Ja tere taas rahva teenrid, alustab nagu igal laupäeval kell 11 ja viis minutit värav küll, natukene vähem. Tänases vikerraadio ümmarguse laua ümber, May pöörman Postimehes. Sulev Valner, Eesti Maaleht endiselt valed endiselt. Sinu ületulek raadiosse on kindel. Aga see on kokku lepitud, aga, aga tegelikult vajab lõpuni vormistamist, niiet. Kuulge, kui emale, kus seda valmistatakse, Reformierakonna peakorteris ei ringhäälingu nõukogu. Kus, mis minu teada ei ole, väga reformierakondlik ja ma arvan üldse, et võib-olla siia siia ainukene asi, mida, mida mina tahaks praegu nii-öelda tulevase Eesti Raadio nii-öelda koha pealt öelda, sellepärast et tõesti, enne kui enne, kui minu tööleasumine ei ole vormistatud, ei ole korrektne väga midagi ütlema hakata. Et mina arvan, et selles mõttes jään ma küll kindlasti kindlasti endaks, olenemata ametikohast, et et et Eesti Raadio kui sõltumatu austaja kirjanduskanal on kindlasti kindlasti see, mida, mis minu meelest ei ole üldse üldse nagu vaidlusküsimus ei saa olla. Tegelikult on see isegi ringhäälingu nõu ringhäälinguseadusesse sisse kirjutatud. Et Eesti raadio toimetuslikult sõltumatu Ja seal on igasugused asjad sees. Ma ei taha sellega panna kahtluse alla. Oma programmilise kõnega maha saanud teel Eesti Raadio programmidirektoriks ja ma vabandan väikese huligaansuse pärast, teljega ma saadet alustasin. Läheme saatega edasi, suhkur on teil ostetud? Väike ikka väga vara, pean ausalt öeldes ütlema suvise moosikeetmise ühe aasta ahnii. Ja sa oled üks neist teisel kohal ja ei osta kokku jaapani audiotehnikanurgas, vedeleb, vedeles uue auto, ostsid, ei astud. Lään plusspoolele. Aga tasapisi juba Venemaa. Ikkagi mis hullus see on siis, mis nagu Eesti rahvast on tabanud, nüüd tänasest jääb täpselt nädal aega selle terminini, kui, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga. Meil tuleb sellel teemal juttu ja märksa märksa nii-öelda kurvema või või trastilisem kandi pealt, aga, aga, aga see suhkru ja muude asjade kokkuostumaania nagu ei näita üldse mingisuguseid raugemise tendentse. Mina ei tea, kas suhkru suhtes saab seda nimetada mingisuguseks hulluseks, tegelikult võib seda pidada ka täiesti normaalseks reaktsiooniks, et kui kallinemisi on väga selge, et suhkur tõepoolest maikuust alates kallineb siis korralikke ettenägelik ikka ja alati varumisega tegelenud Eesti inimene lihtsalt varub seda natukese ja, ja ta ei tee üldse mingisugust ju halba tehingut ja tõenäoliselt on see mõistlikes piirides on seal muidugi mõistlik teha. Ma ei kujuta ette, et näiteks nüüd tõesti mingis väikeses korteris peaks elama suhkrukottide otsas, nii et ma ei tea, diivanilauaks on suhkrukott ja, ja istumise all. Kotid asuvad meie suurtes madalates, siis sinna siginenud õige rutuga loomad. No mina arvan, et see on selline üldine, eestlasele omane, mina tean inimesi, kellel on veel kodus nõukogude ajast pesupulbrit ja pesuseepi. Laviin on ilmselt ära joodud, vähemalt minu tutvusringkonnas küll, aga, aga see käis kaasas ka täpselt, ma ei tea, palju kümmekond aastat või veidi rohkem tagasi, eks ole. See ei puutu vist eestlastesse, see on selline teinekord inimlik omadus, et kui miski hakkab ära minema, kui naaber sosistab ja ostab. Sa pead silmas Savisaareaegseid talongimajandus, mõtlen seda ja aga oli ka tuleb meile ka täna juttu, aga mitte loomulikult talongi käinud suurel turul. Seal veel praegu, teinekord müüb mõni oma tagavarasid, ma ei tea, millist pesupulbrit küll lasteaiaga või ma ei tea, mis asjad. Aga mina ikkagi kaitseks põhimõtteliselt selliseid inimesi nagu May, nagu ta ise tunnistas, et kes on kes on endale ostnud mõistliku varu, tähendab kui see, kui see varu ei ole noh, üle mõistuse, siis, siis selline mõistliku varu kogumine praegu suhkru suhtes on, on sel juhul ka ka emotsioon reaalselt õigem kui see, et kui inimene nüüd maikuu kuskil esimestel päevadel läheb poodi, avastab kallima suhkru, leiab, et tal kodus on suhkur otsas ja siis tuleb karjub näiteks valitsuse peale, et oioi oi, mida te nüüd tegite. Et, et selles mõttes, et kui praegu need inimesed vähemalt on nii-öelda igati selle informatsiooniga varustatud, et tõenäoliselt suhkur nii palju maikuust alates kallim on et siis käituda sellele vastavalt on ju täiesti normaalne. Nojah, aga Soonastele küll, rääkige, milliseid meediakanaleid vähese soolaga ei juhtu mitte midagi, läheb soola ostmine ka. See näitab seda tegelikult. On sool ja suhkur, meil ja teised strateegilised asjad, nagu ka soni ja Aivo video- ja audiotehnika tegelikult nagu ühes ühes potis, et kui ka kokku Haanja Eesti inimest haarab, siis ta haarab teda jäägitult ja mõistus kaob ära. Ma ei ole samuti loomulikult selle vastu, et moosi tegev inimene ostab endale suhkrut vastu kokku, aga, aga ma vaatan ikkagi alati kuidagi. Ma ei tea, mis see õige sõna kas tunduvalt või poes, kui ma näen kõige suuremat suhkrukotid, on need meie kahe koma viieteist-kahekümne, 50 viiekümnes-, mis lebavad seal hunnikutes ja kui inimesed võtavad, panevad sellepärast ma ei tea, mis, mis sina, vaided, paremini teed marju sisse vist jah, nagu sa ütlesid, et mis, mis kogus marju on mis, mis sellega peab nagu ära ära tehtud. Maasikas saab üks-ühele või üks 800-le, nii et arvesta ise. Aga siiski, mina ütleks seda, et tõenäoliselt suur jagu Eesti inimesi ei pea maikuus minema suhkrut poest ostma, sellepärast et nad on selle koguse vähemalt endale ette varunud ja ega see võib olla mingi vale tegevus, ei ole. Laseme huligaanid seal veel, ma siis nagu ironiseerinud Sa rääkisid, et ei, mitte sina, vaid, et ma olen kuulnud, et ostetakse ka nii-öelda kodus koduolmetehnikat, elektroonikat nii-öelda kokku, et noh, vana külmkapp käib küll või vana muusikakeskus, kaabel mängib, aga, aga need lähevad kallimaks, et ostame siis nagu ette valmis olevat tõeline niisugune noh, ilmselt mitte veel süsteem kirja, aga juba juba täiesti tendents olemas Eesti ja isegi maapoodides, kus, kus kaubaks läheb kõik, mis, mis, mis letile pannakse. Mis laulab ja tantsib, jaa. Ja see jääb mulle võõraks sellepärast et ega me ikka Gazpromi kolme külmkapi tegelikult ei vaja ja see on see tõepoolest lao tekitamine ja kõik amortiseerub, kõik kaotab ju ka, tulevad paremad ja head masinad, mina ostsin oma pesumasina pea 10 aastat tagasi ja vaatan, et seal hakkama välja vahetama, sellepärast programmid ei ole nii kiired ja, ja, ja ta ei ole enam see, mis tänapäeval. Aga ma ei osanud tagavaraks seepärast, et see on piisavalt suur asi, et ma ei taha teda kuskile nurka tekitada, nii et iga asi vananeb, seda peaks arvestama. Et nad