Mõne aasta eest sain ootamatu telefonikõne ühelt suhteliselt healt tuttavalt. Tegemist oli lauljatar Irina kasega, kelle mees Olev töötas vanasti Eesti raadiotehnikaosakonnas. Suri aga juba aastakümnete eest. Proua Kasel seisis ees kolimine. Asju pakkides oli ta leidnud kaks või kolm suurt pappkasti heliplaatidega. Ta valus tulla neid vaatama. Suur oli minu üllatus, kui leidsin kastides peale tavaliste vabriku plaate ka kunagisi riigi ringhäälingu oma võtteid, 30 sentimeetri läbimõõduga pehmeid plaate, mida tehti siis, kui ei olnud veel magnetofoni. Tuli meelde, et olin näinud niisuguseid 1945. aasta novembris praeguse vana raadium keldrisse ehitatud ajutises saatekeskuses. Nagu siis kuulsin, olid nad mõeldud hävitamiseks ahju ajamiseks. Tegemist oli ju Nõukogude korrale vaenulikke kõne ja muusikavõtetega. Tassisin plaadid raadiomajja, ent juba kaste avades oli selge, et aastakümneid olid teinud oma töö ja head nahka neist ei saa. Asjatundjad ütles, et tavalise nõelaga neid puutuda ei tohi, see teeks nad täiesti kasutuskõlbmatuks. Meenusid head sõbrad Soome raadios, kes olid restaureerinud mõne haruldase džässiplaadi. Seal oldi nõus proovima, seda enam, et ühel plaadil oli 1938. aastal tehtud vestlus Helsingi eesti kooli õpilastega. Suur osa plaatidest osutus tõepoolest lootusetuks saagiks, kuid siit-sealt olid meistrid saanud päästa mõne pala tervikuna või siis katkendi. Minu suureks rõõmuks oli tervikuna säilinud Jüri kuru endise nimega Niksmani populaarne Marss põhjalaager, mille oli 27. juunil 1943 salvestanud Tallinna politseipataljon orkester Friedrich Tammari juhatusel. See on ka selle orkestri ainuke helijälg. Sisuliselt oli orkestrilt Tallinna garnisoni orkestri järglane, mida enne sõda oli juhatanud Georg Reeder. 1943. aasta kevadel olid aastakäigud 1920 kuni 25 käsutatud püssi alla siis ettenägelikumat pillimehed, kelle hulka mina kahjuks ei kuulunud olid läinud orkestrisse, mis esialgu kandis nime Tallinna kaitsepataljon orkester. Siis aga miskipärast nimetati kõik kaitsepataljonid politseipataljonidesse. Nähtavasti tahtsid sakslased oma suures korra armastuses asja ühtlustada sest mujal Ukrainas, Valgevenes ja nii edasi olid juba politseiüksused. On pikemata selge, et see ümberristimine tõi paljudele meestele paksu pahandust aga see on juba erijutt, et nüüd siis marss põhjalaager, kus mängib palju tuntud muusikuid. Fletistid, Eevald, Braueria, Rein Bloom, klarnet distid, Alfred Sikk Uudo Kallasega, Karl Aavik, trompetis Helmut Orusaar trombonist Ülo Raudne ja trummar Erich Kõlar.