Plaani põgenik. Plaadi põgenik. Plaadi põgenik jätkab, loksuvad siin lootsikus kahekesti täna koos saatekülaline Lauri Kaare ja on saatejuhiks täna Maian Kärmas ja ei pääse me loomulikult ega ümber ei filmijuttudest ega loomulikult ka muusikajuttudest ja ja teised saatetunni alustuseks jälle hakkame silmi juhtuge pihta ja sellepärast, et päris huvitav oleks kuulda sinu suust. Kas üldse on filme, mis sind enam üllatavad, sellepärast et kui võtta vähemalt kommertsfilme nii-öelda siis kõik need mudelid, need stsenaariumi variandid on juba tegelikult paljuski läbi nämmutatud, et kas miski veel suudab sind üllatada. Aga tegelikult suudab küll, sellepärast, et noh need, palju neid põhilises esid, on 12 väidetavasti, et et kõiki neid lugusid, Me oleme kuulnud. Aga et enam polegi see noh, sellepärast ongi oluline enam enam sellest, et mida sulle jutustatakse, see, et kuidas seda jutustatakse. Ja siin ja tänu tänu sellele ikkagi ma ma endiselt, et suudan, suudan üllatuda, et üks asi on see Vale oleks öelda, et soovitav on, on minna ilma liiga kõrgete ootuste sibulast jube pessimistlikult ja seda aga, aga nüüdsel ajal internet ikkagi hästi palju segavat. No aastal 99, mul oli suur õnn, et emmedžamalani kuuendat meelt, et ma nägin ilma, et keegi oleks suutnud, et mõni netikommentaator oleks suutnud mu minu jaoks ära rikkuda, et selle lõbu, lõbu pandi välja käia. Et samamoodi noh, tänapäeval ka, et teinekord väga head filmi, kui sa vaatad, et liiga palju asju, mis muidu oleks olnud, et väga head visuaalsed üllatused, et need on pandud reklaamidesse sisse. Et mulle endale mulle endale see käib närvidele, et Ameerika treiler, mis on kaks ja pool minutit, et see sinna reeglina topitakse liiga palju sisse, et sellepärast seepärast ma olen soovitanud kodumaistele filmitootjatele alati, et palun, et püüdke jääda sinna pooleteistminut või noh, minut minut-poolteist. Et, et ärge ärge püüdke seal niimoodi treilerist kõik ära rääkida. Olete esimeseks selle saatetunni muusikapalaks valinud Singer Vingeri esitatud loo. Ja ja pärast lugu pärast lugu ma räägin, millal Hardi Volmeri vokaalkollektiiv vokaal-instrumentaalkollektiiv minu ellu jõudis. Tarmo. Teeme. Nõnda siis võttiski Singer Vinger kokku enamuse eesti tähestikust vähemalt vokaalideste eesti tähestikus. Lauri Kaare, need on sul võimalik siis avaldada see saladust, kuidas Singer Vingeri jõudis siis sinu ellu. Aastal 82 82 suvel, kui oli järjekordne Kalevi suursõit, mida me venna ja isaga alati alati külastasime ja laupäeva õhtul oli siis selline ütleme siis ilmselt rock summeri eelkäija nagu motorock 82 seal Pirita jõekäärus saare peal. Ja seal oli üks veider põlvpükstes mees murumütsiga ansambel, turist, mis minu meelest minu mäletamist järgi oli ära jahtu ka seal täiesti playlist'is olemas ja jää jumalaga puberteet, mida pärast üritasin ema käest teada saada, et mis asi see on. Laul laul kõlas juba lahedalt, aga et mis asi see puberteet on? Aga, aga ma ei mäleta, mida, mu, mida mu pedagoogist ema mulle seletuseks ütles. Aga, ja see oli ka, ta jättis nii kustumatu ja laheda mulje ja ja mulle on, ma olen korduvalt tsiteerinud Hardi Volmeri lauset, kui ta käis Viimsi koolis Nuti fännidega kohtumas või noh, tähendab ma ei mäleta, mis ürituse puhul. Et ta, keegi küsis ta käest, et