Hiljuti kirjutas Aapo Vaher oma regulaarsest tulbas kunstinädalalehes sirp hiljuti surnud heliloojast Nikita puhuslovskist ja tema laulude populariseerimist Marqwernesist. Sellega seoses tuli meelde üht-teist neist vanadest aegadest, kui mõlemad mainitud olid veel elus ja terved ning nautisid Nõukogude rahva suurt soosingut. Peab ütlema, et asja eest pagas, lovski esimene laul jõudis 1940. aastal ka Eestisse. See oli kena lüüriline, viis Ljube gorod pühendatud linnale, mis helilooja sünni ajal ja praegu taas on Peterburg. Sõja ajal linastus film kaks võitlejat, kus peaosa mängis Marqwernes ja sealt tuli tal laulda laulu Jomneyanots pimedal ööl. Sellest sai küllapist populaarseim Nõukogude sõja laul. Sedalaadi laulud kandsid ühisnimetust franto vaja lüürika, rindelüürika. Me nägime seda filmi alles siis, kui kommunistlik Anastaja oli fašistliku Anastaja minema ajanud. Aga mäletan, et mängisime seda juba 1944. aasta sügisel Endla laval. Tantsu üks sobis hästi tango saateks mängida. Sellest tulid Bogozlovskile isegi etteheited, eks ikka kadedad delt kolleegidelt. See on nukrutseb läänelik tango, mis ei sobi Nõukogude uljas kommunismi sammuvasse ühiskonda. Kriitika tuli suunatiga Marqwernessile, ehkki ta oli omakorda kogu suure kodumaa kinopubliku lemmik. Ajaleht Sovetski kultuure nautis aga teatada oma lugejaile. Bernes oli tabatud Moskva tänaval kihutamas oma Volgaga. See oli siis sama, mis praegu, mersu, pealegi purjuspäi ja ta olevat veel miilitsale käratanud. Kas te ei tea, kes ma olen? Kõige suurema pahanduse tõi aga mõlemale Bogozlovski Odessa teemaline laul, Shalandi. See on laia põhjaga praam ehk lihter, millega veetakse kalu. Laul sai oma slängisõnade ja ulje viisiga uulitsalauluks ja mis hullem, semi eeldis, eriti kriminaalidele ehk blatnoi-idele. Aga selle asja juures on kõige naljakam see, et mängisime seda 1945. ja kuuendal aastal Eesti raadio džässorkestriga ja laulis ei keegi muu kui Viktor Gurjev. Siiani on meeles algus Shalandri Bounegiefaali ja sisus on jutustatud kellestki koostiast, keda austasid kõik vindiusnikud. Kes need veel olid, ei tea ma siiamaani, aga laul oli tõesti tore.