Siin Euroopa tere õhtust. Eetris on saade sarjast, kus kõneleme pühapäeva õhtuti Vikkerraadiokuulajaga Eesti ja Euroopa Liidu suhetest. Stuudios on toimetaja Reet Valing. Jätkan eelmisel pühapäeval alustatud ja lasen kõneleda inimestel sellest, mida nad arvavad elust siin Eestis loetud päevadel enne liitumist Euroopa Liiduga. Täna kuus päeva enne liitumist laseme kõneleda kahe Eesti väikelinna ja ühe keskmise Eesti vallajuhtidel. Lahtiseletatult siis esimene lindistus on tehtud tapal, kus jutuajamises osalevad Tapa linnapea ja Lehtse vallavolikogu esimees. Ja teine jutt on Türi linnapeaga. Mis teid Toomas Gauck vere selle juures kõige rohkem erutab, kui öeldakse sõnaomavalitsuste tulevik Eestis kas te vaatate sellele, kui lihtkodanik või kui Lehtse vallavolikogu esimees? Eks ma püüan ennast viia alati lihtkodanikupositsiooni, aga kas see alati õnnestub, ega ma seda täpselt ei tea. Ja nüüd nagu küsimuse esimesele poolele, et et jah, see teeb selles osas murelikuks, et me oleme liitumas Ühe suure organisatsiooniga nagu Euroopa liit, millel on oma kultuur, omad väärtused ja meie peaksime lõpuks saama siis ka pihta sellele kõigele, mis seal toimub ja praegu on nagu mureküsimus, et kas me ikka selleks nüüd oleme valmis. Kas oleme valmis Tapa linnapea Kuno Rooba? Ma usun, et Eesti omavalitsused on, on kindlasti valmis sellepärast et omavalitsused on suutnud taasiseseisvunud perioodi jooksul kohaliku elu ikkagi korraldada ja ja minul on ausalt öelda väga raske kuulata teatud valitsuse ministrite seisuga, et omavalitsuste juhid on viinud omavalitsused pankroti äärele. Maade ja kinnistutega toimub hangeldamine hetkel küll teist meelt, et kui ongi olnud üksikuid juhuseid, siis ei saa panna seda ühist nimetajat, et omavalitsused on haldussuutmatud ja ei suuda ise oma asju korraldada, seda kõikide omavalitsuste peale. Samal ajal võib mees olete kuulajal, kes tunneb huvi selle teema vastu tekkida tunne, et terve Eesti riik on haldussuutmatu või et riiki ei eksisteeri, sest kui me võtame kas või seda, et 15-l maakonnal on ainult neli maavanemat, ülejäänud 11 on kohusetäitjat, kas seegi ei ole märk sellest, et kui midagi hakkab imelikuks minema, siis ta läheb peast? Nojah, eks ta mingi mingi märk on, kuigi ega protsess on keeruline ja loodame, et nüüd lähemal ajal see asi ka saab. Lahenduse. Toomas Kaukvere te viitasite Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Kas see tähtaeg esimene mai 2004 võiks kunstlikult või võõra väe toel nagu kiirendada seda, mis juba viimased viis kuus aastat Eestis kõneaineks on olnud, see valdade ja omavalitsus? Ühinemine protsess ju ei ole kunstlik, protsess on loomulik, järelikult see kiirendamine tuleb ka nii-öelda loomulikult noh, ma pean loomulikkuse all silmas seda, et et Eesti rahvas on referendumil oma valiku teinud ja ju see nii läheb. Nagu ta läheb. Aga Tapa linn, mis siin plaanis on seoses selle ühinemisega? Ümbruskonna valdadega ühinemisega on, on tegelikult plaane peetud juba aastaid ja viimase pooleteist aasta jooksul on need plaanid võtnud konkreetsema näo selles osas, et tegutsetakse välja töötatud tegevusmudeli alusel, et järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste aegu ehk siis 16. oktoobril 2005 valitakse juba ühiselt ühes uues omavalitsuses kuhu siis kuuluksid praegune Tapa linn, Lehtse vald, saksi vald ja Kadrina vallast, Ridaküla. Me tegutseme selle nimel, et kõik see nii läheks. Aga kindlasti on, on ka siin teatud pidurdavaid asjaolusid ja minu nägemuses täna aktuaalne olen vabariigi valitsuse eelnõu on tulnud äärmiselt hilja välja ja ei tekita praegust omavalitsustes kindlust, et selle protsessi lõppeesmärgi nimel jõuliselt tegutseda. Kuna ettevalmistusperiood on jäänud niivõrd lühikeseks. Sisuliselt