse fondist kokku, lepivad siis telje ütleme ausalt on noh, pole midagi teha, siis käitub nii, nagu aktsionäride üldkoosolek otsustab ja seal ei saa ikkagi minna seda teerullimise meetodit kasutama, mida noh, ütleme poliitikas tihti tehakse, kui on üle 50 protsendi, mis iganes. Ei ole võimalik, aga kas riigil ei olnud selle seda raha kusagil juba arvestatud, näiteks oma on, minu arust on eelarve protsessis? Minu arust on riigi rahakotiga, praeguse saabumal ellugu liigil on raha uskumatult paljudes fondides, mina ei suuda peast neid kõiki nimetada, üks on stabilisatsioonifond, siis on meil olemas haigekassa reserv, mis on 700 miljonit kusagilt, mis on mõeldud, ma ütlen, mis, milleks on mõeldud mõeldud selleks, et ennetada teatud kriise või kriisi tagajärgi likvideerida. Sest fondist on väljamakseid tehtud üks koma millegiga miljonit. Ja see oli siis, kui oli Pärnumaal metanooli kriis, Su kõik. Ja see 700 miljonit seisaku selline kriis meid peaks siis ta, ma ei tea, ma ei tea, ma ei oska sellele vastata, ma tõesti ei oska, siis on meil olemas töötukassal ja siis on veel ma ei tea mis iganes asju. Et see raha seisab kusagil noh, ütleme noh, ma ei taha öelda lademetes, aga ta seisab ja puudub nagu arusaam, mis sellega teha. Ja selles mõttes, kui nüüd müüa teljest haarama, siis seisab veel neli miljardit muidugi kulutada lõbus ja saab targalt kulutada, praegu siis Eestil puudub otseselt majad. Kus ei ole ideid, kuhu paigutada, et sest et paigutada näiteks lihtsalt pensionitesse ei ole selles mõttes võimalik, sellepärast et see on mingisuguse noh, ütleme panen pandora laeka avamine. See on ühekordne väljamakse, aga ega sellest nagu ju paremaks ei lähe, et järgmine kord rajal ei ole. Nojah, aga pensionäride sel nädalal taas nõudsid et ikkagi ei tohi raha ära võtta nende fondist, mida sa sellest arvad, ma kujutan ette, et finaali sihukese suhteliselt liberaalse majandusinimesenajalgset senist konservatiivset Ei, ma ei kaitse, sest konservatiivset poliitikat, ma kaitsen seda põhimõtteliselt, mis on nagu otsustatud, see on teise samba loomine ja selle ülesehitus ja, ja seda ma kaitsen absoluutselt. Ma kohe-kohe kuidagi ei saa sellest taganeda, sellepärast et ma saan personalist aru võib-olla tõesti, et praegu hetkel on vähe raha ja no ilmselt ongi nii. Ega ma ei vaidlusta absoluutselt ja, ja neil on raske ja olen ka sellega nõus. Teisalt nüüd, kui võtta teisest sammast ära see raha, mis sinna praegu paigutab riik siis me loome olukorra, kus tulevastel noortel, kes sinna koguvad on sama raske. Pille lõbuseks jääbki selliseks, et. On minu küsimus, et kas me, kas Ma ei tea Maidas ohverdamiseks nimetada? Ma, ma küsiks nagu teistpidi, et kas, kas meie lastel ei võiks natuke parem olla, mina küll arvan, et võiks olla natuke parem kui minu elu, eks ole, selle nimel ma olen nõus, et no ma ei saa ise pensioni nahaalselt ei saa, eks ole veel. Aga ma olen nagu psühholoogiliselt valmis nagu andma nagu raha ära selleks, et minust parem. See on minu küsimus ja see on põhimõte, millest mina arvan, et ei või taganeda mitte mingil juhul, kusjuures see töötab ja see töötab ka mujal Euroopas. Ja, ja kui meie lapsed lähevad pensioni, siis