Riigikoguga on selline lugu, et tegelikult iga soovija võib tulla siia jälgima iga istungit ja alati saab siia tulla ka ekskursioonidele. Öelge riigikogu esimees Ene Ergma, kas siis lahtiste uste päevadel on see riigikogu töö veel kuidagi avatum ja avalikum, kui ta tavapäraselt on? Kindlasti? Natuke rohkem avatum avalikum, sest siin on võimalusi ringi käia isegi sellistes kohtades, kus tavaliselt me ei lase inimesi sisse, see on riigikogu kõige püham paik tema peasaal. Ja kus on võimalik siis olla ka infotunnis istuda kohtadel, kus istuvad tavaliselt riigikogu riigikogulased ja esitada küsimusi ministritele, peaministrile. Ma tean seda, et kui alles alustati selle riigikogu lahtiste uste päev, et ega siis oli alguses probleeme, et riigikogu liikmed ei tahtnud sel päeval lossis olla, sest võimalused valija tuleb ja võtab sul nööbist kinni ja esitab otsekohese küsimuse, see vist hirmutas, kuidas on nüüd teie teil selle infoga, kas nüüd on asjad paranenud, riigikogu liikmed on ikka kohal. Möödunud aastal, kui esimest korda see oli see avatud uste päev minu jaoks esimest korda siis ma küll nägin siin hulganisi, riigikogu liikmeid, kes käis ringi, sest saate aru, see on ju õudsalt hea, kui valija tuleb sinu juurtega, mitte tavalist nagu sina oled valija juurde. Nii et ma loodan, et paljud inimesed, paljud tulevad siia. Ja selle päevaga tähistatakse tegelikult ka asutava kogu esmakordset kokku tulemist. Kui palju on meil meenutada sellest sündmusest? No ma arvan Meenutad on küllalt palju, sest sate kogu tuli kokku, siis veel sõda veel ju käis. Ja ka veel ei olnud kindlust, et Eesti vabariik jääb seisma, see oli ikka väga vapper tegu. Teiseks, asutav kogu oma kahe pea kaheaastase tööga teinud hiiglasliku töö ära tegid ju, võtsid vastu üle 800 seaduse, nad panid aluse maa seadusele, mis on üks väga tähtis seadust ja Tiit valmis põhiseaduse mis on ka väga suur töö ja eriti noore demokraatiaga riigile, kus kõiki asju tuli õppida väga kiiresti. Ja minu meelest see on ju väga-väga palju niukseid, edumeelseid asju tuli sisse näiteks meeste naiste võrdne õigus olla valija. Mis te arvate, mida on tänasel riigikogu liikmel riigikogul toonasest ajast õppida? Ma arvan, et õppida on alati alati väga vajalik, esiteks oleks vajab meenutada ja vaadata, mis toimus sel ajal. Paljud asjad korduvad ja paljud diskussioonid korduvad ka, kui siis käis kulisid tulised diskussioonid põhiseaduse üle, eks praegult käivad ka ju põhiseaduse muutmise võib põhiseaduse üle ka samasugused tulised diskussioonid. Ja minu meelest ajalugu on ikkagi väga-väga õpetlik, kui teda analüüsida. Mõistusega. Kas riigikogu lahtiste uste päeval, teie kui riigikogu esimees olete hommikust õhtuni ka kogu aeg tegev ja igal pool liikvel või teil on mingid kindlad kohustused ka, mida te peate sel päeval tegema? Noh, minul on kohustus olla selle maja perenaine. Esiteks mul on kohustus vastu võtta trepil kõiki neid, kes tulevad, mul on valmis nende jaoks kane, ma hea meelega loen ette selle osa kõnest, mis ma siis ütlen. Mis on luuletaja Jakob Liivi tervitus asutaval kogule, kui oli kolmapäev, 23. aprill 1919? Mul on ka teada, et Tallinnas oli ilm pilves, kuid läbi pilvede kumas natuke päikest. Sooja oli lõunaks kaheksa, üheksa kraadi. Puhus mõõdukas lõuna ja edelatuul ja nüüd Jakob Liivi tervitusest ja minu meelest see on väga ilus luuletus. Jõudu õnne nagu vägev merevoole. Nagu hõiske käib see soov nüüd üle maa, terve ilm, lootuse hirmuga vaatab tähtias kogu täna sinu poole. Paned