Kuulete peatükki, kus jutustatakse imelikudes sündmustest, mis juhtusid vahvale La Manche'i rüütlile Sierra Ramon Reenas ja sellest, kuidas ta tume kauni kahetsustegusid järele aimas. Sandžu lausa põlishimustama isandaga juttu vesta ja kui ta viimaks vaikimist enam kannatada ei suutnud, ütles ta hääletunkivate, andke mulle oma õnnistuse, laske mind vabaks, kas, sest ma tahan jalamaid koju oma naise ja laste juurde tagasi minna. Nendega võin ma vähemalt rääkida ja lobiseda kõigest, millest iganes tahan. Sest vaadake, tyhildus, kui teie nõuate, et mateegasin laanes ööd ja päevad ringi, pean rändama ja isegi rääkida ei tohi. Kui mul himu tuleb, siis on Ma hea, kui mind elusalt maha matta, kui saatus vähemalt lubaks omad räägiksid nagu i sapussi ajal ei oleks asi nii hull, sest siis pajataksin Omaiislile sellest, mis mul parajasti meeles mõlgub ja unustaksin niiviisi oma halva õnne on tõesti raske asi ja mida ei saa rahulikult ära kannatada, kui seal niiviisi kogu elu ajab, pead ringi käima ja seiklusi otsima. Ka muud ei leia, kui jalahoop õhkub pildumist kivirahet ja rusikavõmme ja selle juures pead sa veel suu kinni pidama ega tohi ütelda, mis sul südame peal on nagu oleksid sa tumm. Ma mõistan sind, Sanš, vastas Tom kihvate. Sa tahad kangesti, et ma selle keelud tühjaks tunnistaksin, mis käib sinu suupruukimise kohta. Hea küll, tee nii, nagu oleks tühistatud ja räägi mis tahad, aga tingimusega, et see tühistamine kestab ainult niikaua, kui me siin mägedes rändame. Olgu nii, ütles Sanš, kui ma ka praegu kõnelda saan, sest jumal üksi teab, mis pärastpoole tuleb. Ja nüüd tahan ma kohe seda luba tarvitada ja küsin teilt, miks? Heldus, selle kuninganna, maga sina eest või kuidas ta nimi oli, nii ihu ja hingega välja astus. Ja mis tähtsust on sellel, kas see sabat on tema armuke või mitte, sest oleks teie heldus selle asja niisama jätnud, kuna teie ju pole seatud selles kohtumõistmiseks, siis oleks see hull. Usun küll oma juttu edasi pajatanud ja meil oleks kivihoob jalgadega sõtkumine enam kui pooltosin, kõrvakiilu saamata jäänud. Vaadaku nad ise sõnastanud, kuidas nad hakkama saavad ja vastutagu ise oma asjade eest, kas nad tulid teineteise armukesed või mitte, sellest on pidanud jumalale aru andma, nad, mina tulen oma tarest, ei mina tea midagi, et ahaa, teiste asju teada, sest kes valega ostab, see kukru pihta saab, seda enam, et ma olen parem vaene ja vaba kui rikas, rakkes aga olgu nad, mis nad olid, mis minusse puutub. Ja mõned arvavad pekki leidvat seal, kus pole siingi konksugi. Aga kes saab väljale väravaid ette panna, seda enam, et õnnistegijadki on kurjasti laimatud. Tule taevas appi, b ütles don Quijote, mis lollusi sa nüüd kokkukuhjad, Sancho, mis ühist meie jutuainega nendele vanasõnadele, mis sa siin ritta laod? Jumala pärast, Sancho, jää vait ja pea edaspidi ainult selle eest hoolt, et oma eeslit ajada ning jätta kõrvale, mis sinusse ei puutu. Ja pane kõigi oma viie meelega tähele, et kõik, mis ma olen teinud nüüd või tulevikus teen, on väga mõistlik ning vastab täiesti rüütliseadustele, mida mina paremini tean, kui kõik maailmarüütlit, kes iganes neid seadusi on omaks võtnud. Armuline härra avastas Sancho ja kas see on õige rüütliseadused meie siin, nendes mägedes, kus pole teedega rada, peame ringi eksima ja hullu otsima, kellel kui me ta leiame, tuleb võib-olla himu