Ja ma jutustan sulle kõik oma elust, mis sind huvitab, mister Twain, ütles ta maheda häälega ja ta ausad silmad puhkasid rahulikult mu näol siis see on väga kena sinust, et sa mind sallid, jäätsaminud, ta tundma õppida. Ta oli kogu aeg hajameelselt väikese luu noaga omal näolt vaalarasva kraapinud ja seda oma karusnahkse varruka külge pühkinud, kuna ta ise vaatles, kuidas virmaliste lõõmavad valgusjoad taevas välkusid. Gra lumelagendiku ning teravad jäämäed oma rikaste värvidega üle kallasid. Vaatepilt, mis oma suursuguse ja iluga supiaegu keeletuks teeb. Kuid nüüd jätist oma unistused ja kogus end, et mulle seda väikest tagasihoidlikku lugu jutustada, mida ma sellelt olin palunud. Ta seadis end mugavalt istuma, jääkamakad, mida me Sophana kasutasime minaga, valmistusin kuulama. Ta oli ilus tütarlaps, ma räägin muidugi Eskima vaatekohalt. Mõned oleksite täht liiga priskeks pidanud. Ta oli kahekümneaastane ja teda peeti kahtlemata kõige võluvaks neiuks, oma suguharus isegi nüüd siin väljas lageda taeva all. Kuigi ta kandis rasked ja kohmakad kasukad karusnahast pükse ja saab Biden ning tohutut mütsi, paistis ta näo ilu silma. Kõigist külalistest, kes tulid ja läksid, ei olnud mada isa külalislahke laua ääres, näinud ühtki tema väärilist neiut. Ta oli armas, loomulik ja siiras. Ja kui ta ehk teadiski, et tahan kaunitar, siis ei lasknud ta seda välja paista. Ta oli olnud juba nädal aega mu igapäevaseks kaaslaseks ja mida paremini ma teda tundma õppisin, seda rohkem hakkas ta mulle meeldima. Teda oli kasvatatud õrnalt jahurikalt polaarmaade kohta haruldaselt kultuurses õhkkonnas, sest ta isa oli oma suguharus kõige tähtsam mees, keda peeti üheks Eskima tsivilisatsiooni tipuks. Me tegime Läskaga, nii oli ta nimi koerakelkudel pikki retki kaugetele jääpankadele ja mul oli alati meeldiv tema seltsis olla ning ta juttu kuulata. Ma käisin temaga kalal, kuid mitte tema ohtlikus paadis. Kõndisin vaid jääd mööda kaasa, jälgisin, kuidas oma täpse oodaga saaki surmavalt tabas. Me käisime koos hülgejahil. Mitmel korral olin ma juures, kui tema ja ta perekond kaldale veetud vaalast rasva rookisid. Üks kord saatsin ma teda, kui ta karujahile läks, kuid pöördus enne nädala lõppu tagasi, sest ma kardan karkusid. Nüüd aga alustas ta oma jutustust. Ka meie suguharul oli kombeks üle külmunud merede ühest paigast teise rännata, nagu seda teevad teisedki suguharud. Kuid kahe aasta eest sai mu isal sellest villand ja ta ehitas selle suure jääpankadest maja. Vaata seda ometi. See on seitse jalga kõrge ja kõigist teistest majades kolm või neli korda pikem. Ta oli väga uhke oma maja üle ja seda täie õigusega. Sest kui sa oled maja lähemalt vaadelnud, siis oled sa pidanud märkama, et see on palju ilusam ja täiuslikum kui tavaliselt. Majad kui sa ka ei ole, siis tee seda tingimata, sest sa leiad sealt nii luksuslikku varustust ja sisseseadet, mis ei ole sugugi tavaline. Näiteks maja selles otsas, mida sina salongiks nimetad, on see kõrgem osa külaliste ja perekonnaliikmete paigutamiseks eelnenud ajal palju suurem kui igas teises majas, mida sa näinud oled, eks ole? Sul on täiesti õigus, läheski, see on Eesti kõige suurem. Meil ei ole isegi Ühendriikide kõige peenemates majandis midagi sellega võrreldavat. See minu väide pani ta silmad uhkusest ja rõõmust särama. Ma märkasin seda ja võtsin arvesse. Ma arvasin kohe, et see sind imestama