Kes Estonia majast mööda käinud, on näinud, et maja reaalkoolipoolne ots on juba tellingutes ja turvakilega kaetud. See on kindel märk sellest, et teatrimajas on taas alanud suur remont. See omakorda tähendab, et 23. mail on statsionaari laval viimane etendus sel hooajal. Ja selleks on igakevadine Tallinna balletikooli galakontsert. Sealt edasi kolib Estonia küll Pärnu Endlasse, küll Tartu Vanemuisesse ja Tallinnas saab mängupaigaks Vene Draamateater. Hooaeg lõppeb 11. juulil Soomes Savonlinna ooperifestivalil Antoninud voosaki reekviemi esitlusega. Uut 90 üheksandat hooaega alustatakse 10. septembril Estonia kontserdisaalis Tauno bülkase eestiainelise Peri Mare ja tema poeg kontsert esitusega. Sellest kõigest täpsemalt järgmisel nädalal, siis, kui juba piletid on müügis. Rohkem tahaksin, aga las ta praegu teatriprojektijuhil Neeme kuningal rääkida sellest, mida tähendab ja miks on rahvusooper kuulutanud järgmise 99. hooaja noore publiku aastaks. Tegelikult üsnagi orgaaniliselt, nagu see idee meil tekkis, sest juba neli aastat me oleme koolitanud siis lapsi, teatrimaagia ja balletitunni selliste programmidega. Ja me ei ole koolitusasutus külvi ja, ja selles mõttes on ka need lapsed, keda me saame siia oma majja kutsuda nende hulk on ikkagi limiteeritud, sest et see ei saa meie igapäevast tööd segada. Aga soovijaid, kes tahaksid nendes programmides osaleda niivõrd meeletult palju, et, et mõningad tekib juba selline selline tunne, näete, et, et meid süüdistatakse korruptsioonis, inimesed. Et mis alustel me ühte või teist kooli eelistame, me tõepoolest eelista, mitte kedagi, siin on isegi kuni kuni loosimisteni need asjad läinud, et kuskil 14 või ütleme, 16 klassi hooaja jooksul me üldse suudame nagu vastu võtta ja sellest on tekkinud just nagu see, et kuna ilmselt see on see nii hariduspoliitiline, sotsiaalpoliitiline kui ka kultuuripoliitiline selline kompleks. Et mida lapsed just sellises eas kuskil meie ettekujutuses kuskil võib-olla üheksandast kuni kuni 14. eluaastani millega nad tegelevad, ja meie tahame nendele siis nagu valdkonnas muusikateatri valdkonnas propageerida seda, seda tegevust ja, ja, ja võimaldada nendel seda tundma õppida. Ja sellepärast, võib-olla jah, natukene ambitsioonikad, kuid tõepoolest nagu fokusseerituna siiski publikuga peame siis silmast mudilased kuni kuni tudengini et natukene süvenenult nende poole ka vaadata ja neid siia, meie majja ja, ja seda valdkonda nii-öelda ärgitada neid sellest osa saama. Siin on väike Napoleon Tõnis Kaumani lastemuusikal mille ettevalmistus on tegelikult käinud juba üle kolme aasta. Ja ootame sellest, nuttis 21. sajandi sündmust kus üks täismahus algupärane ooper jõuab siis meie põhilavale. Ja jutt käib seal poisist, kes on koolis pisut loru ja kodus kodus on tal ka probleeme, väikest kasvu, teda kõik narrivad, ei taha kooli minna. Ja siis toimub metamorfoos. Nõnda siis unes või on see mingisuguse Harry Potterliku, sellise ime läbi, kus ta siis satub ajalukku, korrigeerida on lubanud seda arvu kolme ja teine Volmer siis Hardi Volmer oleks selle kunstnik müürsepa kaasa, olgu öeldud, et nad ei ole lähisugulased, mitte ükski neist ei ole siuke kolmerite maffia kuidagi kaameraid lavastama. Kamis repertuaari veel puutub, siis see ei ole kaugeltki kõik ja kõik ei julge tõtt-öelda isegi välja öelda, kui sul on nagu punktina kirjutatud, et lastele, mudilastele kogu perele mõeldud selline etenduste sari kammersaalis seal ehk inspireeritud ühelt poolt just nimelt selle noore publiku asjaolust teiselt poolt see, et meil on mänguplatsina nüüd kammersaal kasutada mille, mille aura ja eripära on võib-olla natukene lähedasem selleks, et teatrietendusi seal teha, võrreldes näiteks talveaiaga, mis on, mis on jälle teistmoodi salong, tsüklit võiks jätkuda, kasvõi kui on mardi- ja kadripäevad või, või vastlapäevad või, või miks mitte, ütleme tarkusepäev, et see programm on meil praegu vist veel alles nagu sellises kujunemisjärgus. Me otsiksime nagu võimalust, et ka teater tuleb ka kooli või lasteasutusse, et me oleksime suutelised tegema ka piiratud tingimustes seal etendusi ja tutvustama ooperi- ja balletiinimesi ja neid tegemisi igal sügisel me kohtume eesti muusikaõpetajatega. Ja nagu ühest suust nad öelnud, et see on ääretult raske leida neid näiteid, selliseid õppevahendeid, mis spetsiifiliselt ütleme, muusikateatrit tutvustaks pole mitte kuskilt võtta, sest et seda tegelikult ei ole lihtsalt olemas olema initsiaatoreid selliste õppevahendite tootmisele mis oleks nagu ooperikunstiajaloost võib-olla üks selline 10 10 DVD ka 45 minutit, et saaks nii-öelda üldhariduslikku tasemel laps ikkagi midagi näha konkreetselt ei ole rahvusooperile seda ei rahaliselt ega ka sisuliselt ju keegi noh, ülesandeks teinud, aga, aga aga tunneme tunneme siin teatud missiooni ja, ja ka võimalus ka selles valdkonnas noori ja nende harimist aidata.