tõesti viimasena turuväravasse viie aasta pärast oma pesumasinaid. Eks ole, pealegi minu meelest pesumasinad ja külmkapid valdavalt on, on tehtud kuskil Euroopa Liidu firmade poolt Euroopa Liidu piiril vähemalt kas siis Hispaanias, noh küll Türgis, mis küll Euroopa liitu ei kuulu, võib-olla Türgis valmistatavad, lähevad kallimaks samas jälle, kui ta on euroopas resideeruv firma, kes lihtsalt Türgis läheb selle valmis teha, siis võib-olla see ei lähe ka kallimaks. Oleneb jälle, kuidas vormistus käib. Temaga on nagu suhteliselt kahtlane, kas see, kas see osa ikka üldse nii väga kallimaks lähebki? Tuleme meie saate põhiteemale vargsi ja vaikselt lähemale uues Viru keskuses olete käinud ja sulab ja. Aga, aga ausalt öeldes ühe korra päevas ei teie ja vahele ühe korra olen käinud. Aga teist korda ei ole põhjust olnud minna seni ja ma ei tea, millal sa teinekord tuleb. No mina ühinen sellega, mida tänases Postimehes kirjutab Mark Soosaar ka, et kui me seal istusime seal keset võims kohvi, heina, oma abikaasaga, kohvi, mina olen sinnapoole ka seal, Eesti käsitöö, temale sinnapoole, kus oli, kus oli Body Shop ja ma ei tea, mis kõik inglisekeelsed ja ta tõepoolest küsis ka, millises linnas me oleme, toob selline täiesti ära, et sa oled kuskil Tallinnas, aga mina olin eesti käsi. Ja see ongi nagu ideaal, et oled nagu välismaal, siis ma olen kuulnud. Jah, kui kuivõrd kõndida selle Viru keskuse ja teenindusmaja vahel sellises suhteliselt kitsas koridoris, siis jääb tõesti tunne, et see linn ei ole Tallinna. Et seal mingi teine linn, kus on niisugune majadevaheline koridor tekkinud peaväljakule. No ja muidugi Tallinna Kaubamaja fassaadi rikkumine kogusega. Ma olen ka nõus Mark Soosaare täna lehes avaldatud arvamusega, et, et 110 protsenti, et see, see on nagu tavaline super-hüpermarket, mis iganes. Tavaline, ütleme Euroopa jaoks meie siin avastame ikka veel enda jaoks midagi, jah, kuna meil seda iseehitamise ja iseolemise aega on nagu olnud seal väga vähe, aga, aga väljast ikka ikka noh, ütleme otse jõledust jõledus. Ja see on Eesti tipparhitekti tehtud, nii et projekteeritud ma ei tea, kui palju muidugi sellest kavandist järele jäi, ma kujutan ette, et ehitaja ja arendaja teda modifitseerisid. Aga seest on ta muidugi parem, aga noh, seest, nii palju kui mina olen aru saanud, on ka võetud malli Vahemereäärsetest maadest, nii et võib-olla sul on õigus, et see ongi see tunde tekitamine, et oled sa Hispaanias või Türgis või ma ei tea, kus kuradi kohas, eks ole, ja sa oledki suur linn või, või ma ei tea, kuskil New Yorkis. Tekitamine, mille pärast Eestisse ehitatakse niisuguste Palmidega igasuguseid Vesikeskusi et kus peaks nagu tunne tekkima, et sa oled kuskil lõunas. Sellest võib isegi aru saada meil seda valget aega on ju tegelikult nii vähe ja veedad seal, te kõik ei saa nagu palmisaarele ja miks mitte siis nagu imiteerida. Me käime ka Hiina restoranis, eks ole, sellepärast et ega me ju hinnas iga päev ei käi. Paljudele. Tavaline keskus selle mõtte järgi, et Eesti häda ongi see, et kõik needsamad Montolid ja, ja Baltikad ja kõik jalutavad mere lõputut vastavalt kõikides nendes keskustes, et et kui mujal maailmas taotletakse vähemalt mingisugust isepärasuste poodide erinevust, siis mine sa Kristiines, seal ma käisin ära ka ülemistel nagu võib-olla selle indeksi kaubamaja on erinev. Aga, aga ikka vaatad seda üht ja sedasama, et sa ei saagi aru, millises lisaks millises linnas. Nimeossa kõnnid nii, et seest on nagu tegu, ütleme selle asja kohta maitse asi, noh, maitse üle teatavasti ei vaielda, vaid kakeldakse, aga, aga olgu peale siis siis siis väljastaja Pole enam väga maitse asi. Sest et see, mis on tehtud ja tõesti kaubamaja fassaadiga, see, mis on tehtud vanalinna haruldase, super ilusa ega see, see ei kuulu enam nagu maitsevaldkonda. See minu meelest, et täna on selles mõttes nagu suur avapäev, et seal all avatakse siis bussiterminal. Et see saab olema nüüd nüüd ikka tõeline katastroof, et bussiterminal on toodud kõige, ütleme vanasti vist Viru väljakul oli, oli see Tallinna keskpuu punkt isegi ära mainitud, ma ei tea, kas enam selle Colocial ta jääb välja või jää siis et bussijaam on, on keset Tallinna linna toodud. See on, see saab olema ikka tõeline katastroof, selle, see selle ristmiku või kogu selle südalinnaliiklusele umbe lõpuks ajab. Kui varem pole õnnestunud. Selles mõttes Mark Soosaarel õigused, kõik bussijaamad, Vaksalid, lennujaamad, need tuleb kõik linnast võimalikult kaugele viia, mitte tähendab võimalikult kaugele. Eesti mastaabis tähendaks kuskil Ülemiste taha No see on arendaja lobi ja Tallinna linnavalitsuse ja vastutulek, kes tegelikult peab ju ikkagi seda asja korrigeerima, siin ongi see, aga mis on ehitajal mured, kõik tuhanded inimesed valguvad sinna alla, valguvad sinna keskusesse, eks ole. Seesama Tallinnas, mis on kogu aeg olnud, et arendaja tegelikult number üks ja kõik avalikud huvid, eks ole, on teisejärgulised ja seda, see on nüüd see, mille juurde sa tulla tahad, kogu aeg on see, see on ikkagi Tallinna linnavõimu otsene ülesanne, kaitsta avalikku ruumi, mis on kõige oma Jah, ma ei ole, ma ei ole kunstiinimene, ma ei ole arhita Tallinna, ma olen tallinlane, ma tahaks jah, et, et siin oleks nagu hea ja soe ja tore elada, et, et ka jalakäijatele, kuigi ma ise olen päevast päeva autoroolis, aga jalakäijatele jääks õigused, et oleks värsket õhku ja rohelust ja kõike, aga, aga Tallinna südalinnas hakatakse seda järjest enam nagu välja viima. Mitmed tahaks ka öelda, et tore see jube plats, mis seal ilu ja, ja siis teenis maja vahene oli kole, et seal, kus tuul tõmbas ja need rahvusitseisid kümnete kaupa reas seal mingi taganeda. Tegelikult oli vastupidi. Aga kõik see, mis sinna asemele tuli, see on, see on minu jaoks nagu masendav tegelikult. Aga samas ma ikkagi kõik räägime niiviisi väga kaudselt sellest, et linnavalitsusel selle eest nagu mingi vastutus on ikka kuidagi nii, et kuidagi tekkis lihtsalt mingi käkk keset linna, sest asutusega teisiti pole seda eriti ka kuskil avalikkuses nimetatud, ma ei tea, võib-olla keegi veel võtab sõna nüüd selle Viru keskuse arhitektuuri kaitseks ja ütleb tegelikult lihtsalt ei saa aru, et umbes kohanema siis varsti-varsti, teie silmad avanevad ja see on tegelikult väga ilus asi, aga aga, aga. Teised harjunud selle asjaga. Tõenäoliselt kuidagi harjuma ja aga kokkuvõttes see, et keset linna toimub mingisugune niisugune asi, et selle eest, et see on lihtsalt nagu juhtub. Ja tegelikult kui siin noh, tõesti on olnud nagu tõeline Edgar Savisaare nädal iga päev keskeltläbi