peab omavalitsustel olema aastavahetuseks 2004 2005 kogu dokumentatsioon maavanematele esitamiseks valmis. Aga soodustav eelnõu on alles aprilli keskpaigas menetlemises. See näitab, et midagi midagi on paigast ära. Need on jutud dokumentidest, aga räägime nüüd inimestest, keda see asi tegelikult hakkab väga oluliselt puudutama. Teie olete Lehtse vallavolikogu esimees. Kui palju Lehtse valla inimesed on huvitatud sellest ühinemise temaatikast? Ma ei arva, et inimesed peaksid hommikul tõusma ja õhtul magama heitma selle mõttega, et kas on paslik ühineda nende või teistega. Aga mingil moel see ju kõneks siiski tuleb. Raske on nüüd päris täpselt öelda, et kui palju, aga kindlasti, kui nüüd midagi uut jälle selgub või tulevad uued õigusaktid välja, siis, siis jälle see huvi nagu kerkib ja Lehtse vallas on selles mõttes iseloomulik, et seal on kaks kogukonda, mis teeb selle protsessi iseenesest veel keerulisemaks. Ja need kogukonnad on siis erineva ühinemise pooldajad, sest Eestis pidi ikka nii olema, et õiget asja ei saa, kui ei ole, vähemalt kahte võistlevad poolt. Ütleme niimoodi, et, et on variatsioone, on valikuid ja. Ja see on veel diplomaatilisemalt öeldud, aga kuidas Tapa linnas on? Jah, Tapa linn on nagu see süda või see piirkond, mille ümber koondatakse, aga kindlasti hakkavad kogu selle protsessi käigus ka Tapa linna elanikud esitama aga sellel linnavõimule küsimus, et mida nemad siis võidavad. Ja ma usun, et nii volikogu kui täitevvõimu poolt oleks äärmiselt lühinägelik hakata rääkima märksõnadega haldussuutlikkus, suurem eelarve maht, projektide teostamise võime, et olgem ausad, tavakodaniku ikkagi ikkagi see tänasel hetkel väga ei huvita, pigem huvitab teda see mismoodi on tulevikus korraldatud koolivõrku, õhu hakkab tema laps kooli käima, kust kohast saab ta kätte sotsiaaltoetuse ja palju niuksed igapäevaelus puudutavaid küsimusi ja Tapa linna koha pealt on selles suhtes loomulikult raske vastata, et tegelikult on valdav osa nendest asjadest täna tapal linnas. Et Tapa linnakodanik võib öelda, et miks meil neid naabreid siis vajan. Aga miks on Tapa linnal vaja lihtsalt või õigupoolest küsime siis Toomas Kaugveri käest, miks leht seal on vaja tapat. No ma arvan, et üks osa nüüd sellest eesmärgist üldises mõttes on küll nagu põhjendatud ja põhjendatud on just selles osas, et väikses vallas on see haldussuutlikkuse Tase kindlasti probleemiks, ehk siis jällegi, kui me hakkame rääkima nüüd Euroopa Liidust ja siis tõukefondidest ja seal liikuvatest mängurahadest, siis kõikide nende projektide kirjutan minagi, et et tõenäoliselt väikses vallas saada vastava alakaadrit ja seda palgal hoida on küllaltki keeruline. Tuli uuesti see sõna paar Euroopa Liit ja sellega ma tahaksin ka keskustelu teiega, Kuno Rooba ja Tomas Kaukver lõpetada ka enne veel küsinud seda, et kus kohas hakkavad alates esimesest maist lehvima Euroopa Liidu lipud nii tapal kui ka Lehtse vallavolikogu ees. Kas lipumasti koht on juba kindlaks määratud? Ja Tapa linnas on lipumasti koht olemas, seal keskväljakul ja Libki on tellitud nii et kõikide plaanide kohaselt, esimesel mail pidulikku laulu saatel heisatakse sinna nii meie rahvuslipp, sinimustvalge kui Euroopa Liidu lipp. Ja Lehtse vallas. Ma julgen loota, et vähemalt vallavalitsuse hoone on kindlasti see koht, kuhu siis ka Euroopa Liidu lipp sellel ajal heisatakse. Esimest maid loetakse tavaliselt päris kevade keskpunktiks ja esimesel mail astub Eesti Euroopa liitu. Ja see on üks ilus kevadine päev, aga Eestil on kevadega omad asjad ajada sellepärast et Eestil on aastaid juba olemas oma kevadine pealinn ja selleks on Türi linn. Ei ole midagi loogilisemalt ja loomulikumat kui see, et me esimese mai puhul võtame intervjuu Eesti kevadpealinna