see lõpuni viia, mida ta alustas mitte oma jutu poolest, vaid härra peanuppu ja minu külje kontide asjas. Nii et ta teeb nad meil lõplikult sodiks. Sõnastur kihuta vastu, sa pead teadma, et mind, mitte ainult soov seda hullu leida siia ei meelita, vaid palju enam tahtmine siin vägitegu korda saata, millega ma kogu teadaolevas maailmas igavese kuulsuse ja au võidan. Ja see tegu tuleb niisugune, et ma temaga kõigele sellele, mis võib rändrüütlid täielikuks kuulsaks teha. Pitsati peale vajutan. Ei, vastas kurva kuju rüütel, aga täring võib väga hästi nii langeda, et me võidu asemel kaotuse saame. Ometi oleneb kõik sinu Akarusest minu agarrusest, küsis Sanš ja ütles tunudki juurde, sest mida rutem sa sealt tagasi tuled, kuhu ma sind saata mõtlen, seda rutem lõpeb minu piin, seda rutem algab mu kuulsus. Kui mõnimaal ja tahab oma kunstis kuulsaks saada, siis püüab ta järele aimata kõige kuulsamate maalijate töid, keda ta tunneb. Seesama reegel on maksev ka kõigi teiste tähtsamate ametite tegevuste kohta, mis on riikide auks. Ja nii peab tegema ja teeb ka see, kes pika ja kannatliku inimese nime tahab saada. Ja aimab järele Odüsseus, kelle isikus ja tegudes Homeros maalib meile elava kujutuse kusest kannatlikkusest NAGU ver Kiiliusama aianase isikus näitab meile aukartliku pojad tublidusest ja vahva ning targa pealiku terava pilgulisust. Nad ei kujutanud ega kirjeldanud, et inimesi mitte nii, nagu nad olid vait, nagu need pidid olema, et jätta tulevastele põlvedele nende uurimuste eeskuju. Samuti madis vahvate armunud rüütlite põhja ja koidutäheks ning päikeseks, kellele me kõik, kes me armastuse ja rüütluse lipu all võitleme, järele peame tegema. Kui nagunii on, nagu ta on, leian minusse persantšov, et see rändrüütel, kes teda kõige paremini järele aimab, jõuab kõige lähemale rüütlit täiuslikkusele ja üheks teoks, milles rüütel näitas oma tarkust, tubliduse vapust, kannatlikkust, kindlameelsust ja armastust. Kõige enam oli see, kuid oma keskijannast orjanast ära põlatuna eemaldus vaesele kaljule kahetsust tegusid tegema, olles muutunud oma nime tume kauniks. See on kindlasti väga tähendusrikas kohane nimi selle elu jaoks, mille ta endale vabal tahtel oli valinud. Kuna minul kergem on teda selles asjas järele aimata. Kui hiiglasi pooleks raiuda, madudel päid maha lüüa, lohesid past sõjavägesid põgenema, kihutada, laevastik purustada ja nõidusi hävitada. Ja kuna need paigad siin on säärase otstarbe jaoks iseäranis kohaselt, siis ei ole põhjust seda võimalust mööda lasta, mille tukast ma nüüd nii kerge vaevaga saanud kinni karata. Aga mida tahab siis teie heldus siin kõrvalises kohas õieti tegema hakata? Kas ma ei öelnud sulle veel vastast don Kihote, et ma tahan oma tissi järele aimata ja siin meeliheitjat narrining pöörast mängida, et ühtlasi olla vahvadon Roldaani taoline, kes siis, kui ta leidis teie juurest märke selle kohta, et ilusangi liiga olime turuga häbitööd teinud sellest kurvastusest hulluks läks puid välja, kiskus selgetel lätete vets, ogastas, karjased, tappis, karjusid, hävitas, onne, põletas maju maha, kiskus hobuseid röövis ja 100000, muud ennekuulmatut tegu korda saatis, mis väärt on kirja panna ja igaveseks kuulsuseks alal hoida. Ja kuigi ma ei mõtle Rolandit ehk korjandat ehk Dylan tot, sest teda kutsuti kõigi nende kolme nimega punkt-punktilt kõigis hullustes