Täna-homme on Tartu kirjanduslinn kulunud väljend küll, kuid ega paremini ei oskagi öelda linna kohta, kus kahe päeva jooksul toimub üle 100 erineva kirjandusega seotud ürituse. Kõiki neid ei jõua kohe mitte kuidagi isegi ette lugeda. Nimetada võib vaid mõned luulelaev Emajõel nüüdiskirjanduse konverents, raamatumess, näitused, seminarid ja nii edasi ja kõik see kokku annab. Tartu esimese kirjandusfestivali Prima Vista festivali peakorraldajad on Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Kirjanduse selts. Toetajaid ja allürituste tegijaid on muidugi veel, kuid alustame juttu festivalist päris algusest. Kuidas sündis Prima Vista idee, räägib Ilona Schmuskina Tartu Ülikooli raamatukogust. Kaks aastat järjest tormis Tartu Ülikooli raamatukogu vs Mutli Mark, et see on tegelikult raamatumess ja mitmed kirjastused käisid siin kaks aastat järjest ja eelmine aasta toimuste raamatumess raamatu ja roosi päeval ja on läinud väga edukalt. Eelmine aasta juba kujunes, et toimusid paralleelsed Utlib marketiga seminarid toimusid näituse, et igasuguseid erinevaid üritusi, esitlusi toimus siinsamas, selle raamatumüügi kõrval ja hakkaski see üritus nagu kasvama suuremaks kui tavaline püük. Nii ta oligi. Ja siis, kui ma eelmine aasta läksin viima aruannet Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonda, siis tuli jutuks meie kultuuriosakonna juhataja Katriin Fish Uibo ka, et võiks teha tartus sellist suuremat üritust, mis oleks pühendatud tervikuna kirjandusele ja oleks võib-olla Tartu just õige linn. Kus peaks selline üritus toimuma, mis oleks andnud võimaluse kõigile, kes soovivad sukelduda kirjanduskeskkonda. Kaks päeva Primo pistate ja see on täidetud väga paljude üritustega, neid üritusi on üle 100. Kellele nad kõik mõeldud on, on see suunatud eelkõige noortele, et nad rohkem loeksid raamatuid, hangiksid endale, on see suunatud kirjanikel, et nad saaksid ennast tutvustada ja oma teoseid näidata, on see suunatud kirjastustele, et nad saaksid müüa või kõigile neile. Te vastasite tegelikult sellele küsimusele ise, ta on mõeldud kõigile neile, aga minu jaoks on väga oluline see, et just need noored võib-olla, kes alustavad, kes ei ole veel tuntud kirjanikud, et nemad saaksid oma loomingut tutvustada ja ütleme need päris noored, kes ei ole veel praegu kirjanikud, gümnaasiumi õpilased ja veel väiksemad lapsed, et nemad saaksid seda loomingulist tegevust nautida nendel üritustel, mis on siis otse neile mõeldud. On ju siin Priibavestal üritusi, nii noortele, lastele kui ka täiskasvanutele on päris akadeemilisi loenguid, on raamatumüüke. Kas on ka midagi, mis kirjandusega seotud on ja siin Prima Vista all ei ole? Ma arvan, et päris raske on leida sellist üritust, kui te ise juba mainisite seda, et on üle 100 ürituse, siis võib arvata, et igaüks leiab enda jaoks siin midagi ja me justkui me tegime seda voldikud, kus on siis terve see kava koos, siis püüdsime seda teha niimoodi, et oleks temaatiline jaotus väga selge, et igaüks, kes tuleb ja tahab nendega päeval näiteks üks tunneb rohkem huvi näituste vastu. Teine ütleme raamatu esitluste vastu, kolmandat saab osaleda teoreetilises konverentsis, siis igaüks kohe vaadata, ahaa, see toimub siin, sinna ma lähen, siis valib mingisuguse teise asja, näiteks mõni tahab minna ained luulelaevaga sõitma ja ostab kohe juba eelnevalt pileti endale ära, nii et mulle