mingi kolm uudist, kuidas Savisaart süüdistatakse selles selles selles siis vot see küsimus nagu ei ole eriti oluline Et linnavalitsus pole olnud Need tohutu oluline küll, nüüd on uus linnapea lihtsalt tõepoolest Peep Aaviksoo, kes ametisse abilinnapea Jaak Aaviksoo, kes ametisse astudes palju ikka väga kõvasti seda asja muuta ka vaikseks jäänud, võib-olla kulub muidugi aeg ära seal sisemiste mängude jaoks, ma ei tea, aga ka minu arvates küll, et abilinnapea ja ma ei ütleks, et kui sa vaatad Mis sel nädalal toimus, et Aaviksoo või ütleme teised reformierakondlased Tallinna linnavalitsus oleksid vaikselt, ma arvan, et nad olid kõik need aastad kõik need aastad, mis esimeses jah, aga, aga, aga mulle tundub, et nad hakkavad. Ta hakatakse ja see jätab mulle niukse mulje, et varsti on härra Savisaar seda üksinda, seda hinne valitsemas, et see koalitsioon vist küll väga kaua ei püsi valimistel, kui alles järgmise aasta see võib muidugi tõsi sees. Ma tulen korra selle linna, neid artikleid, mis on ilmunud. Ma olen ise nüüd vahetatud lehte linnaplaneerimises, mis toimub, muidugi. Vaata, ma ütlen, et see on ka selline asi, et seal on raha kõik, eks ole, arendajad on tohutu suured ehitusfirmad, sponsoleerivad, spondeerivad neid leid erakondi, erinevaid erakondi, see võim, seal tellimused, eks ole, see on märksa laiem küsimus ja ja ma kujutan ette ka väga palju selle raha pärast just nimelt ei võetagi nendes küsimustes sõna, raha määrab ikka Tallinnas pagana palju arhitektuuri ja see on kõige masendavam. Masendav järeldus, milleni Mark Soosaar tegelikult täna jõudis seda käkki võib-olla ma ei taha, ennatlikult, võib-olla ta ei tule käkiks, mis tuleb see uus Sakala, eks ole, mis täidab jälle. Suure ruumi ära, ma tulen tagasi selle liiklussõlme juurde, et ma loodan südamest, et Tallinna järgmised bussid saavad olema nii suured, et nad sinna maa alla enam ei mahu, nii nagu nagu praegusele ei mahtunud korraks ära sinna keerama, et siis midagi Necity peitlejas aega seal ruumi suuremaks ja siis et needsamad õnnetud Scania bussid ära mahuksid. Ma loodan, et järgmised ostetakse paremad ja veel suuremate, mis tõesti ära ei mahu, sinna alla tuleb midagi, midagi inimväärselt, noh, võib-olla sa just eksid, võib olla, ostetakse mikrobussid. Aga muuseas, mida ma täna vaatasin, seepärast ma sain lugejalt ühelt lugejalt kirja, kes ei saanud lapsevankriga minna Viru keskusesse sealtsamast. Tõepoolest ei ole väljast võimalik kaubamaja ega sisse minna, seal on kolm astet. Ei, mina ei leidnud ka kaldteed üles. Nii et kogu selle asja juures on unustatud suur hulk inimesi ära, mis ometi peaks olema tsiviliseeritud ühiskonnas selline üldine nõue. Ta peaks siis minema vanasse kaubamajja sõitma liftiga üles teisele korrusele, sest ta lihtsalt ei saa sinna sisse. Võib olla keegi oskab öelda, kust, milliselt poolelt saab, aga nii, et ehitaja näiteks sellele ei ole mõelnud areneda. Ei kindlasti on aga just täpselt nii, et kuskilt tuleb Leida nurga taga. Annaks ma nagu heidaksin korraks kaitsva varju tallinna nende otsustajate peale ainult korraks ja tuletan meelde, et ka teistes Eesti linnades on toimunud ju tegelikult midagi sama sama õnnetut jubedat. Tuletame meelde seda koorimis keset tulin püsti pandi ja seda meeletut auku, mis Tartu südalinnas juba aastaid on ja nii edasi, nii et noh, kinnisvara asendajad ütlevad oma lõpliku sõna asjade otsustamisega ka teistes linnades peale Tallinna. Minu meelest on põhiline probleem algab sellest, et Tallinna linnas võimul inimesed eesotsas linnapeaga, kes tegelikult suures osas kelle, kelle jaoks see tõeline mäng, mis väärib küünlaid, toimub kuskil hoopis kõrgemal kui Tallinna linnas. On selge, et Edgar Savisaar tegelikult põhiliselt oma poliitilist kapitali ta kogub Muuga või õigemini ta ta muretseb tegelikult ilmselt muu pärast vähemalt selline tunne. Jah, et, et, et see, et Tallinn, et kuidas Tallinna linnas läheb, see ei ole nagu määrav küsimus, määrav küsimus on, mingisugune mulje jätmine on tegelikult üleriigilistele valijatele ainult. Praegu Sulev on niisugune olukord, et, et see, mis on nagu mujalgi muutud, see hakkab seda Tallinna linna asi hakkab nüüd kõvasti murendama. Tallinna linn, see, mis Tallinna linna samas tegelikult praegu toimub võib, võib saada tallaga saatuslikuks, et inimene, kes tahab kangesti olla Eesti juht ja peaminister ja kes elab seda väga sügavalt üle, et ta on võitnud lugematu arvu valimisi, aga ei ole ikkagi võimule tulnud võib osutuda hoopis selleks, et ta ei suuda isegi Tallinna linna juhtida. Nojah, mind, Peep Aaviksoo vastas nüüd sellel nädalal sellele Savisaare artiklile, mis ilmus nüüd, ütleme nädal siis varem nädal tagasi, teisipäeval, ausalt öeldes, kui mina selle mustandi läbi lugesin, siis mina mõtlesin, et Edgar Savisaar ei oma üldse adekvaatset pilti lause, mis ikkagi seal sees oli, justkui sõidaksid kõik, eks ole, ainult eliitautodega ja tema sellepärast ei hakka neid teid ometi parandama, mis mõjus ikka sellise Kõnismina ja sellise ebareaalsusega? Tegelikult selle rumalusega sellepärast et ta ütles seal lause, et, et selleks, et tuhatkond ennast eliidiks nimetavat inimest saaksid veel pehmemalt mööda linnatänavaid vurada siis see on rumalus. Need, kellel on need autod, mis nii-öelda eliidi autod, mis, mis kurat, need peavad vastu igal juhul vastupidine, et need keskklassi autod hinna poolest ja need Moskvitšid, mis on siia jäänud ja Žigulid, vot need lagunevad tõesti praegu. Ongi, et ta ei taju absoluutselt seda tegelikku elu, ta elabki omas maailmas, mina saan aru selles suhtes selles vihases maailmas, kes, kes on takistanud teda võimule pääsemist ja ta kannab selle viha üle ka väga palju sellele samale sellesamale ruumile, mida ta tegelikult peaks haldama, kui mitte et mitte öelda. Seal ta tegelikult probleem on suuresti ka selles, et ega savisaart kui linnapead praegu nagu ei saagi hästi kritiseerida, sellepärast et kohe ei, ma mõtlen seda, et kohe, kui, kui tegelikult näiteks mingi linnavolikogu Res Publica fraktsioon hakkab Savisaart kritiseerima siis tundub kohe nagu norimisena selle kallal, et tegelikult käib mingi üldpoliitiline norimine mis ei puutu nagu eriti linna asjadesse, et niikuinii nad esitavad selle järelepärimise tegelikult lihtsalt selleks, et, et oma poliitilisele konkurendile halba varju heita, mis ju tegelikult ei puutugi siia ja parteis toimuv ei puutu, kui linnaasjad oleksid korras. Et, et see nagu, et see, see Tallinna juhtimine, kui ühe omavalitsuse juhtimine on, on täiesti mõttetult totaalselt ülepolitiseeritud. Et mina unistaks