Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 10.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Tallinnas tõi tugev äikesevihm kaasa üleujutused. Eesti-Vene piiril konfiskeeritakse aastas kuni 80 autot mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on varastatud ja võltsitud VIN koodiga sõidukiga. Pärnu linnavolikogu tahaks muinsuskaitseala kaitsevööndit vähendada, aga kultuuriministeerium seda ei toeta, sest ei pea õigeks kõrgete hoonete ehitamist jõe kaldale. Keskkonnaamet on üle 10 aasta pidanud võitlust mürgiseks karuputke ega aga ikka leidub inimesi, kes ohtliku taime ise oma aeda istutavad. Ilm on meil vihmane, öösel on sooja üheksa kuni 15 kraadi, homme võib taas äikest tulla. Päeval on sooja 17 kuni 22 kraadi. Tallinnas oli täna tugev äikesevihm. Tugev vihm tõi kaasa üleujutused põhja päästekeskuse teatel tuli kümmekond abipalvet hoonetest vee välja pumpamiseks. Mitmel pool olid tänavad läbimatud ja tekkisid ummikud. Näiteks lennujaama juures oli suur üleujutus, samuti lainetas vesi taas niinimetatud Lasnamäe kanalis ehk Laagna teel. Ülemiste keskus tuli sulgeda, sest üle lävepakkude voolas koridoridesse vesi. Rimi kaupluses tuli vett AS Tallinna vesi selgitas, et rehv kaevud ei suuda nii suure vihmahoo puhul nagu täna Tallinna linnas sademeid kanalisatsioonijuhtide ja ummistuvad suurema kanalisatsiooni ehitamine ja pole samas mõttekas. Tallinna Vee kommunikatsioonispetsialist Maret Martsepp ütles. Postimehele, et ehitatud on võimalikult optimaalselt arvestades keskmist sademete hulka, kui tuleb hästi suur valing vihma kõik ei saagi korraga alla minna, sellega läheb nõukaaega, nentis ta. Nii mõnedki autoomanikud võivad sõita varastatud autoga, ilma, et nad ise seda peaksidki. Eesti-Vene piiril konfiskeeritakse aastas 70 kuni 80 autot, millel lasub kahtlus, et tegemist on varastatud sõidukiga, mille VIN kood võltsitud. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Pealinlane Oleg võttis kolme aasta eest liisingusse Auto24 poee kaudu Toyota Rav4, millega muuhulgas tehti väljasõite ka Venemaale. Neli varasemat reisi möödusid komplikatsioonideta, kuid olles tänavu jaanipäeva paiku tagasiteel Pihkvast Eestisse, teatasid Koidula maantee piiripunkti ametnikud talle, et tema auto viiakse kontrolli, jätkab kolleeg. Piiril öeldi, et tuleb ekspertiis. Me küsisime, kui kaua see aega võtab. Nemad ütlesid, et võib olla kuni kaks kuud. Koidula maantee piiripunkti juhtiv dokumendi ekspert Meelis Põder ütleb aga, et Mehhiko oli tõusnud nende huviorbiiti juba varem. Ta oli eelnevalt meil piiri ületanud, pälvinud meie tähelepanu ja me kasutasime seda aega täiendatud kontrolli tegemiseks. Kui need vastused tulid, siis tekkiski meil veendumus, et see sõiduki tehasetähis ei ole originaalne. Ehk teisisõnu või paleegi auto alla varastatud. Et seda selgitada, saadetakse masin kohtuliku ekspertiisi, mis võib aga aega võtta kuni kaks kuud veel kord Mentšikov, Isakolutšeetsest lüng ja nüüd tuleb välja, et nende kahe kuu eest pean maksma liisingud, mille peale mul kulub 500 eurot ja hiljem nad veel täpsustasid, et kui auto osutub tõepoolest varastataks, siis autot mulle ei tagastata. Sunni firmul tuleb välja olegi juhtum ei ole sugugi unikaalne. Kui selgub, et üldjuhul, kui juba on hakatud kahtlustama, et VIN kood on võltsitud, siis nii see ka on. Veel kord Koidula maantee piiripunkti dokumendi ekspert Meelis Põder. Üldjuhul need sõidukesime siin, oleme kinni pidanud ja oleme suunanud siis Eesti kohtuekspertiisi instituuti, et mul ei tulegi praegu meelde ühtegi juhust, kus sisse sõidukivinn oleks olnud originaalne. Varastatud autode taga on aga professionaalselt tegutsevat grupeeringud, kelle töö on piltlikult öeldes nii puhas, et isegi maanteeamet, kelle käest autot arvele võtmiseks läbi käivad, ei suuda võimalikku VIN koodi võltsingut tuvastada. Maanteeametitüübikinnituse ekspert Rait Parve. Registrisse saab teoreetiliselt ikkagi ainult hea võltsing, mida lihtsalt ei ole võimalik lihtsate meetmetega siin tuvastada. Ja nii jõuavadki varastatud autod heausklikke kodanikke kätesse, kes tõe ilmsiks tulles on lõpuks olukorras, kus nad on sunnitud kinni maksma nii-öelda lõppenud lehma ning kurta pole kellelegi. Raadiouudistele Koidulast Mirjam Nutov. Kultuuriministeerium ei toetanud Pärnu linnavolikogu soovi muinsuskaitseala kaitsevööndit vähendada. Ministeerium ei pea õigeks linna soovi jõe kaldale kõrghooneid. Ester Vilgats annab teada. Vastavalt muinsuskaitseseadusele peab kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse muinsuskaitseala kaitsevööndi vähendamiseks kinnitama vabariigi valitsus. Teema on Kultuuriministeeriumi pädevuses. Küsin Pärnu linnapealt Romek Kosenkranius, et miks selline teema üldse päevakorda tuli. Tegemist oli linnavalitsuse eelnõuga. Romek Kosenkranius. 