Külaline. Täna on meeldiv stuudios väga eriline külaline, kes on pärit Ameerikast, Minneapolises, Minnesota osariigist. Adam kallen, tere. Tere. Te. Olete tõlkija, eesti keeles on selline tore sõna nagu literaat, niimoodi võiks ka võib-olla teie kohta öelda, Minnesota osariik, kust te pärit olete tegelikult võib-olla üks asi, mis seda Eestiga seob, natukene on ilm, sest et ilmselt on seal ikkagi ka lund päris tihti, mida igal pool Ameerikas teps mitte ei ole. Jah, kuigi ma olen mõtelnud viimasel ajal ka, et ma olen mingis mõttes nagu noh, ühelt poolt Keila pagulane siia teiselt poolt kliimapagulane ka seal on nii külm talviti nii palav, vahel suviti k s i on palju mahedam ja leib on sellele sellega seod nagu sellega võrreldes siis siin nagu kah seal talviti klind kuni kuni jah, 40 taadi külma. Tavaliselt ma ei teagi, mis seal võib olla 20 kraadi külma. Kuivem ka. Et jah, teiselt poolt siin ja noh, selle üle mereniiskusega läheb otse luudesse, ma tunnen vahel, et ma, ma ei tea, ma olen äärmuse armastaja võib-olla siis. Aga tõenäoliselt ilm muidugi ainuke põhjus ei olnud, miks te otsustasite oma elu siduda Eestiga ja see oli vist tegelikult kas oligi täpselt 10 aastat tagasi, kui ta tegelikult esisattusite esimest korda Eestisse oli see aasta siis üheksa aastat? Ei, 10 aastat saab siis õigus, et see oli vist obris aastal 2006, kui ma sõitsin ja Peterburist, kus õppisin vene keelt ja kultuuri tol ajal Minnesota Ülikooli kaudu aga vahetus pooleks aastaks diivani ja et ma sattusin Tallinnasse tulla nädalavahetuseks ja sellise kultuuriprogrammi osana ja see oli see esimene Rootsis kuulsin eesti keelt. Kusagil tänaval räägitud, kui ma nägin, mismoodi on, on Eesti mitte lihtsalt kuuldes läbi mingi ülikoole, oli loengu ja see kuidagi tabas mind Realis päris valusalt, päris päris tõhusalt. Ja taas selle nädalavahetus läksin tagasi Peterburgi. Ja siis ma otsustasin tulla olla üksik, lihtsalt reisime ringi natukene vaatama ja, ja uurida, et kas selle tunne, mis oli esimene kord, kes oli juhuslik või oli seal mingi sügavam, et kas see selles keeles möödume, nagu kuulsin lihtsalt vilksamisi, kas kes sel ajal oli muidugi suurem ka minu tulevikus ja tuli välja, et tal oli midagi. Millega see keeldeid võlus, kas oskate seda kuidagi sõnastada? Alguses oli lihtsalt seda kõla, kui ma ei osanud seda üldse, mul endal ei ole eesti tegelikult mul on vist kuskilt preisi, mis võib-olla ma ei tea, kas, kas Põhja-Poola Vi või leidu ja mul on rootsi ka, kus võib-olla raami juured. Aga et otseselt mingit seost Eestiga mul ei olnud, et siis alguses lihtsalt seda kõla ja siis, kui ma hakkasin seda ise õppima, ma nagu mulle meeldib selle keele struktuur, OSCE, see lihtsus, aga samasse sügavus, mis, mis tuleb koos sellega seda, seda rohkem ma õppisin, seda rohkem hakkasin seda armastama. Nad omandasid eesti keeleviskel võrdlemisi kiirelt ja ma oletan, et tegelikult see ei ole sugugi ainus võõrkeel, mida te räägite, et kui palju tegelikult keeli veel räägite. Kokku on siis vene, eesti, inglise ja siis natuke saami, aga väga vähe praegu, kuna mul kasutusvõimalust ei ole siin ei, siis ta on võrdlemisi vähe roomlasi nagu mujal maailmas. Öeldakse ju, et eesti keel on kuidagi eriliselt raske keel selles mõttes, et ta ei ole ju indoeuroopa keel, vaid soome-ugri keel ja ja seetõttu võib-olla need, kes näiteks kellele Soome keele tausta ei ole, et neil on võrdlemisi keeruline eesti keelt õppida, et kes varem õppinud soome keelt, neil on nagu lihtsam. Aga teie varem soome keelega kokku ei puutunud, ei puutunud ja et tegelikult nagu teinekord, kui tulin Eestisse, mul oli seal enne nagu valik, et kas Rolissiksin läbi Helsingi ja siis tuleksin oinas praamiga siis tagasi Peterburgi või ma oleksin nagu lihtsalt otsaesise üritasin või selle