küll sellest ajast, kui Tallinna juhtimisega tegeleksid jälle munitsipaalpoliitikud, kes tõesti näevad, et võib-olla nende poliitilise karjääri, noh vähemalt üks tipphetki on tõepoolest see, et juhitakse Tallinna linna, mis kahtlemata on väga suur väljakutse ja ja kes ei kasuta seda mitte mingisuguse hüppelauana ja minu meelest Savisaar ei ole siin mitte esimene tegelikult ka Jüri Mõis või Tõnis Palts. Varasemad linnavõimud on kasutanud tegelikult Tallinna valitsemist nagu mingit hüppelauda kas siis mingit ajutist peatuskohta vahepeal hinge tõmmata või siis hüppelauda suurde poliitikasse. Ja tegelikult võib-olla Jaak Tamm oli viimane linnapea, kes, kes tõesti nii-öelda lähtus sellest, et Tallinna linnavalitsemine ja sellega hästi toime tulemine ongi eesmärk omaette, et see ongi väga tähtis asi. Ma lasin, see on väga õige märkus Sulev, ma täitsa jagan seda, et, et kui lasta nüüd peast läbi Euroopa suurlinnade juhid siis kui palju neist tegelikult on nad võimse, teie kuulajad ei tunne ja me ise ka ei tea paljusid neist. Niipea nii palju, kui neid siin on käinud, on ju teada, kes nad on, et nad ei ole kunagi olnud nii-öelda oma oma riigi tipp-poliitikas ja nad ei ei üritagi sinna kunagi minna, sellepärast et see ongi nende nii-öelda tegevusvaldkond, millele nad on nende endale enda kanda võtnud. Londoni maris on eraldi, eks ole, Londoni linna arendamine ja paljude Euroopa linnade arengut. Jah, kui me arutame ka Tiit Vähi oli ju see, kes istus, eks ole, ainult selleks korraks küll volikogu esimehe, eks ole ametikohale ja siis juba räägiti sellest, et võtad tugevat pagasi selleks, et minna minna Toompeale, nii et see on kogu aeg olnud, see ka ajakirjanduses on läbi käinud, justkui oleks just Tallinn see hüpe, lahutavust hüppab järgmisele linnapea hüppab ilmtingimata. Noormees ei hüppa siit enam kuskile, see on ikkagi selgelt nagu tagasiminek tulla munitsipaalpoliitika juurde siit. Teisalt on siit jälle hea teha sellist tõmmata niite ja lihtsalt istuda ja, ja olla ja vaadata ja oodata järgmist varitseda järgmist hetke, et üleriigilisel tasandil saaks. Eks ta ikka väga selgelt oleks hüpanud, kui eelmisel kevadel riigikogu valimiste tulemused oleks pisut teistsugused olnud. Kui need valimistulemused oleks olnud sellised, nagu veel paar kuud enne valimisi väga reaalselt prognoositi, siis väga selgelt oleks linnapeast võinud ju peaminister saada. Aga see, et on politiseeritud, seal muidugi selge, kui ka viimast ka pressikonverentsi vaatasin, siis AK näitas ka kõik vaatasid küll, erinevad kanalid näitasid erinevaid, kohati natuke erinevalt seda asja, siis on ka selge see, et minul helinlasele jäi täitsa selge mulje sellest, et Tallinna linnapea ei valda Tallinna temaatikat, ta valdab seda üldpoliitilist tausta just, eks ole, mis te vastate ja mis raha on ja sellised üldised. Aga ma ei saanud sealt vastust mina, kes ikkagi tahaks teada, millal, kuidas nende teedega saab olema ja nii edasi ja nii edasi, seda talt ju tegelikult ka palju oodati selle finantsseisu kohta, artikleid või avaldust või mingisugust seisukohavõttu või reaalsemalt. Aga võib-olla isegi, võib-olla ta siiski valdav, sellepärast ma ma kahtlustan, et Savisaar on päris tark inimene aga võib-olla ta lihtsalt ei pea ka vajalikuks üldse oma retoorikas nagu sellel tasemel rääkida, ta räägibki nii-öelda palju üldisemal tasemel ta justkui ajakirjandusega suheldes ta juba ette nagu tõrjub mingeid pahatahtlikke rünnakuid, ta ta nii-öelda võtab kohe sellise positsiooni, et mida te mult üldse siin norite? Eks ta ei vasta mitte niivõrd sisuliselt küsimusele, vaid ta umbes ütleb, et see küsimus on niikuinii esitatud umbes selleks, et, Palun, noorid jah, aga kui, kui ta ise annab võimaluse niimoodi mõelda, tähendab, ja vassib, kui, kui ta räägib kogu aeg, et siin tegevustulem oli, eks ole, 88 miljonit ja samas ta teab, et, et see on tegelikult miinus, sellepärast et 100 miljonit läheb nii-öelda hiiglaslike laenude intresside tagasimaksmiseks. Ta teab, et tegelik olukord on hull. No ma võin teie käest küsida, et et Te usute, selles mõttes usute, et, et me vist keegi ei ole Tallinna linna finantspaberites nagu tuhnimas käinud, et kas, kas linn on nagu pankroti äärel, nagu väidab volikogu opositsioon või isegi kaks või vähemalt üks abilinnapea, kes seal teinud märgukirja, öelnud, et Tallinn ei suuda arveid maksta? No ma ei ole finantsistid, aga kui ma loen kasvõi seda äripäeva 23. ja kui siin tsiteeritakse Tsahknat külastajad küll linnaosade, küll Keit Pentus, küll Ülle Rajasalu ja teisi, siis mul ikka tekib küsimus, mis hangub, pidevalt võetakse laenu selleks, et maksta tagasi vanu laene. Võib-olla tõepoolest tuleb midagi plusspoolele kuskile, sest laen on suurem kui tagasi maksta. Aga, aga mulle tundub, et see olukord on kehv, kui me arvestame ka linnavara müüki siin tervikuna ja neid miinuseid. Ja kui me vaatame teid, eks ole, ja kui me vaatame Ahti Kallaste sõnu, et kõik rong on läinud, et alles sügis näitab, tegelikult, millised on arvavad siis kui see ei ole veel pankrot, siis vähemalt häiret veel minu minu jaoks lugeja jaoks tallinlase jaoks. Häirekell on kindlasti ja ja üks häirekell peaks ju tegelikult kõlama ka seda, et üks üks minu jaoks täiesti aprillinaljana kõlavaid uudiseid oli see, kui, kui tuli teade, et Väino Sarnet on kutsutud Tallinna linnavara nõustama, sest sel ajal, kui Väino Sarnet oli erastamisagentuuris. Mulle tundub, nagu Keskerakond küll suhtus temasse kui, kui kellessegi, kellega nemad ei taha mingit tegemist teha. Ja, ja kuidagi nagu anti selliseid halvustavaid nii-öelda nooli tema suhtes, et selline. Et keskerakondlik linnavalitsus näärseid Sarnetis nagu mingit viimast Noh, et tõesti ette tehtud, pöördu kas või vanakuradi vanaema poole, peaasi et hädast välja aitaks. Kogu selle Jaskari alguses kuni viimaste päevadeni mulle tundus, et Tallinnas on olemas ja tomatiga finantsjuht, eks ole, finantsdirektori peene nimega Ahti Kallaste, kes mulle tundus, et on surnud või, või ta ei saa hoiatada linnavalitsuse keldris kinni, et ta ei saaks ajakirjandust nagu teavitada tegelikust olukorrast. Kuni 23. aprillini, kui ilmus, siis äripäevas üksikud tsitaadid ahtri kallastelt. Et kui keegi üldse olukorra kohta nagu midagi teab, siis, siis on see tema või vähemalt võiks olla tema, et kõike kõigesse, sellesse, mis räägivad poliitikud või peab alati suhtuma teatava siukse eelarvamusega, see on täitsa normaalne. Aga lugedes ka Ahti Kallaste sõnu, siis on see minu jaoks veel suurem häirekell, sest et noh, nii ettevaatlikku kasutust nagu nagu tema siin äripäevas