Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku olulisema teisipäevast, 19.-st juulist stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Nizzas on pärast eelmise nädala terrorirünnakut haiglale ravil kolm Eesti inimeste kaks Eesti kodanikku ja üks Eesti resident. Välisministeerium saatis kannatanute abistamiseks Pariisi lisa diplomaadi, kes aitab lähedasi vajalike toimingute tegemisel. Ametliku kinnituse sai kahe eestlase hukkumine. Türgi on asunud laupäeval maha surutud sõjaväelise riigipöördekatse järel puhastama riigistruktuure USA-s elava vaimuliku ohvetu lahk üleni väidetavatest loetajateste töölt kõrvaldatud juba kümneid tuhandeid inimesi. Samuti teatas president Hardo on, et hoolimata Euroopa liidu hoiatustest ei välista surmanuhtluse taastamist. Põllumeeste keskliidu esimees Tõnu Post ei pea õigeks, et mõned kriisiaja toetusskeemid jätavad suurtootjad toetuse saajate ridadest välja. Maakondade uued ruumilised planeeringud jäävad tõenäoliselt kehtima ka pärast maakonna piiride jõudsat muutumist. Haldusreformi spordist nii palju, et täna Poolas alanud kergejõustiku kuni kahekümneaastaste maailmameistrivõistlustel on Eesti kümnevõistluse Johannes Erm ja Hans-Christian Hausenberg pärast kolmandat ala ehk kuulitõuget vastavalt kolmandal ja neljandal kohal. Ilm püsib suviselt soe ja päikseline vaid homme õhtul võib Kagu-Eestis tulla hoovihma. Õhutemperatuur on öösel üheksa kuni 15, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Välisministeerium sai eile õhtul Prantsusmaa-ametivõimudelt kinnitused Nizzas toimunud terrorirünnakus, hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku. Haiglaravil viibib praegu kolm Eestiga seotud inimest. Reene Leas räägib edasi. Kriisikeskuses läbiviidud identifitseerimistoimingud kinnitasid kahe Eesti kodaniku hukkumist eelmisel nädalal toimunud terrorirünnakus Nizzas, kus kokku sai surma 84 inimest. Välisminister Marina Kaljurand ütles tänasel pressikonverentsil, et praegu viibib haiglaravil veel kolm Eestiga seotud isikut. Haiglas on praegu kolm inimest, kaks on Eesti kodanikud, üks on eesti elanik, oko, Vene Föderatsiooni kodanik ja kuna tegemist oli Vene Föderatsiooni kodanikuga, siis meid sellest inimesest informeeritud vaid saime teada hiljem seoses sellega, et terrori ohvriteks olid ka sama perekonna teised liikmed. Sugulaste palvel detaile hukkunute vigastuste ja hukkumise täpsete asjaolude kohta ei avaldata. Praegu on kitsaskoha peal konsul ja tänasest veel üks välisministeeriumi ametnik, kes aitavad lähedasi praktilistes küsimustes. Lähedastele on tagatud ka psühholoogiline abi. Tänaseks on sotsiaalministeerium psühholoogilise nõustamise psühholoogilise toetamise enda peale võtnud ja toetab nii täna nišis olevaid inimesi, kes vajavad psühholoogilist tuge ka Eestis olevaid inimesi, sugulasi-tuttavaid, kes psühholoogilist tuge vajavad ja abistame asjaajamisel selleks, et välja selgitada, millised on, millised kindlustused olid hukkunute ja kannatanute kas need kindlustused üldse olid ja kuidas edasi minna ja paberimajandusega selliselt, et me hukkunud saaks Eestisse tuua ja suhelda edasi haiglatega, millal haavatud on sellises seisukorras, et ka nemad saad Eestisse edasi haigla ravila tuua. Välisministeerium saatis Pariisi lisa diplomaadi, kes on abiks prantsuse ametivõimudega suhtlemisel. Kaljuranna sõnul tagab riik nii hukkunute kui vigastatud transpordi Eestisse. Me aitame hukkunud ja haavatud Eestisse tuua, aga seejärel loomulikult me suhtleme ka prantsuse kriisi keskusega. Uurime võimalusi, millisena kompenseerimiseks prantsuse riigi poolt ette nähtud, nagu ma ütlesin, see mehhanism on olemas, praegu on oluline abistada meie kodanikke ja siis hakkab juba tegelema ka tagantjärgi kahjude väljanõudmisega