Ja tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast saadet. Kell on saanud 11 ja viis minutit läbi. Täna on siin vikerraadio ümmarguse laua taga siis stuudios Margus Mets Pärnu Postimehes, Vallo Toomet, Eesti Päevaleht ja mina endiselt Eesti televisioonist Aarne Rannamäe täna saatejuhi rollis. Ja täna on meil väikene juubel. Me oleme meie riik, meie ise oleme olnud nädal aega Euroopa liidus. Oma kolleegilt küsiksin teie käest kõigepealt seda, et on teil olnud sellel nädala jooksul mingisuguseid noh, ütleme üllatusi või, või olete saanud mingitele oma seisukohtadele kinnitust, et, et nii ma arvasin ja nii ongi läinud. No mina olen nagu nüüd, ma võin rahulikult öelda, olen kogu aeg Euroopa liidu poolt olnud, et ja hääletasin tema poolt, et sinna minna. Ja selles mõttes ei ole nii ei positiivseid ega negatiivseid üllatusi tulnud, ma arvan, et see protsess on täpselt selles kohas, kus ta peabki olema. Ehk algab alles tunnetuse küsimus, kuhu me kuulume, miks me sinna kuulume ja mis edasi saab. Võib-olla üks huvitavamaid asju, mis, mis mind natukene üllatas, on see, see nii-öelda kurikuulus viinaralli, milles räägiti hästi pikalt kus veebisaidil kuskil ka päevi loeti, kui palju siin on jäänud, nüüd loetakse seal päevi, palju möödas on selle algusest siis tegelikult see põhimõtteliselt kukkus läbi. Et. Ütleb, et meie kalleid põhjanaabrid ja ei ole veel siia jõudnud, noh, nad ei ole veel jõudnud. Ja see algus oli tunduvalt tagasihoidlikum, kui siin prognoositi. Ja ka tootjate viinatootjate selliseid ettevalmistused olid basseerusid sellistele liiga kõrgetele ootustele, ehk nagu mina olen aru saanud, siis viis protsenti on tõusnud mingis jäibed poodides, kuid see ei ole küll see, mida, mida oodati, niiet. Kuulge, mõned alkoholipoed siin Tallinna südalinnas ja sadama lähedal olid ikka üsna rahulolevad, et jah, aga mitmekordselt üle erilist metsikut osturallit nagu ei ole äkki sõbrad ei ole jõudnud veel, neil on veel vanast ajast varud ja tulevad alles alles ehitatakse uusi kärusid ja suuremaid kohvreid. Fakt ikkagi see suur buum, mida oodati täpselt esimesel mail, nagu mingi start antakse ja Soome poolt hakkavad liikumisi, viinaturistid ja samad eestlased hakkavad, ronime, kõik need kohvrid on pakitud ootavat esimese mai hommikul kai peal. Et seda ikkagi ei toimunud, et minu meelest see Euroopa liitu minek läks üllatavalt rahulikult. Et selliseid silmaga nõrgalt märgatavaid muudatusi ikkagi järgmisel hommikul ei olnud. Enamasti on ju nii, et tont ei ole nii, nii must, kui teda maalitakse, et hirmud on ikka suuremad ja ma ei tea, mida need inimesed mõtlevad, kes nii-öelda igaks juhuks igasuguseid asju endale Kokossis. Uutest külmkappidest, televiisoritesest alates ja suhkrukottidega lõpetades, aga lisaks oli niisugune positiivne üllatus küll. Ma kõigepealt esimese mai hommikul jäin kuulama raadiot, kus öeldi, et bensiini hind või tõusegi kohe. Et alles esmaspäevast esmaspäev, esmaspäev oli siis kolmas. No ja pühapäeva õhtul, kui mul tõepoolest oli autosse vaja bensiini tankida siis ma ilmub ootama, et millised sabad nüüd siis konkreetselt ühe ühe statoili jaama juures on ja ma olin täiesti hämmingus, ühtegi autot ei olnud kogu selles jaamas. Nii et noh, ma ei tea, kuidas seda seletada, aga aga ilmselt inimestel on lihtsalt see võhm äkki otsa saanud. No vot, mul üks asi, ma arvan, et lõpuks ikkagi ratsionaalsus välja selles mõttes, et palju seda bensiin ikka kokkuostjad ja palju sellega pärast sõita saad kogu selles närvi närvilises olukorras, kus sa pead ostma, kuhugi paigutama, vedama? Ma ei tea, see ilmselt ei tasu ära, sest see hinnatõus ei olnud ka nüüd ta oli, ta oli muidugi olemas, see on selge praegu, et aga protsent reaalselt ka võib-olla mitte nii suur, nagu räägiti. Teiseks on see, et maailmaturul on praegu üldse nafta hind on praktiliselt hästi kõrge, et mingi osa võib ka sealt veel juurde tulla hiljem. Aga me elame selles maailmas, kus bensiini hind sõltub teatud protsessidest. Noh, ja ma ei kujuta ette, et hakkaks koju ostma sadade liitrite kaupa kuhugi paigutama mingitesse. Ja vanasti vene ajal olid paljudel inimestel need mahutid muidugi olemas, eks ole, aga siis oli, mis nad olid, tuletan meelde, sest siis traktoristi rahulikud osta ja ostetakse praegu teatud mingil määral kindlasti. Jah, mind avastasid mitmed diskussioonid meedias, mis algasid just pärast euroliit jutuastumist viienda mai Postimehes mäletatavasti tõstis esile selle, et võiksime lasta toidu käibemaksu 18-lt protsendilt viie peale. Ja ma ei mäleta tõesti, et läbirääkimiste ajal või referendumi eelselt oleks olnud kõne all eriti paljud toidu käibemaks. Ja kui sa statistikat uskuda, mis Postimees tõi, siis Euroidlust tõesti, Küpros ja Malta Maltal on käibemaks, toidule ei ole nulli peal, jah, nulli peal ras Malta Suurbritanniaga ja väidetavalt on Eesti 18 protsendiline käibemaks euroliidu üks kõrgemaid vähemalt arenenud riikides. Soomes on just toidul käibemaks 17 protsenti, kuigi üldine käibemaks on 22. Ja et see idee just nagu esimesel euroliidu nädalal niivõrd nii meedias kui ka poliitikute hulgas, sellist diskussiooni see natukene selles mõttes hämmastas. Ja oleks see olnud üks point, millest õhtunud rääkida euroliiduga just läbirääkimistel, sest ilmselt on meie lepingusse sisse kirjutatud, et käibemaks on ühtlane ja toidu ainetel madalamat käibemaksu lubatud ei ole, nii et noh, natuke nagu pärast pärast võitlust rusikatega vehkimine. Ma ei ole 100 protsenti selles kindel, kas see üldse peaks olema euroliiduga läbirääkimiste teema. Sest kui sa vaatad neid numbreid, siis need on tõesti väga erinevad, need on, need on nullist kuni 18 protsendini, kusjuures enamus jääb 10 protsendi peale ja natukene alla. Tegelikult läbirääkimiste ajal siiski oli käibemaksu määrad olid väga suuresti läbirääkimise objektiks oli see, mis näiteks tellitav ajakirjandus sai endale viieprotsendilise käibemaksu, samal ajal teatripiletite tuli 18 protsendini, ravimitel