noh, seal oli umbes, et mis on teie lemmikvärve, mis on veel õnneks keegi ühised, kas te tahaks elada igavesti tema vastusele, et ma tahan, ma tahan elada niikaua, kuni kuni on elus minu sõbrad, kellega koos ma olen saanud värvikaid elamusi, kellega koos ma olen viina võtnud ja muusikat teinud ja et see oli, see oli just et hästi hea vastus, et noh, tõepoolest, et igavesti elama nii et see oleks väga jube igav olla või nii nagu kunagi filmis faking what peategelane ütles, et ma tahaks elada igavesti, aga ainult natukene aega, et see, see kõlab ka hästi, aga eesti muusikat täna rohkem ei lase. Sellepärast et noh, paraku ma olin sunnitud nii palju asju kõrvale jätma, et sellepärast sellepärast langesid välja Matvere ja väikeste lõõtspillide ühing. Et Georg esikal Marko Matvere ja tema, tema naine olid Aristoteles imestunud, kui ma, kui ma ütlesin, et Marko Matvere on olnud ainus ainus mees, kes lisaks mulle on olnud juures kõigi meie kolme lapse sünni juures. Et ei pelgu Pelgulinnas Nad ei olnud oma oma muusika kaasas ja hästi suur osa sellest on olnud, et on olnud just veel ööl ja Tätte ka sinna juurde ja et, et vaevu oli õppinud meie esmasündinu nüüdseks tõesti kuuene poiss käima, kui ta ükskord ta seisis raadio ees, kui jälle tuli väiksed lõõtspillid ja ta hakkas seal, siis ta hakkas seal siis tantsima. Et see oli, see oli hästi eriti hästi positiivne elamus, aga aga aastaid hiljem aastal 2005 Ma otsisin pragusid seal padi raamatu välja, et mul oli, mul oli võimalus lapsepõlves Ungarile Hardi Volmeri lõks teene osutada. No tal oli, tal oli vaja fini materjale ühe ühe lavakujunduse jaoks ja siis ta kirjutas, ta kirjutas väga hea pühenduse siia sellele plaadile ka juurde. Armas Lauri, valgustage see küünal, sinu liikumisi siin. Me hämaruses. Et see oli, see oli jah noh, hiljem veel, et kui, kui ma noh, et kui sa kohtud oma lapsepõlvekangelastega, et see on alati nii, nii positiivne, et noh, et kui ma kohtusin mõmmi aabitsa mõmmiga või noh, et see on üks asi, kui ma kunagi nägin, kui ma liiastaselt ma nägin, oli kunstihoone seal mingi näitus, kus olid need nukupead, mida näitlejad siis higistades kandsid seal. Aga teine asi oli just ka mingi mingi dubleeritud filmiga seoses, kui ma kunagi kunagi kohtusin Ivo Eensalu vä või noh, või see see, kui ma sain Annebalverile aitäh kõige selle eest, mida nad koos Kibuspuu ja Krjukov tegid, et Nende mõlema tänamiseks ma olin lootusetult hiljaks jäänud, aga, aga ei noh, see on hästi seal alati hästi positiivne, rääkimata, rääkimata Ta muu muu maailmaiidolite, sest et et kui sa kohtad ikkagi maailma ühe kõige-kõige parema lavastaja Ridley Scottiga, et see võtab ikkagi põlved nõrgaks, et aeg-ajalt aeg-ajalt kui sellised võimalused avanevad, et et sõbraegul legi Timo tiineriga me me kasutame seda, et et noh, et ütleme, et meie autogrammi kogu on, on suhteliselt, et korralikku mõlemal tema, temal veel rohkem, ta on aktiivsem, aga et aga see on jah, see on, see on hästi-hästi positiivne elamus ja kunagi, kui kui Anu Välba läks kanni ETV poolt, kas vist eelmisel aastal silmast, ütlesin talle ka, et, et kui sul vähegi mingisugune võimalus avaneb, et kõik temal oli, mida autogrammi võtta, et, et kui sa saad kasvõi kaks sõna inimesega, et kindlasti kasutada, sest see võib olla