Tere õda, kus ta omakandi rahvas ja Kadvemba kandi inemisega olevalt pri valdu. Ülehomme tule võrokesi, suur laulupidu, Uma Pido kõik laulu sõbra oma Uudedu, Põlva Intsikurmu pida platsi pääle oma rahvast ja võrokesi, sõbrad, tulgekõik, kumma pita. Korraldaja laane Triinu. Uma Pido on nii rahvaitsiks, kõge, suurem kokkusaamine, katus kohe ega ükski ja videolugu tuuste vanalt võromaalt peri võissi kohale tulla. Ma usun, et omal Pidolon ega õde jaos pidagi armastas rohkem laadamelu tuubiminek Jõgevalt laadu pääle, Kinkale meelsus koorilaul do gimme Halka kohal kontserdil aga kontserdile mas tulla ka lavastuse ja tolle luu pärast, mida lavastaja ja kunstnik meile aitäh kõigi nende laulige tantsidega jutustada tahtvat kuulda Saagim mehega rahvalaulu nätab palju omi inimesi, rahvaloenduse perra, noid inimesi, keha võro keelt mõistva 70000, siis usun küll, et kümnendik naiste oma Põlvan madu pääl pähe kontserdil või kuigi ta oma videoga köideti Nüansse mõtte peale on Uma Pido pysti pantu kõneleja spido lava pääle säädia Põlvast peri näitleja Tootsi, Kristo. Ta mõte on pärit mundus Lennart Meri raamatust Hõbevalge ossamdo ilma puuteema, seekord aga teemasse mõttes ja väelise puu mu meelest, kui nii võtta, siis ta ilmapuupüsti olema, siis on kõrra siis minemine karvane, siis on ta mõttelise väelise puuga kõrraneks. Istu väeline puu, kõigevägevam, väeline puu ongi siis ilma ja siis mõtlen olema jah niimoodi, et sinna tule, perekond ilmasammast iseloomustas sealt samm edasi on püstkoda ja tronakas natuke viltu kiskuma, kui nakasse protsessi pääle, kui perekonna liigele tärk, katust ja, ja siis tuleb, aga võib-olla mõtlesin alise etega rahule otsast alla. Daam nagu saladuste, Tiia, kes metsalise omama. Krutskid line lavastajatele mängi väiku inka seal laval. Tegelikult ei ole, ta paigaldab tõsine lugu sotsiaal, palun lugu, kontsert, näitemäng, ma ei tea, on ta vimka või ei ole, ta kindlasti ei ole traditsiooniline lugu või tule kuuekümneaastane inimene kuulama koore ja kallima, siis ta ta on küll, aga seal on kats, lugu on sellest ütleme motsialist aru, Tom ka nooremale teolisele, et, et on võib-olla kõigile. Vanal Võromaal katesse kihkunda jumala Omega kihkuna jaos välja vali tuumapuu Uma Pido kunstnik, Põlva kunstikoolijuht, Prangli anne maalse ega kihkunna puu ja viil naabride setode jagad õisi Küle viisi puuk, koka 10 trummi pääle kõneles ta Uma Pido trummess lähtundat. Trummijaamade trummimeistri poolt trummimeistri nimi, Mciumit päris sillas, eesti poiss on klinginammest duo, kui ta trumme tegi, siis ta olli jäliukwas Intsikurmu lähk ja vast saieni, kui ma olen isegi vunki sisse kah Aile trummele trummi oma tõesti üts lava, kujunduse element oma pean tuleva veel palvelindid kah Puia külge otsast ei tulenenud mõtsa lääni, me oleme metsarahvas mõttes somb meelevil vastvits, varandus, mis meil alale on jäänud ja siis ma mõtled ta, trumm on siis nagu inemises isegi osa enemisest, mis kurask Helju välja või pühitsestada pidamises olemist trumme pääle tulliva kõiki kihelkond, puu ja vana puu siis niimoodi, et läbi Inemise olemise, kuis mul parasjagu märkmine tolle nina tellima teda kütkestas rahvas siis kaija peol. Kumma on tulem, on 154 laulukuuri nii vanalt, Võrumaalt kugawembast et video on pühendatud vägevile puiele ja metsale, Võtika mõtsa lehehinnast kokku ja tuleva oma pundiga pittu laulma, kõneles kanepi kandist perimetsad hiidlane, Tamme Ülo. Eesti tegutses seitsme metsameestekoor ore Stahli ja tolle Forestaaria juhataja sonis Alo Ritsing. Alo Ritsingu sellel aastal katesse kümmend täis jätab nagu oma kõva ütelda ja mitu eritöödki, kirjutanu ja metsameestekoor, nüüd tule siis kuma peole, kahja eks hopi väävelnukus, naine minu pahandas ja mõned asjad. Ja ongi seos, kõlas saate saatuse kokku Harju Ülle lugi valt pri Valdo Vahtramäe võro kiile saadet tulejal nädala pärast neljapäeval kell viis läbi viis minutit.