prantsuse riigilt, kui see on võimalik. Kõigile kannatanutele on toeks riigi ohvriabispetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad teavet abi saamise võimaluste kohta ning aitavad ka suhtlemisel vajalikke teenuseid osutavate asutustega. Hukkunute peredele on aga tänase päeva jooksul avaldatud kaastunne, et Eesti on nüüd kahjuks nende paljude riikide seas, kes on tundnud terrori julma viha, traagilist lähedust, sõnas president Toomas Hendrik Ilves. Riigikogu esimees Eiki Nestori sõnul võidaks terror, kui me muutuks käitumises vägivallatsejat sarnasteks. Peaminister Taavi Rõivas teatas oma avalduses, et pimedast vihkamisest kantud terrorilainele saab vastu astuda vaid nii, et me ei murdu ega lase hirmul kahjustada väärtusi ja vabadusi, mis teevad meist üksteisest. Hoolivad ja lugupidavad inimesed. Ka prantsuse suursaadik Eestis Michael Oreneri avaldab kaastunnet Nizzas hukkunud eestlaste lähedastele ja kogu eesti rahvale. Terrorism pole võtnud sihikule ainuüksi Prantsusmaad ja prantsuse kodanikke. See puudutab meid kõiki, sest jagame samu väärtusi, milleks on vabadus ja austus inimese vastu. Üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu, kirjutab suursaadik oma kirjas president ilvesele. Edasi Türki Kärt Kelder võtab sealt päeva jooksul tulnud sõnumid kokku. Türgi on asunud Päeval maha surutud mässuliste sõjaväelaste putšikatse järel puhastama riigistruktuure Türgis on tänaseks kõrvaldatud töölt tuhandeid inimesi, nende hulgas peaministri büroo liikmed ja haridustöötajaid. Vallandatud on üle 250 peaministri büroo töötaja ning samuti pea 500 usuasjade rektoraadi, vahendab Reuters. Telekanali NTV teatel on haridusministeeriumi haldusalast töölt kõrvaldatud 15200 inimest. Türgi kõrghariduse nõukogu kutsus ka 1577 dekaani ja rektorid kõikidest ülikoolidest tagasi astuma. Seejuures on Türgi kohtu otsusel jäänud vahi alla 26 kindralit, keda kahtlustatakse osalemises nurjunud riigipöördekatses. Kõrged sõjaväelased on saadetud vanglasse, kuhu nad jäävad kohtuprotsessini. Neid süüdistatakse sellistes kuritegudes nagu põhiseadusliku korra kukutamise katse, relvastatud rühmituse juhtimine ja presidendi tapmise katse. Vahi all viibivate kindralite seas on ka Türgi õhuväe endine ülem sörk. Mõned Türgi meediaväljaanded on teda kujutanud riigipöördekatse organiseerijana, kindral ise on selle süüdistuse tagasi lükanud. Türgi valitsus ise süüdistab riigipöördekatse korraldamises USA-s elavat moslemivaimuliku tullaküljenit küll jäänud, kellel on palju toetajaid türgi riigiteenistujate kohta. Töötajate ja politseinike hulgas on neid väiteid eitanud. Ankara saatis täna kab Washingtonile toimikud Ühendriikides elava küljeni väidetavast seotusest nurjunud riigipöördega. USA välisminister John Kerry on öelnud, et Ühendriigid kaaluvad küljeni väljaandmist, kui Türgi esitab piisavalt tõendeid vaimuliku seotuse kohta putšiga. Türgi president Tayyip Erdogan on öelnud varem, et kaalub surmanuhtluse taastamist, et tuhandeid riigipöördekatse järel vahistatud inimesi sel moel karistada. Euroopa liidus sõnul ei tule liitumine sel juhul enam kõne alla. Samuti on esialgu välistatud viisavabadus Türgiga. Riigipöördekatse tagajärjel sai surma ligi 300 inimest. Peaminister Taavi Rõivase sõnul tervitab Eesti Belgia ettepanekut asuda ise 2000 seitsmeteistkümnenda aasta teises pooles Ühendkuningriigi asemel Euroopa Liidu eesistujaks, sest kahtlemata on nii lühikese etteteatamise puhul eesistumise korraldamine Brüsselist logistiliselt kõige lihtsam ja loogilisem rõivas kordas aga veel, et Eesti on valmis oma järjekorda vajadusel ettepoole tooma. Välisministeerium saatis oma India kolleegidele vangistuses viibivate laevakaitsjatega Kosmose asjus noodi. Välisministeeriumi eesmärk on saavutada