tundub, et tegelikult igal tasandil potentsiaalne lugeja ja kirjandushuviline leiab enda jaoks midagi. Rohkem kui 100 üritust tuli kuidagi järjekorda panna, sellest tööst räägib Kristo Ojasaar Eesti Kirjanduse seltsist. Põhimõte oli, et kõik kirjandushuvilised saaksid midagi, see tähendab lapsed päris väikestest alates on ju lasteaialapsedki joonistamas meil et nendel oleks midagi, Nemad on ju meie tulevased lugejad ja siis järgmised kooli õpilased, üliõpilased, keda ei tohi ära unustada Tartuni ometigi ülikoolilinn ja siis kõik muud täiskasvanud kuni päris vanadeni välja, et kõigil oleks midagi. See tähendab, et siis, et lastele on eakohast tegevust, nad saavad oodata etendusi, Nad saavad joonistada, kooli õpilased juba võistlevad omavahel kirjutamises. Üliõpilastele on meil akadeemilised üritused, paneeldiskussioonid, nüüdiskirjanduse konverents ja loomulikult kõik võivad ju kohtuda kirjanikega, mis on minu meelest kõige suurem pluss palju kirjutanud kinke tuleb meile. Põhimõte oli ikka see, et kõik saavad osaleda meelepärasel üritusel. Üritasin hästi palju kahel päeval ja üks inimene, kõigil neil ei jõua mitte mingil moel osa võtta. Võite ka öelda, et mitmel üritusel umbes võiks üks inimene jõuda. Oleneb inimesest, kui kärmeda, esiteks on ühest kohast teise liikumisel, võib-olla tal mõni üritus on nii kaua, muidu on eeldanud, siis ta saab kohe kusagile mujale minna. Ma nüüd niimoodi ei oska öelda, et kas ta saaks osaleda 10-l või 20-l või või v rohkemal. Eeldatud on kava koostamisel, et kui inimene tuleb kohale, tal on tõsine huvi asja vastu, siis ta tuleb kohale. Tähendab seal nüüd võimalus, ma ei saa kedagi kohustada, et kui ta tuleb kohale reede hommikul, siis tal on tegevust kuni õhtuni välja täpselt samuti laupäeva hommikust õhtuni, et tal oleks kaks päeva siin väga põnev. Ja samal ajal eriti palju raha ju selle peale ka ei kulu. Jah, kõik üritused on tasuta, niiet kõik saavad tulla, see oli põhimõte, et kõik, kes tahavad, saavad osa võtta, sest teadupärast ego lastel ei ole ju palju raha, nad peavad seda vanemate käest küsima, nii nagu üliõpilased. Et tõepoolest mitte kedagi ei tohiks ju ära unustada, me ei saa kedagi välja jätta, sellepärast et tal ei ole hetkel raha. Ainuke asi, mis on tasuline, on luulelaev. Ago 25 krooni pilet. Aga selle tingis ka niisugune asjaolu, et luulelaevale mahub ju ainult 70 inimest. Luulelaev on kallis projekt ja me üritame mingidki tulud sealt teenida, et kulusid katta. See on tõepoolest ainus, aga see pilet 25 krooni, neid, kui võrrelda näiteks teatripiletitega või mingite muude ürituste piletitega, siis on see üsnagi sümboolne. Tartus ei ole varem sellist kirjandusfestivali toimunud, kui korraldama hakkasite, kas kusagilt eeskuju, kali võtta? No Eestis on olnud raamatumess, mis ka nüüd tuleb kohe järgmisel nädalal küll on korraldatud siin Tartus kevadisi kirjanduspäevi aastaid juba, see on tõesti üks eeskuju olnud, aga on, neid kirjanduspäevadel on ikkagi suhteliselt spetsiifilised olnud, rohkem ettekandekoosoleku moodi. Aga kui nüüd kava vaadata, siis see kaugel sellest, siin on näitused, siin etendused, siin on igasugused mitteakadeemilised üritused, ütleme niimoodi. Ma ei oskagi muud eeskuju leida, kui see tõesti raamatumess ja need kevadised kirjanduspäevad. Kõigist üritustest eraldi rääkida ei jõua. Linnarahvale ja muidu jalutajatele peaks kõige enam silma