Ühel heal päeval karikakraid vahib sauna aknast välja, kes sealt tuleb, kepp käes, tamp seljas. Joosep, isa, mari, tulge vaatagi. Kas see pole meie poiskiselt tuleb. Vahivad. Joosep. Joosep astub sisse. No kuule, sina siis tuled, küsib taat, lükates piipu teise suunurka. Kas aite, muide, Daeway, olen ise ära. Miks? Imu sai otsa? Himu sai otsa. Võsu himu sai otsa. Karikakrad vahid siia nurka ja sinna nurka nagu otsiks midagi. Kuule poiss, ma tahaks jälle natuke himu teha. Emad Urosk, lasteaia reagi, miks ta ära tuli, ütleb ehitavaigistades. Poeg, mis sulle siis meelde tuleb? Puhasta pooleli ja sa tuled teenistusest. Mis sul mõisas viga oli? Preilna hakkas armastama. Mis sa ütlesid? Preilna hakkas armastama, keda ta hakkas armastama. Mind siis ta oli sinuga rahul ja see oli ju väga hea. Ei, ta hakkas mind teistmoodi armastama. Isa, ema ja tütar vaatasid üksteise otsa, siis kõik kolm rumala poisi otsa. Ema astus talle murelikult ligemale ja hakkas käed ristis ta nägu tunnistama. Joosep, ütles ta. Sa oled ju ikka meie Joosep. No kes siis? Ega sa mõtlesid tatra, eks ole, läinud? Ei ole. Mis lorise siis ajad? Brairn hakkas mind armastava, sellepärast tulin mõisast ära. Taadi heitja mari Nad vaatasid üksteisele otsa ja siis rumalale poisile näkku. Eitikustele veelgi ligemale mari hakkas laginal naerma. Taadi silmad roonilise taganurgast, kus ei olnud Rooska seina mööda üles, kus rippus piid, suvarnas poiss käega tõsta. Vaata, mis seal on. Peets, vastas poiss. Ja nüüd ütlen veelkord, preilna hakkasin armastama. Brairn hakkas mind armastama, kordas poiss, nagu kästud. Ema Hannese pilt siia. Ootan ikka, kas paneb pambu seljast, soojendab peaaju. Hakkab siis mõistlikku juttu rääkima, Poes istuvaid teritama, aru, kui kõht tühi, küll ma siis toon sulle süüa, kui tahad juua, meil on kalja. Aga ära heiduta meid nii töögi eri jutuga. Joosep pani kepi käest, viskas pambu seljast, võttis laua ääres istet, ta küsis süüa, juua. Mari, too lõunane pudru piim lauale, lasega värskelt kalja kappa, hüüdis karikakra ema helgia häälega. Pai süüa veidi sihukesele jooksikule tahtis ta hakata urama, aga eid pilgutestele keelates silma. Nad lasksid teda rahulisti süüa ning juua ja oma külmast kohmetunud aju soojendada. Ainult kõik kolm piilusid kõrvalt. Pingul teatavast põnevusest. Joosep oli umbes seitsmeteistkümne aastane, priske ja punane, müttakas ja vohmaksas küla poiss, külapoisi, nina, suu ja olemisega. Tal polnud seetõttu kerge tõeks teha, et parunipreili oli hakanud teda armastama. Kuigi ta mõisas pool aastat juba tallija koerapoisi aukraadis oli seisnud. Joosep pani käed ristitäheks, ta kõht on täis saanud. Ole siis neid hea laps ja räägi meile ilusti üles, miks sa mõisast ära tulid, alustas ema toonil, nagu küsiks ta seda esimest korda. Me seal pärid pragastaat vahele laiskuse pärast, mis muud. Kodu ja magada küliza toidab mari, ulata mulle see piits varnast. Las ta nüüd ikka räägib, surus ema vastu riieldaja talle naha peale anda, jõuad ju pärast. Ja siis Joosepi poole meelitamisi eriaagi poeg