kaotati soodustused ära, sellest räägiti, aga tõesti, ma ei mäleta seda, et oleks räägitud toiduainete käibemaksust. Otseselt ta ei ole euroliidu otsustaja, tegelikult on ikkagi riigendust. Me võtsime endale euroliitu astudes ikkagi teatud kohustused käibemaksu ja, aga nüüd kui see diskussioon on nagu käima hakanud, ei ole kuulnud, et me peaksime nagu Brüsseliga selles mõttes läbi, hakkame rääkima Euroopa komisjoniga, et rääkida sellest mõne aja pärast, et mida see meile nagu annaks või mida see, mida see riigile annakse, mida see inimestele annaks, noh, inimesed muidugi iga iga asi, mis läheb odavamaks, on, on väga tore, aga aga tal on kindlasti oma oma varjuküljed olemas. Odavamaks. On jälle sellised küsimused, alati kerkivad üles. Et juhul kui seda võetaksegi allapoole mingi protsendi võrra, siis ega see seal tekib täiendav kasu. Esiteks müüjatele edasimüüjatele, hulgi hulgimüüjatele, kellel iganes riigil tekib täiendav kahjum ja kuhu nüüd inimeste kuidas müüakse seda inimestele, seda kaupa, mis hinnaga noh, vot see on nüüd nagu ometi väga huvitav küsimus, ma arvan, et alati püütakse müüa maksimumhinnaga, mida on võimalik. Nii et ei pruugi see hind alaneda üldse nii palju, kui keegi alandaks seda käibemaksust. Jah, see on üks asi, nii-öelda puhtarvutused, teoreetilised arvutused aga, aga vaatasid, kui me vaatame seda, mis toimus tegelikult vahetult enne esimest maid kuidas hinnad kerkisid, lihtsalt niisama nagu, nagu rahvasuus öeldakse lambist, eks ole, nõudlus siis kui me jätame bensiini kõrvale ja lepime selle seletusega, et hea küll, maailmaturuhinnad ja tõesti noh neid ei saa nagu varjata, see, need numbrid on igaühe arvutis olemas, kes tahab ja oskab neid vaadata. Siis vaatame seda, kuidas me nagunii-öelda palavikutooteid. Noh, ma ei tea, kas see on ka üldlevinud niisugune käibetermin, aga vähemalt ühes kauplusteketis oli ka nagu ukse juurde toodud kõik europalavikutooted. Kui, kui mõnusalt kaupmehed hakkasid oma oma taskud sellega täitma. Et lisaks nendele, mis olid nendele toodetele, mis oli, oli teada, et need lähevad kallimaks, noh tänu sellele aktsiisile ja Euroopa liitu astumisel siis sinna vaikselt sokutati ka ju neid, neid tooteid, mis, mis tegelikult ei, ei, ei pidanud minema kallimaks. Aga kas seda saab kaupmeestele ette heita, ilmselt oleksin mina suhkrukaupmees oleks käitunud sama samamoodi. Kas, kas liiakasuvõtmist saab ette heita, eks ole, kas, kas ahnust, kui niisugust mõnusat inimlikku valed saabus äris üldse? Nii-öelda lõpeb äri, algab ahnus, liigkasuvõtmine siis mööda sama moodi, et transiidiärimehed on erilised liigkasuvõtjad, kes selle rentaablus on, see kuskil 40 50 protsenti, nii et et ma arvan seda, et ikkagi nõudmine, pakkumine on see, mis paneb selle asja paika ja see, et Eestis suhkru hind tõusis esimesel euronädal tervelt kolmandiku võrra kõrgemaks, kui see on Helsingis väidetavalt viiendiku võrra kõrgem, kui on Riias siis ma arvan, et languse ruumi on ja sama kütusest rääkisime siis mis selle kütusehinna paika paneb, on esmalt maailmaturuhind, mille kõikumist me oleme tunnetanud viimaste aastate jooksul üsna üsna teravalt, sest bensiini hind, kui te mäletate, on sellel kõrgusel tegelikult käinud mäletavasti kuskil kolm aastat aastaid-aastaid tagasi ja kullamaailmaturuhind langes, siis langes ka kütuse kütuse hind, nii et see hinnanumber ei jooksnud väga tõsine sokk isegi olla olla ei tohiks. Aga Margus siia võib muidugi juurde lisada selle, et räägitakse, et meil on ka olemas teatavad varud, bensiin ja kui hinna kergitamine langeb vahetult mõnusasti esimese maieelsesse aega vahetult siis siis on, jätab see ikkagi natukene siukse imeliku või kahtlase mulje, ta jätab kindlasti imelik, mis ikkagi saab nii neli, viis korda järjest tõsta 15 sendi pealt liitri eest ja, ja siis, et esimene mai VEEL VEEL kroon 20. Aga samas ma küsiksin seda, et kuidas euroliidu mõttes kolmandal päeval oli võimalik kütuse hinda langetada 50 sentineste ja statoili vastas 55 sendi langetamisega ta tegelikult mänguruumi on seal palju rohkem, aga mõtlesin, et kui kütuse hind koosneb maailmaturuhinnast lisaks selle riigiaktsiisist, mis kallines ja kolmas on tõesti siis nende Jaago kaupmeeste mängu mänguruumi. Ma tuleksin tagasi selle juurde, millest Aarnest natuke aega tagasi läheks, ehk ehk nii suhkur, sool kui kõik need tikud ja nii-öelda mina nimetan mingil määral seda nagu sõjakaubanduseks valmistuti nagu sõjaks hetkel, eks inimesed ostsid hullunud midagi kokku. Et kui sa neid kaupu nagu nende hindu jälgisid, mis siis toimus, oli ju see, et hinnad hakkasid kerkima Kuu aega enne esimest maid. Ja kuu aega enne oli, võin eksida, mingeid sentidega oli, suhkrukilo oli kuskil neli pool, mille kohta öeldi, et see on noh, konkurentsist tulenev peaaegu allahindlus ja, ja no absoluutselt miinimum ja isegi kahjumiga müük. Aga kuu keskel olid juba kaheksa krooni, eks tegelikult, ja siis, kui sa vaatasid reklaame, kus üks Tartu firma üks hulgifirma pani selga reklaami OSCE täna saate seal mingi koti 400 krooniga avata esimesest maist, sõbrad on see juba 700 krooni, aga väga selge reklaam õhutab tarbimist, õhutab seda, kui sa täna ostad, sa võidad jube palju neid reklaamijad, ainult suhkru, see oli ka tehnika, eks kodutehnikas oli neli protsenti juurdehindlust esimesest maist, igal juhul tuleb Väljaspool Euroopa liitu toodetud ei hakka, aga nüüd me küsisime peale esimest maitse ei tõusnud olla. No meil on ladudes veel siia-sinna, on veel nagu ruum ja et noh, selles mõttes mina ütlen küll, et mina nimetades ahnuseks nimetan seda nagu tegelikult selliseks õhutamiseks või selliseks inimeste mõjutamiseks. Ostke nüüd nüüd on veel võimalik odavalt saada. Aga see on igasuguse reklaami põhieesmärki, me oleme sellist tarbimisel õhutamist kohanud ka enne euroliitu, nii et kindlasti märkama, kas nad pärast mina käisin sellel nädalal. Ma ütlen ühe asja vale, sinul oli ka tegelikult ootus, mängite selle peale ja mängiti