Nüüd on aga stuudios Urmas lennuk jätkata seda kodumiste saadet, siis on selgunud, et Urmas lennuk on kaotanud pisut oma tervisest. Sellest hoolimata tere tulemast. Tere. Tahan sind õnnitleda kultuurkapitali kirjanduspreemia puhul, mille Ugala poolt välja antud näidendikogumik sai ükskord eestimaal nimeks. Ja aitäh, et rohkem Ugala töö selles Ta sõiduratjuugalat õnnitleda, et ilma ma Nende sekkumiseta oleks ma võinud rahulikult kodus edasi istuda ja keegi poleks Näidendid ilmselt ei oleks valminud mitte ilmasele, kui sina ei oleks neid kirjutama. Ei ole ka kindel, siis viimane on rohkem ikkagi Vallo Kirsi ja Ott Aardam tööd nad meelitasid malatult. Millega nad meelitasid siin siis või millega nad torkisid, millega ähvardasid, et see näidend sündis, lavastust olen näinud, on suurepärane lavastus, nii et mul on väga hea meel, et mida iganes, et tegelikult nad tegid seda. Ei ähvardanudki ja nad ei, nad lihtsalt näitasid, kui tore kollektiiv neil on ja kui eluterve õhk seal Viljandisse liigub ja, ja see kõik nagu tekitas tahtmine selle teatriga veel kokku puutuda ja siis vanad alternatiivi pakkunud, siis ma pidin. Mida nad pakkusid. Aga räägi natukene, kuidas see ema oli, õunapuu sündis sellepärast, et ma olen aru saanud, seal oli päris palju sinule trupivahelist koostööd ja nagu kirjanduses ikka, siis kõige jaburamaid hetked näidendist On tegelikult pärit ikka otse elust. No kindlasti on elu nagu, et huvitav, kui, kui see, mida inimesed välja mõtlevad, aga aga ma ei tea, see on kuidagi viimasel viiel-kuuel, seitsmel aastal on mul selline komme, et kui mul vähegi võimalus on, siis helistades või kirjutades, et saada nagu sellesama trupiga korraks kokku, enne kui ma kirjutama hakkan või lavastama hakkame või kogu seda materjali komponeerima hakkame. Et nagu nagu mingid nende isiklikud emotsionaalsed seosed nagu selle materjaliga välja selgitada ja ja see kamp oli nagu väga, väga, väga selline avatud ja meil on väga-väga tore. Me ühe korra saime kokku, ega ma rohkem ei saanud, aga, aga edasi jätkus nagu üksikult selliseid vestlusi ja mõttevahetusi trupiliikmetega. Et aga see oli väga elav ja väga toredaid hetki, tekkis, aga nimetab mõned hetked vestlustest siit ka seesama see õllepudeliteema, et kuidas, kuidas üks vanamees tuleb postkasti parandada ja siis hakkab seal seal õlu käima, et tegelikkuses aset leidnud. Ta on muidugi see, et et Dane lingi oma sõpradega siis käis oma kodukohas ja ja kui nad läksid sealt, ma ei mäleta, kuidas see täpselt oli, aga igal juhul nad läksid ühe ühe tegelase juures siis mööda tema postkastist ja mõtlesin. Ah, paneme talle õlles ja vaata, mis mõtlesin, mis mõtteid see temas tekitab? Panid ja et ega nad ei saanudki teada, kuidas ta reageeris sellele. Aga see oli nagu nii kuidagi. Depolicet tal tal kõik peab ju käima kuidagi tema enda järgi, et, et siis see haakus ja sellest arenes omaette lugu. Sellesama näidendi triloogia esimene näidend, rongid siin enam ei jõudis lavale kakstuhatkolm Ma ei tea, kas ta sai valmis, kas samal aastal? 