Tere ilusat esimest maid kõigile meie kuulajatele. Rahvateenrite saatesari läheb edasi hoolimata sellest, et Eesti kuulub nüüd Euroopa Liitu ja meie siin kasutame ka endiselt eesti keelt ja eesti meelt. Täna saates Heikki Talving BNS-ist, Rein Veidemann postimehest ja Tartu ülikoolist ja Mart Ummelas raadio poolt. On siis täna hommikul tunded teile, president Rüütel, esinedes Estonias, ütles, et homme hommikul ärkame juba Euroopa liitu kuuluvas Eestis. Mina olen literaat ilusti. Ma tegelikult eile õhtul ikkagi selle meie ajajad kell 12. Väga uhke tunne oli ja mul tuli meelde. Siis mõnes mõttes minu põlvkonda kuuluv või sinna lähedusse. John Kennedy Kuulus lause Berliini müüri ääres ajama, endal leian, et Pinna saksa keeles, vabandust. Just nimelt, et, et ma võiksin, ma ütlesin ka enda enda jaoks ja, ja ütlesin, et jah, mul uhke olla. Euroopa liidus kahtlasena. Aga aga eile õhtu elasin ma läbi ka sügava piinlikkusetunde, ma pean ütlema, et mul oli väga piinlik, et ma eestlasena Euroopa liitu nii koos Eestiga pidin minema. Ja siis väljapoolt vaadatuna ja, ja nii et see mul oli piinlik meie Kontlikkuse pärast, mul oli piinlik meie rehepaplik Rehepapp, kus seepärast ja, ja, ja ma tegin enda jaoks mõned erakordselt olulised järeldused, mis, mis kogu seda siis ühinemispeo taustal mulle ikkagi selgusid, mis kinnistasid juba viimasel ajal üha selgemaks kujunenud veendumust milleks on see, et Eesti poliitiline eliit täielikult võõrandunud oma rahvast. Jumaldan rahvast ta, see oli näha juba kogu selle Euroopa nii-öelda ühinemisprotsessi käigus, kuidas seda määriti ja ei, ei tehtud selgeks ikkagi ei suudetud nii-öelda kujundada selgeks aru saamaks Eesti kohast Euroopa liidus ja Euroopa Liidu kohast Eestis. Ja, ja selle finaaliks oli muidugi eile see, et Eesti ei ulatunud üldse Euroopa Euroopa Liidu piiride. Ma jälgisin kogu aeg tähelepanelikult Euroopa uudiste siis nii-öelda sünkrooni. On pilte, meid seal ei olnud pitsilõnga taga ja siin ja, ja muidugi sain aru, et Eesti rahvas ei, ei jõudnud pildi eesti rahvast küll. Muidugi ei tea härra jaaja jalgpallil ja, ja eesti rahas Estonia kontserdisaali kallitel kohtadel või kutsutud kohtadel ja, ja see oli eliidi pidu, mitte aga rahvapidu rahvale ei olnud seal kohta ja tan hommiku sain sellele kinnitust, kui tehti siis järelpilt eileõhtusest siis süda südaöises Tallinnast. Soome. Korrespondent Ulla-Maija mäletan end, andis siis teate Soome ja soomlased küsivad, et kuidas siis Eesti tähistest ropp. Näete, seisis raekoja platsil, ütles ja siin on viis inglast ja, ja kümmekond soomlast ja intervjueeris ühte soomlast. Et kus need eestlased on, siis tähistamas? Jah, et sa ütlesid, et õige tagasihoidlik, isegi volbriöö. Niisugust möllu. Nojah, aga viina pikk oli kinni pandud. Mida sina tundsid tänasest? Mida tähendab? Teatud määral on mul Reinuga ühesuguseid emotsioonid, kuigi mitte päris sajaprotsendiliselt kattuvad. Olin eile öösel Toompeal Stenbocki maja hoovis, kus oli siis rahvale küll korraldatud üritus, see seltskond, kes seal kohal oli. Nende seas oli ka üsna palju, mis siin salata, Eestis elavaid Euroopa kodanikke, inglise keelt oli kuulda korralikult, soome keelt oli kuulda. Kas nad elavad või töötavad. Seda ma ei oska päris täpselt öelda, inimesi oli umbes kolm-nelisada ikka sinna palju rohkem sisse ei mahu. Kui suurel ekraanil loeti sekundeid ja rahvahulk karjus 10, üheksa, kaheksa, seitse, kuus, viis, neli, kolm, kaks, üks, siis oli sama tunne, mis lennulgi liigutatud. Kuskil kümmekond minutit hiljem olin telefoniga tuttava, kes on Zürichis praegu ta vaatas seal televiisorit ja mulje oli, ütles täpselt samasugune. Ta ei olnud omavahel kokku leppinud et mis jama teil toimub? Et Lätis, Lätis on suur rahvapidu, Leedus on suur rahvapidu, sest teistes riikides President rahva keskel terve õhtuleht Eesti Eesti pildis. Näidatakse näidatakse ainult pingviinid, paraadi tähtsad istuvad istuvad Estonia kontserdisaalis ja kuulab tõsisemalt tõsise näoga tõsist muusikat. Vicky, aga miks Stenbocki maja õues, no mis, mis, mis, mis kuradi pärast sinna asja on, see on ju valitsuses siseõu, muidu sa sinna sisse, eks ole, sisuliselt, kus. Tegelikult tegelikult neid kontserte korraldatakse, seal juba ei hakka, ma igatahes tähendab. Aga ma mõtlesin ühele asjale. Ajale. Jah, ma olen nõus, et oleks võinud ja pidanud ilm pidanuks ilmselt ilmselt midagi teistmoodi korraldama, aga siis ma tulin raekoja platsile. Ja noh, ma ei ole nüüd hulk aega volbriööl raekoja platsil käinud diisel viimati kuskil kuus, seitse aastat tagasi, siis oli küll hirm niimoodi, et sate ülalt alla kukkuva šampusepudeliga vastu pead seekord ütleksime siis niimoodi, et see oli mitte-eestlast, tee oma pidu, aga need ei olnud inglased ega soomlased, kes seal raekoja platsi peal kella. Need olid ühe paiku Euroopa Liidu partnerid seal poole poole ühe paiku. Kui pidutsesid nii et nii et jah Aga mina mõtlesin selle üle, et, et tegelikult ega ei olekski võimalus olnudki teha seda sellepärast, et meie poliitiliste jõudude omavaheline usaldamatus on niivõrd kolossaalne, et nad isegi ei saa kokku Euroopa Liidu ühinemise peol niimoodi normaalses inimlik, kus atmosfääris, sest ma mõtlen seda, et näiteks kui Raekoja platsil oleks korraldanud Tallinna linnapea suure peo, noh, siis oleks teised oleks õhutanud, ärge minge sinna, sest see on seal Savisaare mingisugune lebama, oleks peaminister, seal korraldaks, naersin, minge sinna, sest see on mingisugune partsi pidu ole. Vaat tähendab minu meelest oleks vot siin olnud nüüd püütud oleks võinud püüda tõusta kõrgemale ja usaldada see mõne mittetulundusühingu. Korraldada. Nojah, kui ma ennist ütlesin, et ma ei ole kõigest sajaprotsendise sinuga nõus, tegelikult usaldamatus, usaldamatus