välja ka niimoodi, et et inimeste ootus oli juba hinnatõusuks nagu olemas kogu see propaganda, isegi ajakirjandus, kogu aeg kõik ütleb kallimaks inimeste suhtes ei ole olemas inimesed võtsid seda muide suhteliselt rahulikult, isegi. Mina olin sunnitud otsima euroliidu esimese nädala ühte televiisorit ja sest ma käisin väga mitmetes elektroonika kauplustes ja küsisin otseselt noh täna veel sellised hinnad, et selline 28 tolline värviteler maksab kuskil alates nelja ja pooletuhandest kroonist. Et noh, terveks kindlasti lähevad need kallimaks. Ei miks kallimaks läheb, et mis, millest, millest probleem, miks te nii arvate, oli üsna selline tava ka tavavastu, siis nad ütlesid seda, et ega ikka tänapäeva televiisorid on ikka sellised, et uued mudelid on kallid ja vanad on odavad ja vanad jäävadki või oleme õelad jäävadki, jäävadki odavaks, et hinnamehhanism on tegelikult milleski muus natukene kui jälle selle aasiakaupadele teatud maksu lisamine piiril. Kõigele sellele muidugi veab juurde sellesse, kogu sellesse sousti peab juurde lisama ikkagi meie inimese niisukese psühholoogilise tausta või. Kas kas see tuleneb sellest, et meil on olnud nagu raske minevik või, või, või, või on sellest, et meie elanikkond on vana ja nad enamasti on seal sõda näinud, eks ole, kus kus ei ole mingit põhjendust, et hakatakse jämedat soola ja tikke kokku ostma, eks ole? Jämesool veel nagu mingisuguse vale põhjal kuskil teises, teise riigi teises infokanalis toodi välja, et, et niisugust asja Euroopa liidus ei ole ja hakake neid ostmata saastama rohke sisse soolata. Aga, aga ka see fakt, et inimesed võtavad nii kergelt, usuvad kõike seda, mida, mida räägitakse. Noh, ma ei tea, kas meie riik nagu magas midagi maha või, või need asjaomased ametnikud, kes oleksid pidanud inimestele selgitama, et et vaadake suhkrut võite kokku, ostate, poolest läheb natukene kallimaks või ütleme, läheb palju kallimaks või protsentuaalselt ja, ja minu meelest kas või bensiini kokku, aga ärge palun jämedat soola ostke et, et see ei ole defitsiit oma kurgid saatega edaspidi nagu ära ära soolata, aga kui inimesed tunnevad ennast paremana või kindlamana kuidagi, kui neil on 50 kilo suhkrut ja 20 kilo soola ja tangu natukene, sest et kui ma hakkan mõtlema, siis riigil on ka teatud truud olid viljavarud, millest küll suur osa ära kadus, on teatud kütusevarud, mida me tahame nüüd millegipärast mitte Eestis hoidma hakata, vaid hoopis hoopis Rootsis. Ja ma arvan, loominud minul küll kodus erilisi varusid ei ole, ma arvan, need varud peaksid tunduvalt suuremad, suuremad, ma arvan, arvestab Hikaldusega, Lasnamäe mammil, kes suhkrut kokku ostis stikatest nagu tulemas ei ole. No aga võib ka kindel olla, et ta kunagi enam seitsme, kaheksa krooniga suhkrut osta ka ei saa? Jah, seda kindlasti. Ja teatud kokkuhoiu ikkagi tekitel. Ei ilmselt ilmselt ei saa, mina ütleks niimoodi, et me ei tea, võib-olla, eks ole, liiguvad arengud Euroopa Liidu ja siis kolmandate riikide nii-öelda suhetes, et võib-olla ühel hetkel on tagasi Ungari, Ungarit, Ukraina suhkur nelja krooniga, et niisuguse arenguid on täiesti võimalikud taaskord, et ärme seda unusta. Aga mis nagu varude kokkuostu puutub, siis minu jaoks on see küsimus selles, kas ma usaldan seda süsteemi, kus ma elan, riiki, kus ma elan või ma ei usalda, noh, see on ka võib-olla loogiliselt lihtsalt kui üks inimene on veidi ebakindel selles muutustes, siis ta varub Deninemine, kes juba noh, on nagu kindel, et need arengud lähevad nii, nagu nad peavad minema ja ei tule suuri katastroofe. Klipp siis mis iganes tema ei varu, et see on ilmselt psühholoogiliselt kuidagi niimoodi paigas, aga. No eks ta nii olegi ka see, kuidas juba, kuidas poliitikute haaravad kinni igast võimalusest, et neile sobival ajahetkel sobiv ajahetk praegu on, kuna noh, jällegi on nagu valimised tulemas. Võtame kas või seesama juba siin mainitud toiduainete käibemaksustamise, kuidas, mis ta ikka oli, nii et Postimees nagu tegi no ja, ja selle peale kogu meie poliitiline eliit läks kihama, et vaata kui tore asi, et, et see on siin on nüüd niisugune asi, millega saab nagu poliitilist profiiti enne valimisi lõigata. Midagi muud ma sellest tegelikult ei näe. No Keskerakonna toetus käibemaksu alandamisele oli väga-väga ilmne minu meelest populism. Samal ajal ütlesidki positiivselt ka sotsiaaldemokraadid oma oma oma sõna sellele, sest et millega ikka inimeste hulgas hetke Popular sadu hindade alandamine? No vaieldamatult jaa, kui me panime selle rahasse, siis esialgsete arvutuste kohaselt toiduainete käibemaksu alandamine 18-lt protsendilt viiele tähendas ühe koma kahemiljardilist kroonist auku. Eelarve siin on jällegi nagu erinevaid targa nimetatud on öeldud, et kui läheb 18 pealt nulli peale, siis tuleb 1,2 miljardit ja, ja Veskimägi on öelnud, et 18 pealt viie peale annab 1,2 miljardit. Teisiti. See 1,2 miljardit tähendab seda, et kui me jagame ära kõigi Eesti elanike vahel imikust Raukkadeni siis igaüks saaks mingisugune 700 krooni toidukorvi odavamalt aastas kätte. Ja minu arust on ka veel see asi, et tuleb meelde tuletada, et Eesti on juba niisuguse maksureformis endiselt sees, kuna järgmise aasta eelarve koostamisel tuleb arvestada, et, et ka tulumaks alaneb, tulumaksumäär alaneb, nii et selles mõttes rahaga teha, võib-olla pole selles kindel ja seda ma olen selles mõttes küll kindel, et see on minu arust isegi seadusesse sisse kirjutatud ehk eelmise aasta või kehtiva aasta riigieelarve seadus on seal sees. Mõnikord ütleme, suulised kokkulepped ja koalitsioonilepingud on võrdsed seadustega, eks ole, vaatamist. Sel aastal jahene eelmine aasta muidugi teise sama sedasama punkti alandamine tõi ikkagi valitsus ma nõus sellega, et see võib ka juhtuda nii, aga, aga noh, mingi kindlus või mingi mingi kindlus on selles, et see on sisse kirjutatud. Ja needsamad poliitikud on nii, kui said mõnusa kondi hambusse, siis, siis kohe hakati rääkima, et parem jah, teeme selle