linnapea Kaia iva käest. Tavaliselt küsitakse, et mis tunne on, et, et tegelikult võiks siis küsida, et missuguseid tundeid. Teil ei ole seoses esimese maiga 2004. Ma usun, et mul ei ole kurbi tundeid, mul ei ole toredaid tundeid, mul ei ole halbu tundeid ja ma usun, et kõik need teised, mis sealt üle jäävad, need võiksidki olla kas vähemal või suuremal määral. Räägitakse seda, et Eestis olla liiga palju pealinnu, et nüüd on meil ka Räpina metsapealinn. Üks linn tahab nalja poolest saada ka sügispealinnaks. Kuidas tekivad pealinna rolliga, olete hakkama saanud? No meil on ka sel aastal tegelikult juubeliaasta neli korda oleme olnud ja praegusel hetkel viies pealinna aasta meil käes. Ma arvan küll, et see on meile endale selline meeldiv aeg olnud. Mõnes mõttes ka tore mäng olnud. Ja kui me sel ajal suudame ennast mobiliseerida enda linnarahvale ümberkaudsetele inimestele pakkuda huvitavat tegevust avaldama Ajal kui üle Eesti türist, kui kaunist kevade linnast lillelaadalinnast kenade aedade linnast rohkem rääkida, siis ma usun, et see on päris kena kuulda kõigil teada, rohkem saada, miks siis mitte kanda ka sellist kena tiitlit nagu meil on. Mida Türil on plaanis teha esimesel mail, kui Eesti on Euroopa Liidu liige. Need plaanid on meil veel sellisel kujul, et paberi peal nad veel ei ole, aga meie jaoks on ta ikkagi ka samm avaramasse maailma ja, ja natukene sellise haarava pilguga loodame vaadata nii enda linna, oma ümbruskonna kui ka terve Eesti peale. Nii et sealt kasvab edasi välja ka see meie tegevus sel puhul. Öeldakse nõndamoodi, et Eestis elab suur hulk tublisid inimesi mitte suurlinnades just, vaid just väikelinnades ja alevikes. Et seal kohtame tõelist eesti vaimu ja vaimsust. Me teame, et Türi on saavutanud selle väga tubli tööga koduaedade ja aianduse edendamisel ja, ja olles oma suure naabri Paide külje all siiski väga visa hingega väikelinn ja, ja seistes tõsiselt oma eneseväärikuse ja eneseväärikuse nimel, kuidas teil seal konkurentide kõrval elu siis läheb, nii nagu väikesel Eestil suures Euroopa liidus? Ma ei saaks kurta, sest ma usun, et konkurendid oleme me üle Eesti ilmselt ühel või teisel moel kõikam nii kahes maakonnas, tõepoolest, kui seal on rohkem kui üks linn, siis seal kindlasti konkurentsi leiategi, et tõepoolest meie vahemaalapp 14 kilomeetrit. Aga meil on ka teisi tähtsaid sündmusi ja protsesse, nimelt me räägime praegu ju läbi oma ümberkaudsete valdadega ühinemise osas. Ja mis siin ütelda, lehest oli lugeda paide ütles, et kuna Lõuna-Järvamaa ja Türi ümbrus koondub, saab tugevamaks, siis peavad nemad hakkama tõsisemalt mõtlema, et mitte meile jääda, nii et eks selline väike sõbralik konkurents on ikka igapäevane asi ka, missuguseid väljakutseid. Võimaldab Eesti Euroopa liidus olemine niisugusele väikelinnale nagu Türi on. Ma usun ikka, et tegelikult nii nagu austudes Euroopa liitu Me üldine pilt peaks minema avaramaks. Nii peaksime oma linna ja lähivaldade elus ka võtma seda natukene avarama pilguga. Meil on Euroopa riikides häid kontakte maikuus olemas astumas ka Euroopa Liidu väikelinnade ühenduse liikmeks, kus igas riigis saabki olla üks ainukene linn, seal liige ja Türi on see üks linnadest, kuidas teil see õnnestus jälle headele sõpradele täna, nii nagu ütlesin, meil on mitmes erinevas riigis Häide sõprom, Ühed, varasemad kontaktid ja sõpruslinnadest on meil korkila linn Soomes. Ja kuna Nad olid ise tuusleid, siis on siis see väikelinnade ühendus Euroopa liidus selle liide, siis nemad andsid meile hääd soovituskirjad ja pakkusid välja nii, et tõepoolest, kui tavapäraselt riikides korraldatakse konkursse selle linna leidmiseks, siis tänu nii headele soovitustele meie ka sellisele Nende jaoks sobivale esitlusele ja tutvustamisele