kasutab. See on selge märk, et midagi on väga-väga hullusti, ta ütleb, et ootame ära sügisel ja vaatame, mis siis sügiseni saab. Sügisel saab kokku lugeda linnavara müüginumbrid ja nii edasi. Poliitiliselt on endiselt ka olukord ainult kahe osapoole vahel teravaks, sellepärast et seal tuletan sedasama pressikonverentsi meelde, kus Anders Tsahkna oma kaheksat miljonit vitsata piiksatas seal, et on küll kirja Edgar Savisaar teatas, et mida tema ei ole mingisugust kirja näinud ja kasvõi see, mis, mis ega siis Peep Aaviksoole tahtis veel avalikult vastata. Järgmine keskerakondlik linnapea, mille peale tõepoolest ma saatsin Tallinna linnavalitsuse kirjed ehk Vabaduse platsil saavad linna abilinnapead kokku ja saavad need asjad ära klaarida, et kuidagi praegu on minu arust seega asjad püütakse neid kas võtta paremaid istmeid toole või ma ei tea asju sisse, et niimoodi avalikkusele paisates teineteise vastu mingisugust looli. Vaata siin on vist selles küsimus, et, et on, on mitu minu arust, et kas Eesti Post ei tööta hästi. Et nad ei saa ühest ruumist teise kirjeldus ja et nad ei saa, et nad ei saa kirju kätte või, või ei oska linnapea lugeda. Või ta ei loe põhimõtteliselt neid kirju, mis ta, mis talle ebamugavad on, ta saab kogu aeg igasugukirju. Erakonna arvas. Tahtsin öelda, et tiine looma sel nädalal oli. Oli kolm kirjamise, jõudnud linnapeani või, või mida tal ei olnud nagu aega lugeda. Üks oli siis Tsahkna kiri mis kanti ka linnavalitsuse nii-öelda raamatust läbi ja läks ametlikuna, et arved on maksmata, teine oli siis autobussikoondise kiri, kes ähvardas ühe või 11 liini kinni ja 16 17 aa jah, bussiliini, mis käib mööda neid orge ja mägesid mööda Suur-Sõjaväe, sõja-Sõjamäe tänavat ja, ja kolmas oli siis erakonnakaaslaste kiri 27 erakonnakaaslase kiri, kes, mida ka linnapea kui, kui jõudistanist vähemalt tal ei olnud aega seda lugeda. Tead, ajaloost seadmeid, kirja, kus kirjad ei jõua juhine, eks ole, kus kõik selekteeritakse enne juhte oma täielikku ülevaadet, tuleb sul mõeldagi? Ei, mul tuleb muidugi meelde, ainult et see taas kordub 2004. aasta kevadel on, on äärmiselt naljakas ja, ja kusjuures ma olen ju täiesti me kõik, ilmselt oleme täiesti veendunud, et linnapea on kõik kirjad läbi hoolega lugenud ja lihtsalt lihtsalt ei, ei reageerinud nendele. Kuigi see kirjavahetuste, kõik need, mis, millele sa viitasid, need kõik on sellised muigama panevat ehteestilikku kirjavahetused, kuidas näiteks üks riigikogu liige kirjutab avaliku kirja tema naaberpingis istuvale teisele riigikogu liikmele või abilinnapealinna peale, kirjutab nii-öelda poolavaliku kirja selle asemel, et võib-olla siiski saaks nagu rääkida seal ühes majas. Saalide sissevõtmine ei, no aga võib-olla ei saa rääkida, sest ma ei ole veendunud, et uks on lahti. Ma olen jah, ma olen ise ka elanud seda olukorda üle, kus ei saagi rääkida ja emailitamine ongi ainus võimalus nii-öelda mõtteid vahetada enamasti sageli väga teravaid mõtteid. Ma olen kuulnud, et ka Eesti ajalehtede toimetustes On olnud aegu, kus, kus juhiga räägitakse läbi läbi emaili, nii et väga-väga võimalik, et, et, et kogu see nii-öelda atmosfäär on jõudnud nüüd ka Tallinna linnavalitsusse, kus kus ei saagi nii-öelda suuliselt oma asju korda ajada. Nojah, seal peegeldabki teatud atmosfääri tõepoolest juba selliste kirjade olemasolu, nii nagu on Keskerakonna sees, nii nagu on Tallinna linnavalitsuse sees peegeldab teatud atmosfäär just nimelt Ma tahaksin öelda muidugi, et siin ka aegu vaatasin, kõik kõik protestid on reformierakondlaste poolt tehtud. Keit Pentus, Ülle Rajasalu, Anders Tsahkna. Ja kõik on korras, eks ole, ta polegi. Millal tulevad järgmised kohalikud valimised 2005 sügisel vist, eks, et ma arvan, et reformierakonnal on paras aeg umbes sellel sügisel linnavalitsusest jalga lasta, just et oleks võimalik järgmistele kohalikele valimistele ikkagi enam-vähem nii-öelda puhta rinnaesise. Kui sõltumatu audit tõesti näitab seda, et Tallinna linn on võlad pöörises, nagu, nagu nagu Äripäev oma oma pealkirja pani ja kui sügisel tehtav siia tähendab, reitinguagentuur teeb oma järjekordse raporti ja Tallinna reiting peaks langema siis noh, oleks imelik, kui koalitsioonikaaslased istuvad edasi seal koalitsioonis, mis, mis läheb vältimatult põhja, nii et advokaat Ka avalikku sellist toetust mingisugusel määral, see on praegu selgelt näha. Tallinna linnas on ju tegelikult olukord niisugune, et, et põhimõtteliselt saab ka ise ju valitseda, ainult ei olegi kedagi kõrvale vaja, nii et. No kasulik on, iseküsimus on, kas seal ka kasulik, päris üksi valitseda ja minna sellises olukorras 205. aasta 2005. aasta valimistele välja, kui seesama nagu Zaitsed reiting võib langeda ja teed lagunevad ja rahulolematus kasvab, ma ei ole sellega külmendunud. Muidugi Keskerakond ei saa kassalt õnnetuseks lahkuda, nemad saavad ainult seda olukorda parandada. Aga võib-olla siis tuleb teedeehitus, näete, oleme, kui palju teid ehitati siis, kui olid eelmised valimised? Tegelikult ju nii puhast valimisvõitu nagu keskerakonnale eelmisel korral Tallinna linnavolikogu valimisel ju eesti niukses kõrges poliitikas ei ole ju seni kogu sellest taasiseseisvumise ajal olnud riigikogus on alati pidanud olema koalitsioon või enamasti kolme osapoolega vähemalt vähem, aga ei tule nii-öelda enamus kätte. Aga Keskerakonnal on Tallinna volikogus puhtalt puhas enamus. Ja, ja see on nüüd tegelikult üks, mida veel Tsementeerivad, jah, üks üks niisugune selge skeem, mis nagu puhta enamusega võib tekkida, et võib-olla selline isegi liigne enesekindlus. Et tegelikult eks ka ka jälle võib-olla siiamaani Keskerakond on tundnud, et need reformierakondlased võivad ju vaikselt piiksuda, aga tegelikult ei suuda meie linnavalitsusele mitte midagi teha. Et nad võivad ka umbes võib-olla kuskil omavahelistes jutuajamistes on ka reformierakondlastele öeldud, et ega kui ei taha siin olla, hakake astuma. No ma ei tea, võib-olla on, et selles mõttes, et vähemalt antud mõista, et ega me saame selle linnaga ilma teieta ära valitsetud ja sellest võib-olla ka nüüd niisugune avalikkuse ette tulek. Nii või teisiti ja väga raske on teisiti tõlgendada kui nimelt just hoiatusega, et me läheme siit minema. Tsahkna kirja mingisuguse kaheksa või 10 miljoni maksmata arvete pärast ja ka verivärske abilinnapea Aaviksoo selget seisukohavõttu küsimuses, et millised peaksid olema linna prioriteedid raha väljajagamisel, kas kas on? 500 krooni kaupa pensionäridele sotsiaalabina nagu Savisaar on lubanud 100 miljoni eest või, või siis või siis tõesti linna arengusse, kaasa