Veidi enne magamaminekut sosistas Key Johnile ja rabinile. Homme on emal koroos mutter. See oli lapsepõlvest pärinev viis tähistada moraliseerimise ja intrigeerimise meeleolu mis valdas ema, kui teda rõhus äpardumise ja kõrvalejäetuse tunne. Vastavalt sellele, kuidas kasvas ta hirm ähvardava isolatsiooni ees, muutus ta hoiak leebemaks ja intiimsemaks. Päiva kuludes võttis proua Milton lapsed ükshaaval ette ja püüdis end veenda, et miski pole muutnud laste tundeid tema vastu. Ja nüüd väike Key, ütles ta. Tahan ma sulle näidata, kuidas üht õigete vanaaegset kalkunisuppi keedeti. Pole ju mingit põhjust kehvasti süüa, kuigi elatakse nii väiksest, nii tillukesest sissetulekust nagu minu vaene, käi. Ta viis tütre ruumikasse kööki mis nagu kõik muugi tema majas oli sisustatud suurima võimaliku moodsa lihtsusega ja nii kulukalt kui vähegi võimalik. Lihtsus oli ainus, mida proua Milton tunnistas. Ja üht lugu lõi ta käsi kokku raiskamise ja pillamise pärast neis vana moodsamates kodudes kus suured kapitaalmahutused nii kergesti teostatavad ei olnud. Ja niisugune vanamoodne viis on ju ka äärmiselt ebahügieeniline, armastas ta ütelda. Ta vabastas teenijatüdruku jooksvatest ülesannetest hiljem praegu ma tahan proua kontsertile ühe kokandustunni anda. Vaata, Key jätkas ta puistates maitseaineid, väikesesse marlikotti. Kõigepealt rohud, see on nii lihtne ja tervislik. Aga sa oled väsinud, mu kallis, väsinud ja kurb. Nii ei tohi. Noor ema peab rõõmus välja nägema. Kui teie olite pisikesed, siis mina laulsin ja tantsisin päevad otsa. Inglise naabrid ütlesid see noor proua tuttonal päris arust ära, kirtsutasid, ninavad nii. Aga mina tantsisin ja laulsin seda rohkem. Pole hea, et sa pead nii palju muretsema ja kokku hoidma. Aga armas ema vaidles Key. Me ei ole ju mingit kehvikud, mina saan 980 naela aastas oma osa tähtedelt firmas ja peale selle tuleb veel honorar, mis Donald saab artiklite eest? No tead, gei see jutt teeb mind nüüd tõesti kurvaks. Pole hea, et sa häbened ja oled sunnitud oma emale valetama. Ma ei hooli sellest, et Donald raha ei teeni. Targad inimesed ei pruugi alati suured rahategijad olla. Mul on temast lihtsalt kahju. Raske on ilma tööta olla ja eriti kui sa oled väike orb, kes ta jättis selles situatsioonis peituvad kohutavad võimalused välja ütlemata. Ma ei usu, et Donald tunneb ennast põlatuna, kui sa mõtled seda, naeris Key. Oh ei, hüüdis ema. Sa oled talle ju nii palju andnud. Aga nüüd on teil laps. Ta pidas vahet, jätkas oma supikeeduõpetust ja ütles siis. Mulle tundub, et tunneldanud lapsega natuke kohmetu. Võib-olla on tal natuke hirm selle võõra ees, kellega tal nüüd tuleb oma geid jagada. Ta lihtsalt saamatu, arvas, käi. Oh, kallis, sul pole tarvis mulle seda rääkida, naeris ema. Ma mäletan, missugune oli Chieralt, kui sündis väike Johnny. Aga kui Donald Robini juures tööle hakkab, läheb tal kergemaks. Ma olen nii väga õnnelik, et leidsin talle selle koha. Ta tunneb ennast nüüd rohkem perekonnaliikmena. Saa aru, emme, ütles Key. Ta peab Robini juures loenguid ainult seni, kuni õnnestub saada kohta ülikooli. Ega ta ei loobu akadeemilisest karjäärist? Ei, loomulikult mitte, nõustus proua Milton. Aga kuna isa ei tahtnud Ülikooliringkondades tema heaks midagi teha, siis pidi sinu vana rumal ema ise midagi välja mõtlema. Ma arvan, et isa tegi, mis ta võis, aga see pole tema ala ja Donald jätab tutvumisvestlustel alati väga halva mulje. Kuid Ingeborg yle piisas sellestki ja pealegi oli supp teda