paneb, ütles ta. Ja pealegi on see palju sügavamalt kui tavaliselt vooderdatud nahkadega hülgemere saarma, hõberebase karunirgia sobi nahkadega. Neid kõiki on seal ülikülluses. Sama lugu on jääpankadest magamisnarhidega seinte ääres, mille kohta sina ütled, voodid? Kas söömislavad ja narid sinu kodus on paremini varustatud? Ei, seda küll mitte, laske kaugeltki mitte. Kas see rõõmustas teda? Tema mõtles ainult nende nahkade arvule, mida ta toredus hindav isa majas pidas, mitte aga nende väärtusele. Kui ma oleksin talle öelnud, et need kallid nahad on terve varandus vähemalt minu kodumaal siis ei oleks ta sellest aru saanud sest nahad ei määra nende juures inimese rikkust. Ma oleksin võinud talle öelda, et riided, mis tal praegu seljas olid või kõige lihtsam ongi inimese igapäevased riided olid väär tuhatkond 200 kuni 1500 dollarit. Ja et kodumaal polnud mul ühtki tuttavat, kes kannaks kalapüügil nii kalleid tualette. Aga ta ei oleks sellest aru saanud. Enim aga ei öelnud midagi, ta jätkas ja siis veel veetünnid. Meil on neid elutoas kaks ja mujal majas Velgaks. Seda juhtub väga harva, et kellelgi on elutoas kaks veetünni. Kas sinu kodus on neid elutoas kaks. Kui ma meelde tuletasin, missugused need veetünnid olid, jäi mul suu imestusest ammuli, aga ma kogusin end ja ütlesin vaimustusega. Tea. Väska. See on päris häbiasi, et ma oma kodumaad nii paljastan, kuid sina ei tohi seda teistele edasi kõnelda, sest ma räägin sulle seda täie usaldusega. Selle kohta ma annan oma ausõna, et isegi kõige rikkamale mehele New Yorg'is pole elutoas kahte veetünni. Ta plaksutas süütus vaimustuses oma karvakinnastes käsi ja hüüdis, oo aga see või ometi tõsi olla see, kui küll tõsi olla. See on tõesti tõsi, armas laps. Seal on näiteks Valdelt pilt. Vanderpütt on peaaegu kõige rikkam mees maailmas. Kui ma oleksin praegu surivoodil ka, siis võiksin tunnistada, et isegi temal ei ole elutoas kahvat veetünni. Tead, tal pole mitte ühtegi tabagu surm mind jala pealt, kui see pole tõsi. Ta ilusad silmad olid imestusest pärani ja ta ütles aeglaselt, teatud aukartusega hääles kui mehelik. Kui veider see on päris raske uskuda. Kastani ihnus? Ei, seda ei või öelda asi seisu rahas, Vaide? No tead küll, see võiks näida uhkustamisena ja see ongi asja põhjus. Ta on omamoodi tagasihoidlik inimene ja hoiduktoretsemisest. Muidugi tagasihoidlikkus on kena asi, ütles lääs ka, kui sellega liiale minna. Aga mis nägu on siis neil ruumidel? No eks ta ole paratamatult kaunis lage ja poolik. Seda ma arvasingi. Ma ei ole kunagi varem midagi niisugust kuulnud. Aga kas see on muidu kena maja? Võrdlemisi kena? Ta on väga hästi kavandatud. Tütarlaps istus tükk aega vaikselt ja näris unistavalt küünlajuppi. Ta püüdis nähtavasti asja üle selgusele jõuda. Lõpuks viskas ta pea kerge liigutusega kuklasse ja avaldas otsustavalt oma arvamuse. Olgu pealegi, aga minu meelest pole teatud liigtagasihoidlikkust midagi muud kui ehtivistamine, kui asja üdini tungida. Ja kui kellelgi on võimalik pidada elutoas kahte veetünni, aga ta seda ei tee siis võib see ju tulla tagasihoidlikkusest, kuid on 100 korda usutavam, et ta püüab sellega lihtsalt inimesi rabada. Minu arvates teie enemiste vangidelt. Diaap. Ma püüdsin seda otsust pehmendada, leides, et veetünnid pole just kõige õiglasem mõõdupuu inimeste üle otsustamiseks. Kuigi siinsetes oludes oli see sobiv küllaltki. Kuid