järele aimata, mis tema tegi, ütles ja mõtles, tähendab siiski nii hästi, kui ma suudan katset teha nendega, mis mulle kõige tähtsamat näivad ja võib juhtuda, et ma lepin ka ainuüksi Ama tissi järele aimamisega, kes teinud kahju, toovaid hullusi, vaid ainult Tuija kaebuse hullusi ja sellega võitis niisama palju kuulsust nagu iganes, keegi teine. Minu arust on, nii, ütles Sancho, et rüütlid, kes tegid sääraseid tempe, olid ärritatud ja neli põhjust neiks rumalusteks kahetsusteks. Mis põhjustun, aga teie heldusel hulluks minna, missugune naine on teid ära põlanud või mis märk olete leidnud selle kohta, et armuline neitsite Possu tuld siin hea oleks teinud vallatust mõne Mauri-ga või Kristlasega? Selles ongi asja tuum, vastas don kihute. Ja minu ettevõte peenus, sest vaata, kui mõni rändrüütel põhjusega hulluks läheb, ei ole see mingit au ega tänuväärt. Konks on selles, et kui Rüütel juba ilma põhjuseta sääraseid asju teeb, mis siis veel tuleb, kui on põhjust. Pealegi mulle küllaldaseks põhjuseks kestev eemal viibimine oma jäädavast käsk ennast Tobostatultsin east, sest nagu sa hiljuti seda karjast kuulsid, ütlevad see, kes on eemal, kannatab ja kardab kõiki hädasid, nii et sa pärssanschio ära raiskas, sellega asjatult aeg-ajalt mulle nõu annad nii sääralikust õnnelikust ja enne nägematust järele aimamisest loobuda. Ma olen hull ja pean hulluks jääma, kuni sa tuled tagasi vastusega kirjale, mille ma mõtlen sinuga oma käskijanna le Tultsiniaale saata. Kui vastus saab niisugune nagu minut ruudus väärt on siis lõppevat mu meeletusi ja mu kahetsus, kui aga vastupidine, siis lähen ma päris tõemeeli hulluks ja Te ei tunne enam midagi. Nii et kuidas taga vastaks, mina pääsen igatahes piinast vaevast, millesse sa jätad. Kas nii targana, tunnen rõõmu heast sõnumist, mille sa mulle tood või jälle hulluna ei tunne kurja, mida sa mulle kuulutad. Seepeale vastas santsu jumala eest härra kurva kuju rüütel, ta jäeti mõnikord niisugust juttu, et ma ei suuda seda enam välja kannatada, rahulikum pealt kuulata. Ma hakkan viimaks arvama, et kõik, mis te mulle seletate rüütliasjadest kuningriikide ja keisririikide vistest, saarte kinkimisest ja muude helduste aukraadide jagamisest nagu rend rüütlitele viisiks, et see kõik on vale ja pettus, see kraam, kõik kõmu või jõmu või kuidas seda nimetatakse. Sest kui kuuled teie heldust, ütlevad, et vahu kausson, Mambrino, kiiver, näed teda enam kui nelja päeva jooksul sellest eksitusest aru ei saa, mis oskad sa Kingsis muud mõtelda kui see, kes niisuguseid asju räägib ja kinnitab. Peab olema peast põrunud. Ütles don Quijote, sellesama jumala nimel, kelle nimel sina praegu vandusid, vannun minagi, et sul on kiigel ühe aru, mis ühelgi kannupoisil selles maailmas on või iial on olnud. Kas on võimalik, et sina kogu selle aja jooksul, mis sa minuga kaasas käinud, pole märganud, et kõik rändrüütlite asjad näivad tühjad, pettekujutlused, narrused ja meeletused olevat, et nendes on kõik pahupidi pööratud ja mitte sellepärast, et see tõesti nii oleks, vaid sellepärast, et meie ümber liigub alati terve parv nõidasid, kes kõik meie asjad ära vahetavad ja segi ajavad ning muudavad neid oma meele järgi ning selle järgi tahavad meile abiks olla, võimeid hävitada. Nii jutu vestles jõudsid nad kõrge mäe jalale, mis seisis eraldi nagu suur, järsult ära lõigatud kaljumürakas paljude