2000 midagi seal 2001, kaks kuskil jah, et ta. Ei julgegi. Leian igal juhul sellest läinud hea mitu aastat mööda. Et ühelt poolt, kuidas see teema siis siin niimoodi köitnud on, et neid samu tegelasi arendada selles. Kuidas mulle meeldib lähiajalugu teatrist tegelikult, sest teda on häbitult vähe ühelt poolt teiselt poolt oma ongida see noh, ta on küll oht langeda sellises ses veebindusse või kuidagi nagu sellises olmes, et, et ega, ega Eerik Tohvrit ei võeta ka ju või kirjaniku, eks ole, sest ta kirjutab, kirjutab ju täiesti tavalisi asju täiesti tavalisest ümbritsevast elust. Et kuidagi kuidagi on, seda lähiajalugu võiks rohkem olla, ma leian teatris ja siis siis kui seda ei ole, siis, siis hakkad ju ise neid auke täitma, mida, mida? Ma ei tea, kas ma tahan seda nimetada lähiajal, oksjon ikka konkreetselt? Kui ma mõtlen nüüd jällegi viimasele ema oli õunapuu peale, siis see on ju täpselt see, mis praegu ümberringi toimub, see, kuidas külonid välja surevad, kuidas kõik inimesed vaikselt ära kaovad. Noh, seda küll, noh, ta ongi see, neid ümbritseb kaasaeg, aga tänaseks päevaks minu minu jaoks juba natuke lähiajalugu, sest juba on juba on täiesti selgelt paika pandud, kuidas valdade ühte köitmine nüüd välja nägema hakkab, kui nad ise seda ära ei tee. Et ta on selline, selline kõik muutub nii kiiresti, praegu lihtsalt mina, mina leian küll, et see Deppo hirmus haistmine varsti hakkab hirmsat pihta, on tegelikult juba sel suvel käes meelde. Et selles suhtes on ta laiali. Aga miks see külakeskkonda teemasid just niimoodi hirmsasti, huvitav, ma mõtlen selle peale, et et see kõik, mida ma olen lugenud ja näinud neis, see on lihtsalt noh, nii ongi täpselt, et iga jumala hetk, kaasa arvatud maagiline realism, mis seal on. Kõik kõik on lihtsalt nii päris. Ei tea, Mulle ka see, et ma ise olen suhteliselt vasak pool inimene ja siis siis kuidagi tundub, et see valdkond on jäänud nagu ütleme, see maaelu on jäänud kuidagi laokile ja ta on kuidagi. Ta ei ole nagu kellegi oma või ma vaatan, valitsus siis tekib tunne, et see on kuidagi nagu mingisugune tüütuks kohustus inimestele kuidagi koos selle valitsemisrõõmuga kaasa pandud sinna nagu Brežnevi pakike, väike. Et nad saavad küll oma ideesid ellu viia, aga, aga siis on see vastik. Maaelu rikub kõik ära. Et eks ta niiviisi jumal elan, mina oleksin ka suure hurraaga kunagi 10 aastat tagasi Maale elama, aga, aga, ja nüüd ma elan Rakveres, jaa, jaa. Ja ütleme, et lapsega koos on ikkagi linnas tunduvalt lihtsam elada, sest sest kõik selline suhtlus ja sünnipäevad ja koolielu ja tunduvalt tunduvalt rõõmsam laps on see, kes, kes ei pea sõitma 15 20 või pool tundi hommikul läbi pimeda kooli, vaid saab rahulikult minna, jalutada siin. Aga miks Rakvere, miks mitte Viljandi? Sinu viimased tegemised on siin Viljandis Ugalas kõvasti hoidnud. No vot, sattusin kuidagi niimoodi Rakvere lähedale ja, ja siis muidugi on tekkinud ahvatlused, Viljandi on väga kihvt linn, võimul praegu valida oleks, muidugi läheks Viljandisse, aga veel lapse sõbrad on kõik Rakveres ja mina küll ei ole nii otsusekindel ega julgemini, et ma suudan öelda, et need me jõudsime, uued sõbrad. Tegelikult nagu see on päris selline, mu laps ütleb selline, mitte sihuke, selline mõnus kooslus praegu, et hästi mõnus nagu. Me elame sellises põiktänavas vaikses rahulikus, kus, kus lapsed saavad kriidiga veel tänavale joonistada ja ja suviti käiakse sedasi Potseerimas ja, ja kõik nagu mingi väike selline mingi ähmane või kuidagi igatsuslik, mälestus Fuller pistest sellestki, et et ma ei tea, mulle väga meeldib Viljandis oleks see muidugi on seda ilmselt rohkem või kaugelt vaadates jääb mulje. Aga eks Viljandit nagu