tütarlaps jäi kindlaks, et teda oli võimatu veenda. Vähe aja pärast, ütles ta. Kas teil seal on rikastel inimestel niisama head magamisnarid kui meie omad ja kas nad on tehtud sama toredatest ja laiadest jääpankadest? Ja Nad on võrdlemisi head? Küllaltki head, kuid mitte jääst. Väga huvitav. Miks nad ei ole siis jääst? Ma seletasin talle, missuguste raskustega see on seotud ja kui kallis on jäämaal kus sa pead oma jäätoojat väga silmas pidama. Kui sa ei taha, et su jää arvee kaalub rohkem, kui see jäämissa ära tarvitad. Selle peale hüüatas ta. Taevane aeg, kas töösid, näed, Ostaate tingimata armas laps. Vähem naeris tükk aega südamest, siis ütles. Oi, ma ei ole kunagi veel midagi nii rumalat kuulnud. Heldeke, see on õnn. Nii palju. Ja see ei maksa midagi. Meil on praegugi teda 100 miili silme ees. Mina ei annaks kõige selle eest kala põhidki. No see on sellepärast, et ei oska seda hinnata. Väiksed provints, lasekesed. Kui teil oleks südasuvel New Yorgis nii palju jääd käes siis te võiksite selle eest ära osta kõik vaalad kogu turul. Ta vaatas mulle kahtlevalt otsa ja küsis, kas sa kõneled tõtt. Täielikult ma võin kas või vanduda. Muutus mõtlikuks ja ütles siis kerge ohkega. Ma tahaksin, et mina võiksin seal elada. Olin püüdnud talle anda väärtuse mõõdupuud, millest oleks aru saanud, kuid ei täitnud oma otstarvet. Talle jäi mulje, et New Yorgis on valaskala toodavad. Et need on seal külluses ja see vanide suu vett jooksma. Et parandada viga, mille ma olin teinud, ütlesin talle. Aga kui sa seal elaksid, siis sai hoolikski vaalalihast. Seal ei hooli sellest keegi. Kuidas päris tõesti ei hooli. Mispärast nad siis ei hooli? Ma ei tea seda isegi, mis eelarvamus ja seda ta on, just eelarvamus. Ma oletan, et keegi, kellel polnud midagi targemat teha, mõtles kunagisele eelarvamuse välja. Ja kui sa oled kord juba säärase kapriiside küüsi sattunud, siis tead, isegi on sellest raske lahti saada. See on õigus. Täiesti õigusvastas tütarlaps mõtlikult, nagu näiteks meie eelarvamus seebi suhtes. Meie suguharudes valitses alguses eelarvamus seebi suhtes, tead ju küll. Vaatasin talle otsa, et näha, kas ta seda tõsiselt mõtleb. Ma kõhklesin siis ütlesin ettevaatlikult, anna andeks, ma ei saanud aru, sa ütles, et neil oli eelarvamus seebi suhtes, oli. Ma ütlesin seda kahtlusega ja, aga see oli ainult alguses. Keegi ei tahtnud seda süüa. A A sahal aru, ma ei taibanud kohe. Ta jätkas, see oli just eelarvamus esimest korda, kui võõrad meile seepi tõid, ei meeldinud see kellelegi. Aga niipea kui see moodile, kes hakkas igaüks seda tahtma ja nüüd söövad seepi köik, kes seda endale lubada võivad. Kas sulle meeldib seep ja väga? Ma sureksin, kui peaksin ilmasseevita olema, eriti siin. Aga sulle, maod, jumaldan seda, aga sa küünlaid armastad? Ma pean neid hädavajalikuks. Meeldivad nad sulle? Ta silmad lõid särama ja ta hüüdis. Pareemia räägigi küünlad ja seet ja kala sisikond Raan ja kalamaksaõli a'la rass ja pahaks läinud liha ja hapukapsas ja meevaha ja tõrv ning tärpentiini siirup ja ohjata. Jätta ma ei või, ma suren vaimustuses ning siis kõik rasvaämbris lauale tuua ja kutsuda naabrid ja hakata sööma. Kuid nägemus nii täiuslikust pidusöögist olid tema jaoks liig. Ja ta vaeseke minestas ära. Ma hõõrusin ta nägu lumega ja ta tuli peagi meelemärkusele. Varsti rahunes, ta jätkas oma jutustust. Nii, me hakkasimegi elama siin ilusas