Tänasest kuni kaheksanda mainin, on siis Eestis neljandat korda Põhjamaade luulefestival Põhjamaade Ministrite nõukogu Tuuri nõunik Eestis Eha Vain. Öelge, millal need eelmised korrad on siis olnud, millal see kõik algas? Algas tee meil 2000-l aastal aprillis ja algas meie esimese Põhjamaade luulekohvikuga. Ja kui me seda luulekohvikut olime aasta ringi korraldanud, siis tulen järgmisel aastal 2001. aastal kulmineerus kirjandussündmus esimeseks Põhjamaade luulefestivaliks. Esimene festivaliaasta oli siis 2001. aastal ja toimub nüüd täna festivali ava avapäeval neljandat korda. Järelikult see üritus õigustas ennast toona ja on muutunud aastate jooksul siis populaarseks. Ma tahan uskuda, et ta on end õigustanud, sellepärast et peale esimest festivali oli nii palju sellist tulist poolehoidu, seda vastukaja, mis ütles, kindlasti edasi minna. Sest luule, Jahjuda niisuguses natukene unne suikunud seisundis on meil siin Eestis olnud. Ja miks mitte siis tuua tuua kohale värskemaid huvitavamaid tuuli, huvitavamaid mõtteid ja loomulikult väga-väga erikülalisi ja kauneid põhjamaade keeli. Missuguste maade luuletajad siis oma luule sellel festivalil esitavad? Esindatud on alati olnud kõik Põhjamaade ja nende hulgas ka nii kauged saareriigid nagu Fääri saared ja Island. Ja kui kord veel nad kõik üles loetleda, siis autoreid on ja väga häid autoreid lausa surni nägi, ta on Toomest kles, Anderson, Tomikkondio rootsiste, Eeva rünefelt, esilamozzaede norraste nooremana põlvkonna autorid Markkus, Tree ja Liisa Lee Taanist, Piia Julien ja Nikolai Stockholm Islandilt tõeline menukirjanik ja luuletaja Einar Maur kosmonson keda teatakse võib-olla tema romaani põhjal vändatud filmi järgi Universumi inglid. Ja Fääri saartelt. Aleksandr Christian, Sten. Mõtlen kiirelt, kas jäid Põhjamaadest, jäi keegi nimetamata, tundub, et mitte. Aga see festivali luulekaar koondanud erinevaid luuletajaid ka Baltikumist. Lätist on seekordseks külaliseks, hinga kaile Leedust, luuletaja ja muusik Ginterase kra Jauskas. Ja, ja kõikide nende välisesinejate kõrval on võimalust sõna saada ja esimene, aga eesti autoritel eesti autorite luulet on Eesti inimestel võimalust olnud loomulikult lugeda ja sellega tutvuda, kes vähegi huvi tundnud, aga teised Põhjamaade luuletajad on nad valdavalt sellised autorid, keda eesti luulehuviline ka juba teab ja on olnud võimalust eesti keeles tema luulega tutvuda või on nad sellised päris uued? Jah, see viimane väide on, on õigem. Meie festivali autoritest on küll mõned üksikud olnud varem eesti keeles avaldatud. Nii et see on meie, meie harukordne võimalus, aga ka meie rõõm pakkuda tõlkeid, mis kõlavad esmakordselt festivalipäevade kavas. Seda just tahtsingi küsida, et kena on ju luulet kuulata ja luulet ju käigu pealt ei tõlgi, et kuidas nüüd on just see tõlke probleem, et teil on nii, paljudes kohtades neid festivali üritused julgeb sinna siis ikka tulla, et noh, ma saan sellest kõigest aru, mis seal toimub. Tänu meie suurepärastele tõlkidele on, see on see võimalus kuulajatele ka antud. Telgid on saanute luulele tuuletekstid kätte juba juba ammu enne festivali algust taeva ja küllap on need päevad tähendanud neile väga pingelist keele kallal. Aga selle tulemusena jah, tõepoolest on kuulajale võimaluse Eesti näitleja esituses ka neid tõlkeid kuulda. Ainukene koht ja ainukene üritus, kust see tõlge elavas sõnas ei kõla, on kirjanduslik jumalateenistus Niguliste kirikus laupäeva hommikul kell 11 sest selle kava me oleme väga kompaktselt jätnud ainult autorite päralt. Ehk siis autor tema üks või kaks luuleteksti tee tema emakeeles ja selle luulesõnumit ka siis ilmestab seda seda mõtet ja sõnumite imekaunis muusika Villu Veski, Did kallustelt kus on teised