mis mulle Viljandist meeldib, on ikkagi see teatriõhk seal praegu küll, et neil on kõik tükkideks puru ja maja katki. Imelikud sellest, kuidas energiat jääb üle, et see on täitsa kadestamisväärne. Viljandi kambaga ma ei tea, kas sa lähed ka ühes või kolitakse vargamäele. Seal toimub tasunud Tammsaaret taas kord lahti nentima. Jälle Hollo. Tulin enne jõule, et, et nüüd on nagu tagumine aeg hakata kirjutama ajada, isegi küsinud, kes magas. Et kuna meil vallaga oli nagu hästi tore, Vallo ise on hästi mulle sellise positiivse mulje jätnud, et ka Rakvere poiss jälle aga Viljandi koolis nagu omandanud, siis ma ei tea, kas kalju komacis Komissarovi käe all siis mingid mingid sellised minu jaoks olulised asjad. Et tema selline lavastaja Kuidas öelda lahad anal mulle hästi, arusaadav, täiesti nagu hoomatav ja ma suudan sellega samastada väga hästi ja, ja ma armastan seda, et kuidas temaga neid asju teeb. Mõeldes tagasi sellele, kuidas otsest, eks et ja siis me hakkasime nagu vaatama seda Kõrboja lugu. Enne jõule istusime meil kunagi maas ja, ja sealt jäi päris mitu asja, nagu jäi, jäi niimoodi kohe mõtlesin, et kuidas sellist asja pole varem tehtud, et noh, et kuidas märgatud, no kasvõi sedasama. Et kui siiani on tehtud seda Kõrboja peremeest kangesti sellises armastusloona, mida ka Tammsaare ise natuke taunis, samal ajal kui Kangro headest kaasaegsete sedasi kirjatöid lugeda. Ta ise ise pidas seda ikkagi nagu uue tuleviku looksja. Ja see lõpp oli tal ju täiesti puhtalt tema enda arvates. Ühe märgiliselt antud, et uus, uus aeg-ajalt. Et loomulikult ei suutnud tol ajal keegi välja lugeda, et see kõik oli nii geniaalselt Tammsaarel mõeldud. Aga praegu ta sobis nagu aega väga hästi. Ja teine asi, mis võlus, oli see, et mind on alati paelunud need kõrvaltegelased naiskõrvaltegelased eesti kirjanduses, eriti eelmise sajandi alguses Bernaadi Sis Prillopi mari mäeküla piimamehest, eks ole, hetke vargamäe mari, kellega ma olen juba tegelenud. Neid on küll küll ja samamoodi Kõrboja Anna et. Et kui valla lisas sinna Madli selle Kõrbaja mantli ja siis ka Lena loo et siis ma olin täiesti ära räägitud, sest sest kuidagi on selles ütleme siis esimese vabariigi aegses kirjanduses need naised jäänud nagu võtmed tegelastena kõrvalplaanil, et nad on küll muudavad kõike. Aga samas nad on nagu kuskil tagaplaanil. Ja sealt me jõudsime huvitava mõtteni, et äkki olekski nagu nagu aeg, et suunata seda maailmajuhtimist või valitsemist rohkem siis naiste naiste kanda. Et mehed on nagu proovinud, ei ole nagu midagi välja tulnud, et sõjad käivad edasi kõike kõiki, kõik läheb järjest hullemaks. Et, et äkki nüüd on siis väike äike, võimalus oleks nagu naiste sassi kurda. Fusserdaksid et sealt see perenaise teema nagu hakkas hargnema ja ja niimoodi ta ongi kujunenud, et mul oli veel plaan, et katku Villust jääks täitsa kõrvaltegelane, aga algmaterjali andnud päris seda teha, et see armastus sealt täiesti välja sõeluda või jahvatada, et see kahjuks on seal nii tugevalt sees, kuigi Tammsaarele endale ka ei meeldinud. Kannab nüüd neid sookvoote ka parandada, et ikka ma ei teagi, mis see klassikaline suhe, millest räägitakse, et näidendites on ikka neli ühe, viis ühele meeste kasuks. Suhe vist enamasti ja kui viimati vaatasin teatrite mängukavasid, siis vaatasin, et keskmises lavastas, kui see ei ole lastelavastus, siis