majas. Aga ma ei olnudki õnnelik. Põhjus oli see, et ma olen sündinud armastuse jaoks. Ilma selleta ei saa mulle olla tõelist õnne. Ma tahaksin, et mind armastataks minu enese pärast. Ma vajasin kedagi kedagigi jumaldada ja kes Kamyndjumaldaks. Ainult selline vastastikune jumaldamine oleks rahuldanud kirglikku loomust. Mul oli kosilasi palju, liigagi palju, aga neil kõigil oli üks saatuslik viga. Ja varem või hiljem avastasin selle. Ükski neist ei suutnud lõpuni varjata, et nad ei tahtnud mind, vaid muu varandus. Su varandust. Jah, sest mu isa, nüüd kõige rikkam mees, meie suguharus ja ka üle kõigi teiste meie ümbruskonna suguharude. Mind pani imestama, mis võis küll moodustada isa varanduse majas, ei saanud olla, igaüks oleks võinud selletaolise üles ehitada. See võinud olla nahad, neid siin ei hinnatud seisanud olla ka kelgud koerad, karpuunid, paadid, kruustungeedi, nõelad ning muud niisugused asjad. Ei, see ei olnud siin rikkus. Mis võis veel olla? Mis selle mehe nii rikkaks tegi, et säärase karja raha neid kosilasi juurde meelitas. Lõpuks leidsin, et kõige targem on seda tütarlaps enda käest küsida. Nii ma tegingi. Tütarlaps oli sellest küsimusest ilmselt liigutatud ja ma mõistsin, et taolised akannatamatusega oodanud. Ta oli niisama agar sellest jutustama nagu mina kuulama. Ta surus end usalduslikult minu vastu, ütles saias ilmast ära arvata, kui suur on mu isa varandus. Maa teesklesin sügavat järelemõtlemist, kuna tema vaatles mõtlik, juurdlevad nägu, rõõmsa huuli ja uuriva pilguga. Lõpuks ma loobusin ja palusin teda, et ta mulle ise ära ütleks. Kui suured on selle polaarmoondepildi varandused. Ta lähenes oma huuled mu kõrvale ja ütles palju tähendavalt. 22. Kee konksu mitel uhust vaid välismaised mis on tehtud ehtsast rauast. Siis kallutas ta end dramaatiliselt tagasi, et paremini näha, kuidas see mulle mõjus. Maa võtsin end kokku, et ta üle mitte pettumust valmistada. Macafatasin ja ütlesin sosinal. See on sama tõsi, kui sihid, sa hingad, mister vain. Saabedamit see ometi võimalik olla? Ta oli kukkunud, murelik, ta kinnitas. Hein iga sõna sellest, viige viimane, kui üks sai, usud sa usud mind, eks ole? Sa usud, palun ütle täitsa, usu mind, ma. Jaa. Ma püüan uskuda, aga see on kõik nii ootamatu. Ootamatu Rava osa ei peaks säärast asja nii et devalmistamatult ütlema. See anna mulle andeks, kui ma oleksin ainult mõtelnud ja kelle küll enam ma sulle etteheiteid ei tee, sest sa oled noorimat rematud ja loomulikult ei võinud seal tagajärgi ette näha. Taevake, ma oleksin seda hoonet, et jah, ma pidanud Niglas ka, kui sa oleksid alguses öelnud viis või kuus õngekonksu ja siis vähehaaval muidugi ma saan aru ja siis lisanud. Ja siis kaks ja siis, aga kuidas ma ometi selle peale ei tulnud? Poleriga armastan, et kõik on korras. Mul on juba parem selle vorsti päris mööda, kuid siiski kõik need 22 aga välja paisata inimese ees, kes pole selleks ette valmistatud ja pealegi mitte küllalt tugev. See oli kuritegu. Kuid andesta mulle, ütle, et mulle andestama, palun. Pärast seda, kui Mao Lindalt välja pressinud õige palju armastasime jälitamist, hellitamist, ruumist andestasin talle ja ta oli jälle õnnelik. Lähihaaval hakkas ta jutustus jälle edasi nihkuma. Peagi sain ma teada, et nende perekonna varanduse hulgas oli veel üks aare arvatavasti mingi kalliskivi. Aga esialgu püüdis ta hoiduda sellest otseselt rääkimast, et