Helsingi kaudu minnakse natuke pikem jutt ei õnnestunud järgmisel päeval mõnuga, tulin otse ISISe ja on selline võimalus ka, et oleksin hakanud uurima selle soome keele ja siis siis see oleks ka kuidagi nakkenud, aga tegelikult. Ma arvan, et et kokkuvõttes ma oleksin ikka ikka siia sattunud. No kui kiiresti te eesti eluga kohanesid ja mis oli võib-olla teie jaoks kõige keerulisem selle juures? Eluga oli võrdlemisi kiiresti, ma arvan, et keeruline võib olla nimelt see, et alguses oli väga-väga üksildane olla, et ma ma õppisin seda keelt nii massiliselt sisesellesse sisesukeldades niimoodi, et ma ei, ma ei ainult kursust seal. Seepärast kui ma kolisin siia, et me üritasime lihtsalt tänavalt õppida ja töö juurde õppida ja siis inglise keelt mitte Räkida vähemalt aasta aega ja inimestega ja välismaa teiste välismaalastega, mitte sõprus, seda kohe alguses. Et, et saaksin kuidagi kuidagi paremini ennast ümbritseda selle keelega. Et, et see ei olnud lihtne protsess, aga et ma arvan, see Eesti loodus, kui ma sain, kui mul ei oli natuke raske ja tundsin ja et mul oli koduigatsus Minnesota järgi või mul oli kuidagi üldse nagu üksildast, siis ma läksin, sõitsin kuhugi metsa, metsa ja mereiludus enda enda ümber ja see kuidagi leevendada neid muresid. Niiet loodusarmastus on ka üks asi, mis tegelikult seob võib-olla eestlasi ja siis Minnesota ja lasi seda kindlasti. Minnesotas on noh, sele Osoligi hüüdlause ongi 10 1000 järvele. Ja tegelikult nad on mingi 20000 järvi või kuskil sealkandis ja metsad on siuksed põhja põhjametsad ja paksud, tihedad. Ja siis, kui ma sattusin Eestisse ja siis ma hakkasin linnas välja minema avastama selle selle maastiku ja, ja seda loodusimis signaal, siis ma tundsin jah, suured sarnasuse selles, võib-olla see saite. Kohe räägime ka teie tõlketegevusest, aga kuna siin saates on muusika delta saates tihtipeale külalise valikul, siis tuleb üks lühike lugu nüüd vahepeale ja võib-olla natuke räägite sellest, millega tegemist on? Jah, see ma pole siin, täna on Chavi paar. Ansul artist, ta on Minnesota folki Ameerika vana laulja ja kitarrimängija. Ja see on kuidagi, ma ei tea seda kuuldes, kuigi see on natukene üldisema Ameerika folk seda seal ikka muidugi seal selles tuumas on muidugi Minnesota lik. Kuulame siis seda lugu. Jätkame siin delta stuudios vestlust Adam kallaniga, kes on päris palju tõlkinud juba eesti kirjandust inglise keelde ja ta oli ka Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentide seas tänavu. Ja nüüd ma tahaksingi jätkata vestlust sel teemal, et rääkida natukene teie tõlketegevusest. Nii et kohe, kui ta eesti keele selgeks õppisite, siis otsustasite, et võiks hakata eesti kirjandust tõlkima, et see on selline päris julge samm ei olnud kohe alguses õnneks kuidagi kuku, silla alguses tõlkisin küll vaikseid asju vabatahtlikult lihtsalt kasvõi lihtsalt enda keele arenemise huvides või näiteks Fenno-Ugria asutuse jaoks hakkasin tõlkima aastal 2009 või 10 ja mõtlesin oma keelega keeleoskuse kasulikuks nende kasuks kasutada. Et siis oligi nende siis jõuluüritusel üks aasta. Kuismaa Ma sattusin koht ülaesikirjandusest, leiab keskuse inimestega ja siis nemad kuulsid, et ma tõlgin eestlasigi sellest inglise keelde Fenno-Ugria asutuse jaoks ja kuidagi olid, mõtlesid alguses ja siis küsis ise, kes ma äkki ei tahaks proovida oma kätt ilukirjanduse tõlkimises ja mõtlesin, miks ka mitte. Et see oleks võib-olla väga huvitav. Proovisin sobisi siis, et siis on aastaga on rohkem juurde tulnud, tõlkida see on keha. Ja teie esimene suurem tõlketöö oli Tõnu Õnnepalu romaan, raadio, mis on iseenesest ju ka väga-väga põnev valik. On küll, et tegelikult ma ei olnud tuttavusele selle teosega, enne, kui ma hakkasin seda tõlkima, et üks meelika kirjastus taudki arh, klass, kes on