toidukaupade käibemaksustamise väiksemaks ja selle arvelt loobume sellest nii-öelda maksutulumaksu alandamine, vaat see on niisugune asi, et. Et kuna see käibemaksu alandamine ilmselt on veel pikk ja keeruline protsess, siis selle otsas võib ju ratsustada veel aasta ei rääkida, kuidas kõik ilusti teeme. Kui läheb reaalseks otsustamiseks, siis tekib täpselt seesama case, mis oli eelmine aasta selle tulumaksuga. Üks ütleb, et osutatud, aga kui sul on 1,2 miljardit, sõbrad, kus me selle võtame, kus me seda katame. Nii lihtne ka enam ei ole, aga aasta aega me võime rahulikult rääkida. Aga unustame hetkel selle nii-öelda poliitilise poole ära ja jätame need poliitikud rahule. Kas see idee teie arvates teie kui kaks majandusega tihedalt läbi käivat inimest? See idee toidukaupade vähema käibemaksustamisel on, on see väärt idee üldse? Idee on, vaatame Euroopa kogemust ja vaatame meie nii-öelda keskmist sissetulekut, Eesti inimeste ja palju meil läheb iga iga kuu toidu peale raha ja nii edasi. Ideel on ta ju tegelikult ilus, kommunism oli ka selline väga ilus, kaunis kaunis ideeni, ideed kui sellist ma ei kritiseeri. Sa tahad öelda, et Euroopas on kommunism väikselt, need käibemaksumäärad lõdajatele? No eks ta selline väike sotsialistlik mõju ikka väikse sotsialism, mida ma ikka käsitleks, mitte küll kommuni kommunismi, aga mina oleksin selliseid hästi pragmaatiline ja vaataks kohe seda, et milline on mõju ikkagi riigi majandusele ja kõigist uutest Euroopa Liiduga ühinenud riikidest on muuseas Eesti ainuke, kellel ei ole kelle riigieelarve defitsiiti on isegi välja numbrid, seda, et me oleme nii-öelda 0,7 protsendiga plussis ainukesena plusse ainuke pluss ja kõik ülejäänud üheksa riiki, kes meiega koos astusid euroliitu, kõik on tegelikult miinuses ja kõige suuremas miinuses on riigieelarve. Kõlas kuue protsendiga, Maltal 5,9, Tšehhi 5,9, Ungari 4,9 ja nii edasi. Et nii väikse väike riik nagu me oleme, ma arvan seda, et me ei tohiks oma eelarvet mingil juhul oluliselt minusse lasteaia, selliste populistlike otsustega näiteks toiduainete käibemaksu vabandamine, võib-olla veel pensionite, eriti kõrge järsk tõstmine maksavad väga valusalt kätte. Vaata, mina tõstaks kõrvutaksime kaks erinevat maailmavaadet teatavasti ju Keskerakond oli see, kes toetas seda käibemaksu vähendamist Keskerakonna linnapea tõe ja õiguse huvides ütlema, et kõik need erakonnad, kelle populaarsus praegu on nagu madalseisus ka sotsiaaldemokraadid, Isamaaliit ja rahvaliit põhimõtet, aga see kinnitus sellele, et tegu on puhta populistliku otsusega, aga ma tahtsin kõrvutada seesama nagu riigijuhtimist, et Reformierakond ja Res Publica püüavad sest eelarve stabiilsust väga jäigalt kinni hoida. Minust teevad nad õigesti. Keskerakond, mida näitab, nagu Tallinna linnajuhte juhtimine on hoopis vastupidise seisukohalt on võtnud hulga väga populistlikke otsuseid Tallinnas vastu toome kasvõi näiteks selle just Tallinnas selle 500 krooni lisapensioni maksmise pensionäridele ja mitmed teisedki seal viinud just Tallinna linna. Hästi, aga loodetavasti ma saate jooksul tuleme veel meie armsa pealinna juurde. Ma laskema provotseerin siis veel, kas tulumaksu alandamine järk-järgult nüüd järgnevate aastate jooksul ei ole teie arvates siis populism, mis tekitab nii-öelda eelarve auk, kui ta ei tekita eelarve autiga, siis ta ei ole. Ja teine asi on see, et siin tuleb nagu arvestada, olemas otseselt maksudega kaudsed maksud, et et põhimõtteliselt kaudne maksustamine alati on, tulumaks on, nagu on selline keerulisem mehhanism, tihti ja, ja vähendamist ma igal juhul pooldan. Nüüd, mis käibemaksu puudutab, siis siin on lihtsad valikud, et kusagil peab riik raha saama ja see on väga selge skeem mis tekitab probleeme, näiteks toiduainete puhul on see, et, et kui me lähme viie peale 10 peale, siis ma ütlen, mis hakkab üks jama pihta. Mis asi ikkagi see toiduaine lõpuks on? Nende määrangutega muidugi mööda, et võtame selle Iirimaa või võtame Malta aja, kirjutame seaduse maha. Aga ikkagi tekivad teatud pöördumised, mis asi on toiduhane, kuidas teda käsitletakse ja nii edasi. Noh, mulle tundub, et mida lihtsam süsteem, Ma annan kui selle kohta, mida lihtsam aru saada, tabame, kogu süsteem on seda parem. Samas, meil on erinevaid käibemaksu, eks ole, meil ei ole kirvega lööd. Suitsetamise poole no mina olen nagu aru saanud riigi poliitikast, et minnakse ühtlase ja ühetaoliselt. Erandeid on tõesti väga, väga vähe, vähe jäänud ja neid on muudetud praegu ja siis muidugi seda, mis meil enne esimest maid toimus ja mida mina kõige rohkem kardan, et kui, kui minnakse alla käibemaksuga kas siis viie peale või 10 peale, siis on selge, et tarbija ei saa mitte mitte vastavalt 13 protsendi või kaheksa protsendist võitu vaid võit veel kord palju, palju väiksem, sellepärast et, et see on jällegi üks võimalus kaupmeestele nii-öelda vargsi hinda kergitada ja nagunii meil üks suur hinna kergitamine on ees, see on siis seda näitas Euroopa kogemust päris selgelt maa kui Eestis teha küsitlus selles, et kes oleks nõus sellega, et kõiki maks Eestis vähendatakse tulumaksu ja käibemaks või mis iganes maksu. Ma arvan, et 99 protsenti inimestest sellega nõus sama küsitlust teha Euroopas Rootsis näiteks, kus on väga kõrget tulumaksud siis ma arvan ka sea kõik inimesed on nõus sellega, et makse vähendatakse, ometi nendes riikides maks ei vähendata, sest selline noh, mõistuslik valitsemine, mõistuslike inimeste arusaam saab sellest ikkagi emotsioonidest võitu. Ma käisin 95. aastal Araabia Ühendemiraatides ja tol hetkel oli seal näiteks kütus inimestele tasuta. Araabia ühendemiraatides ei olnud ka praktilisi mitte mingisuguseid makse. Me kõik tahaksime elada sellises riigis. Aga selline majandusmehhanismi on lihtsalt siin Põhjamaade hulgas mitte kuidagi võimalik siia isegi Saksamaal võimalik. Küsimus on lihtsalt jah, selle nii-öelda inimestele ausas äraseletamisest, mitte mitte järjekordses poliitilises Vassingus ja ei