festivalipaigad juba traditsiooniliseks ja traditsiooniliseks saanud festivalikohtade kõrval. Milleks on siis rahvusraamatukogu imposantsema trepid, milleks on raamatumaja Apollo, milleks juba nimetatud teatud Niguliste kirik on siis seekordsete esinemiskohtade katsetamine hobuveskis täna õhtul kell 18 sellele järgnevalt, et hilisõhtune luule lugemine ja musitseerimine pubis Kolumbus Chrysost, Toomus homne kava viib meie külalisautoreid Pärnusse ja Tartusse kust õhtused programmid toimuvad Pärnus Endla teatris ning Tartus Korporatsiooni, Filija Patria saalis. Ja laupäeval festivali viimane avalik esinemine tallinlastele toimub kohvikus Café-le meie üsna realistlikkus maailmas, kus pigemini inimesed huvituvad sellisest näitusest nagu mootoriks või, või midagi muud taolist. Mida näidanud teie kogemus, luulehuvilisi jätkub, tullakse kuulama. Luulehuvilisi on palju ja mul on niisugune tunne, vähemalt oma varasemale kogemusele toetudes, et nende huviliste arv üha kasvab ja see teeb tõepoolest hinge seest rõõmsaks, paneb laulma ja helisema. Sest meie üritustel pigem on, on niisugune nähtus, et nii mõnigi huviline on paraku ukse taha jäänud, sellepärast et ei ole enam saali mahtunud. Kes on muuseas teie enda lemmikluuletaja seda küsimust, kauaks te ju mulle esitada? Sellepärast et nii palju, kui ma nüüd nende nende luuletajate loominguga Ki olen tutvunud ettevalmistuste käigus nad on ju kõik väga head, sest meie eesmärk ongi tuua Eestisse ja pakkuda head ja väga head luulet, väga head kirjandust. Ma ei pidanudki silmas nende hulgast, kes praegu tuleva vaid üleüldse ja missugune lüürika teile meeldib. Ega käesolev töö on ikkagi paljastama oma suure lemmiku. Ja selleks on meil ka muide möödunud aastal festivali külaliste hulgas olnud Norra minu autor Lars Christensen, kes kestnud et aastal sai ka Põhjamaade kõige prestiižsem kirjandusauhinna. Tema luule, et see viis, kuidas tema oma mõtet vormib võib olla küll näiliselt lihtsate keeleliste vahenditega, aga see mõttesügavus ja, ja see emotsioon, mis tekib seda lugedes, see vallutab ja jääb edasi kestma väga pikaks ajaks ja see leian, ma ongi tegelikult ühe, ühe õige luule luule eesmärk. Kas on lootust, et nüüd pärast seda festivali mõne autori luule eesti keeles ka ilmub raamatuna ja lootus on see lootus, on kogu aeg ja lootus, ilmselt jääb meil ka edaspidisteks kordadeks. Sellepärast, et täna loodame huvilistele tutvustada kahte luulekogumiku. Üheksa on soome luule antoloogia mille autorite hulgas on päris mitmeid soome luuletajaid, kes on ka varasematel festivalidel käinud ja teine luulekogumik pealkirjaga teisele poole siniste on valik Nendest möödunud aasta festivali autorit tekstidest millest nii nii mõnigi on, on muutunud sedavõrd populaarseks. Et ma võin öelda, et nendest on peaaegu et kujunenud mantrad. Tean päris mitmeid inimesi, kes on käinud ekstra neid tekste küsimas paljundanud endale ja ja vist kuni tänaseni oma oma kotis kaasas kannavad. Teile selle intervjuu eest Põhjamaade Ministrite nõukogu kultuurinõunik Eestis Eha Vain ja jätkame siit luulenäidetega, sest just täpselt nii see luulefestival täna hommikul algas. Autorid lugesid siin Rahvusraamatukogu treppidel ise oma luulet. Muusa. Molen palverännumees, Brüssel on mööda ilma kaasas pommililled, pildid keksu kiviga pihta saanud nukud ja mängud mäe tervisenaisega ehitusplatsil, teemant finaa ääres. Ma olen kuulanud karavellide eksitavaid rütme ja deemoni hirmust värisenud terasväravate taga ja päikese uhketes kiirtes. Tundnud end rusudes kaotatud maa kuningana. Jõulud liiva, peitnud meil varjude vahele, kui hingetuid kehi palunud andestust ja kuritarvitanud meie head tahet. Palunud taas ja pöördun nüüd tagasi selle eluga. Selle lauluga.