teiste keskel, mis teda ümbritsesid tema külje all voolas vaikne ojakene igal pool ümberringi oli nii roheline ja lopsakas aas et see pakkus rõõmu iga vaataja silmale. Seal oli palju metsa, puid ja mitmesuguseid taimi ning lilli, mis tegid selle paiga meeldivaks. Selle koha valis kurva kuju rüütel oma kahetsust tegude jaoks ja vaevalt hoida seda silmanud, kui ta hakkas valju häälega rääkima, nagu koliks ta juba hull. See on pai, kõrged taevad, mille ma endale valin ja määran, et nutta õnnetuse üle, millesse te ise olete mu saatnud. See on paik, kus mu silmavesi paisutab selle väikese ojakese voolu ja mul lõpmatult ning sügavad ohked panevad alaliselt liikuma nende metsapuude lehed. Selle piinad tunnistuseks märgiks, mida mu kurvastatud süda kannatab. OT, selle üksildase ning tühja maakoha, haldjad, kes iganes olete kuulakis selle õnnetu armastaja kaebeid, keda pikaajaline eemalolek ette kujutatud armukadedus on tulnud siia metsikusse paika kurtma ja kaebama sele tänama ja kauni olevuse valjuse üle, kes on kõige inimliku iluti ja kroon ohu Teeenneümfidjatriaadid, kellel viisiks elutseda mäestikust tehnikutes ärgu kergejalgsete himurazzat tüürid, kes teid asjatult armastavad iialgi sega kui teie magusat rahu, kuid teie aitate mul nutta, Ta muu õnnetuse üle või vähemalt ei väsi minu kaebit kuulamast. Ootobosse Tultsin ja mu ööde päev mu piina õndsus, muteede põhjanael, mõnnete andku taevas sulle head õnne kõiges, mis sa temalt iganes palud. Kui sa arvad heaks pöörata oma pilku kohale ja seisukorrale, millesse eemalolek sinust mind on viinud ja kui sa mustavusele vastad lahkusega, mida sa ära teeninud. Outi, üksildased puutkeste, nüüdsest peale minu üksilduse ainukeseks seltsilisteks olete andkema okste tasase liikumisega märku, et minu juuresolek teile vastumeelt ei ole ohus sina, mu kannupoiss, mõnus seltsiline, mu õnnes ja õnnetuses vajuta hästi meelde, mida sa siin näed mind tegevat. Et sa sellest aru annad, jutustad temale, kes on kõige selle täielikuks põhjuseks. Sääsud teele kolme päeva pärast, sest ma tahan, et sa selle aja jooksul näed, mis ma tema pärast teen ja ütlen ja siis seda talle jutustada. Mis mul veel näha on, küsis Sandžu peale selle, mida ma juba olen näinud. Sina mõistad küll, palju vastast, Don Quijote, mul tulid riided lõhki käristada, sõjariistad laiali pilduda, peaga vastu kaljusid joosta ja muid samasuguseid asju teha, muidu sa imestada saad jumala varraste heldus, ütles sansu. Olge ettevaatlik selles peaga vastu jooksmises, sest te võite sattuda niisuguse kalju või niisuguse koha vastu, et kogu see teie kahetsemis ettevõtte lõpeb esimese ropsuga. Aga mina mõtlen nii, teie heldus. Et kui teie arust peaga Pukslemine on väga tarvilik ja muidu sellest asjast midagi välja ei tule, siis kuna see kõik on ju ainult silmakirjaks ja viguri ning naljavärk siis ütlen, aitab sellest, kui te tormate peadpidi vett Te või mõne tüma asja näiteks puuvilla vastu ja muu kõik hetki minu hooleks külma armulisele neitsile ütlen, et teie Pukslesite kaljumüraka ka, mis olid teemandist kõvem. Tänan sind, sinu heasoovlikkus esse persanšoo, vastas Tom kihutaja. Aga sa pead teadma, et kõik need asjad, mis ma ette võtan, ei ole Te mingi nali, vaid täielik tõsi, sest muidu talitaksin rüütliseaduste vastu, mis keelavad meil ühtki valet lausumast sellesama karistuse ähvardusel, mis