tohi seda kindlasti teha mingisuguste pöördeliste sündmuste eel, nagu seda on valimised alati, olgu ka nad nii, nii tühised nagu europarlamendi valimised ütlevad meie riigi nagu selle siseelu jaoks. Aga ometi me näeme, et poliitikute populism seal nagu õhupall, et, et see, see alati. Mis teil nagu kasvab, aga ma tahan öelda Margus natuke vastu võtta. Et sa ütlesid küll, et et ei alandata euroopas makse, aga ma teenuste, Hansapanga juhi Indrek Neiveltiga intervjuus Päevalehes ja kus ta ütles, ta oli, oli Poolas ühel, väga või suurel konverentsil ja kus ta ütles, et et, et ta kuulab neid ettekandeid, Eestit mainitakse äärmiselt positiivselt ehk julguse eest oma maksukoormust ikkagi veel alandada, kuigi meil ei ole see väga kõrge ja tema väide on see ja oli ka lehes, et see on toonud kaasa praktiliselt igas Euroopa riigis vähemalt diskussiooni teemal maksude alandamise võimalikkusest. Et tema, sest see on küll hästi positiivne ja mina ütlen, et seda hakatakse ka nii Soomes kui Rootsis järk-järgult vaikselt allapoole tooma. Maksab. Ja ometi, ütleme, Euroopa Liidu kontekstis räägib kindlasti ja selle vastu see, et, et seal on olemas selgelt nii-öelda rikas klubi ja vaene klubi, ehk siis uued liitujad on, on selgelt vaesemad kui, kui vanad olijad ja ja selles mõttes tuleb ka pudelitest ja seirakkidest ja kõikidest Svensionitest, eks ole aru saada, et nende maksude najal nüüd kümmet uut, no ütleme, mitte kümmet, aga, aga vähemalt seitset-kaheksat uut poputada ei saa ju lõpmatuseni. Et nende suhtumisest ma tahan öelda, võib aru saada, kas neil on õigus või kas meil on õigus, on oma oma makse madaldada või mitte, see on hoopis teine küsimus. Kui Inglismaa alandaks väga oluliselt maksu näiteks Eesti tasemele siis kindlasti saaks ta ülal pidada nii suurt armeed, nagu tal on kindlasti saksa armee osaleda Iraagis muudes rahumissioonides, kindlasti ei saaks ta anda majanduslikku abi Venemaale, Aafrikale, mida, mida mida iganes. Et tegelikult tuleb võtta, et meil Eestis ei ole sellist kohustuste koormat väljaspool oma oma Eesti riiki nii ausalt öeldes ei toeta, ei ahvenamaadega ei toeta aga Venemaad, Aafrika riikidest rääkimata. Euroopa suurriikide on see koormus kaelas ja neid koormusi sel ajal pidama Margus oma suurt pensionäride armeed, mis läheb järjest suuremaks ja see on Euroopa riikides täpselt sama. Sama on selle oma sotsiaalhooldusega ikka päris suures kriisis ja nad püüavad väljapääsu leida, nad ei suuda enam sellest seda raha sinna, nii palju paigutatakse sinna vaja on. Ja need otsused on võetud vastu mingi 10 20 aastat tagasi, need kõik need toetused, pensionisüsteemid ja värgid ja praegune keegi poliitikud ei julge väga täpselt öelda, et jah, see on kriis või? Jah, see on krahh. Aga nii-öelda kuluaarides räägitakse ja nad on väga tõsiselt seda meelde, et seda tuleb reformida. See on ka Prantsusmanni. Niiet. Et meil ei ole seda, meil ei ole see hetk, kui riik hakkaks väga olulised kärped, tema makse ja sissetulekud vähenevad, siis tekib töine kreisi mint. Test, isi hakkavad nendesse samadesse Euroopas inimeste sissetulekuid muide tõusevad inimeste sissetulekud tõusevad, aga ma ei tea, kuidas nad Euroopa suurlinnadesse elaksid selle üle, et näiteks tänavate olukord halveneb oluliselt, tänavad muutuvad auklikuks. Kas sa arvad, et kui me Tallinnas tõstaksime, Braun maksed, meil tänavad tahaks, kordame? Ma arvan seda, et kui see lisandunud aktsiisi maksmist kütusele tuli esimesest maist läheks kõik teedele ja tänavatele, aga mäletatavasti vist töötuse protsent välja, et aktsiisimaksud ainult 40 protsenti on see, mida tegelikult kulutate läpeedialt teede, Tallinna linnatänavatel, eks ole, see on täiesti ammendamatu teema, see on sama palju kordi rääkinud, kuid võib siiski teha, et minu arust pole olulisem on see, et kuhu korjatud maksud tegelikult lähevad. See on otsustamise küsimus, loomulik, täpselt otsustamise küsimus. Ja seal on minu meelest rahva usaldamatus väga-väga suur otsustajate suhtes. Teine kolleegid siin ühe väikese vahepõike nimetasid, korraks võtsid suhu niisugused nimed nagu Hansapank ja, ja Indrek Neivelt, et Hansapanga üks tippjuhte sai lõppeval nädalal ütleme eesti keeles väljast sai kinga. Väidetavalt esimene panga tippjuht, kellele öeldi otse välja, et saame siin ära, et sa ei sobi varasemaid nagu, nagu kiidetud. Mis märk see, mis tähendab mitte ainult Hansapanga jaoks, vaid, vaid üldse meie nii-öelda finantssektori ja kogu riigile. Noh, ma eeldaks, et ta nüüd väga esimene olid, siin on ka teistes pankades äkitselt toimunud juhtkonna muudatusi ja ka minu arust on see hästi huvitav märkus esimest korda nii-öelda kõige suurem, ilusam, kaunim, pidi tõdema, et ta siiski sõltub nagu targast üsna paljuski ehk teisisõnu Siis sa pead silmas, Hanson, Camite, Liinatit. Jah, just nimelt Hansapanka, kes lõpuks kas nüüd Liinati otsustele kellegi teise otsuste põhjal oli sat sattus seisugus inimeste nii-öelda suhtumine panka aina muutus negatiivsemaks, negatiivsemaks ja negatiivsemaks, ehk see pank kaugenes oma tarbijast, inimesed tulid ära, firmad tulid ära, läksid väiksematesse sõbramekkimatesse pankadesse ehk imagoloogiliselt on Hansapanga seis praegu ikkagi suhteliselt nõrk ja sellest väljatulek selle suure firmale on väga raske. Nüüd me rääkisime ka sellest siin enne enne saadet natuke et samal ajal nagu pank teeb väga häid majandustulemusi mis on selles mõttes ka huvitav fakt, teistpidi, et nii-öelda äripanganduses on nad ikkagi hästi kõvad tegijad ja seal ilmselt suurte firmade suurte laenudega teenitakse päris päris suuri kasumeid. Ja mis tähendabki seda, et natukene jäi tahaplaanile see väike väike inimene, kes tahtis saada siis eluaseme, laenu või mingit väikest tarbija laenu, mis iganes see tahaplaanile ja nüüd tekkinud imagoloogilises, nagu muinaspeavad nad leidma väljapääsu sellele, et nad muutuksid sõbralikuks taas tagasi. Mis muidu tegelikult sellest ma segan korra vahele, et tegelikult on sellest