arvatud teedesse ja tänavatesse. Ma ei taha vist. Ma arvan, et keegi teist ei taha rääkida täna meie teede teedeaukudest, sellepärast et siis haarab käsi jälle kabuuri järele ja, ja seal seal seal nii nii kohutav olukord, et sellest. Siis kus oli, hakkas ka clip paika, tulen juurde, et tänapäeval mind enam ei rahulda, ausalt öeldes seltsilised üldpateetiliselt hüüatused, et ma olen 30 miljonit sinna ja ma arvan, et sinna ja kõik on korras. Seetõttu Savisaar kaasa arvatud, selles ajas nagu kaotanud ajataju. Nüüd kus tahetakse vastuseid konkreetsetele inimestele, tahab teema tõepoolest teha ikkagi veel poliitilisi hüüatusi ja kuidagi see on, aeg on sellest üle läinud. Tervikuna. Ja ja astuta endiselt nendesse aukudesse küll mitte Tallinna linnatänavatel vaid eraldades seda võiks taastuda, et tunnetada seda augu sügavust ja järsku, kui õõtshoovad ja amordid segamini löönud vaid vaid astub samadesse aukudesse, kus ta on viimase 13 14 aasta jooksul tegelikult astunud. Ma pean siin praegu eeskätt silmas tema Moskvas käiku, mis, mis tegelikult ei ole tema enda asi. Mis ei ole kesk Keskerakonna asi, mida ta seal teeb, mida ta seal räägib ja kellega ta seal kohtub, see on, see on Eesti riigi, Eesti riigi välispoliitika ja meie julgeoleku nii sisemise kui välimise julgeolekuasi. Aga see, kuidas ta Moskvas käis, oli jälle klassikaline näide vanast heast Edgar Savisaarest, kes on seda ennegi teinud ja öelnud pärast, et aga see pole üldse teie asi, kellega ma rääkisin. Ja kui ta isegi nii ei ütle, siis tema nii-öelda üleolev toon annab, annab märku, et ta ei pea seda üldse nagu vastuse vääriliseks küsitakse, et et kui sa läksid sinna ja kohtusid Riigiduumaspiikriga, et millest nagu jutt oli ja miks miks ühtegi eesti diplomaati sealjuures ei olnud, mis, mis, mis on täiesti elementaarne, mis ei ole muide, mis ei ole muide kohustuslik kui üks omavalitsustegelane, mida Edgar Savisaar kindlasti on, kui ta läheb välismaale ja kohtub teise riigi poliitikutega, siis ei pea selle Eesti diplomaadid juures olema. Kuid arvesse võttes seda olukorda, milles asuvad Eesti-Vene suhted arvestades seda korda, mis on praegu toimumas Venemaa ja Euroopa Liidu läbirääkimistel ja nii-öelda lõplikke kokkulepete sõlmimisel, siis siis, siis on see igati igati reaalne ja, ja minu teada kõik teised Eesti poliitikud ka vastavalt käituvad, ainult mitte üks. Vot sellel taustal, mis on nüüd eilsest päeva nii-öelda eilse üleeilse päevase suur põhi, põhivaidlus või põhisündmus, see Euroopa Liidu ja Venemaa nii-öelda koostöö selle leppe vastamine ja selle selle lisa lisaavalduse sõnastamine, et sellel taustal ei ole keegi küsinud, et kas Edgar Savisaar Moskvas käies sellel teemal ka rääkis, et kas ja, ja kui Edgar Savisaarel on Moskvas niivõrd kõrget ja head suhted, et kas ta võiks nii-öelda kosta sõna näiteks hoopis sinnapoole, et, et ei tuleks sinna avaldusse Eestile halba lauset. Mida saaks Edgar Savisaar juhul kui, kui tal on need kõrged head suhted, ütleme siis seda Eesti jaoks positiivselt ära kasutada? No ma ei tea, me ei, me ju ei tea, kas ta, mida ta täpselt rääkis ja kas ta sellest rääkis, ta ise on öelnud, et mingisugune ühtse Venemaaga moodustamisel mingisugune ühine komisjon, mis hakkab nagu tegelema topelttollide, transiidi ja muu sellisega, tähendab ma, ma ikkagi väga tahaks teada, mis Tallinna linnapeaasi on selliseid selliseid sidemeid luua ja kui alati on kasutatud sellist sellist poliitikut, kes on võimeline ütleme, vaenlase juures läbi lööma siis, siis ikka ikka antakse talle selliseid ülesandeid riigist kaasa, et, et kuule, et kas sa saad teha seda, katsu ära teha seda. Ja, ja, ja kindlasti mitte ei jäeta nii-öelda tema Enda asjaks. Praegu teadaolevalt oli Eesti diplomaat juures Savisaare kohtumisel Moskva linna peal Uscoviga, kuid ei olnud ei abi vabandust asepeaministriga ega ka Riigiduumaspiikriga Boriss küljesloviga, mis oli ilmselt selle käigu kõige kõige olulisem kohtumine. Et me me tegelikult ju ei, ei ei tea. Me ei tea jah, ja sellepärast tekitabki meil mulje, et seal aeti mingisugust muud suurt poliitikat selles suhtes, et selles suhtes on Edgar Savisaar alati väga osav luua sellist luua sellist aurat ümber, et midagi tõepoolest seal arutati, aga teate ma teile ei ütle, eks ole. Ühelt poolt selline lubaduste ja lootuste puhumine ja teiselt poolt siis andke andeks ka mingisuguse feodaalaega peaaegu meie mõttes kuuluv selline käitumisviis. Jutule ma tõesti mõtlesin sellele, et tõepoolest keegi ei ole ta käest küsinud sedasama partnerlus ja koostööleppe selle ülddeklaratsiooni kohta, mida ta siin on, aga võib-olla sellepärast ei ole küsinud, et et keegi ei usu sellesse, et ta seda asja üldse seal ajas, et mulle kogu aeg tundub, et tal nagu on omad eesmärgid sellistele tarade juures käigul ja need nagu tihti ei ühtigi. Ma ei taha öelda mitte alati tihti ühtegi Eesti riigi üldiste selliste arusaamadega ja püüdlustega, sul ei teki oma asja. Ma ei julge nii kõlavat süüdistust õhku jätta, sest et mul puuduvad tõendid ja ei tahaks nagu, nagu sel teemal rääkida, mis sa ei küsinud ta käest, seda ei ole olnud võimalust, aga, aga see kohtumiste ettevalmistamine, mille juures meie välisministeerium ei ole osalenud mitte minutitki see tekitab hämmingut, et kuidas ikkagi ühel erakonnal ja ühe erakonna juhil on nii lihtsalt oma kanaleid kasutades jõuda nii kõrgete Moskva võimukandjatele, nagu seda on riigiduuma spiiker ja ase asepeaminister. Ühelgi teisel erakonnal millegipärast ei, ei õnnestu. Et see, vot see teeb mind nagu, nagu ütles juuli sputnik ajaliselt valvsaks ja valvas, peab olema, et, et milliste milliste konksudega või, või ma võin ka küsida, milliste teenete eest selliseid kohtumisi nagu kingitakse. Selge, et see kohtumine saab toimuda ainult siis, kui Moskva seda tahab. Ja nähtavasti Moskva tahab, Moskva, Moskva ei kasuta enam selles mõttes ära ju meie vene parteisid, keda me siin aegade jooksul oleme nimetanud viiendaks blondiks ja jumal teab veel milleks vaid kasutab ära edukaid ja seda kahtlemata ja Keskerakond. Arvestades seda toetust venelaste seas tema enda personaalset toetust ja Keskerakonna toetus tervikuna Eesti parteidest loomulikult. Et milliste, millised on ikkagi need keeled, mis, mis nagu Moskvat on pannud meie tipp-poliitikuid selliseid tipp-poliitikuid vastu võtma. Vot see on, vot see huvitav lihtsalt ei ole olemas ja tasuta lõunaid ja tasuta pirukaid ei jagata, nii et vaat see, see huvitab mind ja, ja kui see huvitab. Ma olen kuulnud, et meie, riigikogu väliskomisjoni, kelle ette siis Savisaar ei tulnud olevat