määratakse usus teistkordselt taganejale ja ühte asja teise asemel teha on seesama, mis valetada. Nii peavad siis minu peatõuked tõelised tugevad ja maksvad olema, ilma et sealjuures mingit pettust väljamõeldust olemas. Palun teid, ütles Sanš mõtelgi, nii nagu oleksid need kolm päevamiste määrasite mulle oma hullude tempude vaatamiseks juba möödas sest mina võtan nii, nagu oleksid nad juba näha, tud ja maksumuses astunud. Jutustan armulisele neitsile nendest imeasju. Kirjutage nüüd kiri, saatke mind kohe teele, sest ma ei jõua ära oodata, millal ma tagasi tulen ja päästan teie helduse sellest puhastustulest, kuhu teid jätan puhastust tuleks, nimetad sa seda Sanšov, ütles don kihute, sa teeksid, õigemini, kui nimetaksid seda põrguks, isegi millekski veel halvemaks, kui midagi halvemat on olemas. Olen kuulnud öeldavat, vastas santsu, et need, kes on võrgus, sealt enam välja ei tule, ei saa tulla teiega, härra läheb aga asi just vastupidi, kui mu jalad vähegi sõna kuulavad ja mu kannused on rosinate ergutamiseks ja las ma alles jõuan, tobu, osusse ja neitsi Tultsin, näete külma talle, siis räägin niisuguseid asju narrustest ja hullustest sepiku niukse, sama, mis teie heldus on teinud ja veel teeb, et ma sanda pehmemaks kui kinda. Kuigi ma alguses leian olevat kõvema kui kurgipuu, siis tulen ma ta õrna ja mesimagusa vastusega läbi õhu tagasi nagu nõid ja vabastan teie helduse sellest puhastustulest, mis näib põrguna, aga seda ometi ei ole, kuna on lootust sellest pääseda. See on tõsi, ütles kurva kuju rüütel, aga mismoodi me selle kirja kirjutatud saame? Ja niisamuti ka tähe eesli Varssade kohta, lisas Antsu juurde. See tulebki koos, ütles don Quijote. Ja kuna siin ei ole paberit, siis poleks halb, kui me kirjutaksime puulehtedele või väikestele vahatahvlitele, nagu vanainimesed tegid. Ehk küll neid praegu niisama raske oleks leida paberit. Aga mulle tuli meelde, kuhu ma seda hästi ja isegi väga hästi kirjutada saan. Nimelt Karl teenivale kuulnud märkmete raamatusse ja sina hoolitsed selle eest, et see kirjutatakse ümber paberile ilusa käekirjaga Esimeses paigas, kuhu sa satud, kus leidub koolmeister või kui seda ei ole, siis kirjutab iga köster ta sul ümber ära ainult mõnele avalikule kirjutajale ümber kirjutada anna, sest nendel on niisugune do akti käekiri, et saatan ise ei oska seda lugeda. Mis armastus kirjasse puutub, siis sellele laseb alla kirjutada teie oma kuni surmani kurva kuju rüütel ja sellest pole midagi, et see on kirjutatud võõra käega, sest nii palju kui mina mäletan, ei oska Tulsin ja ei lugeda ega kirjutada. Ei ole kogu eluajal minu käekirja ega minu kirjutatud kirja näinud, sest meievaheline armastus on olnud alati tooniline egole läinud kaugemale mõnest häbelikust pilgust. Jah, seda on juhtunud nii harva, et ma õigusega panduda võin, et nende 12 aasta keskel, mil ma teda rohkem armastan kui nende oma silmade valgust, mida kord muld katab. Ma olen teda näinud korda kolm. Ja isegi võimalik, et nende väheste kordade jooksul pole ta tähelegi pannud, millal ma teda tahtsin. Niisugusest tagasihoidlikkusest ja hoolsa järelevalve all on kasvatatud teda oma tunnen teda hästi, sõnassantšov. Aitüma jumalale, see on alles tüdruk igatpidi naksis ja ta rääkis siis tugev ja hakkaja ja võib kindlasti missuguse rändrüütli tahes kest oma käskenakse läinud habet pidi pingist välja