räägitud sellest hetkest alates, kui Hansapank ühines Hoiupangaga. Vot seda tahtsin, tegelikult probleem on liiga külm, natuke liiga steriilne, kauge, proovis muuta oma logo värve natuke noh, nii-öelda suhtumine üsna paljuski samaks. Ja ma ka enne saadet siin rääkisin valla sulle, et, et mul on vähe kogemusi pankadega, et ma olen sealt mõne laenu võtnud ja liisingute loomulikult nagu iga keskmine Eesti inimene. Aga ütleme, reetsed, hansapangaga suhe on praegu see, et ma aeg-ajalt käin sularahaautomaadi juures mõnel tänavanurgal ja võtan sealt raha, mis on neutraalne tegevus. Aga minu ainukene kogemus selle pangaga on, on, on selgelt negatiivne. Kui ma seal taastatest tahtsin võtta laenu ja mu käest küsiti, et aga kus te praegu elate, mõtlesin, et korteris ühes Tallinna suures madalas tulete siia siis vinge mingi kuuse alla, kui on seal? Ei, ei, ei meeldi elada, eks ole. Huvitav, kuidas rääkimised toon telefonis laenuametniku poolt oligi täpselt niisugune. Ja sõnavara oli täpselt niisugune, mitte mina ei kasutanud terminit kuuse alla, vaid tema ütles? Jah. Seda ei räägi mitte ainult sina, selliseid näiteid olen mina nagu tänu oma ametile päris päris palju kuulnud nii inimeste kui ettevõtete hulgas, et ollakse küll eemaletõukav ja üleolev, aga minu posid mul on ka positiivseid emotsioone hansapangaga seotud ja just siis, kui Hansapank oli just oma arengu alguses, paiknes Pärnu maantee alguses. Indrek Neivelt, Oliver, siis laenuosakonna juhataja, siis läksid sinna, istusid Indrekuga maha, ütles, et mul on laenuvajadust, milleks sulle anu vaja, no tahaks mingit majavärki või midagi seal ehitada. Okei, mis tagatis on? No ei ole. No paneks maja materjalideks kahe ja siis võttis ühe paberilehe, kirjutasime mingeid tingimusi sinna natukene, kirjutasime alla ja see laenuleping, eks see oli, see töötas niimoodi, et usalduse peale. Mul polnud mingit, no tähendab, see oli arengu algus, see oli selles, et Indrek tundis vallad ja valla, tundis Indrekut ja said, võib-olla mängisid golfipankurid, mina mäletan seda aega õhus ja Pärnu maantee 20 200, mis selle maja maja number Pakri Väike ja sul olid pangaametnikuga isiklik suhe? Kõik tundsid tõesti kõike. No tänasel hetkel võimelised, Hansapanga kõige suurem viga ongi see, et väikeametnikud vahetuvad seal väga kiiresti ja kui sa näiteks mingi kahe või kolme kuu pärast lähed uuesti Hansapanka, siis väga sageli on seal hoopis uus ametnik seal sama koha peal, kes ei tea sinust suurt mitte midagi, et seda isiklikku usaldust isiklik kontakt, vot see on see, millele Hansapanga ette heidaks. Need on, kes on läinud nagu Nordea Panka, Sampo Panka üle Hansapangast on ainult seda, et seal suudetakse just seda isiklikku kontakti. Kui sa astud uksest sisse, siis sul jäetakse mulje, et sind teatakse-tuntakse, sa oled nagu oodatud külaline. Aga sama oht võib tegelikult Nordea Sampo olla ka Eestis, kui nad kasvaksid näiteks püsiksid teema lõpetuseks, et, et millest see vaene Liinat siis süüdi oli tal ülemusi jalaga segada või ütleme veel mõned seal pea kohal, et kus Hansapank Eesti juht oli või sama leebelt äkki, et, et noh, kõik nad ju näevad tegelikult kõik nad loevad ajalehti, loodetavasti mõned poliitikud, ma olen kuulnud, et ei loe ajalehti, aga aga nemad ikka vast loevad. Nii et noh, et probleem on ju ei ole eile tekkinud vaid juba eelmisel sajandil. Ja ma ei arvagi, et nüüd Liinat oleks otseselt väga otseselt selles süüdi ja liiati tuntakse tegelikult päris niukse juhi juhina ja järjekindla inimesega inimesena, nii et aga noh, seda teemat nagu uurides üks üks tuntud pangad ei oleks mulle umbes sellist juttu, et et seal on siiski personaalpersoonide vaheline konflikt. Suurel määral võib ka olla. Kus siis ühel hetkel leiti mingis seltskonnas, et see areng on läinud sellised, jõudnud sinna, kus ta on ehk Hansapanga imago on halb? No mis siis, mis me siis nüüd teeme, teeme seda, vaatame, kes võiks süüdi olla. Ja ma ei, ma üldse ei välista, et tehti süüdlane. Ma olen siin laua taga muidugi vist aastate jooksul korduvalt rõhutanud seda, et juhtide vahetamist tuleks vähem valulikumalt suhtuda ja mitte alati hakata mingeid konkreetseid vigu kui põhjused isegi isegi otsima. Et tippjuht on vahetatud välja, ma arvan selle aasta jooksul juba oma kümmekond, et kindlasti ja võtame kasvõi Tallinna Sadama juhtkond on vahetunud viimase viie aasta jooksul vist juba juba kaks või kolm korda. Ja viimane kord suhtute sellesse tunduvalt vähem valulikult kui eelmistes vahetustes. Vaat et omanikul on õigus tegelikult jumaliku esindajalt välja vahetada tippjuht kui teised tunneb see täitsa sisetunde küsimus, ainult. No siin on nüüd väike vahe vist, kes on sadam või, või era erakätes olev ja pealegi välismaa omanikega pank ja, ja teine on Eesti riik, kus nagu meil on rohkem sõnaõigust kaasa öelda, milliste põhimõtetega inimesi välja vahetada. Mõlemad on äriühingud, tegi seda küll formaalselt võttes. Läheme ühe teise teema juurde. Üks üks lõbus rahvaküsitlus käib Tallinnas ja loodetavasti sealtkaudu jõuame ka nii-öelda Tallinna asjade juurde veel lähemalt, aga linnaelanike käest küsitakse siis, et kas te olete nõus piirama või vähendama öist viinamüüki alkoholi? Minu jaoks kõlab see niisugune niisugune küsimuse esitamise vorm juba kui umbes. No ma natuke utreerin muidugi, aga et kas te olete nõus oma elatustaset tõstma või midagi taolist asemest kas teine või kolmas rahvaküsitlus üldse Tallinnas? Esimene on juba juba paari aasta mõne aasta tagune, aga arvata sellest küsitlusest oletegi ainult nii-öelda oma, olete nende 8000 hulgas, kes on Tallinna elanikest käinud, oma arvamust avaldamas. Ei, mina ei ole ja ma ei näe mingit põhjust sinna üldse minna, mingit arvamust avaldamast oma oma nagu vaadata tulema liberaale. Mina nagu eelnõukogu aeg ja olen veendunud, et et inimene peab tegema võimalikult palju otsuseid ise. Ja mida rohkem ta neid teeb, seda tulemuslikum on nii tema enda kui ka ühiskonna areng. Et me kõik