nende no loodetavasti nende elu on tunduvalt parem, arvestades seda, et neil on riiklik pension, esimene sammas, mida praegu saavad enamik pensionäre ja ainult seda saavad pluss siis see, mis on elu jooksul kogunud. Ja see on nagu selles mõttes valitud, et sellelt nagu ära pöörata enam ei saa, sest siis me seame ohtu linnuga aastakümnetega. Ei saanudki lõpuks lehmad, Jansa noorte ütleme, noored on sõlminud lepingud sambaga, aga mis, ütleme nüüd noorte, läksime, et minge välismaale. Sõjaväe oli ühes ühes. Ühes lehes ma lugesin hiljuti sellist võrdlust, oli noh, sellesama miitingu õel oli, oli poliitiline artikkel loomulikult oli kust öeldi, et aga Soomes näiteks on pensionist oli 30000. Nojah, ega see aga Ja seesama kogumispensioni. Ja muidugi, see on väga sama aastatega ja väga mitmetest erinevatest allikatest koguneb see ei ole mitte riigipensioniosa, on seal väga väike see Kansanelaga, eks ju, see moodustab seal tühise osa. Nii et noh, seal on seesama süsteem lihtsalt loodud aastakümnetega, jaga oma ohver ohvrite hinnaga. Muidugi, et selles mõttes muidugi tasuks uisapäisa muutusi teha. Aga, aga teisest küljest muidugi on igati arusaadav, kui meil kerkib siin uusi uhkeid kaubanduskeskus ja ja nendes on üha rohkem müügile niisuguse eksklusiivseid ekspressiivseid, brändi tooteid ja üha vähem selline pensionär või keskmise sissetulekuga inimene võib endale lubada sealt midagi osta, siis see tekitab viha küll. Jah, aga mina küsiks teistpidi, kes need inimesed on, kes seal käivad. Siis olete käinud? Ütleme, see tegelikult esimene küsimus, kas siis, kui keskmine inimene kaasa osta, siis ma ütlen ausalt, et meil on väga valulik Rääkida 30-st 300-st perekonnaoja on, aga ma arvan, et me selle koha peal lõpetame selle jutu kindlasti osa kuulajaid keerab nüüd raadio kinni. Läheme poliitika kallale, kus võib-olla arvamused on rohkem jagunenud. Ma vaatan, et sul on heki kaasaseks huvitav maakonnalehtedest sellest rääkida ja see on Rapla madalana. Ehitate oma maakonnalehti loen enam-vähem enam-vähem enam-vähem järjekindlalt ja kolleege Raplal nädalasest tasub õnnitleda, nad on, nad on viimasel viimasel ajal üsna tublisid asja sisse pannud, muuseas, siin oli kuskil paar nädalat tagasi, oli selles samas nädalises oli ühe Keskerakonna liikmekirjanikust, ta käis välja idee, et erakonna põhikirja peaks panema niimoodi, et erakonna esimees saab olla mitteeluaegne vaid ainult kaks viieaastast perioodi, näiteks selline. Aga noh, see see, see artikkel, mis minul kaasas on, pikem intervjuu ametist lahti lasta. Lahku nuud. Lahkus põllumajandusminister. Kri Tiit Tammsaarega, kusjuures kui seda artiklit lugeda, siis jääb küll selline mulje, et see, mida ma siin keelevääratus on, tahtsin öelda, et oligi asi tegelikult niimoodi. Kui võtame maha kibedus koefitsiendi, mis on paratamatu siis jääb sellest artiklist tõesti mulje, et võib olla minister ei olekski nagu tagasi astunud, aga et Stenbocki majast tuli nagu selline selline soovitus tungiv. Aga tema räägib siin põhjalikumalt nendest olukorrast ma pole nii avaliku avaliku konfliktide kirjeldus, mis koalitsioonis on lugenud ikka jupp aega. Teeerrin mina näen selle taga ainult poliitilist