tõmmata. Samm maid, kus on ikka õude, kus hääl ja kõige parem on tema juures, see ta põrmugi pirtsakas ei ole, vaid tal on väga helde süda kõikide vastu. Ta teeb igaühega nalja, leiab kõigest naeru ja lõbu. Nüüd ütlen mina härra kurva kuju rüütel, et teie mitte ainult ei või ega pea tema pärast hulle tempe tegema, vaid võite Kattai õigusega meelt heita, ennast üles puua, sest viimane kui üks, kes seda teada saab, ütleb Pagana. Hästi teete, kuigi kurat teid võtaks. Ma tahaksin juba teel olla ainuüksi selleks, et teda näha saada. Tunnistan teile ausast, armuline härra Tomgi hote, et olin seniajani suures teadmatuses, sest uskusin tõesti ja kindlasti neitsi Tulsin, hea peab olema mingisugune printsess, keda teie heldus armastan või mõni seesugune isik, kes oleks väärt neid uhkeid kingitusi, mis tiheldustele saadab nagu Biskaia alane kaleeri orjad ja küllap veel palju muudki. Sest eks teie heldus olevist võitnud paljugi võitusid sel ajal, kui mina veel teie kannupoiss ei olnud. Aga kui õieti järele ütelda, mis kasu neitsi Aldonzalorensul armulisel Tobossodulsin eal tahtsin ütelda sellest, et härra poolt võidetud inimesed, keda te nüüd ja edaspidi tema juurde saadate, tulevad ja ta ette põlvili langevad sest võib juhtuda, et ta sel ajal, kui nad tulevad, on parajasti linu sugemas või rehv peksmas. Tulijad tunnevad teda nähes piinlikust temaga naerab ja vihastab kingituse üle. Ma olen sulle juba varem mitu korda ütelnud Sancho. Ja kuigi su mõistus on nüri, püüad statisti teravmeelsust üles näidata. Nii on lugu ja ei maksa arvata, et kõik luuletajad, kes ülistavad naisi mitmesuguste oma tahtmise järgi neile pandud nimede all on nende naistega tõesti armuühenduses. Kas sa usud, et kõik kamar üldised, üldised Silvia ja nad kalad tead ja muud sarnased, kellest raamatut romansid, habemeajamistoad, teatrilavad kubisevad, olid tõstil lihast ja verest naised ja kuulusid nendele, kes neid ülistavad ja ülistanud. Sest Sanš, kui see sulle veel teada pole, et kaks asja äratavad armastust enam kui kõik muu. Nimelt suur ilu ja hea kuulsus ja need kaks omadust leiduvad Tultsin eas kõige täielikumalt kujul, sest ilu poolest ei saa keegi temaga võrrelda ja hea kuulsuse poolest jõuavad vähesed talle järele. Ja lõpuks ma kujutlen, et kõik, mis ma ütlen, on täpipealt nii, ilma et midagi puuduks või midagi ülearu leks. Ja maalin teda omas meeles seesugusena, nagu ma teda soovin näha, nii ilu kui suursuguse poolest. Don Quijote võttis märkmete raamatu välja, läks veidi kõrvale ja hakkas rahulikult kirja kirjutama. Kui ta valmis oli kutsustasanšoo ja ütles, et loeb kirja talle ette nii, et talle pähe jääks selleks juhuks, kui ta selle teel kaotama peaks. Tema halb õnn kiusas teda igal pool taga ja sellest võis kõike karta. Kuula siis, ütles Tom Kihote, kõrge ning ülev käskijanna eemaloleku mõõgaterast, haavatu ja südame kõige sügavama põhjani veristada. Ta saadab sulle ülimagus Toboolsolultsin ja tervist, mida tal endal ei ole. Kui sinu ilu. Ta põlgab, sinu kõrge väärtus minule lahk ei ole. Sinu halvakspanu on vastuseks minu ühinale, siis ei suuda ma, kuigi ma olen üpris kannatlik sellele piinale vastu panna, mis, et ainult väga tugev, vaid ka väga kestev mu tublit kannupoiss. Sancho annab sulle ohu, kaunis tänamatu ohmu, armastatud vaenlanna täielikult teates sellest, missuguses olekus mas sinu pärast