niikuinii seda eksisteerib, aga oli ka lihtpuhtkorralduslikku asja seal sealsamas Stenbocki maja hoovis olid teleinimesed ja need ütlesid niimoodi, et jah, me teeme pilti ja anname homme hommikul pühad. Praegu. Laupäeval paistab üldse välismaa kaamerad jooksid kohale siis kui üritus hakkas juba läbi saama. Jah, need ei ole kindlasti gruppe kõvasti kohale saadetud, et anda edasi siis Tallinnas toimunud see on tõesti imelik, et 30. aprillil nüüd Eestis praktiliselt ju midagi ei toimunud peale noh, tõesti väga kitsale seltskonnale korraldatud Pets pallida. Täna kuuldavasti mõningaid üritusi, mida vähemasti otsustatakse Euroopa Liiduga ühinemisega puude istutamine, mis on küll laulupeoliste tantsupeoliste tegevus, aga aga noh, ka mingeid niisugust niisugust sellist selgelt nagu kogu rahvale suunatud pidu ei, ei avaldatud ja ausalt öeldes ma isegi hoolimata sellest, et sina seletad seda poliitilise erimeelsusega, et kes seda oleks pidanud korraldama, ma arvan, et siiski mingisugune laulva laulupidude traditsiooni jätk öölaulupeotraditsiooni jätk oleks võinud kui nüüd tulla, aga ma arvan, et siin ongi küsimus selles, et tõepoolest see ühinemine on Eestis laenud täiesti kahele eri tasandile. Eliidi jaoks on see pidulik sündmus, on niisugune läbinisti positiivne, ei tohi üldse mitte kritiseerida Ki vähimalgi määral varal kõike seda, mis on toimunud. Ei ka seda partnerlust pakti Venemaaga, millest me oleme siin rääkinud ja tavaliste inimeste jaoks on olnud põhiliselt kahe kuu jooksul kokkuostmine. See on suhkru, soola, igasuguste muude asjade kokkuostmine, valmistumine nagu mingisuguseks ütleme katastroofiks nagu sõda läheks lahti, ju ma pean iseenesekriitiliselt tähendab enesekriitiliselt selles mõttes, et ma osa oma leivast, teenine meedias, ma pean ütlema, et Eesti ajakirjandus on selles mõttes ei ole olnud ka oma ülesannete tasemel. Et nad on müünud tegelikult just nimelt seda tüüpi uudised, mis puudutab siis seda ikkagi nii-öelda ranaatikad. Nad on müünud seda, et tõepoolest rahvas on ostnud seda ebakindlust, müüdud ja ebakindlust, usaldamatust on müüdud ja takkapihta nüüd kasvõi tõsiselt lehetiv. Vaatasin üle. Kõige tähtsamaks sündmuseks on see, et härra Hololei läheb meil Euroopasse ja Siim Kallas hakkab 250000 krooni kuupalka saama. Aga samal ajal mass kolleegidega arvutasin, näitasin kolleegidele, panin ühinenud Euroopa Liidu lipud Nende ette ja teate, mis kõige teadjamad kolleegid sattusid kimbatusse. Mõned lipud on väga sarnased, meie suhted identifitseeri veerida. Missugune on seal ja siis luksemburgi lipp, Hollandi lipp ja mispärast seal Itaalia lipp on punane, valge, roheline on teistpidi ja, ja, ja meie me oleme Euroopa liidus nüüd ja me ei tea, tegelikult me oleks võinud olla suuremeelsed, me oleks võinud nüüd natuke rohkem näidata siis ikkagi koos meiega on alates Soomest üle Läti ja Leedu, kus on ikka minu meelest palju rohkem entusiasmi kui, kui, kui seda vähemasti nii. Vähemasti pildi järgi ma võin seda otsustada, nii et lõpetasime eile õhtul ma tulin sõprade poolt. Siis meie tähistasime, tulin ja nägin neid ütleme siis, 300 400 meetri pikkuse bensiinisabasid. Seda ma teadsin juba, et suhkur on kokku ostetud, on ja täna ja jätkuvalt me uputame soomlasi viina sisse, vaat see on tüüpiline eesti Rehepapp pluss ja sellepärast on mul piinlik. Noh, ega see haigekassa kaitsjad ajakirjandust, kas ajakirjandus oleks võinud teisiti toimida, kas on meie ajakirjanduses üldse ressursse ja võimet Euroopa liitu lahti rääkida, nii et ka inimene sellest aru saaks? Kui meil on üks ainukene Indrek Treufeldt Brüsselis? Jaa. Tegelikult madaras. Väga raske küsimus. Ja siis ma usun, et teatud kompleks muidugi, sinu, ma saan ka neist aru, sest et kogu aeg hirmutab see, et tõepoolest kui vaatasid kas või filmijuppe May demonstratsioonidest, kus käisid ka inimesed 15 rippudega neid Gambitseb ka see, kui me hakkame niimoodi seal esitama seda, seda Euroopa Liitu, et võib-olla satume nende sama mudelite otsa, mis oli Nõukogude Liiduga seoses. Ei, no eks neid mõttekäike ole ole ju palju, aga noh, tegelikult on ju see, mida meie inimesed tahavad. Ma ei räägi praegu kokkuostust selle juurde, me võib-olla jõuame hiljem me, mida meie inimesed tahavad, meie inimesed tahavad ju paremat palka, väravad, sotsiaalkindlustusparema, pensioni, kõik need euroopalikud väärtused, euroopalikke väärtusi, meie inimesed tahavad. Seda näitab kas või see hulk inimesi, kes tööl käib, Euroopa riigis, Soomes on, ma ei tea, kas oli vist 4000 inimest käib aasta jooksul läbi, kui palju, kui palju läheb Iirimaale, millisel konkursid olid? Norra ei ole küll Euroopa Liidu liige, aga, aga need meetoditega konkursid sinna Norras Euroopas ringi liikudes ma olen iga kord näinud mõnda Eesti autojuhti kusagil see näitab, et meie inimeste sisu tahavad ju seda euroopalikke väärtusi ja, ja kui me selles liidus sees olema, siis seda suurem tõenäosus on, et need meie juurde jõuavad nii suurem palk, nii suuremat pensionit ja küll tõenäoliselt mina hakkan saama rohkem pensioni, kui saab praegu minu ema ja minu lapsed hakkavad kunagi tulevikus, kes küll praegu selle peale mõtlema hakkama hakkavad saama? Rohkem rohkem pensioni kui mina tahavad, tahavad sedasama, tervisekindlustust tahavad, tahavad neid töö ajanud norme, mida, mida meil ju, millest meil ju kinni ei peeta, kõik need euroopalikud väärtused ja seda meie inimesed tahavad. Seal on kõikidel nendel protestimeeleavaldused, mis alates pensionäridest õpetaja ametiühingute poolt korraldatud. Need hakkavad kunagi tulema, ega nad tulemata jää. Ja kui me sinna liitu ei oleks läinud, on tunduvalt väiksem tõenäosus, et, et need väärtused meieni jõuavad. Mul on üks mõte, sellega seoses veel on, tähendab, miks? Ühelt