tõesti huvitama hakanud. Pärast einet tuli Robini kord. Kus Timothy, küsis proua Milton, leides Robini üksinda elutoast, kui teised olid läinud oma tubadesse lõunauinakut tegema. Küll ta vist kuskil loeb. Rabin. Küsis ema ja võttis istet. Miks on timuti nii üksildane? Seltsimatud inimesed ei aja suuri asju. Armas ema, ma hoian inimestest miili kaugusele, kui mul just pole vaja nendega asju ajada. Miski pole mulle vastumeelsem kui külaliste lõbustamine. Õnneks armastavad mõned mu kaasdirektorid seda hullupööra. Aga Mariel pole vist hoopiski niisugune uurisema. Ma olen tema vastuvõttudest nii palju kuulnud. Boonus on teine asi, seletas Robin. Temal pole vaja tüütuid tüüpe majja tuua, tema kogub rohkem kirjanikke ja kunstnikke. Proua Middleton puhkes uuesti naerma. Naljakas kuulda, et ka sina liialdama hakkad. Perekonna ainuke praktiline mees. Ma ei usu, et sinu kodus asjad tõesti nii halvad on. Naine oma salongi lõvidega oma kirjanike ja kunstnikega ja Wayne ärimehest abikaasa, kes kedagi ei tunne üksinda üleval toas. Eiei rabin. Minagi olen näinud küllalt Ameerika filmi teada, kus sa selle pildi võtad. Kas ma ütlesin, et istun üksinda? Küsis Robin solvunult. Ja muide, mulle meeldivad Marieliini külalised väga. Ingeborg tõusise kohendas taimi oma pikal klaasist troopikariiulil. Nagu kogu maja, nii kandis ka elutuba kodu ja aiapitserit, kuid ilma edeva ülepakkumiseta. Niisuguse maitse oli proua Middleton omandanud paarkümmend aastat enne selle Moody tulekut Inglismaal. Tema juured olid kõvasti Skandinaavia ja Saksa moodsa kompordi mullas. Kuidas sulle meeldivad uued kardinad, Robyn? Küsis ta sõrmitsades pikki punaseid sameteesriideid. Meeldivat küll, vastas Robin ja lisas naeratades. Aga ma tunnen puudust vanadest. Ei, Robin, ei sa tead niisama hästi kui mina. Et kodu, kus puudub armastus, teeb lapsed õnnetuks. Kuule ema ütles Robin. Me oleme Marieleeniga kõige paremad sõbrad. Jah, möönis Ingeborg, ma tean seda. Oh, lobin, jätkas ta siis sirutades oma veetleva käepoja poole. Sa ei saa nõuda, et ma vaikides pealt vaataksin, kuidas see kõik jälle korduda ähvardab. Meie isaga tegime väga suure vea. Meiegi arvasime, et armastus ei loe. Kunime ainult kodu, puutumata hoiame. Sa tead, mis see teile lastele tähendus. Usu mind, ma ei unusta seda tunnikski. Me olime ju päris õnnelikud, ütles Robin puudutatult. Ei, ravim, ei. Me oleksime pidanud lahutama. Sinu isa armastas teist, aga tal ei jätkunud selleks armastuseks julgust. Julguse puudus ei too midagi head. Kui me oleksime ausad olnud, siis poleks mingit põhjust, miks me isaga poleks võinud jääda. Kuidas sa ütlesidki headeks sõpradeks? Aga me olime argpüksid ja nüüd oleme veel vaevalt tuttavad. Päevast päeva tunnist tundi meenutama vaest lollit. Tollis sõuks ei olnud halb naine, Robin, isegi mitte rumal. Kas ma pean sinu arvates nüüd õnnelik olema, et vale, arusaamiste ja rumala konventsiooni tõttu on sellest vaesest naisest saanud parandamatu joodik? Robinile ei jäänud muud üle kui lausa vastu vaielda. Äärmiselt väheusutav, et see tolli, kellest praegu jutt on, jooma hakkaks. Ta on elurõõmus ja õnnelik noor naine. Seda öeldes nägi ta juba vaimus, kuidas Elvira laiskusest ja korralagedusest väehaaval kujuneb joomatõbi. Tantsis rõõmus, hüüdis ema, see on hea. Nooruse haavad paranevad nii kergesti. Kuule ema, ütles Robin, viska parem see mõte peast. Isegi kui lahutuseks oleks 100 paremat põhjust, kui praegu ei ole see võimalik. Marii liin on katoliku usku. Ema