Täna sina, homme, mina, las nukkab see kell õnne pole jooma, saatus neab. Laulab kaardimängus, hetkelise edu saavutanud Hermann Cesar pab end olevat teada saanud kolme kaardi saladuse. Jah, just nimelt kolm kaarti, kolm kaarti, kolm kaarti. See sõnadepaar täidab mitte ainult lavalaudu, vaid ka saalitäit publikut padaemanda etendusel. Üle 47 aasta etendub täna õhtul rahvusooperis Estonia laval taas Pjotr Tšaikovski ooper Padaemand mille toob lavale triumviraat Aarne Mikk, Eri Klas, Eldur Renter. Mikule ja klassile esimest korda puutuda kokku selle ooperiga. Eldon Renter oli aga ka 1957. aastal Aleksander viinerilavastuse kujundajaks. Kostüümide kavandite autoriks oli siis Natalie Mei ja dirigendiks Kirill Raudsepp. Mul on olnud õnn seda lavastust näha ning ka tänaseni mäletada. Istudes aga nüüd vastse uus lavastuse peaproovis valdas mind hetkest, mil eetri lahti läks. Kummaline tunne. Silme ees avanes selge pilt 19. sajandi lõpukümnendil Peterburi suveaiast. Just sellist laia, elegantse käega tehtud lavakujundust olin ma juba tükk aega igatsenud teatrilavalt näha. Alles hiljem adusin, et kõik see, millega Eldur rent korter oli suutnud rahvusooperilava täita oli ääretult napp, aga väga kõnekas ja teatraalselt kaunis. Lühidalt öeldes tarenterlikult särav ja mõjus. Eri Klas ja Arne Mikk, kellele tänane esietendus on ka juubelisünnipäevaetenduseks on koos töötanud üle nelja aastakümne. Nemad olid need mehed, kes omal ajal viisid Estonia ooperinõukogude liidu piirest välja Rootsis, Stockholmi ja Prantsusmaale Pariisi. Kes on koos teinud siis, kui teatris oli tugev oma solistide valik, palju meelde jäänud lavastusi. Nüüd on nad toonud Estoniasse hulga häid külalissoliste. Aleksandr Antonenko ja Oleg Orlov nimed on meile varasematest külalisesinemistest Verdi Putšiini ooperites teada. Koos nendega laulavad Hermanni rolliga Vadim Saplitzney ja meie Vello Jürna. Kõikidele on käesolev lavastus esmane kokkupuude padaemandaga, nii nagu nad ja kure mile Pille lillele ja lätlanna Inessa kalantelegi. Liisa roll Inessa kalante, kes juba 13 aastat elab ja töötab Saksamaal, on ammu tahtnud laulda-Liisat, aga on ikka seda mingil põhjusel edasi lükanud. Nüüd kohtus ta Amsterdamis eriklassiga, kes öelnud talle, et lauljatar peaks tulema Estoniasse Liisat laulma. Seekord ei lasknud Inessa kalante seda endale kaks korda öelda. Teda kuulates vaadates tekib tunne, et Tšaikovski on Liisa rolli just temale kirjutanud. Ja on veel midagi, millest ei saa pada emandast rääkides vaikides mööda minna. See on Krimmeerijate TÖÖ. See, millise Krimmi on nad teinud. Riina Irennele on vapustav. Nooruslikkusest pakatavast lauljannast on tehtud raugastunud kra vinna. Padaemand kes hoiab kiivalt kolme kaardi saladust. Nagu teistelegi, on karina Airennele esimene kord laulda krahvinna partiid. Kui mulle see osa nagu pakuti või, või anti, ma ei oleks osanud küll arvata, et sellest kujuneb nii vaheldusrikast ja nii ütleme selline muutulist mäek, et ma pean ütlema, et ega väga suure osa teavet siin ära tegema krimineerinud ja kostümmeerijad. Ja mina pean väidetavalt lihtsalt laada öelda, et ja ma pean ütlema, et mida rohkem ma seda nüüd teen, seda rohkem hakkab mulle huvi pakkuma ja, ja väga-väga-väga süveneda sellesse osasse ja ma olen väga õnnelik, et ma saan. Jeletski tagasihoidlik osa on Aare saali ja Rauno Elby laulda Rauno Ilp, kelle 12 aastat tagasi