lõpuks hakkame piirama, mis iganes asju, teatud teatud keeldude-käskude, mis iganes asjadega. See ei vii kaugele, et noh, mina olen ju sotsialismi elanud. Tudengi pole läbi teinud, mäletan taksoviina, mäletan isegi Rolli viina ja mis iganes asju, mis osteti siis ringi pealt kell kaks öösel või kell üks öösel. Ja mina kardan seda, et kogu selles jamas, kui see keelustatakse, hakkavad ilmnema hääled teistpidi, niisugused trolli või taksoviinad või siis mingid kohad, kus sa saad seda salaviina, see kõik levib, eks ole, maal võib tekkida olukord, kus sa pead selle viina järgi sõitma 20 kilomeetrit näiteks purjus, aga võib-olla ja väike purjus peale, jah, no ma räägin. Et. Öösel ei tule kõne allagi. Ikka peab midagi sees olema, et jah ja tagajärg. Kuulge, te üle võtsid, Sul on joomine olnud, ega keegi, nagu seda ei vaidlustanud, joomine on halb ja Eestis on joomine liigne. See kõik on teada, küsimus selles, et kas see, kui ma nüüd öösel nagu selle viina teeme, äärmiselt raskesti kättesaadav, ehk tekitama olukorra, kus tekivad mingid mono mul noh, niisugused kohad, kus saab nüüd osta või mis iganes. Kas see on lahendus, kas siis jääb see viin võtmata? Ma natuke kahtlen, sest seks tahab siis leia seal ikkagi uluvad. Ma suhtun väga skeptiliselt skepsist sellesse asjasse. Mina olen natuke selles mõttes nagu teist meelt, te mäletate, kui palju me läksime või mitu korda. Me läksime suve peale ja siis lõpetasime suve ära, siis läksime uuesti ja kui see oli ka oma kolm, kolm korda kindlasti puutsime otsuseid. Et kui rahval on hetke siin arusaam ja avaliku arvamuse uuringud näitavad seda, et inimesed on justkui selle selle, et öine viinamüük ära keelata. Keelame ära. Ja vaatame aasta kaks ne võimelised alati alati Gruusia vastu aia vahele, et et 8000 inimese arvamus ei ole küll mingisugune, väga esinduslik arvamus, mille alusel üldse mingisuguseid otsuseid teha. Tegelikult teinud selle otsuse langetada ka hoopis ilma igasuguse referendumit ja selleks on mitmetes võimul olev partei või partiid koalitsioon, kes, kes langetab oma otsuseid ja, ja siis me vaatame. Küsimus on ainult selles, et et tõepoolest need otsused tuleb selles mõttes hästi läbi kaaluda, et pärast me seda Switsmeid ennast veel valusamalt neid otsuseid ei ole võimalik tegelikult läbi kaaluda ainult praktika oma kogemusi, panda tegutseda tõelise tulemusega läbivad kaaluda näiteks seda, et, et kui me loeme praegu lehti, siis näeme, kui ajakirjanduslehed tele-raadio teevad eksperimente, kui lihtne on praegu tegelikult saada viina kätte, eks ole. Tavaliselt noorel alaealisel inimesel poest päise päeva ajal kui me ei ole suutnud seda neid protsesse taltsutada siis kuidas me saame olla kindlad, et me suudame taltsutada neid protsesse, mis hakkavad alles tulema? Kui tõeliselt janused inimesed öösel hakkavad purjus peaga autoga sõitma, tekivad monopolid, tekivad salaurkad ja nii edasi tuletame kas või meelde seda, mis asja Paldiskis juhtus. See on, noh, see on, see on komöödia, jah. Aga, aga see on tõeliselt hoiatav näide, kus salaviina sala urkapidajad tulevad keset päeva linnaväljakule ja ütlevad, et politsei ahistab neid. Et äkki saaks, nagu need asjad enne korda. Või, või, või mis, mis teie arvate? Need on asjad, mida ükski ühiskond ei ole lõpuni korda saanud ja ma arvan, et ei, õnnestus meilgi. Nii et vaata, kui viin on legaalne, nii-öelda legaalne no kuidas ma ütlen mõnuaine ja müüakse siis nüüd keelustamisega, ütleme öine killustama nokkima, kuidagi sellest saan veel aru, no mulle tundub, et see võit seal võib reguleerida, aga kui sa hakkad seda kirjutama, siis veel nädalalõppudel, siis hakkad sa reedel keelustama, siis veel äripäevadel? Gorbatšovi aeg oli üldse nagu või ütleme, seal selles ei olnud üldse nagu Me joonud, aga pulmades toodi ikkagi kann morsina nii-öelda laua peale ja nii edasi, kogu see oli mäng, mida kõik teadsid, kõik mängisid. Et igasugune keelustamine toob vastureaktsiooni. See, mis Haapsalus on toimunud, nagu mina olen, ma olen ise seda näinud, aga mulle on räägitud, et öösel töötab üks nii öelda enne olnud viinapood, kus praegu nii-öelda paar, mis on vahet, ostad pudeli, Amis, tehakse kork, keeratakse lihtsalt lahti ehk kohapeal tarbimiseks ja kogu lugu. Ja nii ongi. Ja mis see siis on, meie naabrid meie naabrite põhjamaadesse, eriti Skandinaavias, Soomes on on läinud seda teed, et kõik viina kättesaamine on tehtud äärmiselt keeruliseks. Ja noh, seal on ka väga naljakaid juhtumeid, kus tõepoolest laupäeval ei saa enam pärast nelja või pärast kella. Isegi varem vist ei saa sauna õlut enam kätte, näiteks õlu, mis on õlu, mitte mingisugune 1,5 kraadine, eks ole, tuleb siiski öelda, et baarides ja restoranides on alkohol vaba soomes igalt poolt. Nojaa, aga saunalinaga ja suusbedasi minna baari on ka imelik, eks ole, tahaks nagu sauna põnnakul õlut võtta või, või kui, kui äi näiteks väheks või soomlaste viinaralli siia ja, ja teiste põhjamaalaste viinarallit kuhugi mujale kaasa arvatud Saksamaale Prantsusmaale on ju tavalised, eks ole. No seal on põhjus siiski hinnas mitte selle kätte kättesaadavuses vana soomlastega rääkinud ka sellest salaviinakauplemisest ja ma ei tea, kuidas Helsingi kesklinnas lood on, aga kui sõita juba mõnikümmend kilomeetrit Helsingist välja, siis vähemalt pool on selline salaviinakaubandus ikkagi täiesti reaalselt olemas. Kui suurepärane selle ikkagi öösel kell kaks näiteks kaks pudelit viina vaja, siis ta ütles mulle, et jah, et ta ta teab, kuskohast ta selle viina viina viina kätte saaks, kui kinnitas, et ta seda kasutanud aastate jooksul ei ole. Et ega ka Soome riik, mina julgen seda nagu suhteliselt tugevaks tugeva politseiga riigiks, mitte politseiriigiks nimetada. Ja Nemad ei ole suutnud ikkagi salaviinakaubandust täielikult nulli nulli viia vaid vastupidi, alko kui ametlik viinamüüja ütleb seda, et salaviinahulk on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, nende turuosa vähenenud. Ja aviinana Soomes