2013. aastal, kui linn tellis analüüsi, kas kõrghooned sobiksid Pärnusse, siis arhitektid leidsite sellel alal selle kaitsevööndis ei ole muinsusega seotud objekte, selle ala sisuks on see, et kaitsta teid vanalinnale. Aga kuna kahetuhandendate aastate keskel on juba vanalinnas ehitatud nii palju kõrghooneid ja ka puud on kasvanud nii kõrgeks, et nad varjavad igasuguse vaate vanalinnale, siis iseenesest on jõutud järeldusele, et kaitsevööndil ei ole enam mõtet. Kosenkranius jutu järgi analüüsisid arhitektid laia tänava ja jõevahelist ala, seega tehti esimene otsus just selle ala kohta, aga muinsuskaitseala kaitsevööndit vähendada tuleks mujalgi. Kultuuriministeeriumi seisukohta küsisin rannastaadioni avamisel kohal olnud minister Indrek Saarelt. Eksperdid hindasid seda taotlust ja ei leidnud seda olevat põhjendatud, kuna tuletan meelde, et kunagi vist 2003.-st 2005.-ni käis see protsess linna enda eestvedamisel ja koostöös riigiga, et seda ala sellisel kujul kehtestada. Me saame aru nendest ettevõtlushuvidest, aga kui me vaatame tervikuna, et mis on kogukonna huvides, siis me ei näe, et see vähendamine oleks põhjendatud ka täna saab sellele alale ehitada, ehitasid ei saa olla lihtsalt kõrgem kui etteantud piirang, mis on siis silma järgi vaadates kõrgus, mis on Pärnu kontserdimajal. Indrek Saar lisas, et kuna Pärnus muretsetakse ajaloolise Rüütli tänavatühjenemise pärast, siis seda enam tuleks arvestada, et kõrghoonetel on komme just vanalinn tühjaks tõmmata. Niisiis tuleb kõrghoonete ehitamisega ettevaatlik olla, sõnas minister. Ester Vilgats, Pärnu. Keskkonnaamet on üle 10 aasta pidanud võitlust ohtlikkus Ossinovski ja hiid-karuputke, ka nende levikut on tõrjetöödega küll kontrolli all hoitud. Aga ikka leidub inimesi, kes ohtlikke taimi ise oma kodu lähedale istutavad, jätkab Eveline nõmme. Võõrliigina kuuekümnendatel Eestisse sisse toodud mürgist karuputke on jõudsalt hävitatud viimased 10 aastat. Seni on õnnestunud karuputke levik hoida vaevu kontrolli all, kuid endiselt on neid, kes ohtliku taimega enda aeda istutavad. Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Limber. Et siiamaani on inimesi, kes tõesti kas takistavad tõrjatamises lausa istutavad, karuputkesid kuskile peenrasse, näiteks Tartu linnaski, hiljuti leidsime majade vahel ühe peenrakaruputke istutatud, et inimesed võiksid ikkagi teadvustada endale, et, et mis, mis see endaga kaasa toob, et seal ohtlik nii endale kui ka teistele. Kuigi inimeste aias või heinamaal söödataimena kasvav karuputke pigem minevikku, võib kokkupuude selle taimega ka looduses liikudes viia tõsise naha kahjustuseni. Sama murega on senisest enam inimesi otsinud abi ka terviseameti mürgistusinfoliini telefoninumbril 16 kuus kuusk. Kas terviseameti avalike suhete juht iiris Saluri sõnul tekivad karuputke taimemahla nahale sattumisel päikesevalguse mõjul põletusele sarnased haavandid? Tekib paistetus, villid ja need villid kutsub esile päikesebarista ehk ultraviolett kiirgus. Ja kui need villid lähevad katki, siis armid, mis nendest pillidest tollesevad paraneda, olles ühe kaaskahe aasta jooksul, et see on päris tõsine põletus. Looduses on karuputke ära tunda võrdlemisi lihtne, kirjeldab Eesti maaülikooli botaanik Toomas Kukk. Tegemist on hästi suurt kasvu taimedega Temadjab õisik võib-olla pool meetrit või rohkem mõõdus, nii et juba oma suurte mõõtude tõttu võiks ta tekitada kahtlust. Keskkonnaamet on karuputke hävitanud alates 2005.-st aastast karuputke kaardistamisega tegelenud Madli Limber sõnas, et alles tänavu on taime leviku pindala vähenenud, kuid sedagi vaid poole ruutkilomeetri võrra ligi 22 ruutkilomeetri hulgast. Mürgise mahlaga kokkupuutumisel või teist liigi mürgistuskahtluse korral saab abi terviseamet, et infoliinil 16 kuus kuus kaks raadiouudistele Dust Eveline nõmme. Meil kohati hoovihma ja tekib udu, puhub lääne-edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päeval sajab paljudes kohtades hoovihma, võib tulla äikest. Puhub lõunatuul kolm kuni üheksa, õhtul Liivi lahe ümbruses edelatuul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on homme 17 kuni 22 kraadi ja ilmateenistusest öeldi, et lähipäevadel ilmamuutust oodata. Ta ei ole niisugune, oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.