väga mainekas kirjandus maailmas ja tõlkekirjanduse maailmas, eriti. Nemad ise valisid seda ühe tõlgitud katkendi kalur seal. Tundsid, et see võis nende teiste teoste hulka sobida väga-väga hästi. Tahtsid oleks midagi, mis oleks Õnnepalu poolt kirjutatud. Et neil oleks nagu siis tahtsid seda avaldada. Et kui ma hakkasin seal tõlkima, siis oli, oli rõõm, et ma olin kõnepaluga tegelikult suhteliselt vähe lugenud sel ajal, aga sestsaadik olen muidugi lähemalt tuttav tema teostega ja tema stiiliga tõlkimine, tegevus, mis leiva lauale tooks kindlasti see, et sellega tegeleda peab ikka olema väga tugev sisemine motivatsioon. Ilmselt see jah, leiva toob, vahel natuke võib ka. Aga, ja ma olen väga, ma olen suur erand selles mõttes, et ma ainult tõlgin, et, et muud allikaid mul ei ole. Ja teised enamasti siis jah, teised ilukirjanduse tõlkijad, kes teevad eesti keelest teistesse keeltesse, sealhulgas ka inglise keelde nemad tüütavad kas või ülikoolis õpetavad või on, on neil on lihtsalt mingi kontoritöö või kultuuriline töö. Aga, ja õnneks kuna inglise keel on noh, õnneks või kahjuks on selle maailmakeel siis on suur nõudlus selle järgi, eriti nüüd, kui aastal 2018 Eesti on koos Läti ja Leeduga. On, sa lähed Londoniga ampty raamatumessi, eesistujaet on väga palju materjalid, mis tuleb tõlkida selle selle jaoks ja ma loodan pärast seda sai huvi isegi edenduse ja lihtsalt eesti kultuuriruumi vastu on pori suurem hakk. On ka nii, et tõlkemaailmas on ikkagi üsna palju vaja kirjastajaid nii-öelda veenda, et nad võtaksid nii-öelda sellised projektid, vastu või pakkumised või pigem on siiski nemad teie poole pöördunud. Üha rohkem on meie poole pöördunud see Eesti Kirjanduse Teabekeskus juhind Ilvi, Liivia Kerti Tergem on Ülemäärase tööd teinud eesti kirjanduse reklaamimise situurenemises erinevatel raamatumessidel ja üldse kuhu iganes nad satuvad. Ja tänu sellele inimesed on avastanud, et Eesti on olemas, et siin väärtkirjandus, et seal on, on midagi pakkuda Laima maailma see, et see ongi selline vaike kalliskivi peitnud kuhugi maapõue. Aga nüüd õnneks seda rohkem, et et selle teadmine on olemas. Tegelikult see müüb iseennast, see on väga lihtne seal kindlasti auväärne töö ja seda enam, et tegelikult seni on ju väga paljud eestlased ise tõlkinud eesti kirjandust inglise keelde. Et loomulikult on ju väga hea, kui seda teeb inimene, kes kõneleb seda keelt emakeelena, et keegi tõlgiks, et kelle jaoks see on oma emakeel, see on väga tähtis. Et et voolavus oleks selle juures, et, et mõte oleks täielikult. Oleks täielikult säilinud selle, sa oled tõlkeversioonis, aga samas, et see, see võib-olla tooks esile assid, mis mis isegi seda eestikeelses teoses ja et natuke nagu tahaplaanile see on, see on väga vaja jah, et emakeelekõneleja teeks seda. Maailmas on meid, kes tõlgivad eesti keele ilukirjandust inglise keelde, umbes kuus, ma arvan. Ja kes teeksite seda ema emakeelset asendajana, et meil on nagu väga vähe muidugi nagu teisE kirjandusse, nagu, et iga aasta on, on suhteliselt valimised on avaldatud ja Balimis võib-olla nagu oleks huvitav muu maailmale. Et meil on küllaltki töö, aga meid, jah, see ongi selline raske mida te hetkel tõlgita. Praegu. Selle nagu kavatsen teha ikka nagu suve suve alguseks. Siis ilmub võib-olla aasta teises pooles või järgmise aasta alguses. Üks vee all Rein Raua teos, vänd tõlkisin inglise keelde, see ilmub vist aprillikuus, nüüd Londonile nautimise ajaks. Siis on muidugi väikepalju veel mõisnike tulemas. Mihkel Muti romaanid, tähendab, novellid olen, olen tõlkinud. Neid ilmuvad koguvusena natukene hiljem ka sel aastal, loodetavasti. Igatahes soovin teile selles töös edu ja suur tänu stuudiosse tulemast, meie aeg on paraku otsas, aga täna oli delta külaliseks, siis kallen aitäh, aitäh.