ainus korda elu jooksul, kui sa sellele või teisele suurele survele nimedest ligi saad ja see oli hästi lahe, kui ta tuli tagasi, kui, kui elevil ta ka sellest oli, et ma sain telefonis aru, et jah, ta on ta nakatunud. Aga millist muusikat oled sa veel nakatunud, võtame järgmise, sinu lemmik, aitäh. Fondist rääkisime jah, et Chris Cornell ju, no ma ei näe, et, et see oli, vaata. Kokkusattumus, et kõigi aegade kõige parema Bondi filmi tunnuslugu Aga siiamaani on minu kõige lemmikum Bondile. K4 mainin jätkuvalt Lauri Kaare, eks lemmikalasid James Bondi viimase Bondi kasiino Royali soundtrack kilt, tegelikult see lugu vist puuduski, aga vähemalt Chris Cornelli albumil on see täiesti olemas. Veider küll, et soundtrack'i peal seda ei olnud, aga soundtrack koosnedes muidu David Arnoldi suurepärasest muusikast mees, kes on üldse alates aastast 97 kirjutanud kõigi viimaste Bondi filmide muusikakoldena, oli nad tegid vea, et nad andsid lõppessoni ihuhelilooja Erik seal rahale selle teha ja kui sa paned kõrvuti need paadid mängima, et ta on paras ludin küll selles suhtes Arnold on, on, on väga hästi tabanud, aga ennem sa vahepeal kahtlesid, et ikkagi jäi lahtiseks, et, et ma nimetasin liiga vähe väga häid, tõelist elamust pakkunud film, et üks on kindlasti Frank tarabonti šašency, lunastus, šashenk, Redemption sellest, kuidas kuidas süütult süüdi mõistetud raamatupidaja Tim Robbins esituses, kui ta talle väänatakse vist 25 aastat. Ja see, kuidas ta, kuidas ta seal vanglas selle vanglaeluga kohaneb, kuidas ta tasapisi saab üle kuidas ta tasapisi saab üle sellest esmasest lootusetusest ja et, et kuhu kuhu murdma, mitu inimhing lõpuks lõpuks välja viia, et, et kui see on sul mingil põhjusel nägemata, et siis sa kindlasti pead endale selle teine automaat, siis ongi kohe ma järve aitamise korras, ma olen sunnitud sulle seda ise laenama ja ütles, et ma ei ole kindel, kas seda meie laenutustes, see on tõesti, see on, see on nii hea ka, et, et film, mis füüsiliselt kõige rohkem minna, mind mõjutas oli David Fincher'i seitse Seven. Ta on väga hea film, aga ma ei oska, aga ma keeldun seda seda elus teist korda vaatamas, sest et seal oli niimoodi, et noh, tundsime magu tõmbus kokku ja mul oli, mul oli füüsiliselt paha olla, sest see see ütleme John tõu ehk siis Kevin Sveitsi tegelase kurikaval saatanlik plaan, et siis kuidas eriti seal Stahlis lahti rullub ja et mul oli täiesti, mul oli kohe paha olla, et mul ei ole ühegi filmi puhul nii paha olnud, et on filme, mis mis on ajanud mis on ainult heast meelest. Heast meelest rajavad seal selja märjaks ja peopesad higiseks, et see on, kui ma esimest korda vaatasin esimest Meidriksid, kui ma vaatasin gladiaatorid kui ma vaatasin Mel Gibsoni privaati just üks film, üks filmidest, mida ma, mida ma magasin viis korda kinos vaatamas. Mõni film, lihtsalt, minu, minu kallis, kallis kaasa, tema käis omal ajal gladiaatorite kaheksa korda vaatamas Kosmose kinos. Võib-olla ta oleks vähem käinud, kui ta ei oleks tutvustega tahate saanud. Aga, aga Josingi lunastus on jah, et seal on see plakati plakati lause, mis oli, et hirmu ajab sind vangis ja lootus teeb su vabaks. Ja see on teine peaosatäitja Morgan Freeman. Et noh, see on lihtsalt nii hea see kaks ja pool tundi, see lendab mööda ja see on, see