tõepoolest on alasti mehi peaaegu alati laval rohkem. Jah, on küll, kuidagi meestest kirjutatakse rohkem, et alati on naised tulnud ja rääkinud, et hakkame midagi tegema, midagi, kus eksnaisega. Et mehed, mehed lihtsalt tulevad ja teeme. Aga, ja noh, neid materjale olemas ju kõvasti, et kus on kus on meestele huvitavaid rolle agaaluv selles suhtes, kui on sellised näitlejad olemas nagu Viljandis praegu on. Et patt oleks ja kui on selline, olete olemas, et kunagi ei maksa sellepärast hakata vägistama, et näitlejad olemas. Aga kuna see mõte oli nii ainuvõimalik siis tundus, et nii on igati mõistlik. Uurin selle kohta ka, et kuidas kõik need asjad valmis saavad, et kas sa oled rohkem, muutud jumaliku inspiratsiooni, Voled sihuke Londoni stiilis kindel arv tähti ja sõnu. No ma ütlen, ausalt, ma niimoodi vaikselt olen kuulnud, et sul on mingisugune väga kindel matemaatiline süsteem, kuidas ärkad, tõusevad kirjutatud nii edasi, ma ei tea, kas vastab tõele. Ärkan hommikul vara. Kunagi paar aastat tagasi avastasin, et noh, ma ei saanud oma töödega hakkama, et kõik suvel kõik tõusid ja siis väljasime ja käisime lastega igal pool ja kõik oli tore ja vahva ja õhtul siis pead kirjutama hakkama, eks ole, teised nagu veel istuvad, tahavad sedasama ausalt öelda. Aga siis ma avastasin, et hommikul vara tõusta üles ja teha oma tööd ära, siis on, siis on jumala hea, aga aga halb on see, et kui sa jõuad mingi rongi peale niimoodi, siis ühel hetkel avastad, et võiks tööd juurde võtta ja siis nüüd on tekkinud ikkagi juba selline seal ta kahepäevane tööpäev. Et ma tõusen hommikul kolm, neli üles ja siis teen oma töö ära. Ja siis ma kas midagi veel teen pärast lapse kooliminekut edasi lõunani, siis puhkan natukene ja ja teen pealelõunal veel midagi, aga aga natuke tuleb hakata seda kokku tõmbama, sest ikkagi ei taha kogu aeg nii vara magama minna. Et see on ainukene halba asi selle selle juures. Tanel uurida, kuulnud veel sellistest salapärastest ilmutuslikest hetkedest, mis sinuga kaasas käivat, räägitakse Vargamäe moonakese lavastusest aastal 2011, kus trupi proove olevat tabanud miljon erinevat salapärast loodusnähtust ja kuhu see kõik siis viis? No kes seda teab? Eks see vabas õhus tegemine on alati igale inimesele raske katsumus ja seal hakkas juba enne proovide ajal juba läks asi täiesti hulluks, sest ta oli erakordselt äikeserohke ja kuum, kõigepealt oli kuumuselaine suur ja siis oli siis tuli selline sadude laine, et meil oli praktiliselt mõnikord 100. viis-kuus tundi järjest, et lisand teda rahulikult läbigi mängida. Et siin-seal nagu tekkis ja siis mäletan mingi looduse osa, mingid väiksed putukad ründasid etenduse ajal seal ühte näitlejat, hiljem tungisid ka publikule kallale. Teks vabaõhuselline paratamatus, et keskkond teeb oma töö. Sel aastal ma olen ka vallalt hoiatanud, et seal on Pearu maadel on ju toredad, toredad sellised veised, kes armastavad koguneda, ka teatritoad on täpselt seal aia taga. Vallo pole siiamaani mu hoiatusi väga tõsiselt võtnud, et näiteks kui me koha peale lähme aprillis, siis ta vast saab aru, et see on päriselt olemas, mis ma räägin. Ega sa oled nüüd kirjutanud ja dramatiseerinud suure hooga viimasel lavastanud. Vähem olengi kuulnud mingisuguseid salapäraseid jutte, et ehk on lootust sind taas lavastajana varsti näha või kuidas sul on kirjutamine, lavastamine? Isegi