kahe riigi vahel vangide üleandmislepingu võimalikult kiire heakskiitmine. Seetõttu lähetatakse kuu lõpus Indiasse ka välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk. Valitsus kiitis seitsmenda juuli istungil heaks Eesti ja India vahelise vangide üleandmise kokkulepiti eelnõu, mis näeb kohtulikult karistatud inimestele ette võimaluse kanda karistust oma koduriigis. Soomes kuulutati täna välja 1952. aastal asutatud jaekaubanduses Võte Anttila pankrot. Pankrotihalduri sõnul on põhjuseks mitte kasumlik äritegevus, nüüd tuleb leida ettevõttele uus omanik või hakata võlgade katteks firmale oma vara müüma. Antile Jagodin. Ütlase kaubamaju on Soomes 31, antilas töötab ligi 1300 inimest. Kokku on ettevõttel tasumata võlgu 20 miljonit eurot. Ajutiselt peatatakse veebipoodide Anttila punkt com Jagodin üks punkt com tegevus, kuid need loodetakse peagi uuesti avada. Kaubamaja taga jäävad praeguse seisuga lahti aastaid kahjumis olnud ant. Keila Eesti lõpetas tegevuse 2015. aastal. Võrumaal Antslas jäi ümber kukkunud suure puuskulptuuri alla ja sai surma kuueaastane poiss. Õnnetus juhtus laupäeva õhtul Antsla kultuuri- ja spordikeskuse õuel. Esialgsetel andmetel ronisid lapsed puidust skulptuuride otsas, kui üks skulptuur kukkus ümber ja poiss jäi selle alla. Raske peavigastuse, et laps suri täna haiglas. Kujud valmistati eelmise aasta juunis puu kunstipäevadel. Õnnetuse ajal oli parajasti käimas hauka rockil Laager. Vallavanema kinnitusel on praeguseks skulptuurid ära viidud, vältimaks seda, et mõni laps läheb veel ronima. Väikese poisi elu nõudnud suurlinnukujuline vilepilli kujutanud puuskulptuur oli maa külge kinnitamata ning püsis vaid enda raskusega. Vahetame teemat. Eile teatas Euroopa komisjon otsusest eraldada 500 miljonit eurot põllumajandussektori peamiselt piimandussektori erakorraliseks toetuseks. Eesti osa sellest on 8,1 miljonit eurot. Reene Leas käsitleb teemat. Kuigi abijagamise tingimused ei ole veel täpselt paigas, näeb esialgne plaan ette, et toetust hakkavad saama pigem väiksemad tootjad. Eesti põllumeeste keskliidu esimees Tõnu Post ütles vikerraadio saates uudis pluss, et tema seda õigeks ei pea, sest kriis räsib kõiki ühtemoodi. Mina paraku ei pea päris õigeks, et suured ilma jätta toetusest, sest tegelikult hädas on kogu sektor ei ole vahet, kas on tegemist suure või väikese tootjaga, aga momendil sellist kriisiabi oleks kõigile hädasti vaja. Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et tingimused pannakse lähiajal paika, kuid ka komisjoni poolt on aktsent pigem väiksematel tootjatel. Piimatootmises sektoris on ääretult oluline toetada väiksem, sest nende turujõud on väiksem, see tähendab seda, et nemad saavad keskmisest hinnast veel väiksemat hinda. Seda ta rõhutas üle, seal oli veel hetke, mida välja toodi näiteks teatud keskkonna, hoiulised, investeeringuid, ühistegevused, aga Me üritaksime nüüd lähinädala jooksul täpselt teada saada, millised on need komisjoni poolt välja käidud lisatingimused selle raha jagamiseks. Viimased paar aastat kestnud piimandussektori kriis on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel tähendanud rohkem kui 10000 piimalehma likvideerimist ning üle 80 miljoni euroulatuvaid kahjusid. Koja juhataja Roomet Sõrmus ütleb, et Euroopa Komisjoni eraldatud toetusele ootavad põllumajandustootjad ka valitsuse panust. Komisjoni reeglid lubavad valitsustel lisada toetussummale teist samapalju. Maaeluminister Urmas Kruuse. Täna me oleme juba planeerinud 4,6 miljonit järgmise aasta eelarvesse ja püüame leida vahendid ka selle aasta eelarvest, selleks, et pakett võiks olla riigi poolt sama suur, kui Euroopa Liit on eraldanud. Maavalitsustes on lõpusirgel maakondade planeeringute koostamisel, kuigi haldusreformi tulemusena võivad muutuda ka maakonna piirid, ollakse eriarvamusel, kas värskete planeeringute järel tuleks alustada omakorda uute algatamist. Heini Heinlaid räägib lähemalt. Tagasi kehtestati üleriigiline ruumiline planeering Eesti 2030 pluss selle elluviimiseks algatatud uute maakondlike planeeringutega ollakse järgus, kuna planeeringus võetakse maakond luubi alla kui ühtne tervik. Võib tekkida küsimusi, kas kolmeaastasel mahukal planeerimistööl on olnud mõtet kui omavalitsuste ühinemised too on näha mitme maakonna piiride jõudsat muutumist. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn. Haldusterritooriumi muutmine ei ole teema, et kui me näiteks asustuses vaatame keskuste printsiipi, teenuste kättesaadavust erinevate keskuste tasandil, siis näiteks Pärnu puhul on eksju, Lihula on siin Läänemaale ja seal ka juba planeeringus on arvestatud sellega, et osad teenused saadakse sealt. Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mart Tooming ütles aga, et haldusreformi tulemusena saavutab muste piirkond suurema keskuse tähenduse, mistõttu Jõgeva uue maakondliku planeeringu algatamine võib olla vajalik. Kindlasti maakonnaplaneering muutub, sest näiteks Ida-Virumaa omaplaneeringus ei ole näinud seda, et Mustvee linn oleks keskuseks nii Lohusuule kui Avinurmel. Selle koha pealt on iga maakond oma asju vaatanud oma maakonna piirides. Me pidimegi oma planeeringu koostama oma maakonna piirides. Maakonnaplaneeringute üle teostab järelevalvet rahandusministeerium, planeeringute osakonna nõuniku Merje muiso sõnul haldusreformi järel planeeringute muutmiseks otsest vajadust ei ole. Meie põhimõte on nüüd läbi selle 20 aasta, kui me oleme planeeringuid koostanud, olnud ikkagi kehtivad lepingud jäävad kehtima, et õigussüsteem ei saa olla selline tuulelipp, et tulevad uued mõtted ja siis kõik asi muutub, kui on kehtiv, siis jääb ka kehtima ja praegu ei ole maakonnaplaneeringute suhtes küll olnud kava, et peaks midagi uuesti tegema. Üldiselt on ikkagi need pikaajalised kavad ja siuksed pikaajaliselt ruumiliselt mõtted, et need nii lihtsalt ei muutu. Praegu veel on vara öelda, kas nad jäävad kehtima või mitte, pigem sõltub poliitilistest otsustest, mida mina praegu mõjutada ei saa. Uued maakondlikud planeeringud peaksid saama kinnitatud hiljemalt tuleval aastal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Heini Heinlaid. Juba sel reedel peetakse Eesti maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti eelarvamusfestival Põlva-Valga- ja Võrumaa ülesele. Festivalil arutletakse maaelu, maa, kultuuri ja turvalisuse teemadega seotud küsimusi. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Kada Annely ja Marju leiavad, et eelarvamusfestivali jõudmine Kagu-Eestis on siinsete inimeste jaoks suursündmus. Siiakanti on seda kindlasti vaja, ma arvan, sellepärast, et eks ta teatud mõttes käsitleb seda teemat, et elu võimalikkusest väljaspool Tallinnat ütleme niimoodi. Selles suhtes on ju põnev, et, et võrus midagi sellist suurt nagu toimubki sellest midagi nagu kasu, et noh, siis on ju hea. Eelarvamusfestivali korraldaja Ott Rätsepa sõnul ongi festivali keskmeks just nimelt eelarvamused. Me näeme, et meie ühiskonnas on üsna palju eelarvamusi ja need vajavad omamoodi kummutamist ja teistpidi on ka seal väga hea, et on olemas need eelarvamused, et see on ka minu meelest üks meie arengut. Defineeri selline omadus, aga et kui me oskame juba seda defineerida, et mis koha pealt king pitsitab, siis meiega leiame lahendused. Reede südapäeval avapaugu saaval festivalil hakatakse arvama eel arvama hetkele Kagu-Eesti kõige olulisematel teemadel, milleks on maaelu, maakultuur ja turvalisus. Kokku toimub kolmel laval üheksa arutelu, kus muuhulgas võetakse fookusesse ka küsimus, kuidas