reagi üsna julgesti. Oled ju isa ema kohtulaua ees, mitte põletsei küüsis. Joosep paigutas suud ja näppisin nina näiliselt valmis rääkima. Ei leidnud aga vist küllalt sündsaid sõnu haldamiseks mis nisukene vedur jäädi veel äsitestaat. Kuulsite, reakis ropu valetaja suust välja. Mõtlesin, et mis nüüd sihuksed rumalalt, teavad mõisaasjust. Näe, kuda ta mäletseb ja uusi valesid Sõõrutab. Isa. Enne kuule, siis mõista kohut. Poe käe karda, ühtegi hakaga peale sulio kaela kohtus süüdi vist südame peal ikkagi ei ole. Ema ja mari plika silmad põlesid, uudishimust asusid Joosepi ümber laua äärde punavana mees otsekui ähvardav kõuejumal saunas savist põrandal tammus ja kärgatamiseks uut parajat silmapilku ootas. Tema vihal ei näinud aga tasahiljukese öelda, poja kohtles suuremat mõju olevat. Joosep algas oma lugu täieliku rahu ja vääramatu ükskõiksusega, toonis ja olemuses. Õigust öelda, ega ma just sellepärast üks äratulv, aga taas Õiga muul viisil mu südant. Ta läks mu meelest kohe halvaks, pea suu kärgatas kõue ta, sina, mull, kus tohid öelda, et mõisapreili läks sinu meelest halvaks. Ei võinud teda pärast enam silma otsas sallida, jätkas Joosep tasasemalt ning enam ema Õe kui isa pool. Ja see kõik tuli nii. Varsti kui mõisa läheksin, hakkas teine minuga sõbrustama, käis ühtelugu minu juures tallis, ajas pikalt jutud ära, kaelustas hobuseid, andis neile saia ning suhkrut ja oma ratsamärale tihtipeale suud hobusele sood. Hüüdis mari, kuuleme valit, uuris esise, andis oma ratsamärale suud. Ei mina või midagi parata ei saa. Maa pole Niukest tütarlast üle pea enne näinudki. Ta nagu põlegi tütarlaps päris pois, hullem kui pois alati Kuugab tallides ja lautades metsas ümber ronib üle aedade ja puude otsa laastab linnupesad tühjaks. Ässitab koer teiste loomade kallale. Kihutab 1000 Neil ratsaPukassakas. Laseb püssigi ikka odan, ratsapiits pihus. Ilma selleta ei magavadki. Ta peas on teisel punane poisi müts. Nisuke, mida nad hüüavad soki mütsiks. Mis ma sinult äkinal sakste mütsiga tegemist, olgu, vaskine kiiver peas. No mis ta, et tõepoolest, poiss, mis poiss. Jutustas Joosep edasi. Te peaksite nägema, kui ta mõisahoonetes ringi nuusib, nina püsti, silmad neelavad suu vilav. Ta on kui vari, igal pool kerkib nagu maa alt üles. Vilksti siin vilksti seal kui vanades on küsisema. 16 aastane plika nagu meie Mariegi. Saksad käivad ju kaua koolis. Kas enam linnas koolis ei käi? Põledane koolis õppinud, võetud välja. Luisatud lori tuli äikesejumala poolt, kes tuli sakste asja sinu nina peale siluma. Olime üsna head sõbraan, jätkas Joosep, summutades hääle läbi ninakäivaks poolsosinaks ning kõneldes üksnes veele, emale ja õele. Pliga oli nii pentsik, tegi mulle palju nalja. Aga viima saapad juba töötama, kõikjal oli sul kannul. Hommikust õhtuni. Ei, Suand viimaks enam hingerahu. Ei lasknud mind õigel ajal lõunale minna. Ei õhtusöögile. Õhtuti oli mu juures tallist tihti kella 10 ja 11 10-ni. Kõht kibedasti tühi. Ei sinder, lase sööma minna. Mis ta su juures siis tegi? Päris Marike, ärev käsi kõrisõlme