on selline nii nagu üks mees näed filmi armastusest, kuidas ma olen täitsa piinlik kohe, et Peterson paak, Soome filmiteadlane, kellel kunagi oli, oli saada ja tal on olnud kaks raamatut pealkirjaga elust suuremad filmid. Et siin võtta šašenkonna klassikaline näide selline elust suuremast filmist. Aga läheme jälle muusikaga edasi, edasi, kes siis tuleb, polisson? Jah? Aga räägime ka sellest, ma räägin sellest täpsemalt. Evib rassid seikleja poliis sõnaga jälle üks lugu, mis sul on naha vahele pugenud mingil põhjusel. Ja. Et noh, et kui üks kõige paremaid filme minu jaoks on Reides lost Ark, et siis see äsja kõlanud on üks kõigi aegade paremaid lugusid. Et omal ajal seal ma olin, ma, ma olin õudselt noh, üldse kunagi kui Mihkel raudtee Carok raadiot, et sageli ma kuulasin ja mõtlesin, et sellel inimesel on väga hea maitse. Ehk siis langeb minu omaga. Aga just et sedasama, Kohtla tõdes, et see on ilmselt kõige kõige kõige parem lugu ja nii on aga sellega seoses, et 90.-te lõpus kahe tuhandete alguses, kui me olime veel kui me olime veel vabad ehk siis lasteta me käisime, kolm paari, mina koos oma kahe toanaabriga ja, ja oma oma teiste pooltega. Me käisime alati Vahemere ääres siin ja seal ja see oli majorcal, kui oli Stingi kontsert, selline, mingi iidvana härjavõitlusareen, mis oli puupüsti rahvast täis. Noh, mingi meile öeldi, et mingi paarkümmend 1000 kohta ja siis seal süsimusta Vahemere taeval Stingi kontsert, mingi kaks ja pool tundi ilma mingite pausideta. Ja siis just noh, loomulikult kõik teadsid, et ilma selle loota ei saa, et ja see ja ta ise ka teadis ta, et ega teda ei lastaks ära ilma selleta ja seal ei jäetud kuhugi sinna päris ütleme fina näha oli, et ta oli üksinda naturaal kitarriga ja see 20000 inimest kaasa laulma, et see oli täiesti pöörane pöörane kogemus, selline, et see, et noh, pisar silma ja kananahk peale. Lisaks filmitööle ja lisaks pereelule, mille vahel sa pead ennast jagama on sul ka üldse mahti mingisuguste muude harrastuste, hobide või muude tegevuste jaoks. Ehk kas peale filmi ja pereelu on ka veel midagi? Aga aga ma ei, ma ei tunne nagu vajadust. Tegelikult arvestades seda, kuidas minu arust paksemaks lähen, ma peaks eelmine suvi oli õudselt piinlik, et ma, et ma suve lõpus tõdesin, et, et ma vist ei olnud kuurist jalgratast kordagi välja võtnud. Et noh, et see on üks asi, mille jaoks ma meie jaoks ma jõuga pean, pean aega leidma sellel sellel aastal siis üks ühed esinemise hobi, mida me, mida me siin niimoodi pari nädalast proovisime. Ühe sõbraga purjetamine. Kui sa oled kaheksameetrise jahiga merel ja on 15 meetrit tuul, siis me mõlemad pärast tõdesime hätta. Nüüd ilmselt mõnda aega me ühegi väikese väikese purjepurje aluse peale ei, ei lähe, aga aga noh, ütleme niimoodi, et, et film ise kui hobi, et see on, ta on suhteliselt aeganõudev ja samamoodi on just see, et et, et kui sul on, lapsed on lapsed on nii armsad ja nii nii lahedad välja kukkunud, nagu, nagu meil on õnnestunud kolmel korral, et et siis sa ei noh, siis ongi see, et sa ei raatsi nende kõrvalt ka aega võtta, nüüd, et noh, et ma lähen, ma lähen trenni, okei, noh, võib-olla ma osaliselt ma kasutan seda ettekäändena, et peaks, peaks minema, et nüüd ükskõik jooksma ja jooksma või, või kuhugi kuhugi saali. Et ei