poolt ma tundsin seda vastuhoovad siiski niisugust. Lubage, et ma jagan seda mõtet teiega, sest meiega välja ja 100000 mulje jaoks on see väga tähtis, ma hakkasin mõtlema, miks sealtpoolt on niisugune, ma näen seda avaliolekut ja seda ohutust ja seda, seda ikkagi rõõmu, mis ei olnud ainult ütleme eliidi nisugune, pigem eliit on, on seal väga skeptiline, tähendab ja seal Euroopa liidus vaatamishoiatused tulevad erinevatel tasanditel rohujuure tasandil. Siis põhjus on selles minu meelest, et Euroopas endas Euroopa Liidu maades nendes nõndanimetatud küpsetesse vanades Euroopa Liidu maades taarsuse põhimõte, mis täna esimese päeva maipäeval on eriti sümboolne rääkida ja oluline on rääkida, siis on nendel veres tõepoolest see suhtumine ka loomulikult uutest tulijatest see laieneb, see solidaarsuspõhimõte laieneb nendele. Nüüd kui vaadata Eestist Eestis on kõik 14 aastat on hävitatud, soli sisemist solidaarsust, on vastupidi, kõik on jutustatud ainult et et areng toimub nii-öelda vastastikku võistlemise konkurentsi siis üksteise hambaga hammas hamba vastu. Loomulikult, kuna meil Eestis endas ei ole mingit solidaarsust, siis me vaatame ka niimoodi diad nurga tagant. Kena võitsite tuleme, eks me ajame seal omad väiksed väiksed papid teil ära tead, ja see selleks käime Saksamaal. Minu jaoks ei olnud seal imestada, kuna Euroopa Liit on üks ühiskondliku leppe suur niisuguseid mudeleid. Ja Eestis. Me näeme. Ma tahaksingi siia öelda, et noh, tegelikult mida oleks võinud teha ajakirjandus, mida oleks võinud teha riigijuhid seletada ära, et see, et kui hinnad tõusevad ajutiselt, arvatavasti, aga kui hinnad tõusevad, siis seal lõppkokkuvõttes. Sest kui tõusevad hinnad, siis tõusevad ka palgad, ühtlustab sotsiaalne keskkond, sellest ei räägi mitte keegi just täna, nagu esimesel mail pühal on ju asjakohane rääkida sellest, et tegelikult need 10 riiki ühinedes Euroopa Liiduga hakkavad ühtlustama oma sotsiaalseid standardeid. Nii et meil rõhutatakse pidevalt seda, et noh, nad, nad sulgevad meie eest oma tööturu siis vabandage väga, meie ju Euroopa liitu astudes sulgeme tööturu ka endal väljapoole Euroopa liitu jäävate riikide eest, meie kaitseme ka oma identiteeti ja me peaksime väga mõistvalt suhtuma nendesse riikidesse, kes antud juhul ka püüavad kaitsta oma sotsiaalse heaolu taset. Ja siiski on seal Rootsi. Siiski on seal Iirimaa, kes ei vitsaga sellises olukorras ja see näitab erakordselt solidaarsust meie suhtes Nende kümnete miljonite suhtes, kes need lähevad ka Euroopa tordikeelest endale tüki lõikama. Nii et sellest oleks võinud rääkida just nimelt solidaarsusele teha rõhuasetus, aga mitte sellele, et viimastel päevadel veel kiskuda sealt endale paar kotti Poola ja selle arvel siis 10 aastat Euroopa liidus mängida, nagu öeldakse, rikast kurgi soolaja. Tähendab see, see, see ongi kogu selle asja kõige suurem loba. Tegelikult ongi eliidi tingimustel meil endal Euroopa liitu, mitte rahvatingimust. Nojah, küsimus on selles, keda minetsineljeediks lugeda, sest et olnud poliitiline eliit majanduslik, elik üks asi, mida ma tahtsin öelda, on, et mida me tahame, kasvõi ka euroopaliku ärikultuuri. Lugesin siit eespostimehest oli jälle seesama teema, millest sa ütlesid, et see hinnatõus, hinnatõus siin ma lugesin ühe sihukese lause. Alates maist müüvad hulgimüüjad ka varem odavama hinnaga omandatud suhkrut kallima hinnaga, arvestades lisanduva aktsiisi enamjaolt oma kasumiks. Mul tuli meelde, kui ma esimest korda käisin, Soomes oli 89, Neil oli vist sel ajal parajasti tubakaaktsiisi tõstetud ja hea vastuvõtul peremehed peremehega oli siis tallaseid suitsutopsid. Lähme toome bensiinijaamast. Siis sõitsime ühest mööda, ma küsisin, et miks me siit võtta. Ei, siin müüvad juba uuega. Lähme sinna, lähme sinna. Vanasti ei noh, see on inimesele nii omal ajal seda üksikute inimeste ei saa milleski süüdistada selles, et ta soola või suhkrut ostab seal tema Eima madalam. Oi, ma tahtsin öelda, vastandada, aga küsimus on selles, et see ei peaks nagu kujundama hoiakut sellesse, kuhu me läheme. Mina olen täna juba jõudnud ka Euroopa liidu vastse kodanikuna maksta 10 eurot rohkem. Nimelt mul oli vaja uuendada oma viirusetõrje programmi arvutis. Jaa, ma tellisin selle Online ja sealt teatati kohe, et Euroopa Liidu liikmena te maksate 10 eurot rohkem ja seal on 22 protsenti, on lisandunud väärtuse maks. Nii et palun väga, nisas peaksin nüüd olema maruvihane selle peale, eks ju, loomulikult on võimalik ka tasuta saada viirusetõrje programme ja nii edasi. See on igaühe nutikusest sõltub ja, ja see, kui me nüüd läheme Euroopa Liitu, kus tõepoolest elustandardid on natuke teistsugused kui meil siis see toimub meie puhul kindlasti tõusu suunas, ühtlustamise, sea ja loomulikult täiesti selge oleks absurdne väita, eks ju, et meie elatustase hakkab langema, eks ju, ja nüüd kusagil Saksamaal või Taanis ta tõuseb üha kiiremini, vastupidine standardi ühtlustavad. Me oleme ühendatud anumate süsteemis, nii et Meie võidame sellest ühinemisest igal juhul rohkem kui mitte kohe muidugi mitte lõhe muidugi tõenäoliselt läheb umbes 10 20 aastat tot, optimistlikumad väidete järgi me jõuame Euroopa Liidu keskmisele tasemele võib-olla 10 aastaga, samal ajal näiteks Sloveenia On ju praktiliselt seal, küsimus on ju selles ajaloolises parandiseks ja Sloveenia on saanud tegutseda juba kaua teistsuguses majandusruumis, küll meiega selles majandusruumis sinnani jõuame. Alati on küsimus, on see iseseisvuse kaotamine, mida on väga palju inimesed nüüd viimasel ajal esile toonud. Ja vastupidi, nüüd meie peaminister Juhan Parts oma eilses pöördumises rõhutas, et vastupidi, me iseseisvus ja suveräänsus suureneb, sest me oleme palju võimsamas. Ühe siin tulebki