ümber. Ministodergi. Mis ta siis tegi? Ajas oma juttu iidamast-aadamast, vahtis mulle kiiskavalt otsa nagu kass, kes otsib saaki valgutas ratsapiitsa ja tippis jalul edasi-tagasi. Justkui linavästrik oja kaldal. Vahel pidin resel keha ümbert kinni võtma, tõstmuda ühe hobuse ja teise hobuse selga ning siis jälle seljast maha. See tegi talle suurt rõõmu. Juures haaras mu liike nii tugevasti kaelast kinni, kui tahaks mind ära kägistada. Rõhus oma palge minu valude vastu. Mõnikord jälle kurtsus Wen rammu katsuma, et tema tahab jõuste inglast maadelda. Momaadlesimegi viskasin ta muidugi varsti põhkudes nagu taku, topi vahele saia hädagi. Aga ega sest põld midagi naeris, aina vaju, ütlen poiss, mis poiss siis tahtis, maa pidavat teda jala peal kiigutama, et kas mul on jalas nii palju jõudu, kiigutasin siis, hoidis mul kaelast kinni ja rõõmustas, kui kaheaastane lapsuke mõisa suurt puiestliku teadema küsis Joosep jutu vahel, miks ei tea. No sinna tuli mul õhtuti vasta päris pimedas, kohe kui teadis, et tulen kuskilt väljast. Mis neil suhtelist tahtis ka mina, tea, mis ta sinuga siis reakis sedasama mis stalliski. No kuis ta sealses reakis? Seda ma ei oska öelda, reakese õhtaja reaakis täist küüsis, päris nokkis Hepites kõik läbisegamini. Vahel läksid teise jutud nii keeruliseks, et ei saanud arugi. Aga kust sa siis tead, et ta sind hakkas armastama? Uuris mari hõõgvel bussil ja kust ma seda tean? Arv on muidugi, arvad, paljalt ütlesema nujah säänse vale väljas ongi kraaperstaat tigeda käeviskega. Tema tulemusetu arvab. Kas sul põrsel häbi ei ole saksa lastest pisukest lori ajada? Joosep mõtles veidike järele, talle tundus, et ta peaks oma arvamist paremini põhjendama, kui see senini oli sundinud. Mis siis oli, kui ta kandis mulle taskus ühte lugu saia ja kompvekke ja präänikuid ja pagan teab, mis maiusi veel tallija metsa muudkui võtta ja võtta. Õpetas mind piipu tõmbama, tõi paruni tubakat ja linnast, ostis ilusa piibu ja sigarettidest ei olnud puudust. Karikakra daat, niiskus äkki sammu ligemale. Kas koju Kadeid ei Valevast? Ah soo, ma usun siiski, et mul on veel mõni sigar kimbu sees karbis. Või preil teisele saia ja kompveki ütles Marike mõtlikult ja nähtavasti vesises Kuuga. Ega Solvist koju täidintu. Võib-olla leiad mu pühapäevapükste taskust veel jäätiseid, kimbus, sõjal. Marini Ta nihutas end ja kadus siis ema kõrval laua tagant. Joosepi pambu kallal, leidis ta isa eest. Nad jäid sinna kõrvuti kükitama. Kuule Joosep, miks siis teised sakslased, plika järele paremini vaadanud? Ma ei, mina tean kõige ise enestega tegemist parunil oma jooksva haigusega noorhärradel, hobuste ja koertega, proual kooli härraga, mis mina tean. Pleegaal uitas kõikjal üksinda ringi. Kas siis ei saadud kodu aru, et ta sulle nii palju asju tassis? Oh jumaluke, kus kõigest küll ja küll on. Kuule poiss, ütles järsku isa hääl nende selja tagant ja kui ema ja poeg tõstsid pead nägid nad, et taadil tossas jäme kollane sigar hammaste vahel. Kuule poiss, kui preilil andis sulle nii palju häid asju, kase siis