muutuks niimoodi pirni selliseks pirnikujuliseks eel keskealiseks pereisaks, aga aga et noh, et see on tõesti, et, et kui kahe bulastane, et kui ta hommikul hommikul on erakordselt nördinud, et kui sa üritad lahkuda ilma et oleks kalli ja musi saanud, et et siis noh, samamoodi on see, et ei, et hästi ei hästi nagu ei raatsi võtta sealt veel nende kahe nende kahe vahele veel ühte asja, mis, mis neelaks nagu jubedalt aega. Jällegi meie võtame aega selleks, et jutu vahele muusikat mängida. Jah, Reynoldsi Clippers, mille ma, mille ma leidsin tegelikult paar aastat tagasi, et muidu oli olnud, et ma olin neid kuulanud väga ja väga niimoodi noh nii nii vähe ja, ja nii piiratud koguses nagu raadiojaamad, kes alati laisalt mängivad, et mis tuleb singlina, seda nad mängivad, aga et kui seedime ankeedi välja, et et üks sõber mulle seda soovitas ja siis ma siis ma selle padjumale hankisin. Ja sealt sealt tuli erakordselt palju lugusid, mis mulle väga meeldisid, et see mul tänaseni on sage külaline auto, auto, rahandus kui ma, kui ma seal sõidame Siin-seal lähedal. Red Hot Chili Pepress ja saate kontsert said just ütlesid, et ilusa konkreetse lõpuga lugu filmid peaksid ka sinu meelest alati lõppema ilusa konkreetse lõpuga või või võib ka natukene ministeeriumit filmi lõpu tavaliselt. Ütleme, et nooremana ma ilmselt alustasin konkreetsemat lõppu, aga et et nüüd mul ei ole midagi selle vastu, kui jääb, jääb asi lahtiseks või see võis olla Robert Hartman, kes kunagi ütles, et reeglina film lõppeb, noh, kõige otsad seotakse kokku, tõmbasid altari ees või kus iganes. Aga et tema, tema tahaks lõpetada enne, kui jõutakse altari ette või siis järgmine päev pärast seda, kui nad on seal altari ees olnud või noh, kus kus iganes medalit saamas või, või üle pika raudteejaamas auruvedurisuitsuses kohtumas peale sõda või et, et selles suhtes mul ei ole midagi selle vastu, kui, kui lõpp jääb lahtiseks. Aga noh, see sõltub muidugi filmist ka, et mõnikord noh ütleme, et ma olen selles suhtes rikutud maitsega, et, et mulle ma ei salli eriti ikkagi õnnetuid lõppe. Sellepärast, et kui sa vaatad uudiseid, kui sa loed lehti, õnnetuid lõppe on, on ropult, et neid on liiga palju. Et sellepärast mulle meeldib, kui ja lugu lõpeb, lõpeb hästi. Sellepärast et noh, et, et minu, ütleme minu minu lapsik pool tahaks ikkagi uskuda, et, et üle poole et üle pooltel juhtudest päriselus ka, et noh, et paha saaks oma palga. Aga, aga kuna seda, kuna seda nii Skeptilises optimistina ma, ma kahtlustan, et kas seda nii paljudel juhtudel on, et need üle üle pooltel juhtudest, et siis ma siis ma tahangi, ma tahan selle vähemalt saada filmist kätte, et paha saaks, et paha saaks oma oma palga ja et ka et ka nahikutel veaks ja iga igasugu sellised klišeed Aga lisaks sellele on ju ka filmitegijate tavalistele palganumbritele, mis tavalistele teinekord üsna üüratutelegi palganumbritele lisaks ka väga oluliseks palgaks, see, kui neid premeeritakse ühe või teise trofee näol olgu need siis Oscareid või palmioksad või milliseid trofeed iganes. Kuivõrd tõsiseltvõetavad need tegelikult on, selles mõttes, et kasvõi Oscaritegi puhul on ju räägitud sellest, et ka suured stuudiod tõmbavad niidikesi ekraani taga selleks, et üks või teine film saaks rohkem nominatsioone, saaks rohkem