saju algust eesti riigiloole, paneb nurgakivid seisma, kaljuna, Etti tormid uhket hoonet kõiguta ega lange kaelatasu rahvasoole. Kui ma paluksin teil praegu teha sellise väikese vahekokkuvõtte selle riigikogu koosseisutööst, siis mida te kindlasti plusspoolele kannaksite? No ma kannaksin kindlasti plusspoolele seda, et me oleme jõudnud Ühest küljest ette valmistada, kui ma vaatan ette valmistada ennast Euroopa Liiduga ühinemiseks, see on kindel, see on, see oli väga suur töö. Sest me pidime juba mõtlema, kuidas me hakkame tegutsema esimesel mail. Ma ei hakka rääkima siin seaduste vastuvõtmist, seaduste vastuvõtmine, seadest, harmoniseerumine Euroopa seadustega, see on töö, mida me pidime tegema, aga just tiigi kogu tõesti on nüüd valmis ja et riigikogus on ette valmistatud ütleme kõik need reeglid, kuidas Euroopa asjade komisjon, mida juhib praegu kolleeg Rein Lang, kuidas nemad hakkavad tööle, tegime ju kodukorra, seadusemuudatuse, Euroopa asjade komisjon, nüüd alaline komisjon enne seda ei olnud. Ma arvan, et see on üks suur osa tööst, mis on ära tehtud vähemalt selle viimase aasta jooksul või see riigikogu 10. koosseisu poolt. Mis on seni vajaka jäänud? Vajaka on alati jäänud seda, kui praegult tuttad ikkagi mõningaid seadusi, me ei ole jõudnud veel vastu võtta, aga ma arvan, et mis enamus seadusi. Me oleme juba jõudnud vastu võtta, mida on vaja minna olla Euroopa liidu liige, liikmesriigi ja eks siin ole. Ma ei saa kedagi siin öelda, et kes on süüdi, elu on keeruline ja kõik toimus väga suure kiirusega ja ja selles mõttes, aga ma loodan, et me jõuame väga. Kas riigikogu liikme töö pärast esimest maid muutub väga lisaks sellele, et asju tuleb hakata nägema ja tajuma laiemalt, Euroopa kontekstis aga puhtpraktiline igapäevane töö? Vaadake, ma, ma ei tahaks ennustada, kuidas, kuidas hakkab see toimima kuidas hakkab kõik see asi muutuma, siis on meie jaoks väga uus asi. Te saate sellest rääkida. Ma arvan, et aasta pärast me võiksime selle asja üles rohkem rääkida. Ma ei armasta ette anda prognoosi, mis võiks toimida, et näiteks me ei tea praegu, milline tuleb isegi töömaht. Me mõtleme, et võib-olla on vaja näiteks Euroopa asjade komisjonis või välisasjade komisjoni on vaja lisaabitööjõudu. Aga siiani, kui me ei ole reaalselt selle sees. Siiani on väga keeruline seda ette ennustada. Avalikkus hindab riigikogu tööd siiski selle järgi, mis välja paistab, kui palju töötegemist välja paistab. Ene Ergma, öelge palun see suhe missugune on, kui palju tõepoolest seda tööd paistab avalikkusele välja ja kui palju jääb ikkagi varju mõrvanud. Tõesti väga palju, sest ikkagi suur osa tööd tehakse komisjonides ja tavaliselt see avalikus tuleb meil, kui näidatakse riigikogu suurt saali ja, ja see komisjonide töö on just see põhiline osa, komisjonid teevad väga head tööd, siis uskuge mind, riigikogu suures saalis Polegi eriti seal midagi vaielda. Kui komisjoni töö on nigel, siis seal võib olla vaidlemist ja nii, et mida paremini komisjonid tööd teevad, seda, seda efektiivsemalt töötab ka suur saal. Kui te istungite juhatajate, kui tihti te silmanurgast fikseeriti ka selle, et näe, jälle üks ekskursioon tuli rõdule meid vaatama. Väga tihti ma isegi natuke naeratan, neile, lehvitan kätega käega ja eriti, kui seal on koolilapsed, siis nad on, nad mõtlevad kohe niimoodi rõõmsalt vaatavad. Mul on väga hea meel, kui nad käivad seal ja vaatavad. Aitäh teile selle intervjuu eest ja soovin teile avatud uste päeval jõudu. Suur tänu ja ilusat sünnipäeva.