kutsutud neljapäevaks, kuid, kuid kuhu ta lihtsalt ei tulnud, viidates ajakavale, mis ei luba tal tulla, noh, loodetavasti mai alguseks mai alguseks planeeritud kohtumine siiski toimub. Kuigi on Savisaar öelnud, et tingimustel, mis nagu talle sobivad või kui, kui teda koheldakse seal nagu vääriliselt midagi mingi niisugune lause käis läbi. Teate, mul on kahju sellest inimesest omajagu, kes on kahtlemata olnud väga teenekas Eesti ajalooliselt on kaotanud sellesama reaalsuse taju, sellesama suhtlemise, mis ju ka. On ikka tsiviliseeritud kombel sa räägid siin välisministeeriumiga suhtlemist, aga seesama väliskomisjoniga need partnerluse kokkulepped, arusaamad, mõtete vahetused on langenud sellises iga hinna eest opositsiooni, kõigega kõigele nagu on vastu langenud, et sellest on, sellest on omajagu kurb. Ma ütlen, et see on ikkagi seesama tegelikkuse adekvaatne tajumine, mis minu jaoks on probleemiks jäänud Edgar Savisaare puhul. Aga samas muidugi kui Edgar savisaarel mingil huvitaval kombel on võimalik saavutada Moskvas kõrgeid kohtumisi, mida noh, ütleme näiteks Eesti välisminister ei saavuta, kes hiljuti oma visiidi ilmselt selle tõttu ära jättis Moskvasse, et kohtumised ei olnud nagu piisavalt olulised. No kuna Vene välisminister teatas otse, et tal ei ole Eesti välisministri jaoks aega ja tal ei ole temaga millestki rääkida Et, et siis ikkagi oleks jälle Eesti huvides aga nendest omavahelistest solvumistest tõesti ütleme, välispoliitikakujundajatele saada ja tõepoolest, kui Savisaar kutsutakse väliskomisjoni ka kohtuma, et siis tõepoolest püüda koos leida võimalusi, kuidas Moskvas võimalikul kõrgel tasemel Eesti huvisid saab, kaitsta ühiselt et selles küsimuses ei tohiks kujuneda sellest nisugune box, et et kellele, kellele jääb nii-öelda Moskvaga suhtlemise prioriteet vaid et see peaks seal peaks olema ikkagi täpselt samamoodi nagu lääne suunas Euroopa liidu suunas peaks olema selge, et välispoliitikas aetakse ikkagi ühte, ühte ja sama põhimõtteliselt huvisid, et Moskva suunas samamoodi. Seda enam, et meie tulevane saamine vähemalt poliitiline töö Euroopa liidus jääb, on just nimelt Moskva ja tema püüate neutraliseerimine, disvaenulikke püüate neutraliseerimine Eesti suunas? See oli, on ja jääb meie meie peamiseks ülesandeks ja ja, ja kas või see poliitilise deklaratsiooni nii-öelda viimistlemine, mis praegu Brüsselis toimub ja mis esmaspäeva õhtul peaks nagu kaante vahele saama näitab, et, et meie suhetes Moskvaga siis Eesti-Vene suhetes ei ole mitte midagi sellega muutunud, et me oleme saanud Euroopa Liidu liikmeks ja, ja NATO liikmeks. Needsamad vanad trikid ja vigurid käivad edasi ja olelusvõitlus siin päikese all ja et Eesti riigi jaoks igavesti püsima, niikaua kuni, kui on olemas Nojah, minu jaoks oli muidugi see poliitilise deklaratsiooni sellise sätte võimalikust sinna natuke ootamatult, võib-olla ma ei ole ka kursis kõikide nende arengutega, aga ma saan aru ka need inimesed, kes seda vene-eesti ja, ja seda tausta natuke rohkem teavad, jäi ka see ootamatult. See tuli kuidagi, meid oli uinutatud sellega, et me oleme selle probleemi juba nagu ära lahendanud, eks ole, ja, ja selle üleskerkimine ta tõstab minule küsimärke, kas siin magati midagi maha või tuligi ta ootamatult või kuidas siin on tänane Postimees aga sellele viidanud ikkagi, kui kui klaver olevale faktilemis jäeti Tänases Päevalehes kirjutab Ahto Lobjakas, kes on ju tükk aega ajakirjanikuna Brüsselis olnud ja ütleb, et et olgem ausad, mina sain tema sõnumist umbes nii aru, et olgem ausad, et ega tegelikult ei ole Eesti ega Läti võimuses seda küsimust nii-öelda päriselt päevakorrast maha võtta, me saame seda nii-öelda leevendada, aga antud hetkel ikkagi ilmselt ilmselt nii-öelda suuremate jõudude vahel, noh, tuleb meil leppida sellise sümboolse kaotusega. Selliste asjade puhul nagu alati on mitu arvamust ja, ja on alati mitu käitumisviisi tundub mulle nii, et, et vot see hetk on praegu nüüd see, see koht, kus, kus Eesti, Läti ja meie toetajad, keda ei ole vähe eriti Euroopa väikeriikide hulgas omavad nii-öelda tõsiselt jalad vastu ajada ja öelda, et siin on see piir ja ei, edasi enam sammugi. Et, et üks lõppdeklaratsioon, üks poliitiline dokument, mis, mis on tegelikult ju A4 formaadis paber roheline paber, selles mõttes, et kui sinna lähevad meile ebasoodsad sõnad kirja, siis seda hakatakse meile ida poolt aastaid ja aastaid nina peale hõõruma. Et vot see on see koht, kus me saame tegelikult praegu küll. Kui me räägime siin eestivägedest Iraagis ja, ja paljudest muudest asjadest, et seal ei ole nagu taganemisruumi. Sa tahad öelda seda, et on võimalik ühiste jõududega seda, Arvo on sinna mitte. Ja kui Eesti praegu seda ei suuda ja Eesti koos Lätiga, kes siis nagu kelle pea kohal siis see mõõk ripub siis, siis on see nõrk välispoliitika arvama või vähemalt asja mahamagamine. Ja ootamatult. Ma arvan, et Eesti välispoliitikategijad ei tahtnud seda eriti avalikkuse ette lasta teatud hetkeni. Läks tarvis avalikkuse abi. Ja see oli see hetk, kui Kristiina Ojuland Euroopa liidu ühes internetiportaalis andis intervjuu ja ütles, et et Eesti ei saa astuda Euroopa Liitu meid kahjustavate avalduste saatel või midagi taolist. Aga siis hakkas lumepall veerema. Muidugi mind natuke jälle see, kui me rääkisime enne sellisest oma joonte ajamisse nendest asjadest ajamist, siis mind natuke teeb ikkagi ettevaatlikuks see ka, et et justkui oleks Arnold Rüütel seda teada saanud mitte otseselt ka meie välisministeeriumist ja neid kanaleid pidi. Tähendab, see on jälle selline asi, kus välispoliitikas tehakse mingisugune sisepoliitiline töövahend, seda me näeme ju kohe praegu hakkasid ka üles kerkinud asjad, ma ei pane üldse kahtluse alla Toomas Hendrik Ilvese avalduste Tunne Kelami sõnu, aga mul on natukene noh, selline natuke kurb sellest, et igaüks hakkab võtma paremaid positsioone eelseisvateks valimisteks. No eks seda ole ka kahtlemata jah. Rüütli kohta ei oska midagi öelda, ma ei tea, kas, kuidas see info jõudis Kadriorgu või ei jõudnud või milliseid teid pidi või millises sõnastuses. Aga see näitab jälle, et see välispoliitika ei ole siiski sellise ütleme pateetiliselt. Nojah, aga valimised on ju tulemas ja oleksid. Kui Ilves ja teised opositsioonis olevad ei kasuta seda olukorda endale soodsalt ära? Muidugi välispoliitiliste asjadega ei saa, ei tohi niimoodi mängida nagu, nagu sise siseasjadega, kus, kus võib ju väiksed valed nagu lubatud poliitikutele ja, ja väiksed rahva lollitamiseks. Savisaarega me täna ei päris ei alustanud, aga meie teema või meie