pärjatud ja ja kuivõrd võid tõsiselt võtta näiteks seda, et Oskaril on mingisugune üsna nagu vaatajale-kuulajale hämuseks, eks ole, akadeemia mingid targad inimesed, kes justkui annavad oma hääle ja selle kogusumma alusel, siis antakse see kuldmehike neile? Ei. Tegelikult Oscarite puhul, noh võib-olla ma olen naiivne, võib-olla mulle lihtsalt nii-nii meeldib see korra aastas linna saabuv rändtsirkus. Et see nii tore, emotsionaalne ka ja et seal on ikkagi see, et akadeemia liikmed on ju palju neli, neli, 5000 ja parima filmi puhul on see, et tõesti, et kõik saavad oma hääle anda alguses selleks, et, et aasta ja kui, kui iganes paljudest filmidest, et saaks siis need vistlik välja valitud ja siis teises ringis, et saaks välja valitud võidufilm, et selles suhtes palju ütleme, et palju ähmasin, palju kahtlasem on, on selliseks eel Oscariks tõusnud jaanuarikuus jagatav Kuldgloobus mida annab välja ju Hollywood Forin Press Association, kuhu kuulub 98 välisajakirjanikku, kelle puh noh, eriti eriti ebausaldusväärsed olid nad nad selle hetkeni, kui kuni keelati ära stuudiatel nendele kõikvõimalike kudi mähkida või nänni nänni. Pakkide koostamine? Mõttes, Kuldgloobus on, on hästi jabur, noh muidugi akadeemia on ka teinud, kui palju, kui palju halbu valikuid ta tavaliselt lemmiknäide sellest, et kuidas väga-väga-väga akadeemia mööda pannud oli see, kui Domelitsioon filmiga ta võitis parima meeskõrvalosa Oscari. Samas kategoorias kandideeris Reifainz koonduslaagriülema Amon ketina Schindleri nimekirjast. Et see on täiesti seal, see on täiesti jabur või noh, samamoodi samamoodi see, et kui, kui Driving, Miss Daisy sai palju seitse või seitse või üheksa Oscarit, sealhulgas parim film või noh, omal ajal, et kui 80 päevaga ümber maailma, mis iganes aastas on 67 või et see sai aasta parimaks filmiks, et see on just see, et no kuulge Aga ütleme, et, et rohkem on siiski õnneks neid kordi nagu nüüd käesoleval aastalgi, kui et ma, et ma pigem olen, olen olnud nõus, et noh, iseasi on see teinekord tõesti, et, et see aasta aasta tohutu tohutu mass. Et millised sealt sõelale jäävad, et sellega, et selles seal on palju rohkem reeglina tegelikult vigu tehtud kui, kui selles, et, et siis nendest viiest sõelale jäänust, et sealt see just nagu kõige-kõige teenitum välja valida. Eestiski on üritatud ju auhindasid, nüüd jagati ka, eks ole, sellel aastal Eestis auhindasid filmidele dubleerimisest kuni näitlemiseni lavastamiseni välja, et et milleks meile on seda vaja, meil tundub, et kui suur see filmi nii-öelda tööstus siis neil on, et siin selliseid auhindasid jagada. Aga no kuule, kui sa ausalt ütled, et, et kas sul on midagi selle vastu, kui kui keegi siin tehtud töö eest tänab ja kiidab ei ole. Et ma sama sama on Eesti filmitegijatega ja arvestades seda, kui ikkagi tegelikult hea oli eelmine aasta kuidas seinast seina ja ja kui, kui positiivseks tõotab tulla käesoleva aasta sügis, sellepärast et kaks asja, mis ma olen praegu ära näinud, mina olin siin ja detsembrikuumus, viimane küll küll mitte päris lõpetatud kujul. Mõlemad nad on head filmid, et noh, et siin ja sa ei pea ütlema mööndustega. Ei noh, et Eesti filmi kohta täitsa hea, aga, aga tõepoolest, et nad on mõlemad nad on, nad on head filmid on täiesti erinevad omavahel, aga et