ise kõik jumalale raisanud, et meile kodustele nii vähe kaasa tõid? Ei raisanud, kuhu sa siis jäi? Oleks mulle tont teab mis kõik toonud maid pärast enam vastu võtta? Ei taha vastu võtta, tuli see pihta, miks? Ritta? No ütle poolearuga Labokas, nuta või naera, kurtis, taheti mõrudel härdusel saaksid temale heast südamest ja tema tainapea ei võta vastu. Kas oli see mõelt sugugi oma vanaisa peale? Sellele küsimusele jäi poeg vastuse võlgu. Kas tead, mis mina sinu asemel juures teinud? Vadis vana mees ärevalt edasi, oleks kõik naerdes vasta ja nurunud veel juuregi. Sedaviisi oleks teinud täie aruga inimene. Aga sina, oinas, häbeneb silmad peast. Kas ta pakkus sulle ka raha? Joosep läks näost punaseks, olles näiliselt suures kitsikuses Jahades kogelema. Kas ta pakkus sulle karraga? Kordas vana mees valjumalt. Jah, kus see on? Ma ei, võtvastu. Taat otsis istet. Nii jalustrabav oli poisi vastus. Saks pakkus sulle raha, Raimond vastu, inimesed, kuulge, saks pakkustamale raha taimede vastu. Seda hüüdis vana mees lällaval keelel, tal oli nutu varuks ja niisuguse peale paistab veel jumala päike niisugune ilmuma, tobu, elab veel ristiinimeste seas siduda, vajasin hullumajja. Siduda, kas kuuled? Taadil seisid nüüd tõesti pisarad silmas. Ära nüüd kraaks, nii palju, vanamees sõitlastada, ema enesel saksa sigar juba hammaste vahel, mis sa veel tahad? Mõtleomeetrid, plika ju pakkus varastatud paruni järel varastatud raha, sest ega tal enesel olla. Ja mis siis, kui sul oleks välja tuld? Poiss, muidugi, kimbus. Kahju mul enesel ka. Parem räägi edasi, Joosep. Marekki asus jälle ema kõrvale lauda. Lõpulised ripuennis, imev Suumatsus. Kas ta ütles sulle siis ka sõnadega, et ta sind armastab, küsis ta. Poiss mõtles kosta ajust otsekohe sõnadega ütles seda ei mäleta enam. Aga muidu sain selgesti aru. Ega ma nii rumal kui ei ole. Ja kõik teised teenijad nägid ja löökasid mind järjest. Olin neil nagu kondiks lõugade vahel. Ei anda enam hingerahu, ükse irvitamine alati. Ühel õhtul hilja kaelustustele tallis jälle oma hobuseid ja andis oma Gimlile muisu. Siis järsku hüppas mulle kaela, värises ise kõigest kehast, vahtis mulle kaua-kaua silma, sosistas Joosep. Minu Joosep. Mis sina siis ütlesid, päris Marimaa ei lausunud musta ega valget. Siis siis raputasin enese lahti, temaga jooksis tallist ja hüüdis, rumal pois, rumal poiss. Hoiti rumalat, rumal, komistas Ko ning Marike noogutas veendunult kinnitust. Järgmisel õhtul pimedas ootas mind puies trikus. Kutsus pingile istuma. Istusime pingil, hakkas mu käsivarrest kinni ja pigistas kui tangidega. Kuule, Joosep ütles viimaks, kui me kahekesi üksi oleme ja keegi meid ei näe. Ja pime on, miks ei varasta muld musu? Ma ei teadnud talle midagi vastata. Viimaks ütlesin, ma ei tohi. Aga kui ma luban, abreil võib seda lubada. Ma karune küla poiss, aga ma luban siis mulle otsa, silmad põlesid nagu söed põlesid nagu väävel põleb kassi silmas. Mulle tuli hirm peale. Ja ütlesin mai taha. Sa ei taha, sosistas tema ja ma kuulsin selgesti, kuidas tema hambad klirisesid. Siis