vägev, kogu kummardus poja kohale ja ta käsi silitas väga õrnalt lokkis juukseid. Anna mulle andeks, Robin. Mul on nii raske mõista, uskumise ehitab elu. No näed ise, ma hakkan vanaks jääma. Ta läks ukse juurde ja seisatas seal, et krüsanteeme vaasis ümber seada. Ma ei hooli enam suurt millestki peale ilusate asjade, naeratas ta suurte sinisilmade särades pea püsti. Põhjala C juures. Kas see sinu Elvira on ilus? Küsis ta siis. Tahaksin kohtuda selle tüdrukuga, kelle pärast minu tõsine Robin on pea kaotanud. Aga see ei ole mõeldav. Ja kerge, kavala naeratusega nagu suudlemiselt tabatud väike tüdruk väljustad toast. Enne kui Robin vastata jõudis. Teeajaks oli proua mitut on juba nii palju kosunud, et suutis kuumi võiküpsiseid ja jõulukooki süüa. Näed, Joani, hüüatas ta akna poole viibates. Päike keela Seenast esimesel jõulupühal pakku ajada. Kas sa ei tahaks aias väikest jalutuskäiku teha? Ma panin linnukestele üles jõuluvihu. Kodus tegime tule vaatama, kui toredad jõulud lindudel olid. Väike jalutuskäik aitab sul saledat joont hoida, seda on tarvis. Kallis poeg. Johann oli ainus, kelle suhtes ta endale niisuguseid intiimseid nokkimisi lubas. Kui ta ülevalt alla tuli, paks karusmaanteel seljas ja alpikanni roosa siidsall pähe seotud oli ta nuku ligi jume jälle täielikult taastunud. Kuule singi, mis kombinatsioonid sul jälle käimas on? Küsis Jon. Tema alistumine emale oli avameelsuse poolest järgu võrra sügavam kui õel-vennal. Proua Milton naeratas. Ma olen oma kombinatsioonide pärast nüüd väga õnnelik, Jon, ütles ta. Kas aga ise tead, et viimase kahe kuu jooksul oled sa kolm korda mind vaatamas käinud? See on nii tore. Alguses, kui sa parlamendist välja astusid, olid ma väga mures. Minu kallis isa oli 30 aastat riikstaagid, Deputaat Ta oli tubli sotsiaaldemokraat, nagu sinagi. Tuli on elus seista puhaste lihtsate asjade eest selle eest, et maailmas valitseks rahu ja kõik elaksid hästi. Aga nüüd olen ma rõõmus. Sa oled oma vanaisa moodi, aga sa oled ka minu moodi. Meie sinuga oleme väga kangekaelsed inimesed, ükski partei ei pane meid oma pilli järgi tantsima, mitte ei pane. Ta vaatas lemmikpojale, anti silma. Ma olin muidugi uhke kõigi oma laste peale, aga eriti oma Benjamini peale. Lasin endale isegi selle hirmsa televiisori sisse panna, et näeksin teda inimestega rääkimas, neid nende muredes aitamas. Kujuta ette, ma olin parajasti hällis poes, kui üks naine ütles. See Milton on ikka üks õige inimene. Temasuguseid oleks rohkem vaja. Ma teadsin kogu aeg, et sinust hakatakse rääkima Chani. Ta tegi pausi, kummardus ja noppis paar punarohelist seatubakat. Aga minul on omad plaanid ja tahaksin, et sa suveks siia tuleksid. Johni ooh, kallis tingimusi on vist küll päris võimatu. Mul on väga tihe raadioesinemiste ja kõnede programm. Ma mõistan küll, kahju lärile on see suureks pettumuseks? Lärile, kordan Jon imestunult, mis vandenõude temaga kahekesi pidasite? Proua Middleton jättis sellele küsimusele vastamata. Larry on hea poiss. Ta armastab sind väga, Jonny võib-olla ainult natuke, liiga rahutu. Ta kardab, et sai, hoolitseb Londonis korralikult enda eest. Jon puhkes valjusti naerma. Ta kujutles, kuidas Emajõe äri teineteist vastastikku selle plaaniga ahvatlesid. Tegelikult oli küllalt põhjust lärrit Londonist minema toimetada, kuid ainult nõus minema. Aga singi juurde kolimine ei tulnud kõne allagi. Kas ta ei rääkinud sulle, kui väga talle see korter meeldis? Mis see kõik kokku peab olema, te olete kaks suurt