paistma ülikooli raamatukogu ees täna-homme toimuv raamatumess suutlib Market 2004. Selle korraldaja on Tiina Kuusik. Sellel aastal toimuvad tavapärased üritused nagu möödunud aastatelgi ainult osalejad, Ta arv on tunduvalt suurem, üle 30 kirjastuse raamatu vahendaja, antiigiäri ja müük toimub raamatukogu esisel platsil. Loodame ilusat ilma, muidugi lisanduvad siia kirjastuste esitlused, oma toodete esitlused ja nüüd raamatukogu poolt restauraatorid, köitjate õpitoad ja samuti on võimalik külastada raamatukogu, ütleme siis selliseid kohti, kuhu tavapäraselt lugeja sisse ei pääse, selleks on eelkõige meie varamu raamatukogu kolmel korrusel maa all, siis kuhu tavapäraselt isegi kõik raamatukogutöötajad ei pääse. Aga sellel päeval ükskord kogu aasta jooksul on võimalik siis kõikidel külastada. Tavaline möödajalutaja, mida temal tasuks tähele panna. On kindlasti tasuks tal käia kõikides nendes telkides, mis meil on raamatukogu ees on sellepärast, et raamatute hinnad on tõepoolest soodsad. Ja reedel on veel selline sooduspooltund, mida tavatsetakse kutsuda meil siin Eestis appi avariks kus on siis eriti soodsalt võimalik omandada endale sõber raamat. Veel on võimalik saada tasuta raamat kaasa, kuna töötab raamatuvahetuspunkt, kuhu siis tegelikult võivad ka eelnevad linnakodanikud tuua neid raamatuid, mida nad ise ei vaja, nii et igal juhul saab igaüks endale vähemalt ühe raamatu siit kaasa, kas ta siis ostab selle või siis saab niisama. Prima Vista on mastaapne üritus, tekib aga küsimus, kui palju selliseid ettevõtmisi, millega tegelikult saaks rahulikult paar nädalat ära sisustada, Tartu üldse välja kannatab. Festivali korraldaja Tilonas muskina ja Krista Ojasaar leiavad, et iga aasta Prima Vista sugust üritust oleks Tartu jaoks liig. Ma ise arvan küll, et ta iga aasta küll ei peaks toimuma, arvan, et ta võiks iga kahe või kolme aasta tagant olla, aga ma tean, mõned arvavad, võib-olla need, kes otse ei tegele selle korraldamisega, arvavad, et see võiks olla iga aasta ja niimoodi, aga no vaatame, tegelikult esimene kordvat Prima Vista tähendabki tegelikult esmakordselt nootide pealt mängimist ja see on nagu esimene kord esimene armastust ja vaatame, mida näitab meile siis need kaks päeva, seitsmes ja kaheksas mai. Kuidas see välja kukub? Ma väga loodan, et õnnestub. See üritus, no Tartu on meil teadupärast kultuurilinn ka peale selle ülikoolilinn on kõigepealt seletaks ära, miks ta üldse niimoodi kahel päeval kokku surutud sai, mõtlesime alguses teha pikema aja vältel nädal kaks, et iga päev oleks midagi, kuid siis leidsime, et see ikkagi kaoks ära siis kogu aeg tartus, toimub midagi, et luua kaheks päevaks selline spetsiifiline keskkond, selline mõnus kirjanduskeskkond, kuhu tõesti oleks hea tulla, kus kirjanikke näeb, kus näeb kõike, mis on seotud raamatuga, aga jah, see on nii suur üritus, et ma tõesti ei kujuta seda igal aastal ette. Pigem siis iga paari aasta tagant miinimum, siis on seda mõtet küll teha, sellepärast et kui, kui igal aastal nii suurt asja korraldada, siis eks muidugi publik harjub käima, kuid teisalt põnevaid raamatuid antakse välja ka igal aastal. Siiski arvan, et, et kasulikum on, kui iga paari aasta tagant, siis jõuab ideid koguda palju rohkem. Prima Vista avati pidulikult keskpäeval Tartu Ülikooli raamatukogu ees, festivali patroon on Rein Veidemann. Toomas kelt päeva südamele.