andis mulle piitsaga plaksu näkku, nii et maailm mu ümber lõi, kirendama. Iis kadus. Teisel päeval olin nina mul jäme ja silma all punane vorp. Valasin juuksur tobule saks, tahab tema käest musu. Ja tema ütleb, ma ei taha. Kuule vanamoor, see poisu täiesti sinusse, tuld. Just sihuke kõlupea oled sina, Voa isa, pean suu keelase mari, kellele venna jutt veel mitte huvi ei olnud kaotanud. Joosep, kuula ühtegi vestaga edasi. Teine tassist mulle kõiksugu maiuseid, halli ja käensaga põdraliha. Pudeli peenviina ja pagan teab, mis veel. Viis rubla rahagi toppis räägisse kaug, kas, kas see veel alles alles kaarti lähed parunile kaebama, arvas ema. Võib-olla juba õhtul jälle minu juures. Ei rääkinud tükk aega sõnagi, kehklas aga mu ümber, Rengija nipsutas piitsa. Korraga sülitab piitsa peale, viskab piitsa metsa ning äkilised ripub mu kaelas, Musutab mu paled paistetanud nina ja mu suud. Siis on jälle läinud nagu tuul. No nüüd on selge, et ta sind armastas, ütles mari harda tõsidusega. Seda arvan mina ka, kinnitas ema isaga rõigas kaeblikult ja sellepärast jookseb see inimeseloom mõisast ära. Öelge ise, kruvid ei ole lahti, kui plika sedasi armastas, oleks vanemaid palunud. Poisis tuleks viimati parunile kodu välja, mis siis? Maria ema, hakkasin suure häälega naerma. Millega taati koledasti, vihastas IRL iseennast, lollid, mitte mind. Ma tean, mis Mariaagin, miks see võib minu poeg suvade paruni koduväiks. Seejuures teatri vaadatakse isa peale ja kui see on mees, siis pole miski võimatu. Mina olen karikakra, pidage seda meeles ja taat lõi endale rusikaga vastu kõmiseval rinda, sest ta teadis, kes ta oli. Parun annab tütre popsi pojale, seda hullust pole veel Zeitungiski seisnud, naeris Marri siputades käte ja jalgadega. Mitte seda. Siis oleks pois ometi preilna käest võinud kõiksugu asju ja põhjaTulhoosi raha. Oleks ta mõisa jäänud, kaitses end vanamees asjalda, istub ära, jookseb mõisast, jookseb mõisast ära sellepärast et preenindada sitaratast armastab. Meil mõisas, et nüüd sügise suur jänesejaht ära saksad ütlevad parvvorst jaht, jutustas Joosep. Edasi oli küll vist 100 saksa, igal pool koos vanemaid ja nooremaid ja mõned prelladki hulgas. Kas teategoa koda niisukest parvvorst jahti peetakse? Teist juttu hakkab tegema urises staat krutskimeest. Aga mis tal oma lolluse kaitseks öelda olekski? Paar vorstijahis on kõik ratsakõigil pikad, piitsad peos. Kihutatakse nii, kuda hobused vähegi võtavad, piker muidugi kaasas, mina olen sellel abiks. Aga ärge arvake, barovorst jahil lastakse püssiga jäneseid. Mis asjaga siis Tiitsadega pesa valetad. Kas piits laseb? Ei lase. Aga piitsadega pekstakse jäneseid surnuks. Ärlorrise. Jumala eest. Ma nägin oma silmaga pealt. Saksad kihutavad kokku aetud jänestel üle puu ja põõsa üle kivi kännu pikas kaares Huisku otsa. Jänes on tagatud. Nii-öelda poolsurnud, kui saksa viimaks kätte saab ja piitsaga maha notib. Kõllad punuvad risti, põigiti küll löövad kukerkuuti joostes ei aita miski. Ratsakütid on kannul ja piitsad plaksuvad. Ma nägin jäneseid, kellel