Tere õda, kus ta võrokesi võrokesi sõbraolevalt pri Valdo ja kõnele tsipakene tuust Miami kandintšinis. Wõro keelist kire varra monotullu ele naas Võro Instituut jagama Vana-Võromaa latsile Ladcio kirja täheke vahtsat võro keelist Nummert. Võro keelidze tähekese üts kokku säädia Fastre Mariko kõneles ettevõtmisest lähtuvalt. Bioloogiline täheke on tähekese eri nummer, täheke mittu kõrda, aastan erinumbrid, Tamden vinne keelist kõrre, taastan siis võragilist, kõrrastan, jaga Kihnu keelist, mitte küll kõrreaastane, aga need on kats numerca kihnu keelist tähekest, võro keeline tähekese eri nummer on ilmunu juba 13 kõrda ja alati me proovimi siis üten haarda ka Võromaa autoreid, nii kirjanikke kui kunstnikke. Aga siis on meil ka üten, Vana-Võromaa kaart, tuul, hinnang ei ole ollu ja toom det, kuun tööndreigi joga. Kuna maikuu kuu on siis see on muidugi ka Uma Pido kuu ja täheke, meil on ka Uma Pido hõnguline võro keelidze tähekese oma mõteldoomeil taamalt selt Edimise klassilatsile ja kanoilegi ja võro keelt tuppa. Võrangele märgata Põlva kandis peri kirjanik Holtsileile elas Inglismaal, luuletas x summa on kodukandi keelel on Leila Valmis saanu hinda Tõse võrokeelse luulekogu pääl kiraga veere päält lauldel ja näete stuud kõigile huviliidsele tuleva neljapäeva kella poole kube haigu õdaguv Põlva keskraamatukogul tähendad argutas Leila vahtsa luulekogu sündimisest ja tuust, mille ta Cavelmaal iks Humma kiilt hoit. Aega läks, aga asja sai see aasta kive ja sai Võru instituudi Allasse Tiie abiga valmis kõne luulekogu veere pääl Saulden kuue seitsme aastaga materjal pärast Hendrik Adamsoni auhinna saamist kate 1010. aastaga naksis jo raamatu kallal tööle, vahepeal tuli vahele nii et SA ässiva kirjutada märkmeid yks kritseldi nuiadega stiimano faili vaimarkmeramat, tihe kate 1015. aastaga algusel Tull kirjutamise isu ja Elo iso tagasi. Minust sai Zumba treener ja tuuganagsib asja jällegi ülespoole minema ja siis Lätis kõik korraga maru Kippalt Kuressima materjali kokku. Jagasi näed asju Võru instituudil. Ja nüüd see aasta ongi raamat nii esitlusvalmis, millest ma Kirota Elost Niinugutama ümbro. Ma ei mõista suuri sõnu, teete nii, et kõik külanud lihtsand keelend raamatust või lööde luuletu isiiis päeva humogist loodusest seost, et vahepeal rasse või, või rõõmu momentest ja Elost hinda ümber. Ela küll Inglismaal, aga inimlikul tasandil on kõik yks täpselt samamuudu hädarõõm. Ei ole vahet, kus häälet Inglismaal niukast Lin Bay Vastseliina eladen pole aru saanud ja ole nänni, et oma keelte, miks hoite ja kõnelda, see on tähtis osa mu elust ja hinde tundmisest, hinde olemisest, kõnele võro keele vanempide ja vanavanem Pitega kui Skype'i Midway, kui helistami mõne sõbra kirjutaja kahiks võro keelen elamise manu. Mulle tähtis on oma keeltealale hoita ja nii palju pruuki kui võimalik. Ma kirata küll kõigil kolmel keelend büroo inglise ja eesti keeles ja vahel mõnest luuletusest Esidki kolm variantsi. Mu käest küsitud, et mille ma võro keel luulekogu vallance, et kes Väike-gildiks kõnelda mõistvaid, lukke mõist, pürokiilu, milles ta helise sääste oma muudu pargilatse üleilmastuvas maailma, kus inglise keel ja lääne kultuur levib nagu kulutuli, pead olema midagi vastu, kaalus midagi teistsugust, midagit Tõse kõlalist, kõik ei pea olema üte, muud ei ütle näkku. Üten keelend jah, võro kiil on väiku kiil, aga raamatuid ja abiga on ka arstide perest midagi. Luke, kes Tiidmis Filsiisum. Ja ongi see Oskaras kõik, saate, saad sa kokku Harju Ülle lugi Valpi Valdo Vahtramäe võrokeelne saadet tulejal nädala pärast neljapäeval kell viis läbi viis minutit.