meie linnaparameetrid sobisid, nii me siis sinna sattuma ja me oleme käinud siin juba paaril aastal vaatlejaliikmena ja see töö on päris huvitav, mida nad teevad. Ja eks sarnaseid kontakte meil teisigi, nii et tegelikult kõik see töö ikka peab ainult avarduma ja, ja ma usun, et see toob meile kindlalt kasu. Aga nüüd on nõndamoodi, et üks väike linn Eesti mõttes siis me kujutame ette, et see oletagem on Türi mõõtmetes. Aga üks väike linn, Euroopa mõttes võiks olla ka näiteks Tallinn, mis on Euroopa jaoks Väikelinna parameetrit, millele Türi näiteks väga hästi vastas, et selles väikelinnade ühenduses olete nüüd alates maist. Kuust noh, jah, eks Euroopa mõõtmed on lihtsalt, need vahemaad on väga suured suurest väikseni keskmiseni, aga nemad on ise ja enda parameetrid nii paika pannud, et et kuni 10000 elanikuna võiks olla just nimelt selline väga mõistlik linna suurus ja meie praegu natuke alla 7000 elanikuga oleme laagi paslikus mõõdus, nii et nemad ei arva sugugi väike linnaksitiividkenud tuhandetega sadat tuhandet, vaid pigem selline 10 ümbruses olev arv. Ja mis veel on oluline, sealne ühendusse kuulub nii väga vanasid kui ka nooremaid linnud, aga see, mida seal tehakse, millised väärtused seal on, kuidas ajaloost hoolitakse, millele tähelepanu pööratakse, kas tahetakse arendada enda linna ja muidugi väga tähtis töö, see, mida tehakse noortega lastega, sest ka need ühisprojektid, mis Väikelinnade ühenduses tehakse, on väga paljud seotud just nimelt noorteprojektidega laste tööga, noorsootööga ikka selle, meie tulevikuga tehakse nendes asjades. Kõigepealt, mis Türi linnas on kindlalt see, et tagatud on väga hea haridusvõrk, see tähendab, et igal tasemel on ta olemas alates lasteaiast kuni selleni välja, et meil on juba lausa Tartu Ülikooli Türi kolledž meie linnas tööl. Ja lisaks sellele siis kõik see töö, mida tehakse huviharidusele noorsoovallas, ma usun, et Türi muusikakooli on üks, võiks öelda vabariigi parimaid muusikakoolidest ja need tööd ja tulemit, mis neil on, on tegelikult suurepärased. Ja lisaks sellele siis ülejäänud töö on selline projektipõhine noorsootöö, ma mõtlen ja, ja selles osas on viimastel aastatel hulga edasiminekut, sest kõik see, mida tavapäraselt teatakse koolihariduse osast huviringid, mitmesugused klubid, see lõik on Türile omane ja seda tehakse nii, nagu ma usun, et kui paljudes teistes kohtades Hästi, ja ka vanemad inimesed, kes enam koolis ei käi, kellel haridus juba käes on, mis neile pakute selles Euroopa väljakutsete ajastu? Oleneb jälle kellestki nüüd praegusel hetkel rääkida, aga tööinimene ja ütleme, töö eas inimene paljuski mõtleb ikka sellele, kuidas ennast ja enda peret toita, katta, harida ja talle tegevust pakkuda. Et siin on need kontaktid ettevõtluse vallas, aga samal ajal ka vaba aja veetmise huvitegevuse vallas. Ja las need ettevõtluskontaktid on just need, mis meid arusaadaval põhjusel väga huvitavad ja ja mille osas. On erinevaid kokkuleppeid praegusel hetkel juba olemas, kuidas üht või teistpidi selle tööga edasi minna. Sest mis puutub nüüd eakamat elanikkonda, meie pensionär räsis nende kontaktide ausalt öelda praegugi üsna tõhusad ja sellist vastastikku külas käimist, üksteiselt õppimist ja ma julgen ka väita, et Euroopa riikide innustumist meie käsitööst meie eakate tegevusest, seda on meil üsna palju. Kaia iva viitasite ettevõtlusele ja ma tahan teid siinkohal tsiteerida, nimelt avades Türil ühte kohalikku ettevõtlusmessi, olete te öelnud kuldsed sõnad, et ettevõtlusele tugineb tegelikult kogu kohalik omavalitsus ja tema hea käekäik. Kuidas Türil ettevõtjatel elada on? Ma küsin seda muidugi linnapea käest, kellel on oma positsioon asja suhtes. Et võib-olla, kui ma küsiksin seda ettevõtja käest, siis ta räägiks