mind mitte ehmatada. Ma tahtsin siiski ka seda teada saada ja mangusin, et ta mulle ära räägiks. Alguses ta kartis, kui ma käisin peale ja ütlesin, et seekord ma olen ettevalmistatud ja võtan enko kokku, nii et pole tarvis karta. Ta kahtles küll esialgu, kuid kiusatus avaldada mulle seda imet ja nautida mu hämmastust ning imet plust oli liiga tugev tema jaoks. Ta tunnistas üles, et ta kannab seda endaga kaasas ja et kui ma nüüd olen kindlas, hästi ette valmistatud ja nii edasi ja nii edasi. Mispeale ta pistis käe endale põue tõmbas sealt välja mingi nelinurkse möll, kis mask plaadikese, ise ärevat. Mulle otsa vaadates. Langesin hästi teeseldud minestuses temana ajale mis rõõmustas südant, kuid samal ajal ka ehmatas teda. Kui ma jälle toibunud ja rahunenud urin, tahtis ta teada, mis ma tema kalliskivist arvan. Ma arvan, et see on kõige kaunim mida ma olen oma elus näinud. Kas tõesti? Kui armas sinust, et sa nii arvad ja see on nii kaunis, eks ole. Loomulikult, kui mulle pakutaks seda ehet või ekvaatorit, valiksin ma nimelt selle ehte. Arvasin kohe, et sulle meeldib, ütles last. Ma leian, et see on nii armas ja teist niisugust ei leidub kogu meie laiuskraadil. Inimesed on tulnud siia koguni suurelt polaarmerelt, et seda vaadata. Kas sa oled teist niisugust kalliskivi kunagi näinud? Ma ütlesin, et ei. Et see on esimene. Selle suuremeelse vale juures tundsin ma väikest südametunnistuse torget sest oma elus olin ma neid näinud tuhandeid, kuna ta kalliskivi polnud midagi muud kui üks New Yorgi keskvaksali vana mõlkis pagasinumber. Taevas hoidku hüüdmaa, ega sa ometi ei käi sellega ringi päris üksi ja ühegi saatjata isegi ilma koerata? Ütles seda, keegi ei tea, aeda seda kaelas kannan, kõik arvavad, et seda hoitakse isa varakambris ja seal ta harilikult ongi kus varakamber asetseb. Vot see oli ootamatu küsimus ja hetkeks näis ta jahmununa Jeweed liigadlustavana. Mina aga ütlesin, mina mintsa küll ära karda, vein on seal kodus 70 miljonit inimest ja kuigi ma ise vastu punniksin, ei oleks nende hulgas ühtki, kes mulle õngekonksude saladust ei usaldaks. See kinnitas ta usaldust ja ta ütles mulle, kuhu konksud on peidetud siis kaldust oma jutustuses mõnevõrra kõrvale. Et veidi kiidelda läbipaistvate jää plaatide suurusega, millest on tehtud nende maja aknad ja küsis, kas ma olin kodus kunagi näinud nii suuri. Ma tulistasin avameelselt, et ei olnud ja see rõõmustas teda nii väga, et ta ei osanud küllalt tänusõnu leida, oli nii kerge teda rõõmustada. Ja oli nii mõnus seda teha, et ma jätkasin ja ütlesin koolesta kui õnnelik tütarlaps, saaled, see ilus maja, see õilis ehe, seal rikas varakamber, kõik see elegantne lumi, need võimsad jäämäed ja otsatu, lagedas ja karud ning merehobud kõigi päralt ja suursugune vabadus ning avarus ja kõigi imetlevad pilgud sinu peal. Ja iga austus ja lugupidamine ilma käskimate küsimata. Noor, rikas, ilus, ihaldatav, austatav, kadestatav, mitte ükski su nõue ei jää täitmata ega soov rahuldamata, et sa saad kõik, mis sa istud seal. Ääratuurin ma olen näinud lõpmatu palju tütarlapsi kuid ühegi kohta ei või seda kõike öelda nii julgelt kui sinu kohta. Ja sa väärid seda vääristada kõiki lääs. Selles olemas südamepõhjas veendunud. Mehed mu sõnad. Tehita otsatu uhkeks ja õnnelikuks. Ta tänas mind uuesti ja uuesti mu viimaste sõnade eest. Ja ta häälest ning silmadest oli näha et ta liigutatud