jälle see vastuolu, et ma ei tea, miks, kes arvab, et eesti rahvas on tõesti loll vä? Mis, mis, mis, mis kurat siin toimub, tähendab rabarahval on ajalugu. Sa oled hakanud kasutama rahvalikku sõna, tähendab, rabas on? Tead, ma olen nii manikesi 58 aastat selle rahva sees elanud ja, ja, ja õppinud ajalugu ja, ja meil on täna siin kõiki üle 50 aasta vanakest, et ajalugu on mul veres ja veresoon sellesamas skepsis, mida ajalugu on mulle õpetanud ja ma, ma ma käin väga sageli just nimelt selle lihtsa inimese juures ja olen nende keskel ja ma näen, tähendab loomulikult on, on, on inimesed väga skeptiliselt suhtunud, ega nad siis osa neist ei lähe ju niisama nalja tegema, kui nad lähevad suhkrut ostma. Juriidika ajendab mingisugune sisemine hirm, tähendab see, et nende sissetulekud on nii väikesed kasesse, suhkru kilo pealt võidetav kuus või kaheksa kroon on nende jaoks eluliselt peaminister ei tohi ajada mulle kärbseid pähe, et et nüüd me suveräänsus ainult kasvab ja kasvab. Tähendab, no see on niisugune, nagu mingi lapse lalin, tähendab. Nii aru veräänsust kurgipurki rebis, ta vajas soola. Ja aga teisest küljest on seal ikka see, et tänapäeva maailmas ei saa eraldi Loomulikult sellest tulebki alustada pihta, et me kõigepealt me saame osa ühest informatsiooni ringist, millest me tõesti senimaani eemal olime, otseseid tihti meie selja taga võidi teha. Muide, nyyd võidakse teha ka edasi näidanud ka eelmisel nädalal, kusjuures eelmisel nädalal ja tehakse kabinettides ja, aga nüüd on meil võimalus võib-olla natuke suurem võimalus mõjutada seda, sellest, seda oleks pidanud ütlema niimoodi ja, ja muidugi meie põhiseadust küsimus on nüüd põhiseaduse ja tulevase Euroopa Liidu põhiseaduse suhtes siis selles suhtes püüaksime olla ka ikkagi asjalikumad ja näidata ära, mis aspektidest poolest tuleb meil oma suveräänsusest tükk ära anda, midagi pole teha. See, see, see on nagu öeldakse tõsiasi, mille seisan, midagi ei saa, emad ei maksaks midagi, selle tasuta lõunaid ei ole, tasuta lõunaid ei ole. Poliitu tuleb näha ikkagi teatud kokkuleppena, ka majanduslikku kokkuleppena poliitilise kokkuleppena ja ühtegi kokkulepet ei sõlmita, nii et keegi oma positsioone korrigeerima ja seda enam mind lausa solvus, kui ma seda eliidi biootiks lõigi lõik testis ajakirjandusse, kus vastuvõtul ekspresident Lennart Meri võttis jällegi noh, vaevaks oma kinnislausungit ütelda, et siin mõned Eestis on mõned lollid veel, kes, kes ei saa aru Euroopa Liidu tähtsusest, nii saa suhtuda rahvasse. Pealegi rahvast kolmandik, siiski hääletas Euroopa liit. Ja siin ma olen nõus. Tavainimene ei ole sapöör Temavaid eksida. Jah, sellist sõnavara, mida neljas klass veriselt vastas lugupeetud president samasse ämbrisse, millest astus omal ajal metanooli skandaali ajalgi ja niimoodi öelda inimene, kes on kogu rahva silme ees, et rahvas on loll või et inimesed on lollid. Me kõik oleme omas kohast loll, muidugi ta ei olnud terve rahvastatus, kolmneli inimest, kolm-neli inimest ja võlla, tal otsisid need konkreetsed inimesed ka silme ees. Aga mina ei julgeks seda sellel kombel öelda, sest demokraatlikus riigis on ka vastastel ka neil, kes avalikult on olnud Euroopa Liidu vastu õigus ja pealegi see ongi alati alustades siis toimub diskussioon. Kas te võite öelda, et ilmekas euroliidu vastane Martin Helme on loll inimene, kaugel sellest? Mitte ei saa öelda? Noh, ma, ma tahaksin, võib-olla siiski mitte. Vastaksin kriitiliselt silma. Ma pean ütlema, et ma olen rahul. Ma usun siiski oma kaaskodanikesse rahvasse ja ma tean, et me saame hakkama. Me saame hakkama seal ja, ja ma usun, et meie rahvuslik, see niisugune eneseteadvus hakkab isegi tõusma, sest mina vaatan soomlasi. Nad on, nad väga rahulikult ajavad, aga nad ajavad kindla ühtse põhimõtte alusel. Ja ja anname, näeme, mis, mis, mis tasemel Soome on Euroopas, eks ole, kui isegi niisugune banaalne näide siia juurde, et kasvõi see, et Eesti rahvas valis Eurovisiooni laulu konkursile võrumurdeline laulu, näitab, see näitab Eesti rahvas ei tahtnud sinna minna tegema, nagu öeldakse nägusid, nägusid, inglisekeelseid nägu, vaid oli valmis minema sinna sellega, mis ikkagi märksa ehtsam kui, kui varasemad, niisugused küllaltki lääne massikultuuri järele ahvivad Aphivad nähtused, et noh, rahvas on tegelikult märksa targem lõppkokkuvõttes kui tema juhid harraku peab ütlema. Aga räägiksin veel ühest aspektist, tähendab mis seal reklaamis välja kuulutatud, et kas nüüd lootust, et see Eesti kuulumine Euroopa Liitu tõepoolest ka toob kaasa selle, et meil niisugune noh, ütleme survestamine inimestega, sotsiaalne partnerlus, seda räägitakse, kas see võib areneda ja, ja mis võib-olla sellele takistuseks. Sest me teame, et noh, Eesti nagu ametlik positsioon vähemasti meie komissari välja öelduna on pigem selles, et me tahame sinna minna ka niisugust riigi ja sotsiaalmudelit propageerima senist selle asemel, et ülevõtta sealset mudelit. Ma ma ei tahaks öelda, et Euroopa Liidu näiteks kõrged maksud oleksid väärtus iseeneses kahtlemata Euroopa k, peab korrigeerima siin oma suhtumist, kuid see ei saa tähendada, et meie peaksime nüüd hakkama neile dikteerima oma ülimadalate või üha madalamaks muutuvate maksude ühiskonda, mis on ju tegelikult asetab nüüd suure osa sotsiaalsetest kohustustest Eesti inimeste suhtes Euroopa Liidu kaela ja jõuame Se doonoriks tähendab, või abisaajaks, siis jääme ikkagi Euroopa Liidus kus me hakkame saama siin miljardeid ja miljardeid iga aasta, tähendab ühel hetkel me peame sellest seisust välja tulema, järelikult peab riik oma sotsiaalsfääri korda seadma. Ja ma tahtsin, alustaksin seda, seda aspekti jällegi piinlikkustundega. Mulle tundub, et meie käitume jälle noh, natukene kõigepealt üle oma varju