korra peaaegu nagu teatri juhtimine on sinu elust läbi käinud, kujundasid reastuvad. Eks ma olen püüdnud nagu hoiduda natuke lavastamisest või või samas on ega ei ole ka nagu väga teadlikult püüdnud hoiduda, aga, aga kuna on nii palju kirjutada, siis seda saab kodus teha kodus ma saan ikkagi olla verega rahulikult omas rütmis elada, et lavastamise puhul on see ikkagi väga kollektiivne tööpäevade kaupa ja nädalate kaupa. Et siis ma pean, pean olema nagu nagu selle trupi käsutuses. Ja nendega koos hingama, et teatris on seda pagana raske teha, sest noh, ikka etendused, väljasõidud, sellepärast mulle Briti laadne teatri tegemine meeldib nagu rohkem, et kus elataksegi niimoodi pead-jalad koos ja, ja räägitakse siis lavastusest ka siis, kui tegelikult pole prooviaeg või tehakse ka mingeid muid asju, mis võivad anda mingi mingi impulsi selle jaoks, mida tehakse. Ma siin üritan leida vormi ja vabadust, aga, aga sellist täielikku sobivust ei ole siin ütleme, et noh, see aasta on ka väga raske olnud, et väga sügiseni läheb väga-väga sedasi TÖÖ mahukalt ära, et siis ma hakkan uuesti mõtlema. Mille peale sa siis mõtled peamist, mida sa kord palju asju ei mul enda selline kinnisidee ikkagi Lutsu. Lutsu kevade tegelased, et kes on, kes on jälle nagu Tammsaaregi tegelased arheotüübiks kujunenud ja keda ei pea eraldi tutvustama, kelle selline kontekst on ju täiesti huvitav, et noh, kui see mõte tuligi sellest, kui ma lugesin kunagi Tootsi pulmas, kus kiir loopis süldikausse laiali ja tundis metsikut valu, Lutsul on väga ilusti kirja pandud poolteist lehekülge, tohutu valu, mida kiirtundis, et tema pruut võeti ära. Ta ei teinud seda sugugi sellepärast, et kätte maksta, vaid tal oli, tal oli noh, tal oli hing haige ja sealt hakkas nagu kooruma see, et kui lugeda selle pilguga uuesti läbi kõik need kevaded, suved, et siis nagu näed, et see kiire käitumisimpulss on sageli tulnud sellest, et tal on selline poiss, kes tahab nagu ka tähelepanu ja hoolimist ja selline hästi õnnetu, armas tegelikult, aga ta ei oska seda kuidagi leida. Ja siis see pool nagu tundub siiamaani väga huvitavat. Et seda tahaks, nagu sellega tahaks tegeleda. Ja vahepeal tuleb veel ära käia maailma otsas, sellepärast et Rakvere teatrist tuleb omakorda suvel olles sellenimeline suur lavastus, milleks on samuti seotud oled. Jah, selle Me dramatiseerime trassiga Raivo trassi ka siis ka ja seal juba proovid käivad. Nad sellel nädalal hakkasid Ja kuidas see protsess siis välja nägi, selles mõttes, et tegemist natigi raamatuga, mis tuntud ja tunnustatud selle poolest eriti palju midagi ei juhtu. Ja mis on ka väga mahukas. Et see ongi minu jaoks siiamaani kõige töömahukam protsess olnud küll. Et ma tegin siin jõulude paiku tööaja arvestusse, saatsin selle tunnihind tuli päris päris ehmatav. Aga ei, huvid on olnud, et noh, selles suhtes Raivoga on meil pikaajaline Su ärade pressiga lihaseline vada, 100-sse suunda, tungi, kuidas kõike on vaja ja kohe ja praegu korraga ja et see on nagu see on hirmus nagu palju tööd tekitab juurde, aga samas on see ka väga arendav ja ma loodan, et mõned aastad veel ikka jaksan ennast ennast natuke areneda. Nojah, lugeja ja teatrivaatajana mul loomulikult absoluutselt suur rõõm, et sina ennast lõhki rebib mitmel rindel. Luht, loodan, et jõuab, jääb siis aega ka muuks. Igal juhul. Suur aitäh, Urmas. Aitäh.