teist juttu, aga no ma kuulan siiski ära, mida linna peal on selle kohta öelda. Ega mina väga täpselt ei oska öelda, kuidas on ühel või teisel ettevõtjal eraldi olla. Me oleme proovinud sellest saada selgust rohkem just sellel eesmärgil, et teada, mida omavalitsus võiks ettevõtja eluolu parandamiseks Te võtta, sest tegelikult siin on suhteliselt piiritletud ju need võimalused. Ja sellepärast oleme me viimastel aegadel võtnud kokku erinevaid ettevõtjate rühmi, et nendega sellist koostöö osa tõhustada. Aga seesama ettevõtluse mess, mis meil toimus teisel aprillil, oli esimene suurem ettevõtmine pealkirja all toodetud kevadpealinnas Türil. Kui me eelmisel aastal võtsime kasutusele sellise toote etiketi esialgu võib-olla väikese kahe lausega, et mis sellest tuleb ja kuidas saab, toote etikett tutvustab natuke Türitsele asukohta võõrkeeltes samuti. Ja mina julgen väita, et meie ettevõtjad on selle hästi omaks nüüd samanimeline mess. Me tahtsimegi näidata seda, mida Türil tehakse. See, milliselt kaubandusettevõtted on, seda me võime igapäevaselt ju linnapildis näha. Aga see, mis on see, mis valmib, kuhu seda viiakse, kuhu turustatakse, paljud tooted on ju need, mis ja üldse koha peale. Niiet Ühest küljest saame ise rohkem teada, ettevõtjad saavad üksteisest rohkem teada ja lootsin ja loodan ka edaspidi sellisest ettevõtmisest seda, et meie noored näevad rohkem seda tööd, mida teha, tehakse seal vabriku seinte vahel. Et nad teaksid, et ei ole ainult müügimehe amet, ei ole ainult see, mis kusagilt väljastpoolt paistab, vaid on väga palju sellist tööd tehastes ettevõtetes, millel on suurepärane, tulen, millega me saame uut toodangut luua, uut väärtust luua. Et nad oskaksid sellele mõelda oma elukutsevalikus. Ja sellepärast mina loodan, et meie ettevõtjal on Türi linnas ellades selline tunne, Türi linn on talle asjalikuks partneriks. Mis kell te esimesel mail Türil eeskätt Euroopa Liidu lippu, Eesti lipu ja Türi lipu kõrvale? Sellele kellaajale veel tuleb panna punkti ja selgus, sest see sõltub paarist muust asjasse tähendab nendes kollektiivist, kes meil seda kaunistavad. Nii et kellaaja koha pealt räägime veel läbi. Aga lipuvarda koht on juba kindlaks määratud. Lipuvardaid on meil piisavalt ja, ja sinna jätkub nii lippu kui ka lipuvarrast. Ja kevadpealinnana on teil mingisugune oma oma kevadine taim ka sümboltaimena või, või on Türi saanud hakkama sellega, et kõik kõik need taimed, mis Eestis päikese ja sooja ja mõjul kenasti kasvama hakkavad, on ka Türi linna sümbolid või on teil oma sümbol olemas ka kevadpealinnaks? Tegelikult on meil ka sellele küsimusele mitu vastust. Türi koduaiad on tuntud oma liigirohkusega, nii et kui meil käivad naaberriikidest aiandusseltsid vaatamas, siis just nimelt sellepärast, et meil on aedades säilinud liigirohkus, mis võib-olla Euroopa aedades enam nii levinud ei ole. Samas on elulõng olnud see, mis on olnud Türi aiandusseltsil sümboliks ja mida on kasutatud ka meie koduaedade tunnustamise märgil. Ja tegelikult on Türi linnale veel üks taim üks õis, mis tegelikult ei olegi päris lill, aga seal õunapuu õis, nii et meie vapil on õunapuuoks ja puhkeõunapuu õis võiks olla kaatori linna sümboliks. No näpud hakkavad õige pea õitsema natukene veel umbes kuu aega ja Türi on õites. Jah, ka väikesi õisi on praegu aga nende õunapuu õitega, pisut peame ootama, aga esimesed kevadõied on juba praegugi näha. Ja õunapuud hakkavad õitsema siis, kui Türi on Euroopa liidus. Täpselt nii, aga õnneks koos kõigi teistega meil eestimaal. Kohtumiseni nädala pärast siis on Eesti ja veel üheksa riiki juba Euroopa liidus, ent päike tõuseb ja läheb looja nagu ikka ja tõsi on ka see, et meie saade on eetris ikka samal ajal, kinnitab saatesarja toimetaja Reet Valing.