tõi Estoniasse. Aarne Mikk ütles ise, et see pisike roll on tema jaoks üks nõudlikumaid, mida tal on kunagi tulnud teha. Ta ei ole mahukas rolle aga ta on väga nõudlik, Nathan, nõudlik, suure ulatuse poolest. Suure diapasooni poolest. Võib olla siiski ka natukene tonti enda sees, sellepärast et jalats kellal laulda. Maria. Ja natukene mõni ansambel ka peale selle, aga aga see on üks kuulsamaid aariaid, mida üldse mina vähemalt selle aja jooksul, mis ma selle asjaga tegelevale kuulad. Et võib-olla on hoopis see, mis seab teatud sellised nõudmised eta mulle. Kas teil on olnud varemgi Estonias juhuste selle kolmikud Reombiraadi, Aarne Mikk, Eri Klas, Eldon Renter lavastustes mängida? Ja kindlasti kõige esimene lugu oligi soli Verdi ooper kuningas päevaks see oli küll põgusalt räppar baaris, oli vist hoo Jakese siis ta kadus unustuste rüppe, aga aga see oli selline töö, esimene töö. Kolmikuga koostööd teha. See on nagu kindel vundament, mille peale saab ehitama hakata vundament, mis ei kao iial jälginud ma arvan, et seda on aeg näidanud, et see ei kao mitte kuskile. Tšaikovski kirjutas oma ooperi 1890. aastal Firenzes 44 päevaga. Lavastamine nii kiiresti läinud nagu ikka, rahvusvaheliste koosseisude puhul tuleb ette niipidi ka seekord keegi vahepeal ja käima siis läks teine oma koduteatrisse Riiga laulma. Proovida ka toimusid. Ja valmis on saanud lavastus, mille iseloomustamiseks võiks laheneda täitšekovskilt endalt sõnad, mida kirjutas ooperit lõpetades oma vennale, modest tšenkovskile, kes muide on ooperi libretistil. Tšaikovski kirjutas. Ma olen täiesti kindel, et padaemand on hea ja just väga originaalne. Mitte ainult muusikalises mõttes, vaid tervikuna. Öelge palun, Aarne Mikk, kas Teil on olemas mingi register, endal? Mitmes ooperilavastus see veel on? Ega ma ju nii palju ei ole neid teinud, sest ma ja hakkasin võrreldes paljude teistega hiljem peale ma. Aga ma olen selleks hetkeks nüüd 35 aastat tegelenud lavastamisega, eelmised asjad kõik maha arvates. Eks ta kuskil seal ikkagi koos Muusikaakadeemia asjadega üle 40 peaks nüüd olema, aga see ei ole nii palju. Kas padaemand kuulu teie lemmikooperite või unistuste ooperite hulka, mida te olete ikka tahtnud lavastada? Mõnes mõttes küll vaatasime ajakirja teater, muusika, kino kus ma 20 aastat tagasi ühe intervjuu andsin ja see lõpebki, et kunagi tahaks teha pada emandad. Seal oli ka kirjas riigi õpitaja ja Estonias revanš on, need on nagu tehtud selles majas. Nii et nüüd tuli järg padaemanda käte. Tegelikult 20 100 aastat tagasi peaaegu 85 86 oli ka üks selline projekt olemas, et me teeksin eriklass ja mina, Hendrik Krumm oleks Hermanit laulnud. Aga siis tuli jälle remonte mingid asjad vahele ära. Ja kuskil seal 80.-te lõpus või kui me käisime selle porissiga Moskvas ja ma siis hiljem käisin seal Buenos Aireses, selle ei ole antud tegemas, siis oli üks niisugune ootamatu küsimus, et järsku ma võiksin seda teha lõuna Aafrikas. CAS tohutult naerma, aga siis Nõukogude Liit lagunes ära ja sellest ei tulnud midagi välja. Nii et nüüd ikkagi on võib-olla veetselt kolmandal katsel esimest korda. Kõnealune lavastus on padaemanda kuues versioon Estonias varemon Tšaikovski ooperit Padaemand lavastatud 1926. 34. 40. 46. ja 1957. aastal. Täna esietenduvas padaemandat mängitakse sel hooajal veel kolmel korral. Loodame, et järgmisel hooajal mängukordade arv kümneid kordi suurem.