nad on mõlemad head jääb üle. Noh, targad tahaks näha ja järgmisse aastasse jääb ka mõned väga, väga huvitavad ja niimoodi paljulubavalt kõlavad asjad, et et ma loodan, et filmi kaala saab toimuma ka aastal 2009, sellepärast et et neid kodumaiseid tegijaid, keda keda tehtud töö eest kiita või, või keda lasta kas siis žüriil või, või lugejal, lugeja, kinokülastajal, kust parimad välja valida, et õnneks seda puudust ei ole, et ei ole niimoodi, et et noh, et meil meil aastas üks film tulijat, et kellele me see aasta andma hakkame, et ei sugugi sugugi mitte võtame jälle ette muusikapala, et väga hea, et me kodumaisest kinost rääkisime, aga et sugulasrahva juurde, et Soome ajaloo kõigi aegade parim bänd EPO normal Anga teevad vaevad lapsed jaos reageerides. Päride seal ka. Soome muusikat, ka plaadi põgeniku saatesse tänaselt plaadi põgenikud Lauri kaarelt. Muusika on ka Soomest üsna enda niimoodi hõlma alla võtnud, sellepärast et siin eetriväliselt sa oled rääkinud teisigi soome artiste maininud, kes noominud. Minu rõõmuks ütlesid, et sa isegi oled Surlajatele teinud Vikeri kuulajatele tuttavaks, et et sul läheb ja ikkagi EPO normale on kõigi aegade kõige parem Soome vend, et ta on nii. Ta on nii Soomelik, ta on samamoodi nagu, nagu kaunisime filmid ja, ja ma tunnen, ma tunnen õudselt puudust sellest, et, et ma ei näe Soome kolmandat ja neljandat kanalit. Ja noh, Soome üldse Soome televisiooni tähtsus selle, no kui inetud augud oleks, oleks filmi vaatamise silma ilma selleta just sellise Hollywoodi kuldajad. Errol Flynni mõõgafilmid, vesterni Champs, kägni gängsterifilmi žanri Bugatti gangsterifilmid, ma ei räägi üldse. Võeti Hitchcocki John, John McCain ja, ja noh muidugi klint istud, näed, üks üks plaati, mis jääbki paraku ajapuudus mängimata on, on maestro enim arrikoone teema, sealt vähedandi agli. Aga noh, seda, see on inimestele piisavalt tuttav lugu, et, et siin on veel siin on tõesti, et, et Killersit jaa. Jaa, Rodriguez, Tarantino soundtrack'i, mis oleks hästi-hästi hea kindel valik kuhugi kaasa võtta, sest eriti Tarantino maad on alati niivõrd, et niivõrd head kogumikud. Aga ei, Soome puhul jah, et, et aastatega on, on olnud väga palju väga palju häid sõpru ja, ja mul on ainult ainult positiivset kogemused seoses meie naabervabariigiga, et sellepärast ma, ma mõtlesin, et ma võtan kõige kõige sobilikum, et noh, et lapsepõlves või noh, mis lapsepõlvest teismelisena laste kunstikoolis ma olin. Ma olin meie klassis või kursusel, noh see oli selline põhikooli järel niimoodi kaks korda nädalas, ma olin ainukene poiss. Ja tüdrukutel oli just sellel ajal, et kaks T-tähte oli dingo dingo ja tallas. Kolmas tee ka dünastia, et see oli tallast ja talastaminast jätma natukene nägin, või noh, vaatasin ema isa kõrvalt. Vabandust, Ma tegin oma isa, läheb mu isa ei vaadanud, tuvastati naiste ja, ja Dingot, maga tingutama põhiliselt kuulsin ka siis, kui nad kui nad seda, kuidas seda seal lasid. Aga jah, mul on hea meel ka, et hiljem hiljem sai mõlemat elusama laval ka näha. Ja et aeg-ajalt ikkagi me saame omale Soome filmi kinno, et selles suhtes vares ja vares kaks on, on viimaste aastate kõige sellised emmati ka muidugi. Et ma ootan, Aleksei mägela nüüd oma puhkuse lõpetaks, hakkaks uut filmi tegema seepärast, et veegaksan