võitlus, soovi rahvaliidule ära teha. Hunnik näiteid aku otsa, kui juhtiv partei. Ahah, küsimus, kaua koosnelsis veel kestab, ma ei tea. Kui juhtiv partei saab aru, et koosnel tähendab ikkagi ühiseid eesmärke, siis võib-olla isegi õnnestub pikemalt püsima jääda ja sellised laused resoluutselt, kui on veendunud, et rahvaliiduga ei olegi vaja suhelda. See on selline kirjeldus, näitab seda, et olukord Koosmeele koalitsioonis Kuusmer koalitsioonis on, ei ole, kuigi üks mees ei ole, kuigi me meie noh, niimoodi suurte lehtede kaudu oleme. Põhitähelepanu on opositsioonierakonnale olnud. Tegelikult selgub siit, vähemalt ma ütlen, libeduse koefitsient maha võtta, selgub, et olukord on ikka väga halb ja prognoosid Tammsaar isegi seda, et küll jah, mitte praegu koalitsioon ei lagune, aga aga kuskil paari aasta pärast, enne järgmisi riigikogu valimisi arvab ta, et see koalitsioon laguneb. Nii et see on selline ava avalik, avalike avalike asi, mida ma ei ole viimasel viimased kuhu ta ei ole küll näinud üheski eesti lehes ühegi poliitiku suust koalitsiooni. Aga ma küsin, et on seal midagi väga üllatad selles mõttes, kui me meenutame, siis eelmisel aastal oli ju päris terav kriis, kui siin ikkagi rahvaliit oli lahkumas ja, ja noh, ütleme minu jaoks. Ei, no pane, minu jaoks on see võib-olla auru väljalaskmine lihtsalt ei pane. Paneme üllataks. See mind ei üllata üldse, et keegi ütleb, et koosmeele koalitsioon No ma panen siia taha selle avalduse, mida tegid Tarts Kallase Reiljan, olles nädal-poolteist tagasi, küsitlesid esimehe valimiste valimisperioodi lõpuni ja, ja lähemalt käsikäes käsi kez vastu. No Stenbocki majast oli ka eile tore uudis just Eesti Päevalehe online'ist ehk meil on need peaministri kassil oma kodulehekülg olemas valitsuse serverisse. Huvitav, kas ta ka aeg-ajalt oma käpa jälgisime, vajutab, uuendab seda lauset seal. See jõudis Ka meieni mees siis nagu vist, võtsime toru ja helistasime ja siis selgus, et see on ikka jupp aega, see ei ole ikka. Haaksõna nüüd võiks lihtsalt ees, leiti üles häkkerid leidsid üles selle, aga see on küllaltki lõbus, lõbus, seda tasub vaadata, siis tasub vaadata. Tasu oli ilus, sellega me saame ka maailma selle kuulsaks, vähemasti lisaks see valitsus selleni, et meil on ka kiisumiisu, kes riiki natuke juhib, noh, Pehmetes ja Karvastes ta juba ammu juhib kogu protsessi. Aga räägiks nüüd ka teisest suurest probleemist erakonnamaastikul, see on Keskerakond, nüüd tuli teade eile selle kohta. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg siiski siiski jäi välja viskamata. Või kuidas seda nüüd nimetada, jäi välja viskamata Lääne-Viru piirkonnas ja nagu ma aru sain, seal ka valiti juhatus ringi, Toomas Varek enam ei kandideerinud ja on, Urmas Laht on tuntud põllumajanduse eest võitleja. Seal asemel. Kuidas te nüüd hindate, millised on võimalikud edasised arengud Keskerakonnast, sest sest ehkki see tundub olevat nagu ühe erakonnasisene probleem. Nii suure erakonna, nii suure riigikogu fraktsiooni siseelul on küllaltki tõsine mõju kogu riigi poliitikale. Mis siin nüüd edasi toimuma hakkab, kas lahkub seltskond? Või leitakse juhatuses aprilli lõpul mingi üksmeel või koosmeel? No ja