Tere õhtust, kallid raadiokuulajad. Kui kahe nädala eest, Me alustasime teiega tutvumist India tantsudega ja tegime seda läbi ajalooprisma siis täna me jätkame samal teemal, aga paneme pearõhu erinevatele klassikalistele stiilidele kõikide stiilidega tutvuda ning vastavat muusikat kuulata. Seda on muidugi tänase saate jaoks liiga palju, seetõttu tuleb teha mingi valik. Meie vestlus saab siin kulgema improvisatsiooni korras kuid ma julgen loota, et me koos kahe väga meeldiva vestluskaaslasega suudame siiski teile üht-teist pakkuda, vähemalt kolme või nelja tähtsama tantsustiili kohta. Ja nii siis on meie tänasteks stuudiokülalisteks Pille Roosi ja Kersti Randma. Tere õhtust. Viisakas oleks muidugi alustada juttu teie tutvustamisest, kuid ma arvan, et teil on tunduvalt lihtsam rääkida oma tegemistest saate lõpus siis kui kuulajatel on juba mingi ettekujutus ja eelteadmised india tantsust. Ning teie lahkel nõusolekul alustaksime täna tantsu muusikalise külje pealt. Samuti nagu meil Euroopas. Need andsid aga Indias igasuguse muusika järgi. Kuid milline siis peab olema üks õige muusika, et selle järgi saaks tantsida klassikalist india tantsu? Ma pean piinlikkusega kõigi Eesti raadiokuulajate ees tunnistama, et ka minul on see asi veidi segane. Võib-olla aitate teie sellesse asjasse selgust tuua? See on muidugi keeruline küsimus kuna ka meie ei oska võib-olla anda päris ammendavat vastust, kuid mulle tundub, et muusika sobivuse tantsuks peaks andma praga sisu. Tee arvatavasti Valdar ju sanskriti keelt, näiteks kui te kuulete ikkagi seda Raagat, kuidas te suudate otsustada, kas Raaga konkreetselt sobib või ei sobi. Peab laskma kellelgi telkida, kes oskaks sanskriti keelt kuid samas mängivad väga olulist rolli ka taala rit. Ja ka see, kust on muusika pärit, kas ta on Põhja-Indiast, hindusteni, koolist või Lõuna-Indiast, karnatakk, stiili, klassikaline muusika. Praegu kõlas helilindilt üks tatra ja seoses sellega on mul teile üks küsimus. Kuulasin kodus neid helikassette, mille järgi olete teie seadnud omi tantse. Ühel kassetil oli samuti tatra, mis väga paljuski sarnanes äsja kõlanud loole. Mõlemast lähtuti Põhja-India muusika traditsioonidest, mõlemad põhinesid isegi samale Raagale. Mõlemas esines vokaalsolist ja ka instrumentaalkoosseisus polnud suuri erinevusi. Nii et kuuldud lugu peaks justkui igati sobima. Kuidas oli asi tegelikult? See lugu sobib väga hästi. Esmasel kuulamisel jääb sellest loost selline tunne, et see on nagu kevadine loodus, mis ergastab tundeid. Selle loo rütmiline taust on väga hea selles mõttes, et et ta on hindustani muusika, millele kataki tantsijanna tavaliselt oma tantse üles seavad. Ta annab varieerida kolmel erineval rütmikiirusel, seal omakorda. See annab võimaluse tuua erinevaid variante nende kiiruste peale, mida kataki tantsi, annad on aastate jooksul õppinud, need on kindlakskujunenud tantsuvariandid ja siis nad saavad neid varieerida nende rütmide peal. Nii et ma loodan, et võib-olla te saate isegi konkreetselt seda muusikat kasutada edaspidi oma tantsuseadetes. Ja ta sobib väga hästi, eriti see alguse. On esimesed taktid, palve jumalate poole, selline igatseb, õhkab, ja ette valmistab nii vaatajad kui tantsijanna, kes selle tantsu Fry toob. Ja hiljem need aeglased rütmid, mis, Kord võtavad selliseid impulsiivselt purskeid või mingeid äkilisi intonatsioone. Täiesti enesestmõistetavalt räägite katakist, nagu iga eestimaakuulaja teaks, mis asi see on. Aga võib-olla räägiksite täpsemalt, mis asi on ikkagi katakk, seda ilmselt paljud ei tea. Katakk tähistas algselt inimest, kes räägib lugu. Ja tänapäeval mõistetakse temal kui ühtegi Põhja-India klassikalist tantsustiili mis kujunes muguli dünastia hoovidest põhiliselt aastatel 1500 kuni 1700. Tantsu saadab Põhja-India hindustani muusika. Kataki tantsijanna peab sügavalt teadma pärimusi ja aru saama oma nende filosoofilisest mõttest. Tantsus ju mitte ainult ei kanta ette sündmust, vaid avatakse tema filosoofiline mõte ja tugevdatakse usku. Luule muusika liikumise jõul. Kataki tantsija Nad nautisid loomulikke eneseväljendamise vajadusi. Nende jaoks oli tants spontaanne Tegevus lihtne