kombineerijat. Aga ta rõõmustasid, Emajja Larry olid ühe ainsa õhtupoolikuga teineteist nii hästi mõistma hakanud. Sa tead seda korterit talli peal, jätkas proua, mitut on nii kahju, et see seisab kasutamata. Ma mõtlesin, et võib-olla tahaksid sina seda endale. Ta vaikis viivuks nagu kaaludes, kas tasuks edasi rääkida? Pukspuuhekkide vahel, mis piirasid roosiaeda, ütles proua Milton. Lärin näiteks võiks sind Londonis sõidutada, kui sul on esinemised. Nii et kõik on juba otsustatud, mõtles Jon ja arutas endamisi, nagu ta nii sageli tegi. Millega ema kõik ei lepiks etega teda nõusse saada. Larry ei ole mulle sellest sõnagi rääkinud, ütles ta. Ah, ei ole. Nähtavasti oskab ta siis paremini, kui mina oma saladusi sinu eest varjata. Elutoa uksest möödudes nägid nad Marie leni pika koonu õmblustöökohal. Kuidas su sekretäril läheb, küsis Ingeborg kohe. John naeratas imestades, kui hästi ema alati kõike teab. Elvira läheb minu juurest ära, vastas ta. Arvas hinge, sa tead, ma olen alati hoidunud prantslastest natsionalistlikud suhtumust. Niisugune oht on olemas, kui su soontes voolab saksa verd. Aga nad on nii hirmus praktilised Johni ja ise selle peale nii hirmus uhked. Imelik, et inimene võib olla uhke elutee mahasalgamine peale sest just ebapraktilised asjad on ainukesed õiged tõed, nagu me sinuga mõlemad teame. John ei vastanud, ta ei tahtnud lasta ainult meelitada mõttevahetusse vennanaise üle. Võib-olla ongi parem, et su sekretär lahkub, jätkas ema. Ega sina ei taha, et kõik su ettevõtmised perekonnale ette kantakse? Seegi kord ei hakanud Jon õnge. Ta leidis, et ringi ei tohiks nii varmalt leppida Robini ajal Viira vahekorraga. Ta oli ju nende armas, palju kannatanud. Ema. See tundus veidi kohatu olevat. Nii et sina pead siis leidma uue sekretäri? Jätkas Ingeborg. Teadmis kutsume preili totoni Redingi juurest ära. Ma usun, et on väga hea sekretäri, äärmiselt diskreetne neiu, haruldane mõte. John hakkas naerma, mina ei luba midagi. Kui perekond jälle elutuppa kogunes, oli proua Middletoni meeleolu taas ülev. Kujutage ette, hüüatas ta, minu neli väikest roosi pungakest on külmale vastu pannud. Kas teate, mis ma neist roosi pungakestest mõtlen? Sina, Donald, muidugi hakkad naerma, aga ma ei hooli sellest. Ma usun, et need neli pungakesed ei tahtnud suvel õitseda, sest nad tahtsid näha imelikku valget maailma, millest nad olid nii palju kuulnud. Meie ei karda, ütlesid nad. Kogu perekond kuulas kohusetundlikult, välja arvatud Timothy, kes segamatult edasi luges. Näputöös tavaliselt nii osav Marielin torkas nõelaga sõrme. Sedamööda, kuidas proua Middletoni umbusklik meeli olu lahtus tavaliseks pentsikuseks lagunes kaliit, mille lapsed tema lepitamiseks olid sõlminud ja nende loomulikud antipaatiad kerkisid taas pinnale. Jerald täheldas õhkkonna muutumist rahuldustundega. Välja arvatud ühepoolne kiindumus keisse, ei suutnud ta nende elu vastu huvi tunda. Kuid nende ühendatud pingutused ema tusameeleolude leevendamiseks masendasid teda. See meenutas liiga elavalt koguda perekonnaelulaadi malbe helluse ja siirukliku intiimsuse maailma. Kõigi kooselatud aastate vältel polnud ta selle õhkkonna muutmiseks midagi ette võtnud ja nüüdki ei saanud midagi parata. Kuid nurjumine perekondlikel asjades teravdada nördimust oma kutsealase surma pärast ja tihenest ümber paksuks enesepõlguse summuks. Talle näis, et kogu ta elu on pleekinud ja tühine sest selle aluseks on kõrvale põiklemine. Pärast hinge hiiglaslikku jõululõunat