sõlmida prust uusmaakate ja põliselanike vahel, jätkab Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba. Püdke, kui eelarvamusi oma säänse kandinemise arvas, et Tiina Inemise oma vahtšov tagaajamisega päästsigilane tegelasi õnne hullusiga samal ajal teiselt poolt arvates jälle võrukese seto mulgi, et loom oma vana asjaga aun seisma jään. Pääste, hullyslane mõiste, ilmaelust arvu, saia ja saamise mõte ongi tuuete pruugiks kõnelda tuuste kuimuudu üldse kõne puhul ühtlasest arvu sassi, omavahel sõbrassassi. Festivali eel on aga juba kõlanud ka kriitikat festivali toimumisaja suhtes jätkab kohalik elanik Anneli. Kui inimene käib tööl, siis hetkel kella 12-ks minna kuhugi ei ole. Võimalik võiks olla õhtupoole. Päev on ju suvel pikk. Eelarvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb aga, et samas on praegu puhkuste aeg ning loodab, et inimesed saavad ikkagi kohale tulla, jätkab Rätsep. Puhkuste aeg jällegi teistpidi, et me näeme seda reedel. Praegu on nagu raske öelda, et kui palju kohal on inimese, me loodame tõesti, et saab olema arvestatav osalemine. Kagu-Eesti eelarvamusfestival toimub sellel reedel algusega kell 12 Eesti maanteemuuseumis raadiouudistele võrust Miriam nuuttav. Sünoptik Helve Meitern saab nüüd rääkida ilmast, palun. Eesti ja Venemaal pöörlev aktiivse madalrõhkkond Kesk-Euroopa kohal tugevneva kõrgrõhkkonna piirialale. Öösel ennelõunal on ülekaal kõrgrõhuvööndi käes, kuid õhtul läheneb Eesti piirile Venemaa madalrõhuala ja Kagu-Eestis suureneb hoovihma võimalus. Prognoos. Täna õhtul sajab Lõuna-Eestis kohati hoovihma, kuid öö tuleb selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Kohati tekib udu. Puhub loode ja põhjatuul kolm kuni üheksa, rannikul ja Ida-Eestis puhanguti 12 meetrit sekundis. Sofia on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhtul võib Kagu-Eestis siiski hoovihma sadada. Puhub loode ja põhjatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Ja nüüd on jäänud kuulata veel spordisõnumid. Ragnar Kaasik, palun. Poolas alanud kergejõustiku kuni 20 aastaste maailmameistrivõistlustel on Eesti Kümnevõistlejad Johannes Erm ja Hans-Christian Hausenberg. Pärast kolmandat ala ehk kuulitõuget vastavalt kolmandal ja neljandal kohal. 100 meetrit läbis Hausenberg 10 98-ga. Erm püstitas isikliku rekordi 11, null kuus. Kaugushüppes teenis Erm isikliku rekordiga seitse, 42 alavõidu. Hausenberg sai avakatsel kirja parimaks jäänud seitse. 16. Isikliku rekordi püstitas Erm ka kuulitõukes, kui sai kirja 13 44. Hausenberg tõukas 13 94. Kolme ala järel on ERM kogunud 2456 punkti ja Hausenberg 2442 punkti. Neid edestavad valgevenelane Maksim Andraloits 2519 ja hollandlane rikk daam 2468 punktiga. Hetk tagasi algas päeva neljas ala kõrgushüpe. Naiste odaviskes pääses lõppvõistlusele Mirel luik, kes sai parimal katsel kirja 52 23. Osa võttis ka Marcel Aliiv, kes 45 nulli ühega edasi ei pääsenud. Meeste kuulitõukes osalenud Kert Piirimäe, Jay-Ander Heil kumbki lõppvõistlusele ei pääsenud. Kell 18 algas ka naiste teivashüppe kvalifikatsioon, kus Eestit on esindamas Margit kalk. Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan läbis täna liverpooli klubis arstliku kontrolli ning on lähedal klubiga liitumisele. Arstide heakskiidu saamisel peaks meest ootama klubiga lepingu allkirjastamine ning ilmselt tutvustatakse eestlasest keskkaitsjat liverpooli mängijana juba homme Ungaris peetud field. Target laskmise Euroopa meistrivõistlustel saavutasid eestlastest individuaalvõistluses kuldmedali Heli Jalakas ja Kaidu Jalakas. Lisaks võitis Eesti kuueliikmeline tiim kulla, vedrupüsside võistkondlikus arvestuses. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja teisipäeval, 19. juulil. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.