vähendab selle otsused Kreitzberg visco välja, tekkis juhatus. Lääne-Viru piirkonna see juhatus, mis oli, mis oli enne eilset päeva, nad tegid selle koosoleku neljapäeval, ma ei oska öelda, kas samasugusele otsusele oleks jõudnud see juhatus, kes eile või. Ma ei oska praegu öelda, kas kuidas nende protseduurireeglid ette näevad, kas ele valib tuttuus, juhatus võib hakata seda eelmise juhatuse otsust ümber vaatama. Et siin on praegu natukene liiga palju lahtisi otsi. Et ma mingit sajaprotsendilist ennustust ei julge teha. Kreitzberg ise ju ütles eile ajakirjandus eile hommikupoolikul ajakirjanduses, et kui Keskerakonna suur juhatus, mis peaksid tulema kokku vist oli 27, kui Miller kalendrit tagusin. 27 oli vist küll kuupäev et kui see kinni Tab Tõnissoni ja Lepiksoni väljaviskamise otsused, siis tema, tema veid põgendis mõistetav, solidaarne ja lahkub. Muidugi oletatakse, et kas nad nii kaua vastu peavad, kus nad jäävad ära ootama selle 20 seitsmendat aprilli. Nii et mõtlen, päris sajaprotsendiliselt ette ennustada ei julge. Aga selge on, selge on see, et see võitlus seal pole ju sugugi põllul ja, ja ping, pinged on. Ja tõenäoliselt jäävad Leva kaua võimalik, noh, jäävad kindlalt, tähendab ja, ja võivad isegi süveneda ja kuidas ta lõpeb, seda ma ei oska praegu praegu öelda. Tegelikult kogu selles väljaviskamist ja mitte väljaviskamist raamistikus tuleb vaadata seda kui töövõime siiski lõpuks see keskerakonda seal riigikogus on, et kui lahkuvad need inimesed ja fraktsioon nagu killustab, siis tegelikult kaotab see fraktsioon oma mõjujõu absoluutselt ja noh, ütleme et vesi siis Eesti riskidega. Ega koalitsioonis koalitsiooni vestlusest opositsioon sisuliselt lakkab olemast, sest Isamaaliidu ja Mõõdukate fraktsioonil on ikka nii väikesed, et nad hääletustele erilist mõju ei oma. Kui Keskerakond hakkab hääletama, noh, mitte üksmeel ja, ja need, kes siis välja arvatakse fraktsioonist istuvad sinna aknaalusesse ritta. Aga muidugi on probleem ka selles, et Keskerakonna põhikiri näeb ette, et nad peaksid lahkuma siis riigikogust, kui nad fraktsioonist välja arvatakse. No aga siis, kui, kui ta on juba sõltumatu, siis ta võtab sõltumatu tantsu. Nii et. Ju vist minu meelest kunagi varem varemgi ja anti allkiri umbes mingisugustele kokkulepetele see ametist. Kandideerimise eel vist nad andsid kõik allkirja. See oli vist juba kunagi varem. Ka ühe varasema koosseisu ajal, aga siis öeldi. Minu meelest on Lepikson nagu otse nagu öelnud, et aga see on põhisele. Sega vastavalt. Ei, seda kindlasti, et tema ei kavatse seda mingeid põhiseadusega on see kindlasti vastuolus, sellepärast et riigikogusse valitakse ikkagi konkreetne inimene ükskõik millise nimekirja kaudu ja tema on riigikogu liige nii kaua, kuni ta süüdi ei mõisteta ja, ja riigikogu teda nagu sama arva. Berk Vaher Tartus Res Publicas. Astus Res Publicast välja ja teatas, et aga mis sest, et, et, et maa Res Publica nimekirjas kandideerides volikogus on nüüd ma olen siia sõltumatuks saadikuks samamoodi Tõnu Kauba, kes Keskerakonnast välja arvati, on Tartu sõltumatu saadik. Nosama projetseerub Toompeal. Ma ei usu, et nad ära lahku lähevad tuntult. Minu jaoks võiks see