käitub ebaadekvaatselt, kui komisjon tõepoolest püüab nüüd Euroopale määrida seda, et Eesti edu tagatiseks on tõepoolest see maksureform, mille Reformierakonna juhtimisel meil siin juurutatud 12 aasta jooksul siis ei räägi ta paraku sellest sotsiaalsest hinnast, mis me selle eest maksnud oleme, see loomulikult jäetakse kõrvale. Ja ma usun, et, et vastusest sellele sotsiaalse hinna hakkab kinni maksma suurest Euroopast, see on üks asi. Aga aga siin ongi jälle ebaadekvaatne käitumine selles, et ühelt poolt me läheme sinna Euroopa ümmarguse laua taha nagu hüppame, nagu ise oleme kirbud hüppama nagu lõvi, vaadake kus meie panime nüüd täiesti järele ja kogu Euroopa liit on, on õitse õitseng puhkeb õitsele ja teiselt poolt me läheme sinna nii-öelda hädise häälega ja näitame näpuga Venemaa. Et nemad tulid meile kallale, siin solvavad neid. Kuulge, kaitske meid, ühelt poolt me hüppame nagu peale nõuame. Pagan, tehke niimoodi meil vaja ja teiselt poolt, aga tihti nüüd Venemaale ata-ata. Ebaadekvaatne käitumine näitab, sega. Kaitske meid, karu jah, see näitab seda, et meil meil ei ole seda sisemist väärikust kust ja kindlust ja, ja, ja minu meelest me ei saa niimoodi jätkata ja seesama puudutab nüüd seda sotsiaalset Euroopat. Loomulikult ikkagi tuleb leida see, see, see kesktee, mis ühelt poolt suurendab Euroopa konkurentsivõimet, mis Euroopas on muide kõige suurem probleem hetkel. Ja teiselt poolt, et siiski, mis, mis aitab nii-öelda meie Eesti inimestel tõepoolest, nüüd noh, loota sellele, et vähemasti 50 aasta pärast on need sotsiaalsed tingimused, kuidas teised peavad olema nagu vastastikused, ei saa looja ainult ühesuunalisi või mis sina ikka. Täpselt sedasama, mida ma ütlesin, et need euroopalikud sotsiaalsed väärtused parandama tulevad, tulevad siia, kuhu nad pääsevad. Pendliga on ka niimoodi, et kui talle hoogu anna, siis käib ühest servast ära teises servas, raelõpuks jõuab kohta, kes kohta ja tõenäoliselt hakkavad liikumised toimuma vastastikku. Et võetakse, võtame meie üht-teist üle. Ma ei oska öelda konkreetselt praegu, mida ja millal. See see ennustamine oleks nagu liiga detail, võib-olla võtab Euroopa midagi meilt üle, võib-olla seesama maksukoormuse vähendamine mõne mõnevõrra ma ei, ma ei oska öelda, aga, aga tõenäoliselt on jah niimoodi, et toimub selline vastastikune likul. Aga siiski on kas me jõuame päris keskkohas kokku? Kummaline see, et tõesti Eesti on nagu jõudnud minu jaoks kõige olulisemad küsimuste ringini ühinemisel just sellesama sotsiaalse keskkonna juurde ju päris viimastel nädalatel ja kuudel töölepinguseadus on endiselt vastu võtmata, läks üle liitumise kuupäeva, eks ju. Sotsiaalse partnerluse seadus on nüüd kuuldavasti jagatud kaheks eriseaduseks ja ei tea, millal see üldse tuleb. Eks soolise võrdõiguslikkuse seadus võeti vastu ka nii-öelda pärast kuue või seitsmeaastast arutelu, et millegipärast need asjad, mis need on. Nüüd, kui me räägime siin ka Juhan Partsi euroopalikest väärtustest, siis millegipärast nende euroopalike väärtuste ülevõtmisega me oleme kõige viimase otsa peale. Ma ei tea üldse, mis seisus on Euroopa sotsiaalharta nende, no seal on väga jupiti midagi võetud, aga tervikuna muidugi ei ole seda suudetud ümber üle võtta. Kui märtsis käisid siin need esindajad Euroopa Liidu esindajad, siis nad ütlesid, et selles küsimuste ringis absoluutselt peaaegu tühi maa või, või väga paljud asjad on tegemata, siin on muidugi tehtud tohutu tempoga viimastel nädalatel. Need vead tulevad kiirustamisest niikuinii varem või hiljem välja, aga ma just mind huvitab see põhimõte, et miks see, mis on Euroopa heidu tegelik alus, need on need Euroopa väärtused. Et miks need Euroopa väärtuste ülevõtmine jäetakse kõige viimase otsa peale. Kõigepealt tegeldakse igasuguste maitia, apiiri, režiimide ja tolliasjade ja kõige muuga, mis puhas tehnika, see ei ole mingi väärt. Sest no ei, no see ei ole väärtuseledada, puhas tehnika on nüüd ka, ei ole, see on ikka ikka. See on kallis, on kallis loomulikult see ei ole nii odav, kuid väärtuste ülevõtmine on veel kallim. See nõuab inimeste mõtteviisi muutmist, aga, aga mida kaugemale me seda lükkama, seda, seda raskem on seda teostada. Eks Euroopa Liidu tegelikult kaks suurt niisugust sammast elevanti, millel selle stabiilsus üldse rajaneb. Seal on, tegelikult on see ajalooline trauma. Mis me näeme seda näiteks kas või eile nägime seda Saksamaa ja Poola piiri avamisel. Teiseks on siis majandus on ühine majandusruum, mis siis? Ja samal ajal ühine majandusruum on ju tegelikult. Euroopa Liidu nii-öelda nende majanduse kaitse, protektsionistlik protektsionistlik maailmas, kus on oluline seda maailma, mida ei taheta jällegi häbenetakse, on sotsiaalne koherentsuse. See taganes, oota nüüd lahti, selline sotsiaalne sidusus. No vot, see on nüüd sotsiaalne sidusus, mis tagab selle stabiilsuse ja mis ja mis tagab ka muide selle, et see ühine majandusruum hakkab tööle täpselt selle asemele saeseid reisiksid ühest riigist teise ja pakuksid oma allahinnatud täpselt. Meie meie võime kiruda või ütleme, meie võimed, meie, mina ei kiru, aga ütleme siis ettevõtjatest ja, ja ütleme siis teatud erakonnad võivad kiruda ametiühinguid, aga neid ei saa üleöö Euroopast kaotada. Ametiühingud, mis moodustavad tõepoolest Euroopa Liidu ühe niisuguse keskse Mille või kelle, kelle kaudu tegelikult toimub kogu nii-öelda tööjõuturu üld läbirääkimised, ametiühingud on ju seeläbi mehhanism töö, oehh normaalse töökeskkonna tagamiseks. Ega ta ei ole midagi muuta, ei ole kellelegi pahatahtlik, vaenulik või, või ma ei tea, kommunistlik algatas, see on lihtsalt üks tänapäevase tööturu organiseerimise ja toimimise mehhanismidest ja see, et teda Eestis ei ole, ei saa kuidagi olla Eesti