olid silmamunad peast peaaegu väljas hirmu pärast. Ja ma nägin. Nutsid mari silmad seisid pärani, ta põsk oli valge ja nutsid. Nende silmad olid veel märjad, kui nad ise juba ammuli, külmad. Loomad nimelt nutavad ka, kui neil häda on. Kas sina mari seda ei tea? Aga miks siis saaksid seda siis? Miks siis piitsaga? See on jälle selle jahi muud, muidu poleks ta nimi parvvorst jaht. Sa ütlesid, et jahil oli ka preilnesid kas siis ka need piitsaga? Kuda muidu kõik piitsaga prelland teadagi koha piitsaga prelland veel kõige tragimad jäneseid uinutama. Sest see, kes tapab kõige rohkem jäneseid, saab jänese saba kübara külge suur au siis teiste ees kõik kummardavad teda ja annavad kätt ja soovivad talle õnne. Ma ise lõikasin jänestel sabad, lavand, meie prelm, panin oma kübara külge. Oli teine 10 jänes surnuks löönud GM kordades mari pikkamisi. Ja teised kummardasid teda ja soovisid talle õnne. Mis te siis kõigi nende jänestega peale hakkasite, küsiseid, kui juba see väike prill 10 maha lõi ja saksuli 100. Üldise tapeti 48 jänest. Mis me nendega peale hakkasime? Peikerjamina korjasime nad kokku, panime vankrile, Jabedasime maisa, seal söötsime koertele ja kassidele. Kas siis saksad ise ei söönud? Mine ikka mari, kes siis piitsaga maha löödud jänes. Siis tapeti neidega nii naeruks. No ja jahipärast, mis Aziz mõnda meile koju haisvad, torises isa males linna müünud külmanile kuuliaugu naha sisse oleks hopsinud. Praelund oli pärast jahti minu juurde talli jänesesabadega kübar veel peas ja ütles. Noh, Joosep, kas oli ka ilus vaadata, kuidas ma neile andsin? Ei olnud, vastasin mina mitte ei olnud. Oli sul nunnapoja saksale vastata, sõitle staat. Mariega sirutas käe üle laua ja paitas venna, must karedad käppa, mille najale ta pead toetas. Ühe asja peale oli meie preil veel meister. Kassid kartsid teda kui tuld, kassid. Ja Ta pidas enesel kolm toakoera. Üks oli ele valge karva naist koleda musta näoga, tantsi ninaga ning ilma sabataja. Kolmas ilmatu pika kerega, aga madalate jalgadega nagu jalajärg, justkui meie ema jalajärg. Nendega mängis sirkust, nagu ise ütles. Mõisas oli tühi tuba, sinna viis ta koerad ja ühe kassikoerad ässitas kassi peale. Uksed, aknad kinni, tuba lage, kassi ei saanud kuhugi pelgu joosta. Ässitas koera ja kassipeole, ise piitsaga juures. Hakkas kass koertele, vastu sai prellagahes piitsavarrega. Koerad purelevad kassi, nii, et naha tükid lendavad ja preili taob kassile piitsavarrega pähe. Kuni kass jääb uimaseks. Mida aledamine karjub, kas koertega ees seda ägedamine esitab preil koeri. Ise kilkab rõõmu, pärast plaksutab käsi keeksi peale. See oli meie preilna Circus. Kui kass mõisas enam saada ei olnud, käskis mul neid mujalt muretseda. Lubas maksta rubla tükist. Kas muretsesid mid ühtegi Jeesuke, marjake heitust, taat molestele, paar tosinat nädalas võid muretseda. Mari-Aga silitas uuesti venna keelt. Ja siis küsis ta. Siis tuli mõisast ära, mis muud. Mina, vend, oleks sinu asemel koha tuld. Ütles mari häälega, mis kerkis Altsügavusest. Eit ja taat aga vaikisid.