saade oli pühendatud. Lõpetame siis ka tema asjaga tema, tema erakondlike asjadega järjekordne kiri. Üks kiri on vist tulemas nii-öelda Kalevipoja kivi, millest lehtedest võis lugeda, et, et kaks meestele selle kirjutavad ja avaldavad me loodame seda Postimehes esmaste laval. No mis on nagu täiend või ütleme, niisugune allegoorilise vorm. Siis oli see esmaspäeval ilmavalgust näinud 20 seitsmekirjale. Aga ma ei tea, kuidas teile ja mulle tundub, et kõik see on kuidagi. Kuidagi mannetu või, või et see see nagu ei vii või ühesõnaga, et, et need nendes, nendes kirjades ei ole seda sisu või seda üdi, mis, mis nagu asja edasi viiks, et see jama otsa lõpeks või kuidas teile tundub? See on väsitav, ausalt öeldes, see on keskmiselt väsitav ja see on kurb minu jaoks selles mõttes, et esiteks muidugi avalikkuse kasutamine iseenesest on tõepoolest viimane appikarje, aga üks erakond peaks siiski need asjad enda sees klaarima. Miks seda tehtud ei ole, kas kumb pool seal täpselt süüdi on, jääb, muidugi, jääb meile muidugi selle võrra arusaamatuks. Aga, aga noh, ikkagi ütleme niimoodi, et iga organisatsiooni puhul oleneb reeglite paikapanek ikkagi juhist. Seda me ikkagi teame ju sellist juhtimisteooriaga tervikuna nendest reeglist, mis kujundatakse, millised tema naha. Ma arvan, et selles mõttes on mõistuse häält, tuleks, tuleks kuulata, sest visata kõik need 27 tükki lihtsalt välja on kõige lihtsam vahend muidugi ainult et küsimus, mis konnast jääb muidugi kerkivad üles järgmised, nagu seal keskerakonnas pidevalt olnud, aga aga see erakonna arengu seisukohalt kahtlemata minu arust pärsib. Olen nagu püüdnud mässuliste seast küsida, et kas teid nagu see arengupartei saatus ka hirmutad? No arengupartei on selles mõttes võib-olla ei ole päris õiged märk, aga ta ei ole õige näide, et et need kes mässavad, ilmselt ei hakka oma parteid looma ja ei looda, et seal väga keskerakonda ja tema suurt juhti Kuidagi kahjustaksid kahjustatud loomulikult, aga ütleme nii saatusliku hoopi annaksid nad ütlevad kõik ühest suust, et ei, me nagu ei mõtle selle peale, me ei kavatse mingit uut parteid luua, mis edasi saab, vaatame, elame, elame päev korraga. Korraga elamine ei olegi nagu minu meelest nagu kõige õige ei ole nagu selget sihti ei ole. Ei ole nagu selget püüet asi ära lõpetada, kutsuge siis kokku mingisugune foorum ja pange see asi hääletusele, lõpetage ära ja ja ongi kõik. No mis foorumil juhtused, mis Liina Tõnissoniga juhtus foorumil karjute maha solvuvad, eks ole, see on ka teada selles suhtes, ma arvan Nad on haaranud ja tupikseisus foorumitel foorumeid saab ju erinevalt ette valmistada, see ei pea olema nii-öelda Tartu foorum, kus lõhet kanti mööda linna ja naeruvääristati kõike euro euro pooldajaid. Vaid vaid see seltskond peaks tegema teistsugust tööd, teistmoodi lobitööd, et ette valmistada. No tõenäoliselt ikkagi kõik senised foorumid on näidanud, et see foorumi tulemus on väga selge ja ega need 27 tippliiget või, või seal need ühesõnaga mässajad, ega nad siis muidu avalikkuse poole ka ei pöörduks, kui nad ei saaks aru, et tegelikult erakonnasiseses jõukatsumise son tulemus suhteliselt selge, kui Savisaar endaga midagi ei juhtu, ütleme tema tervisega või, või ta mingil põhjusel ei anna ise järele, siis erakonna sees on võim tema käes. See on tegelikult täitsa täitsa selge. Seda näitavad ka need viimased maakonnaorganisatsioonide avaldused. Et ilmselgelt kui kutsutakse just nimelt kokku näiteks erakonnale erakorraline kongress, siis selle tulemusel väga selgelt võidab Savisaar. Peaasi, et kas see on nüüd võit või san bürose võid selles mõttes, et et mis siis sealt edasi järgneb, noh, tõenäoliselt mõnede inimeste lahkumine, mõned inimesed peavad siis vait jääma edasi teenima. Ja noh, eks siis, eks siis paistab jah, et mis saab ja head lahendust seal ei ole ja muidugi kahtlemata tegelikult on see muidugi vesi hoopiski siis Keskerakonna konkurentide veskile, et et ma arvan, et see avab igal juhul keskerakonnas toimuv avab nagu teatud šansi rahvaliidule võib-olla võib-olla sotsiaaldemokraatidele saavutada noh, ütleme hoopiski ise selline opositsioonijõudude liidri teatav teatav koht sellise hõbeda Keskerakonna asemel, sest kui võtta nüüd asetada ennast mingi keskmise Keskerakonna valija seisukohale, siis siis see, mis toimub, on lihtsalt täiesti arusaamatu. Ilmselt, ja, ja, ja ka tavaliselt tekitab neis inimestes lihtsalt teatud poliitiliste apaatiat. Sellepärast et vaevalt nad kohe jooksevad üle mõnda teist erakonda toetama või mõne teise erakonna liikmeks. Aga tõenäoliselt tekib lihtsalt niisugune Jah, aga olete nõus, et ega seal vahetusel, mida üks väidab, et ta ei loe ja teised on veendunud, et nad loevad saavad sellest ja see on kohutavalt tähtis enda jaoks on, siis, ma ei tea, ärge avaldage kirja, ma ütlen teile kui, kui kirjutavale pressile, et, et need, need ei ole enam olemuslikud, need ei ole tähtsad, need on lihtsalt mingisugune nagu järellainetust avaldage ainult siis, kui ostetakse reklaampind või või saad vähemalt raha raha selle pealt teenida. Vaat jäänud mulje, et Keskerakonna puhul, et tegu on nagu mingisuguse pildiga või või selles mõttes kirikuga, et et noh, kirik ka elab üle halvemaid ja paremaid aegu, aga, aga usklikke on alati olnud ja just selle erakonna puhul on, on oskajate arv erakordset, et mis ka ei toimuks, ega ega usklike arv oluliselt ei vähene. Jah, aga tulen uuesti sellise juhtimisteooria juurde on ka muidugi selge see, et noh, kaua võib ühele reha peale niimoodi astuda, sellepärast et ikkagi tark juht võtab enda kõrval kaua võikul targad reha vaja, siis ma arvan, et see rehavars on juba mitmed korrad läinud, küsimus on alati Geoni kõva, kellega, millega see rehavars tõepoolest asendatakse ja kui ma vaatan neid samuti Truid inimesi, kes meile ka kirja rubriikidesse saadavad ja fanaatilised hüüatavad, siis mul tekitab ausalt öeldes õuduse tegelikult need inimesed tekitavad kohati õuduse. Noh, kes on ümbritsenud väga Noh, see on samas jälle ja tõenäoliselt ta selline hüsteeriline vastureaktsioon lihtsalt selles olukorras, kus kirjeldanud nii kõrgele üles köetud Ja tänase jutu mõte oli see, et anda tasuta reklaami keskerakonnale ja tema suurele juhile. Me oleme seda teinud nüüd 50 minutit ja oleme selle peale ise ka väga rõõmsad. Lõpetame tänaseks sellega, lõpetame täna sellega ja Meile antud aeg on otsas. Järgmine kord istub siin saatejuhi toolil taas Mart Ummelas ja tema kaasrääkijad on ka teised. Aitäh teile täna kuulamast, kuulake meie saate kordust õhtul ka, ja ilusat nädalavahetust ja ilusat kevadet.