eelis, vaid on ikkagi eesti puudus. Tähendab, ta on olemas, täna on just praegu olemas kogunemas Toompeale siis Toompea jalamile Eesti ametiühingute keskliit, kus on vist mingit ligi 50000 liiget, eks ju. Taloskaa veel, aga kõik kokku, see on siiski alla kuuendiku Eesti tööjõu. Aga kindel on ka see, et kui ma nüüd seal selles seisus oleme, et ka see hakkaksin tugevnema. No seda ma tahtsingi, paratamatu või seda ma tahtsingi öelda, et et mina isiklikult ootan, et selles mõttes Euroopaga Eestisse tuleb. Et nojah, näiteks kuna meil on hirmus palju neid üle euroga paljusid ettevõtteid juba siis Euroopa töönõukogude süsteem peab siia tulema varem või hiljem, arvatavasti lähema aasta jooksul juba see kasvatab, ütleme ka töötajaid nägema seda ühishuvi, mis tal on ettevõttes, eks ju, siiamaani on ju kogu aeg juurutades seda individuaalsete lepingute süsteemi, kus ka inimesed tõesti on hammas hamba vastu, sammast kollektiivis neil ei olegi. Kui samal ajal korraldatakse mitmesuguseid niisugusi meeskonnaüritusi, siis ma alati mõtlen, et millel baseerub niisugune äritegevuse loogika, kui inimesed ei ole kõigepealt solidaarsed omavahel ametiühingus, et nad oleksid teadlikud, et keegi ei ela teise kulul, mis meeskonda? Me siin loome sel kombel, kui igaühel on individuaalne töö läbi. Ma ei usu, et siin kunagi mingit meeskonda tekiks üheski ettevõttes ja selle tõttu on ka tööviljakus madalam. Sellest ta ei taha nagu üldse rääkida, eks, et see hammas hamba vastutöötamine, see niisugune kunstlik isikute vahelise konkurentsi arendamine viib lõppkokkuvõttes meeskonnatöökollektiivide efektiivsuse langusega. Aga noh, see ei lähe muidugi kellelegi korda. Et ma arvan, et siin on nüüd selles mõttes tõepoolest sotsiaalse mõõtme tulek Eestisse või suurenemine seoses Euroopa Liiduga liitumisega see on üks ootus, teine ots on see muidugi, et tõenäoliselt see annab ka selgeid vastupeegeldusi Eesti sisepoliitikas, nii et ikkagi praegune eesti elu ja siin müts maha. Muidugi peab ütlema, et et see algkiirendus saavutati tõepoolest šokiteraapiaga, mille eest seisad, olid siis Reformierakond, Koonderakond, Isamaaliit, kes, kelle valitsemise ajal seeläbi eriti siis miskipärast loodan vähemalt, et mingisugune jõujoonte muutus tuleb ja ütleme, ennast täiesti parempoolseks reklaaminud nüüd Res Publica vähemasti võib otsustada peaminister Partsi sõnade järgi, kes seda raamib peaaegu iga päev. Et nad on selgelt parempoolne erakond. Ma arvan, et see on mingi mingi niisugune jõudude ümber paigutus. On, on lähemal ajal siiski. Esimene katse, sul on õigus, nagu me teame, esimesed ennustused ja selle järgi oleks ja siis Eesti ainus liituv riik, kes ei saa oma esindust sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni Euroopa Parlamendis, mis oleks muidugi ülimalt kummaline olukord. Ma arvan, et see nüüd Eesti mainet küll ei parane ja, ja just nimelt kummaline mitte selles mõttes, et et mul oleks parempoolse poliitika vastu midagi või, või seda esindavate erakondade vastu. Nad kuuluvad Eesti poliitilise maastiku täiesti normaalparadigmaatilised. Aga mind huvitab see, millal ükskord tuleb ka Eestis tasakaal selles mõttes, et, et on üks jõud, kes suudab ja ma tahan midagi küsida, et miks siis on nüüd vaja seda, et Eestis need kaks erakonda on liberaalses fraktsioonis? Jah, ja kusjuures üks neist kahtlemata ei vasta traditsioonilise liberaalmajanduse loogiale, eks ju. Ja samal ajal siis sellega nagu puksitakse, eks ju, välja sotsiaaldemokraatlikult avalikult ja ausalt, sotsiaaldemokraatlikud esindajad ma muidugi tahaks loota, et see nii ei lähe, sellepärast et lõppude lõpuks ikkagi on ju isikuvalimised ja ma arvan, et on ka sotsiaaldemokraatidele isikuid, kes siiski võiksid leida rahvalt toetust. Aga tahaksin paar sõna siiski rääkida ka sellest, millest ma nagu siin räägi kaupadest enam, räägi, vaatame, kas hinnad tõusevad ja banaani ma pole ammu ostnud, nii et mina ei ole täna poodiga ja et mulle see vähe korda läheb. Suhkrut ma ei ole aastaid söönud, aga tahaks rääkida sellest eelmisena nädala algul või õieti veel. 27 aprill 20 aprill toimunut. Sellisest kummalisest infost, mis meieni jõudis, et siis Venemaa ja Euroopa Liidu Pi siis ei ehk partnerluse ja koostöö pakti või, või protokolli juurde tehtavas avalduses lisatakse siis mingisugune märkus selle kohta, et Euroopa Liit nüüd hakkab tagama Eestis ja Lätis vähemustele rahvusvähemustele inimõigused. Ja ma tahaksin just rõhutada, et üks Venemaa esimesi kommentaare, mis täna on meieni jõudnud, on Interfaxi vahendusel. Venemaa ombudsman ehk Inimõiguste volinik Vladimir luuki on öelnud, et tema ei saa üldse aru, et Eesti-Läti toiduvõeti Euroopa liitu vastu. Kui nad, kui nende Nendes ei vasta euroopalikele standarditele, on siis inimõiguste küsimuste lahendamine loodab nüüd, et vähemasti Euroopa Liit avaldab märgatavat survet nendele riikidele. Et kas seal lugupeetud ombudsmani loomariigis tegevust? Ma tahtsin, kuidas siin laua taga istuks siis mina, härra Luhtiline, või peaks ütlema seltsimees esimese küsimuse selle kohta, et kuidas on inimõigused siis Venemaal endal näitas, kui vaatame tema lõuna poole, tähendab, kuidas, aga vot see Küsimus sellest, miks sellist loetelu on Leedu toodud, sellepärast see ongi väga kummaline, leeduksid algab, näed TTJA Pežel admationahvlit Estonia Latvia Hiiu et millegipärast on nüüd ka Leedu ikkagi samasse kampa lükatud. Igaks juhuks ma usun, et see on, tegemist on sama vana impere Johansen kompleksiga ja, ja, ja nõukoguliku propagandaristsugutis. Tähendab, see on tegelikult, see saadab tegelikult kogu aeg ja ikkagi, aga see oli nii oluline probleem, kas see oli ainult sisepoliitiline kähmlus, nagu härra parts väitis ka siinsamas laua taga eile et nüüd opositsioon