Imetlen Pärnu kesklinna uuenemist. Kõnnid mööda väärikat alleed ja läbi vanapargi ranna suunas. Ilm on päikeseline, mõtted kisuvad puhkuse suunas. Leian äkki end fantaseerimaste tulles kohtan kesklinnas tuli kirjas tablood, kus numbrid õhu ja veetemperatuuriga tuule tugevus, õhurõhk, päikesepaiste kestus, ka ultraviolett, kiirguse hulk. Olemasolevad andmed vahelduvad lähitundide prognoosiga. Teine samasugune elav info vaatab vastu teel randa ja kolmas otse rannas. Kas niisugune asi on võimalik? Kust mujalt küsida, kui kohalikust ilmajaamast, kus aastaid juhi ametit pidanud Marika rokk tunneb ilmselt hästi kohalikke olusid ja oskab vastata? Jah, kõik on ilus, selline nägemus terendab ka meie silmade ees, hea meelega sooviksime, et sa kõiki niimoodi oleks. Antud ajahetkel oleme raskes olukorras selles mõttes, et Pärnu linna ähvardab üldse oht ilmajaamast ilma jäämiseks. Oleme nimelt jalgu jäänud ärile teise nurga alt vaadates ka progressile. Nimelt et need ruumid, mille linn meile kunagi väga lahkelt pakkus, on müügis ja meid ähvardab oht jääda peavarjuta. Asjad on sedasi, et oleme sattunud suletud ringi. Need kohad, mis meile sobiksid, on kulukad. Sest et Pärnu ilmajaam on ajalooliselt paiknenud rannas ja kus ta mujal võiski paikneda, oleme ju kuurortlinn ja igatpidi seotud mere ja turismiga. Eelkõige peaksime andmed tegema nähtavaks sellele rahvale. Meid külastab, jaga loomulikult omale rahvale ja see asi peaks toimuma ikkagi rannas rajoonis. Kuid paraku need kohad, mis oleksid rahaliselt vastuvõetavat, jäävad sellest õigest rannakohast vägagi kaugele. Nimelt oleme saanud pakkumisi tammistesse, mis kohana on ju väga kena, puit jääb metsade rüppe ega ega kajasta mingilgi määral kuurortlinnale omast kliimasüsteemi või ilma. Pärn on ju niivõrd suur linn hea tahtmise juures, ma arvan, et ikkagi annaks milleski kokku leppida, sest et see puhkajate tullu see on ju suvel üle poole Pärnu saatusest ja kui neid saab paremini teenindada, tänapäevased moodsalt kiiresti ka selles osas, millest me juttu alustasime siis on ju see Pärnule plusspunkt. Seda kindlasti oleme erinevatel tasemetel siin linna poole pöördunud mitmel korral aga siiamaani ei ole sellist positiivset lahendust kahjuks välja pakutud meile ja samas võime öelda, et oleme ka siin ise aktiivselt kuulutanud ja otsinud endale asukohta ja leidnud ka paar väga sobivat kuid jääb ilmselt asi raha taha pidama. Jutt on nimelt, et vastvalminud kemise hallist, kus on täiesti sobivad, et Äripinnad müügis ja kus me leiaksime ka nõuetekohase vaatlusväljaku koha, sest et meie töö algab ju ikkagi sellest vaatlusväljakust, mis peab vastama teatud nõuetele. Teine väga sobiv koht, kõige sobivam, ma ütleksin, on Pärnu linnas Lootsi tänaval kus asus mingi aeg tagasi vetelpääste. See maja on praegu mahajäetud ja noh, ta on täiesti ideaalne käe-jala juures on Pärnu sadam, kus toimuvad meie veetaseme mõõtmised. Samas pääseme me randa, kus toimuvad meie veetemperatuuride mõõtmised ja leiame ka sobiva koha meteoroloogiaväljaku rajamiseks. Plaan oli niimoodi, et me saame ühised ruumid või õigemini ehitatakse selle vana lagunenud maja asemele uus hoone, kus põhivaldajaks saab olema siis kohalik piirivalve ja meie siis oleme nende tiiva all. Aga olukord kujunes niimoodi, et piirivalveplaanid muutusid, kuna nad arvasid, et see maja, mis sinna on võimalik ehitada, jääb veidikene väikseks nende jaoks. Ja nüüd oleme jällegi nullpunktist tagasi. Ma olen käinud kohalikes meteojaamades ja need väljakud ei ole ju kuigi suured ja personaliruumid, need on tavaliselt kaks väikest ruumi, nii et ega te mingit erilist suurt pinda ei küsinud. Oi kahest ruumist täiesti piisaks. Loomulikult jõudsime järjega ka peakontorisse Tallinnas ja siin Metro geoloogia hüdroloogia instituudi peadirektori asetäitja Rein Kärner ning ilmavaatluste osakonna juhataja Ergo Pärn. Nüüd ilmselt natukene midagi lisavad Pärnust kuuldule ära Kärt. Instituut on tegelenud selle Pärnu jaama koha ja kodu leidmisega juba viimased aastad päris tõsiselt. Meil on väga tihe koostöö olnud ka Pärnu linnavalitsusega ja viimase pöördumise niukse kompaktse pöördumise tegime aprilli 20. kuupäeval, kus meil on ainult see viimane niisugune seletus Pärnu meteoroloogiajaama vajadus Pärnu linnale kuurordile. Selle probleemi tõsidusest näitab ka see asi, et ilmavaatluste osakonna juhataja Ergo Pärn on viimasel ajal praktiliselt nüüd võiks öelda, et elanud Pärnu linnas ja tegelenud selle küsimusega, kuhu siis saaks panna Pärnu linnas meteoroloogia. Ergo Pärn jõudis korraks sõrme üles tõsta ja näidata ühe suure tabeli keskele mis vist tõestab seda, et no väärib tähelepanu. Pärnu rand on nii tähtis ja nii soodus, et tuleks kõik teha et sealt saaks operatiivseid ranna v ja kiirguse andmed ikkagi kätte ja ka välja panna. Huvilistele päev läbi. 40 aastane rida on siin ja siit tuleb välja ilusti, et Pärnu on suvepealinn mille siis keskmine suve kolme kuu temperatuur andis juuni, juuli, august keskmine temperatuur on 16 ja pool kraadi. Temale järgnevad siis võru ja Kihnu 16 koma kolme kraadi. Nii et väga kahju oleks sealt Pärnusse ilmajaam ära viia ja see, millega siis katkeks ka ilus ja pikk andmerida. Ma arvan, et te saaksite üle Eesti nii palju vaenlasi, et ei ela seda ka üle, tuleb ilmselt veel pingutada Pärnu linnavalitsuse poole, meil ei ole võib-olla päris korrektne praegu pöörduda, sest nemad kirja vastust koostavad ja küll nad ka õigeaegselt selle teele läkitavad. Ju siis tuleme oma päeva südamesaates 10 päeva pärast teema juurde tagasi.