selles mõttes üllatav, et et erakonda era eraosa selgelt on nagu poliitilisi erimeelsusi. Need kanduvad väga võimsalt nagu meediasse. Aga sellest räägime kui üks pool ja see pool, keda heidetakse välja või mis iganes. Teine pool, nagu on hästi selline tagasihoidlikku, õigemini üldse mingit arvamust ei avaldanud. Noh, välja arvatud tänavest on kadrimuga, taanuaristus on Postimehes okei, ja kust ta need nagu põhjendab veidikene seda, et noh, see vastaspool just ei, ei allu demokraatia reeglitele ja ja, ja ei tahagi üldse midagi seletada ja nii edasi ja nii edasi. Mina olen selle kirjutise taga, näen küll kellegi teise kätega. Nii nagu seda tihtilugu on keskerakonnas olnud, aga aga ma siiski tahaksin nagu sellele praegusele juhatusele südamele panna, et, et Keskerakond on nüüd juba varsti 15 aastat tegutsenud ja, ja iga viie aasta tagant umbes lastakse verd. Ja ma küll ei näe mingisugust võimalust, et see ideoloogia, mida nad kannavad Eestis jõuaks kusagile, kui sellised protsessid jätkuvad. Ei no selge on see, et, et kui selles protsessid jätkuvad, siis endiselt ükskõik kuidas järgmised valimised ei kulgeks, kui nad justkui Keskerakond ei võida. Poole häält on see endiselt? Et ütleme, et no keegi ei tee need ettepanekud valitsus muuta, ma olen täiesti veendunud, sest noh, no ei ole võimalik. Tähendab tehakse ettepanek, nii, looja Savisaarele tehti, president peab seda tegema, aga põhimõtteliselt moodustatakse teine koalitsioon. Ei ole võimalik koostada ja erakonnaga, kes nagu sisemiselt selliseid kakleb ja kus tegelikult väga huvitav oli Postimehe intervjuu Liina Tõnissoniga, kus Tõnisson ikkagi ütles praktilise välja selle, et tegemist on isikukultusega. Nõus küsimusega küsimus oli, kas tegemist on isikukultusega, ta oli seal ka põhiliselt nõus, nii et et kõik otsused tehakse praktiliselt ühe või kahe inimese poolt erakonnas hoolimata sellest, mida räägivad nii pressiesindajat kui kes iganes peasekretäri. Igal juhul see tuleb sealt, nii et kuidagi demokraatias selles erakonnas minu arust on küll veidi kas hilja või veidi vara rääkida. Jah, nii ta paistab olema küljest, kui tõesti kujutada seda olukorda ette, et nüüd Peeter Kreitzberg ja Sven Mikser ja Jaanus Marrandi lahkuvad, kellel on siis kas riigikogu komisjonide esimehe kohad, mis jäävad ju kehtima veel tükiks ajaks ja Kreitzbergi aastaks, jääb ta, eksju riigikogu aseesimehe kohale siis komisjonilt. Saaksite esimehed muidugi välja vahetada, aga seal see eeldab seda, et Keskerakond näiteks Tagoogu praeguse koalitsiooniga ja vahetevahel taks Marrandi põllumajanduskomisjoni ja Mikseri riigikaitsekomisjoni esimehe kohalt välja. Selles ma kahtlen, küll koalitsioon selle peale läheb. See, see on. No igatahes, meil on siin ka esmaspäeval stuudios Liina Tõnisson argipäeva saates, siis kuulame natukene tema mõtteid oma tuleviku kohta. Tema tohib olla ka europarlamenti, enam ei kandideeri ja tema tohib olla jah, maikuust alates on jah, Europarlamendikandidaatidel niisugune väike garantii, kuigi kuigi see minu jaoks oli tegelikult tolli Kes nagu suure küsimärgi, kui need sisevalimised võitnud noh, ütleme mässajate pool või ükskõik, kuidas Dresbergem, teised teated