selle tõi välja, et sellega nagu kuidagi mustata rahva silmis Euroopa liit, kas see oli nii tähtsusetu küsimus, tegelikult kui päris aus? Sulle ka seda tõstatanud esimesena opositsioon ju väga seda. Seda tõstatas Kristiina Ojuland, minu meelest laulan dramaatiliselt. Intervjuu intervjuus euroop serverile ja ka siis, kui oli pressikonverents temal Läti kolleegi siin Tallinnas viibimise üle, siis ta viitas ka just sellele, et Euroopa Liit on solidaarne, solidaarsusel põhinev riikide solidaarsusel põhinev ühendus. Mul ei ole tsitaatsõnasõnaliselt meeles. Ja kui kuise Venemaa esialgne nõue, mis olid väga räige, eks kus oli eesti ja läti ja venekeelne vähemus otseselt oleks sisse saanud, siis Euroopa Liit, Euroopa liit ei vasta enam sellele riigid solidaarsuse põhimõttele, nädalite Ojuland enda enda sõnade opositsioon hakkas loomulikult pärast seda kerima, kerima, kerima, kerima. Et see oli telekanalis, ma olen alati oli seal kanal kahe või mille uudistest ta väga dramaatiliselt esines umbes nii, et noh, peaaegu nii, ma nüüd ei mäleta täpselt sõnumit, et Euroopa Liit on meid reetnud. Umbes niimoodi oli, ma kuulasin seda pressikonverentsi lindi pealt pärast või internet, internet. Muidugi võrdlused Ribbentropi pakti Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolliga, nii et seda ütles, kõik elab, seda ütleski, elame, aga loomulikult. Minul niisugune lubavad, aga mullase taas vandenõuteooria, siin laikena kahtlus jääb, et siiski mingi salaprotokoll kogu selle kokkuleppe taga on, trükkisime siin välja. Tsitaat olemas selle avalduse juures kus tõesti ei ole eestitada Lätit nimetatud, räägitakse vähemustest. See jah, see viimane tsitaat. Aga niisugune kuule võib-olla ei, ei tea, sellesisulise teksti lõpp lõpuni kleebitud on puhta niisuguse ütleksin ilu ilu, kõnelise kuju saanud vähemasti kirjandus inimesena siis Euroopa Liit ja Vene Föderatsioon tervitavad Euroopa siis liidu liikmelisust kui tagatist inimõiguste ja, ja, ja, ja vähemustesse kuuluvate inimeste kaitsel juures ja mõlemad pooled klõpsutavad alla rõhutavad siis just nimelt selle inimõiguste kaitset ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigusi. Nii et niisugune puhas fraas puhas fraas nagu ütleb, et jah, et pärast päeva saabuv öö ja pärast ööd hommik ja kas see näitab seda, et tegelikult see on avatud tõlgendustele meie kui teiselt poolt on tehtud eeldusi minu minu meelest pool kuldisin, rääkis midagi kompromissidest, eks. Kui Venemaal käis 14. Punkti välja, eks ja tahes või tahtmata Euroopa jaoks on Venemaa, tahtis majanduspartner. Nii tooraine kui nüüd vastab tõele see väide, mis eile ülele läbi vilksatas. Et Venemaa naftavarud on tegelikult vist umbes kaks korda suuremad, kui siiamaani on, on hinnanud. No ja natuke teame, on tähtsam kui inimõigused. See siis loomulikult loomulikult püüab Euroopa liit Venemaaga mingisuguseid noh, üsna tihedus, suhted säilitada ja hoida ja edendada. Ja, ja kui on selge see, et see tsitaat, mis sa siin ette lugesid, see on tõsine kompromiss, kus kus niimoodi püüti teha, hundid söönud, lambad terved. Ja kui vastab tõele see, et selle sõnastuse pakkus välja just seesama meie Eesti välisminister Kristiina Ojuland siis, siis on selle, selle all on hea kahe suure vahel laveerida. Sest sellist seal mitte halvas kõige parem variant, aga nagu me oleme näinud Venemaa pool Venemaa seob ja selle protokolli ratifitseerimisega tuumas ja tuumapea peal nagu saama Euroopa liidu poolt, nagu kinnitust ikkagi need põhimõtted ka see tähendab seda, et teema on üleval teema ja üle ei ole lõpuni ja jääb üles ja, ja võitlus ei ole lõppenud. Meie ainuke lohutus muidugi on praegu see, et kuid see protokoll kirjutati alla siis, kui Eestil ei olnud veel vetoõigust. Siis nüüd on Eestil vetoõiguse ja ärge ärge Ärge unustage, et 10 uue riigi seas on lisaks Eestile veel Läti, Leedu, kellel on oma kogemus Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, nii et nii, et päris üksi. Meie nägulane ajakirjandus kirjutas tänagi, et ühinesid Euroopa Liiduga, KSA ühines Euroopa Liiduga kaheksa postkommunistlikku riiki, nii et silt on küljes. Sellest me ei pääse kuhugi, sellest ei pääse kusagile, ehkki Küpros on ju endine inglise koloonia kaheksa postkommunistliku 10 mängijaga Küpros ja Malta nendesse inglise kolooniate sellest muidugi keegi ei räägi, et kommunistlikus riigis selle üle on hea irvitada, aga oma koloonia ei taha keegi tunnistada sellest samast partnerluse. Koostöö. Pesa on muide ka väga kindlalt paigas see, et Euroopa liit ei kavatse Venemaale selga pöörata ja koguni rõhutatakse tegelikult selle piiride läbipaistvust, koostööd, mis on ikkagi tegelikult üleskutse noh Eesti välispoliitikategijatele ja nii parlamendis kui ka kui ka valitsuses selle ellu viia täna, et no Eesti on nüüd Euroopa välispoliitika ja just nimelt päris aegade väga erilist välispoliitikat olla. Ja seda ma tahangi rõhutada, et see tähendab seda, et ka meie ei saa pöörata Venemaale selga ja võib-olla siin peaksime tõesti sagedamini käima üle lahe Helsingis. Ühispanga juht asotsiaal Schmidt on ju teinud juba väga-väga teravaid märkusi selles osas, et Eesti ikkagi ei ole kasutanud samal määral kui näiteks Soome oma naabrusest tulenevaid majanduseeliseid ja see on, see on ilmselt Põhjendatud ette diamuidugi naftatransiit on küll majandusse. Tollid olid ta muidugi takistuseks, ega meie? Ei, ma tahtsin öelda, et nafta edendamine on. On on oma. Koha helilaine all Schmidt ja mõtleb oma isiklikele ärihuvidele selles aspektis ma ei oska öelda, ei tunne tema tema muidugi majaid. Täna õnne, et me, eestlased olla ainult nii nahaalselt nagu lätlased. Kul Ventspilsi sadamast, naftatoru lõpus oli suur lehmaskulptuur. Aga niimoodi, et aga mis te nüüd ikkagi