mõttelt, mis andis rõõmuni tunnetele kui meeleoludele. Ja tema omapära. Võib-olla seisneb selles, et et ta kannab endas nii tugevat meheliku tantsuga pehmet naiselikku tantsu, näiteks väga aeglastelt sädelevatelt liikumistest minnakse üle väga kiiretele enesekontrolli vajavatele rütmidele ja piruetidele. Ma olen kuulnud, et kataki kohta on öeldud, et see on justkui hindu istliku ja Muhameedliku kultuuri sünteesist sündinud. Ilmselt need teemad siiski on hindu istlikuter, süžeed räägivad ju jumalate armastusest ja kõikidest muudest hindu istlikest legendidest. Aga milles väljendub see Muhamed lik poolus, kas on võetud liikumisi üle siis läänepoolsetest tantsudest või kasutatakse ka islamikultuurile tüüpilisi kostüüme? Ja ma mäletan ühte etendust, mida mul õnnestus selle suve juunikuul vaadata Kuopios, kust toimeliste aasia tantsumuusikapäevad seal ühel paratna naati ühendused lahkus meiega taki, õpetaja, ma olin äärmiselt üllatunud. Ja pärast, kui ma küsisin tema käest, miks ta lahkus sellelt etenduselt vastaste aparaat, nöötlemi, miimika, tema tund väljendus. Aianagu nad nimetavad, see tunnete peegel on katakis täiesti midagi muud. Tunded, emotsioonid, kõik on väga vaoshoitud. Isegi liigutuste puhul öeldakse seda, et mida vaevumärgatavalt toimub. Kas kulmude silmade kaela, rinna, käte liigutused väike väike virelus, seda meisterliku man tantsijanna. Ei ole sellist otsest väljapakkumist. Kõik on varjatud nagu parandada saa all. Selles tule küll näha otsest maguli ja, ja islami mõjutust. Katakali on vana klassikaline tantsudraamavorm mida veel käesoleva sajandi algul võis kohata vaid keraala osariigis India läänerannikul. Nüüdseks on huvi selle väga omapärase kunsti vastu elavnenud. 1927. aastal rajas poeet vallathol ühte väikesesse maakohta katakali kooli ja hiljem on rajatud mitmeid vastavaid õppeasutusi veel mujalegi. Katakali etendust on sõnades üpris raske kirjeldada. See on sedavõrd fantastiline elamus. Etendus algab harilikult õhtul pimeduse saabudes ning kestab seitse-kaheksa tundi, mõnikord koguni terve öö. Valgust annab seejuures lava keskele paigutatud õlilamp, mille ümber toimub peategelaste tegevus. Kõrvaltegelased ja muusikud on eemal. Erinevalt meie teatritest puuduvad seal tavaliselt rekvisiidid ja kulissid. Kogu trupp koosneb umbes paarist 10-st või vahel ka kolmest 10-st mehest. Ja vähemalt pooled neist on näitlejad, tantsijad, kes kehastavad jumalaid, kangelasi, deemoneid ja teisi mütoloogilise olevusi. Meestel tuleb mängida naiste osi. Aga üks kõige raskemaid rolle on Arthana išvari, mille puhul vasak keha ja näopool peavad mängima neitsit. Parem pool peab kehastama sõjakuste mehelikkust. Aga ega selline meisterlikkus kergelt tule. Lapsed, kellele on määratud katakali tantsija elukutse, lahkuvad juba kuueaastastena isakodust ning asuvad alaliselt elama tantsukooli juurde. Et mängida draamades peasi, selleks tuleb läbida kuue kuni 10 aastane pingeline õppe- ning treeninguperiood. Selle ajaga omandatakse lisaks muudele teadmistele ja vilumustele 108 traditsioonilist kehaasendit 32 liikumist ehk nende keha pooside järgnevust ning kummagi käega aga veel 64 žesti ehk muudrat. Millised on fikseeritud nendes vanades tantsu traktaatides Šazdras ja Aphinaia Tarpanas. Peale näitlejate tantsijate osaleb etenduses ka ansambel. Üks valju häälega laulja siis üks säärane madaltünnikujuline trumm, mureid, angam, eelmisega küllaltki sarnane trumm, madalam samuti kong ja väikesed metalltaldrikud. Ma nimetasin praegu ainult löökpille, aga muide, need ongi just katakali tantsusaates kõige olulisemad. Etenduste süžeed pärinevad kuulsatest India epostest, Mahabaratast või raamajanast. Kasutatakse vahel ka Buranade tekste. Ja lähtuvalt nendest süžeede ste tekstidest on välja kujunenud viis põhilist tegelase tüüpi. Esiteks õilis tegelane, see on vooruslik ning suursuguse hingega kangelane keda võib ära tunda roheliseks värvitud otsaesise, punase jaki, valge seeliku ning pähe asetatud krooni järgi. Teiseks tegelase tüübiks on nuga. Jah, luga. Sellist nimetust kannab inimene, kelles on ühendunud õilsad tunded ja hukatuslikud kired. Tema välimusele on omased