teatasid, Nad ei saa olla ühes nimekirjas see anda ja koguda hääli vilja, Savisaare Lengile ja nii edasi ja nii edasi, siis oma lahkumisega natukest annavad nendele hääleta. Tegelikult selle, see see oli, minu jaoks on üks nõrk, nõrk, nõrk koht, nende. Ennast enese taanduse tegid. Ja muidugi see, mis on olnud nende puhul hinnatavad noh, nagu see seltskond, kes nagu valitsusse kuulus, on just koondunud selle selle opositsiooni ridadesse, et siis ma kujutan ette, et Keskerakonna paljud lihtliikmed ütlevad, et näed nad selle pärast, nüüd protestivad, et nad on ilma jäänud nendest kohtadest, mis neile on Edgar andnud. Ma arvan, ei, tuletage meelde tegelikult, kus lõhe ikkagi jooksis, jooksis väga selgelt läbi sellest, kui teatud osa või valitsuse liikmed olid nagu Euroopa liidu poolt poolt ja ja teatud osa eesotsas, eks Edgar savisaarega oli noh, ütleme ei saanudki täpselt aru, väga pikka aega, kas poolt või vastu ehk mängiti. Kõige vastu aga seaduse välja, jah, aga sealt jooksis kohe lõhe läbi ja see on siiamaani säilinud, sest see on ideoloogiline küsimus, seesama lõhe, mida eelmise suvel Tartu kongressi kanti niimoodi puu suur kala kuju ja, ja. Sain siiamaani, et seal ei ole kompromiss, enam ei ole olnud, kokkulepped enam ei olnud ja suhtlemine ilmselt selle kahe poole vahel peale seda lihtsalt. Katkenud, ja mis mind paneb imestama just tänases sellesamas Kadri Musta artiklis, et ta nagu põhjendab umbes seda lõhet sellega, et on täiesti loomulik, et ka igas Euroopa Liiduga ühinemas riigis on oma euroskeptikud, kes ei ole nõus. Aga miks siis ei oldud siis euroskeptikud ei oldud ja selgelt euroskeptiline jõudnud lihaga kala ei oldud liha ega kala, oleks lõhe, nagu öeldakse, öeldud, et see lõhe on ikkagi ja ja me ei lähe sinna Euroopa liitu, siis võib-olla oleks Keskerakond saavutanud suurema toetuse ja võib-olla oleks rahvahääletus läbi. Mul on näiteks, et me võiksime praegu vastu küsida siis Edgar Savisaare tiivalt, et miks siis jäädi niisugusele ebalevale positsioonile, on ju rahvahääletuse läbikukkunud, seda ma. Seda ma ei usu. Koht oli olemas, miks sellest lõhest nii palju räägiti, kõhkle? See? Siin, ma olen, muuseas, seal sellega. Et et isegi siis, kui Keskerakond oleks täielikult hakanud eurovastast propagandat tegema enne rahvahääletust, ma kahtlen, kas oleks oleks tulemuse teistsuguseks teinud. Aga olukord on niisugune, nagu ta on, ootame-vaatame, meil on aega. Seda protsessi meie seda ei mõjuta, meie ainult jälgime ja ja loodame tulemusena siiski sellist lahendust, mis maksimaalselt demokraatlike, kus ikkagi mõistuse hääl võidaks, ütleme niimoodi. Tänases saates olid Vallo Toomet Eesti päevalehest, Heikki Talving BNS-ist ja saatejuht Mart Ummelas, järgmisel nädalal on siia stuudiosse oodata uut seltskonda ja kindlasti suure huviga kõik jälgivad Sulev Valner esinemist, aga miks sellest me siinkohal vaikne, nojah, ta saab sinu ülemuseks, ütlen mina, sest mina, mina võin. Ma ei tahaks seda nii nimetada, mina olen välisautor, minul ülemused on hoopis teises kohas. Nimetame siis ta saab minu koostööpartneriks selles loodetavasti ja loodetavasti ta peab ka vajalikuks saadet Rahva teenrid siiski jätkata. Kuulmiseni.