istus ta elutoas sügavas tugitoolis, nii kössis kui kõrge kasv, lubas enesesse tõmbunud ja kauge. Jäi koguni mulje, et ta on enda ja perekonna vahele püstitanud barrikaadi väikestest lauakestest, millel seisid konjakiklaas kohvitass ja tuhatoos. Marie liin tundis tema kui perekonnapea Ülikooli professori ja seltskonnainimese vastu erilist austust. Aga isegi visadus, millega minia püüdis seltskondlikku vestlust käimas hoida, ei suutnud eraldi tagasitõmbumist vältida. Hirmus, kuidas üks rumal naine võib nii sädelevat meest sellise astmeni raugastunud laia nõrgestada, mõtles Marieleen. Aga kes käskis tal talunaisega abielluda? Ämma talupoeglik päritolu rõhutades oli Marii Helenil kergem teda ignoreerida. Ingeborg ise ei pidanud kaugeltki vajalikuks oma päritolu salata, nagu ta parajasti kuulutas. Loomulikult peab jonnised ahelad kassetid kaitsma. Aednik tubli inimene, maaharija. Kuigi sina, Robyn, oled nüüd suur ülemus, ära unusta, et sinugi esiisad olid talupojad. Minu vanaisa oli päris harilik, väike põllumees elas kogu elu, oma väikeses hüüti madalus. Kui ta poeg parlamenti valiti, oli ta väga uhke. Kopenhaagenis käies näitas ta isa peali, ütles inimestele. See on minu poeg. Kuid ta jäi lõpuni talupojaks lihtsaks, targaks inimeseks. Ja minu ema, ema, kallis, Crowosmittersin niisamuti. Mul on ta praegugi silma ees nii peen vana kortsus nägu. Tema vanemad olid Baieri talupojad viinamarjakasvatajad. See on see kõige parem tõuge, eks ole, Mari-Helen. Minia ei vastanud, ütles Johnile. Sa oled vist oma faktide peale väga kindel. Aga ei ole hea niisuguseid inimesi üleliia usaldada raha eest räägivad nad mis tahes. Vastas John. Kahju, et Robini lemmikkangelane härra pelikan oma fakte niisama põhjalikult ei uurinud, enne, kui ta sellelt nurjatud Kressetilt ühe paragrahvi järgi ma ära võttis ja selle teise paragrahvi jälgi lahkesti jälle tagasi andis. Ma ei mõista, miks sa sellistes asjades nii ägedalt olemasolevate seaduste vastu välja astud, ütles Key. Kuna Donald polnud seni pelikani küsimuses seisukohta avaldanud, tundis käima, et tal on vabadus Robini poolele asuda. Kui sundvõõrandamise on vajalikud, siis on ju ikkagi parem, kui see toimub täpselt sõnastatud seaduste järgi ja mitte. Ah muidugi, seadus peab olema möönist, Jon kärsitult. Ma ei ole seaduste vastu, vaid seaduste türandliku kontrollimatu kasutamise vastu fantaasiavaeste bürokraatide poolt. Alamkoda võtab seadusi vastu, teatab ausa tagamõttega mingit sotsiaalset tõde peegeldava kindla kavatsusega. On hädavajalik, et seaduste tõlgendajad, seda tõde, respekteeriksid. Kohtunikud, respekteerivadki bürokraadid mitte. See on kõik. See pole hoopiski kõik, vihastas Robin. Niisugune jutt on paljas suu kulutamine, Jon pelikanid, nagu kõigil riigiteenijatel on oma kindlad ülesanded. Nad teevad rasket tööd. Küllap sa mõistaksid, mis see tähendab, kui oleksid kunagi tööstuses töötanud. See, mis sa seal teed, puudutab tuhandeid inimesi. Alamkojas aga võid ennast tagumistele jalgadele püsti ajada ja rääkida, mis sülg suhu toob, sest see ei puuduta kedagi. Olgu, mis on, mina püüdsin alati ainult tõtt rääkida, ütles John. Selles ma ei kahtle. Robin liigutas vihaselt lusikat kohvitassis. Kõik need on väikesed nõelatorked, siiruse rühatused, mis õieti kellelegi korda ei lähe, kui neid kõrvutada riikliku situatsiooni laiema tõega. Kõik see Jon Hämptenim vaimus protsessimine pole muud kui lihtsalt eneseimetlus, mis niisugusel ajal nagu praegu on pealegi väga ohtlik.