juba varsti kaks aastat vana film. Aga edasi, Me läheme jällegi muusikaga, mis on ka filmistaariks. Mis on võetud filmist ja see on paslurmani fantastilisest Emmist armastuse nimega munand Ruus aastast 2001 ja see on ele fant Low Merli, Evan McGregor Jaanikol kiitmine esitades. Üks üliromantiline film, taas Nonii mule, Ruus sellelt kõlas siis elefon Merli, Lauri, Kaare üks lemmiklugusid ja arvatavasti nii mõnigi filmimuusika pärl jääb tänasest plaadi põgenikust kuulmata sest et lihtsalt need kõik, mis filmimaailmarikkuses on loodud, ei mahuks siia kahe tunni sisse. Aga nööriga veel enne selle saate lõpusõnade lausumist. Ütle mulle, miks üldse. Film mõjub inimestele niivõrd, et ta suudab neid naerma ajada, nutma jääda ja nagu sina ütlesid, et heameelest kas või peopesad higistama panna. Mis on filmis sellist? Aga mõtle, kui mõtle, kui mitmest kunstiliigist segu on. Et siin on niimoodi, et hea, hea kirjatükk, tähtis stsenaarium, millele on taustaks kirjutatud hea muusika siis kui see on kõik kokku ja see on hästi ette kantud, et on head, head näitlejatööd. Aga just, et seal seal ilmselt peab olema ikkagi veel mingi selline mingisugune X-faktor ka, teine pool, mis, mis väga hästi toimib, sellepärast et teinekord on niimoodi, et et lõpptulemus ei ole ikkagi liidetavate summa, et ta midagi vähemalt, et selleks ongi, et, et kõik, see peab toimima, et tõesti, et see, et kas see jumalik säde oleks seal sees, selles käsikirjas või see on selles, mida, mida üks või teine näitleja selle etteantud tekstiga teeb või see, kuidas lavastaja suudab, suudab neid juhtida, nendest välja pigistada, mõnikord on mõnikord võib-olla asi ise oleks, jääks võib-olla keskpäraseks, aga et et lõpptulemust päästetakse montaažitoas, et, et sul on olemas need komponendid, aga, aga, aga nendega päeval midagi midagi ette võtta. Ja et siis nii, et tulemus oleks ka midagi sellist, et mis, mis mõjuks sama pahvikslöövat, kui ma olin nelja-aastaselt esimest korda kosmose kinos, vanaisaga, et et kui aeglased läksid, tuled kustu kunagi selliseid tulesid näinud, mis niimoodi aeglaselt kustuvad ja siis terve üks sein selles suures saalis läks, lõi järsku helendama. Et ma tahan, ma tahan praegu ka sedasama tunnet, ma tahan, et, et kui ma tulen välja, et siis ma noh, et, et mul, et mul naeratus oleks isegi naeratuse näolt kadumiseks, oleks vaja see kirurgiliselt eemaldada, et ma tahan tõesti, et ma tahan saada liigutatud, ma tahan. Ma tahan naerda ja ma tahan. Ma tahan, et mul pisarad silma tuleks. Seda on võib-olla palju tahta, aga aga miks peakski, miks peakski vähe nõudma? Plaadipõgenik tõmbab jällegi otsad kokku ja on jõudnud pärale oma lootsikuga ja Lauri Kaare aitäh sulle, et sa tulid siia meie stuudiosse, jagasid meiega nii muljeid filmidest kui ka oma meelismuusikast. Aga ole hea, siis juhata sisse ka lõpule. Ma ütlen omatult vastu, et aitäh, et sa kutsusid, et, et väga-väga hea oli siin need minu ilmselt kõigi aegade kõige suurem lemmik Bruspringstin kellega õnn jälle sel suvel Helsingi olümpiastaadionil kohtuda. Et temalt, et temalt lugu Furby hind, mis on ka jälle näide sellest, et kuidas mõni luukontserdil muutun veel nii palju paremaks kui algselt stuudioversioonis oli, et sellega sellega jätakski. Sinu kuulajad. Ja Maedust viseerui vaata.