arvata ikkagi viimastel kuudel vägagi elavnenud kodakondsust, kodakondsuse andmine mitte eesti kodanikele siin elavatele, kas see on äkki ka mingi vastutulek juba Euroopa liidule? Integratsiooni? Esimese siis tähendab ei, ma ei ütleks, pigem, pigem on seal nende, nende inimeste arusaamine, et, et, et Eesti passiga saab üle piiri igale poole vabalt, aga halli passiga ei saa halli passiga halli passiga saab üle piiri vabalt Lätti ja Leetu, aga mitte kaugemale. Ja, ja noh, reeglid on ju sisuliselt samaks jäänud, nii et kodakondsusandmisreegiusamaks samaks jäänud niimoodi, et ei ole mitte vastutulekuid, pigem seal suhtumise muutumine mujal. Ja see muidugi 600, mis nüüd neljapäeval oli, see on suur arv, aga hakkas pihta maal ise uudised teinud küll kolleegidel nirutanud, miks, miks sa teed sellest, et 20 30 vene kodaniku võtab jälle Eesti Eesti kodakondsusest palmide alt seal tema uudiseid teinud, sest et see näitas, hakkas pihta, veendun, püsiv trend on püsiv, hakkas pihta kusagil juba jaanuaris niimoodi, et kogu aeg igal valitsuses Pea igal valitsus, tegelikult oli see selles mõttes ka positiivne, et ikkagi kui on kodanikud, siis nad on lojaalsed, siis nad alluvad teisiti võib-olla meie õigussüsteemile, kui nad on lihtsalt siin küsina püsiva ole nii-öelda elamisloaga oleval inimesel. Muidugi muidugi ei usu, et nende eesmärk on jääda, sellel ajal läks Eesti kodanikke, kes võib-olla pigem eesmärk on jääda lojaalseks Euroopa Liit Saksamaale, aga võib-olla et see on isegi isegi hea, sellepärast et me teame, et omal ajal ju Eesti riigi taasiseseisvumise järel Eesti riik koos Ameerika Ühendriikidega lätlasi, nende inimeste Repatrieerumist, kes tundsid oma kodumaana Venemaad, ehk nüüd Eesti riik, andes kodakondsuse sellega aitab kaasa nende mitte-eestlaste nii-öelda jätkuvale rändamisele sinna lääne poole. Kuidas oleks motivatsioon, toodivatsioon ja õlad, on ka Eesti kodanikud, mis sellest siis halba on? Isegi mõned pääsevad, nagu me teame, ajakirjapilt kaanepildile. Praegu postiljon Jekaterina, nii et ka Euroopas võib lõimuda sel kombel Euroopasse. Aga me lõpetame nüüd selle kohapeal Euroopa Liidu juttu, sellepärast et me tahaksime kaks sõna veel rääkida ühest Roobertist väävli, samal ajal seelikukütid rongertist, Robert on need meil siis Keskerakonnast välja arvatud. Mis nüüd saab, meil on, minu jaoks on see küsimus, et miks ta sinna läks. Seal on ka minu jaoks küsimus, sest teame, et on vähemalt kaks korda savisaarega väga teravalt. Nojah, see lasketiiru harjutas seal, Sännas vist oli selle koha nimi, eks paar aastat tagasi oli meil kõigil meeles. Ja mul on mul tuli mõni aeg tagasi Silmetega üks karikatuur, mis ilmus Postimehes kuskil, noh, ma ei tea neli-viis-kuus aastat tagasi, kus oli pildiallkirjaga umbes niimoodi ja Robert Lepiksoni hirmuunenägu seal joonistatud pilt oli. Lepikson mütsikeses kargab voodist magades üles aknaga akna taga. On Savisaare kuju käest, ma ei mäleta, kas käe käelindi peale kristlik viisnurk oli joonistatud ühes kohas erinev busse teiseski mingites. No 96. aasta kohalike valimiste kampaania ajal õiest Lepiksoni juhitav valimisliit välja kuulsa loosungi peatage ja ninasarvik justjust, jah. Ja seesama aeg, kui Savisaar oli volikogu esimees ja Lepikson linnapea, siis oli räägi väidetavatele nende valiku väga tõsist konflikti, need minu jaoks oli kolme küsimärgiga asi, kui ma lugesin ta Keskerakonna poliitik. Mõnes mõttes on tegemist tüüpilise nähtusega, sest et iga riigi poliitikas on ikka neid poliitilisi seiklejaid üksjagu palju ja kui nendel on paks rahakott ka veel kaasas, siis, siis nad võivad, siis nad on teretulnud. Varasemad tellid ära, aga sellest poliitika põhinebki lühikesel mälul ja, ja see on, Lepikson on ka tõepoolest olnud oma lühikese poliitilise võib juba öelda, ütleme keskmises poliitilises karjääris ikka üks üksjagu palju seigelnud. Niiet millega me ei taha muidugi öelda, et need protsessid, mis keskerakonnas toimuvad, oleksid kuidagi noh, ütleme väga ühemõtteliselt. Ei, ei, muidugi ei saa teda seda tema lahkumist terroriseerida. Nimelt arvavad. Aga, aga ta on. Aga ta on ka, aga ma tahan öelda, et tegemist on ikka sümptomiga. Et eks mina tahan, näitab ja järgmised kommentaatorid, kes siin istuvad, ma arvan, et nad on mees targemad, sest et tõenäoliselt selle kõrval lepiksoniga solidaarne Mark Soosaar, kes on ka värvikas kuju niisama samamoodi nagu Lepikson, mõlemad on äärmiselt värvikad. Ei, lased olid kunagi valimas. Peagi lisandub neid nagu juba Olev Laanjärve, kes oli ju ikkagi väga lähedal Edgar Savisaare toetajad ja, ja temaga puuda soola ära söönud 90.-te aastate algul. Nii et et see sümptom on minu meelest väga palju olulisem pidevalt jälgida, mis suunas need arengud võtavad. Või tähendab, see oli vist neljapäeval, kui, kui oli see kolmapäeval, kui härra Lepikson oli aktuaalses kaameras kui ta viitas sellele asjale, et et kui nüüd näiteks seal kaheksa kaheksaliikmeline sõltumatu saadikurühma, et see võib mõjutada ka valitsusse tulevast koosseisud vähemalt ootusel tema poolt selline siis ma tahaksin ainult lihtsalt valitsuskoalitsioonil toetajaid, küsige Mart Siimanni käest, kuidas oli. Jah, võib-olla Robert on endale juba väikese ministri pedaali välja valinud, aga igav ei hakka. Kokkuvõttes igatahes opositsiooni töövõime selliste lagunemise tulemusena küll ei kasva ega midagi. Järgmisel laupäeval on siin juba teine seltskond Aarne Rannamäe juhtimisel. Ma tänan, Heiki tallingut, Rein Veidemann ja Mart venelast ja iseennast ka ja see on kogemata tuli. Me täname, Ingrid Roosipõld, kes oli puldis ja soovime, et siis Euroopa liidus läheks elu aina paremaks, nii nagu meie peaminister ja ma mõtlen, kas minna fotoaparaadiga sadamasse või mitte viinarallit vaatama.