roheline mink. Väike valge kerake nina otsas ja noakujuline märk põsel. Kolmandaks tegelase tüübiks on habemesse kasvanud inimene. See on väga kuri ja võimas karakter. Seejuures veel jaotatakse neid mitmesse erinevasse klassi. Punase habemega inimene on eriti kurivalge, habe sümboliseerib seevastu alatust ja kavalust ja must habe on salakavaluse ja julmuse sümboliks. Neljandaks tegelase tüübiks on must. See on metsik ja rumal inimene. Nagu juba oletada võib. Mustal tegelasel on ka riietus ja meik-up põhiliselt musta värvi ja viies nõndaks on tavaline inimene. See tegelase tüüp kujutab naisi, tarku, preestreid, ennustajaid ja ka teisi erinevaid tegelasi. Kostüümid ja grimm on teistest lihtsamad, näo värvingutes valitseb tavaliselt punane toon. Muidugi väärib erilist tähelepanu Katri näovärving või meid, Cap näod kaetakse algul Paksu riisijahust valmistatud pastakihiga. Seejärel peab tantsija lamama mitme tunni kestel voodis, kuni selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimene teeb tema näole vastavale tegelaskujule ette nähtud maalinguid. Värvide kirevust aitavad suurendada veel rohked pea ja kaelaehted, samuti kõrvarõngad. Nii et kokkuvõttes ma võiks öelda, et meie kuulajale-vaatajale on see tants kindlasti kõige eksootilisem ja kõige värvikam ja võib-olla ka kõige huvitavam. Me oleme jõudnud juba rääkida kahest tantsustiilist katakist ja katakalist. Aga kindlasti ei tohi mööda minna ka kolmandast vist võiks isegi öelda tähtsuse järjekorda pole neid küll keegi pannud, aga kindlasti ühest tähtsamast, son. Paratanaatiam, sina, Pille, oled võib-olla sellega rohkem tegelenud? Haaratlejat jaam on üks vanimaid klassikalisi tantse Indias ja teda iseloomustab peen, hästi valitud stiil. Ja ta on enamasti soolotants, ehkki esineb ka grupiesitusi. Paratlet Jamie aluseks on Ardamandaali algasend või põhiasend kus on sirutatud keha ja jalad põlvedest kõverdatud ning suunatud külgedele. See annab tantsule range ja ühtlasi ka uhke hoiaku. Samas väga sümmeetrilise ja tantsu ise loomustakski. Sümmeetria, mida samal ajal kaunistab silmade väljenduslikus. Haaratnat jammi juures peaks võib-olla rääkima sellest, et vaatan, tean, kui mitmed muud tantsustiilid võib jaotada kahte peamisse kategooriasse on ritta puhastants, son, tants kui selline Janrit ja tants, mis kannab endas mingit ideed või mõtet. Ritta tantsija liigutused ja žestid omavad vaid esteetilist eesmärki, sinu kauneid poose, jalalöökidega antud rütmikombinatsioone, erinevaid käte ja sõrmede liikumisi ning ka miimikat. Sellised liikumised annavad dekoratiivseid geomeetrilisi kujundeid, justkui mustreid, mis ümbritsevad kauneid miniatuurne. Nii ongi ritta eesmärk vaid kauni liikumise ja tehnilise Virtooslusega silma rõõmustada. See vastandit ja on väga sügavatähenduslik, kannab endas sõnumit vaataja jaoks. Tantsija näol peegelduvad kõikvõimalikud inimlikud emotsioonid ja ehkki esitatud stiilid sihitult, on miimika kõigile mõistetav. Miimikat toetavad sümboolsed žestid, niinimetatud hastad ehk muudrad. See sõrmede ja käte hoiakutesse kätketud kõne on klassikalise hinge tantsu huvitav eripära. Leiti, et saadab alati laul. Kord annab tants edasi selle täpset sisukord üldist mõtet vahel on tants aga laulust ajendatud assotsiatsioonide väljenduseks. Täna me rääkisime india tantsust Pille Roosi ja Kersti Randmaaga. Miks just nendega? Sellepärast, et nemad on ansambli amrita liikmed. Rääkige nüüd lõpuks lühidalt ka oma ansamblist. Meie tantsurühma kutsus kokku viis aastat tagasi Riina Jankeevits. Irina ise oli juba kolm aastat õppinud seda Moskvas. Originaalmaterjali järgimisest pärines kalkute tantsukoolist. Irina püüdis leida Tallinnas mõttekaaslasi, nii ta kutsuski meid kokku. Ja kui ta Eestist lahkus, pani ta meile südamele mitte jätta seda tantsu. Ta ütles ka ühest seemnest, kasvab puu. Ja andis oma ürituse meie hoida, et ei katkeks järjepidevus. Isegi kui meie ei jõua suurte saavutusteni, võib aastate pärast meie eelneva töö tulemusel sündida. Eks ere täht. Praegusel hetkel õpetajate paratati Ammy Lääne-Berliinis asuvast saksa, india tantsukoolis. Suur tänu Pille ja Kersti kuulmiseni kahe nädala pärast.