viibin. Kui sa heaks arvad, vot mulle appi rutata, olen täielikult sinu kuimit, et siis teene, kus sulle meeldib, sest lõpetades oma elu, rahuldan ma sinu hallastamatuse ja oma igatsuse sinu oma kuni surmani. Minu isa hingeõndsuse nimel püüdis Sandžu kirja kuuldes kõige toredam, mis ma eales olen kuulnud, kirevase päralt, kuidas talle kõik ütlete, mis teil pähe tuleb ja kui hästi passib see allkiri kurva kuju rüütel. Teie härra, olete elus, kurat, ise ei ole ühtki asja, mida ei oskaks. Kõik läheb ajas selles ametis, mida ma pean, vastas Tom kihute. Härra ütles sanso, pistke siis sinna teisele küljele, see täht nende kolme eesli varsa kohta ja kirjutage hästi selgesti alla, nii et selle kohe ära tunnevad. Kõnevad. Kui täht olid kirjutatud sõnast sansu lubage, et ma nüüd rosin antele sadula peale, panen ja olge valmis mulle õnnistust andma, sest ma mõtlen kohe teele asuda ilma neid narrid tempusid, nägemata, mida te tahate tegema hakata neitsit Ulziniaal aga ütlen, et nägin teid tegevat neid nii palju, et rohkem pole vajagi. Aga mas soovinzanš, kuna see on tingimata tarvilik mas soovin, ütlen, et sa mind alasti ja üht või paari tosinat hullusi tegema näeksid. Ma teen vähem kui poole tunniga, sest kui sa oled neid oma silmaga näinud, võid sa julgesti kõigi teiste kohta, mis sa juurde tahad lisada, vande anda. Jumala pärast, härra, ärge ennast mula alasti näidake, sest mul hakkaks teist väga hale meel ja ma ei suudaks nuttu tagasi hoida. Aga kui te just soovite mõnd hullu tempu pean nägema, siis tehke riietes lühidalt. Ja mis teile kõige rohkem passivad, seda enam, et minu pärast pole seda kõike vaja ja niimoodi, nagu ma juba ütlesin, pääseksid ma rutem tagasi tooma neid uudiseid, mida teie heldus igatseb, joon ära teeninud. Kui mitte, siis hoidku neitsi Tultsiniaalsest, kui ta ei vasta, nagu on tarvis, siis vannun pühalikult, selle ja teise nimel Pin ma tema seest hea vastuse välja jalahoopide ja kõrvakiiludega. Sest kuidas võib sallida, et nii kuulus rändrüütel nagu teie heldus asja eest teist taga hulluks läheb? Niisuguse pärast? Ärgu armuline neitsi sundi kumminud seda välja ütlema, sest mina saan sellega hakkama, ta tunneb end halvasti, sest ausõna, kui ta mind tunneks, siis ta teaks, kuidas minuga ümber käia. Seepeale palus Sanš oma isanda õnnistust, jättis temaga jumalaga, kusjuures mõlemad rohkesti pisaraid valasid seeerrelistuste rosinate selga, kuigi tunudki Otepääle ikka veel peale käis, et ta vaataks vähemalt paarihullust, mida tema teeb. Sanchez oli aga vaevalt 100 sammu eemale sõitnud. Kui ta tagasi pööras, ütles. Ei tuli päris õigus ära, kui ma tahan ilma oma südametunnistus korvamata, vanduda, et olen näinud teid hullu tempusid tegemas, siis oleks jäätma, näeksin vähemalt ühte, kuigi mambo üht üsna suurt näinud olengi nimelt seda, et siia jääte. Eks ma öelnud sõnast tonkivate vastu tasansso mati hinnad üsna kähku. Ta viskas suure rutuga püksid maha, nii et all kehakateksid, ainult särgihõlmad tegi siis ilma pikema jututa paar hüpet õhku laksuta tõsisesse juures vastu jalataldu viskas seejärel paar hundiratast pea all jätakat püsti, paljastades sääraseid asju, et sansso selleks, et mitte enam teist korda näha rosinate ümber pööras ja arvas, võivad täie kindlusega vanduda, et ta isand on hull. Laseme tal siis oma teed minna, kuni ta tagasi tuleb. Mis juhtub õige peatselt.