kasutatakse paraku ka väga palju just sedasama viina, mida siit Eestist suurtes kogustes on Soome viidud, nii et tegemist ei ole mitte nii-öelda tünnidest kokku valatud. Ka see joogiga, vaid ikka ametlikult toodetud viinaga, mida lihtsalt Soomes ka müüakse. Öösiti. Olgu alkoholi, öise keelustamise ja üldse alkoholi ärakeelamise, suhtlesime nagu konsensusele, siin ei jõudnud. Kuuendaks sellele, et minu arvamus on see, et alkoholiprobleemide kui sellisele tegelikult lahendust ei ole. Ja sa mõtled lahendus seal, et keegi ei, ma mõtlen seda, et kuidagi riigis see niimoodi korraldada, et kõik ühiskonna liikmed on sellega sellega sellega rahul, et juuakse vähem. See positsioon, et keegi riigis peab midagi korraldama, mina olen pigem teistpidi vastupidi, ma korraldan seal nagu ise. Et lasteturg korraldab ise seal täpselt seda läänes tõepoolest koholile probleemile lahendust ei ole, ma olen oma silmaga silmaga, ma olen oma käega ostnud Pakistanis taksojuhile pudeli õlut, sellepärast et minule kui välismaalasele nii-öelda Inturisti hotellis seda müüdi, temale mitte, kui tema oleks tabatud õllepudeliga oma taksos oma istme all siis see mees oleks linnaväljakul saanud piitsa. Selle pudel oli õnneks minu istme all ja pärast endast tema mõju, nii et nii et silmakirjalikkus oli head ja, ja alati leitakse mingisugused mingisugused augud selles, aga teine asi on nüüd reklaamiga. Reklaamiküsimus on ilmselt pisut teise teise olema sellest, et ausalt öeldes ega ega see on ikka jube küll, kui õhtuti vaatad meie televiisori ekraane, siis era eraõiguslikest meil avalik-õiguslikus nagu reklaami ei ole. Ja, ja sealt tuleb üks pudel teise otsa. See on õudne. Kas te olete kunagi käitunud niimoodi õhtul õllereklaam, ohoo, lähen poodi, ostan õlle. Ma ütlen, mind on jätnud talkuri reklaamid täiesti külmaks selles mõttes, et mul on õlle või muu alkoholi soodunud hoopis mingitel muudel põhjustel argusest oled juba suur poiss ja sul on aru peas, aga aga kui me mõtleme nende 13 kuni ma ei tea seitsmeteistkümneaastaste peale, siis võib-olla on, on teistmoodi asi. Ma olen ka pigem seda meetmes, Aarne ütles, et see kontsentreeritud peale üheksat vist võib üldse kanget alkot reklaamida. Et see on nüüd natuke minu jaoks, niikaua kui palju me üldse vaata. No tõesti seda, seda reklaamima näen igal pool ja see on peits ületanud minu taluvuse piiri just sellepärast, et seda ma vaatan koos oma lastega mingit filmi. Ja see tuleb sealt, okei, mina tean, mis on viin vanem mees juba, saan aru, aga laps vaatab lõkketule valgel viina viitsiga. Mõnus olemine. Noh, aga ta läheb, mõtleb, läheb sõpradega, lobiseb teemet, väiksed dringid, aga miks mitte seal mõnusaid. Vaid lausa paradiis. Ja just pardiisik, jah, ja, ja ma kardan seda natukene, et, et see reklaama selline hästi jälle tarbin tarbimisel meelitad. Ta loob alkoholi teatud imidži noorte silmis, et sellega ma olen, olen põhimõtteliselt nõus ja ma arvan ka seda, et et alkoholireklaami tegelikult Teledes siis tuleks ära keelata täielikult alkoholireklaam katab vahet tegema, et kui kanget viina sa võid teles reklaamida ja millist mitte, see ei ole minu meelest ka õiged. No vaata, pigem on see, et, et rõõmu, seda, et ka tootjad reklaamisid, mitte viina kui toodet. Aga sellist korrektset mõistusliku tarbimist, väike veinijoomine ide ju. Praegu tehakse meil just öeldakse niimoodi, et meil reklaamitakse alkoholi kui elulaadi, tähendab, kui osa mingisugusest elulaadist sule. No ütleme nii, et meil on mõistus peas, me võtame kerge veini ja võtame emmega viina võtta, ainult et meil on siis mõistus peas. Võtame seda nii palju, kui me heaks arvame ja järgmine päev on jälle lähme tööle, eks ole. Kust see piir läheb? Kus on, kus on see piir, kus, kus nagu noh, üks üks mõnu ja lõppude lõpuks kõik seda piir ei ole olemas, see on iga inimese jaoks jaoks erinev ja, või ma küsin teisiti, kuidas saab alkoholi reklaamida nii, et see ei oleks nagu elulaadi näitamine ei saa. Kas kohiseb Šotimaa mägijõgi? Plaan on staatiline televisioonis, eks ole. Tuul puhub ja sinna vahele ilmub, sulatatakse sisse, eks kalentantsiviski. Kas see ei ole nagu elulaadi reklaamimine? Meil oli üks periood, kus minu meelest oli, kas see oli teles täielikult keelatud alkoholireklaami kui Saku reklaamist, siis alkoholivaba vaba õlut, mida ta võis reklaamidega selgelt ta tegelikult reklaamis oma brändi. Maailmas on see läbi elatud etapp, paljudes riikides on näiteks tubakareklaam keelatud, aga samas keegi keela reklaamida Marlboro brändi ja läbi Texast läbiga koboiliku huvitava elulaadi ja ma arvan, mõju on praktiliselt samad. No meil on sama asi läinud tegelikult käibele. Mineraalvesi, reklaam ei peagi Viru valge ütlema, ütled liit, näitad lihtsalt pillimeest, eks ole, Saaremäe puhub ja kõigile on selge, millega on, millega on tegu siis seda minu meelest on kaks võimalust, on ka see, et kasvõi minu meelest on üks võimalus et alkoholireklaam ära keelata ja siis täielikult, mida me ei saa teha mitt, nagu väidavad juristid. Seal oleks Euroopa seadusandluse rikkumine jah, või jätta see asi niimoodi, nagu on, aga hakata nüüd piiri kuidagi vahele tõmmata, on võimalik tõesti panna veel hilisemale kellaajale, et alkoholireklaam ainult peale kella kümmet, aga kui kogu riigis peale kella ühteteist alkoholi ei müüda, siis on ka reklaam mõttetu. Enne seda tulevad need tüdrukud, kes kutsuvad neela häälega ja siis alles tund aega hiljem, kaks tundi hiljem tuleb alkoholi peale. Huvitav seos on umbes sama nagu selle alkoholimüügi keelamise ka, et seal jälle inimeste enda otsuse küsimus, kui palju on seda mõnuaineid tarbivad ja kuidas, kuidas ja, ja mis, mis seltskonnas, nii et päris ärakeelamine ilmselt viib selleni, et tekivad reklaamid, mis ei ole alkoholireklaamidega, mis on alkoholireklaamid ja ongi kogu lugu, et. Aga samas me pean muidugi tunnistama, Meil on olemasolu probleem nagu riigi ja rahva seisukohalt rahvuse seisukohalt on, on ju tegelikult meeletu, eks ole, me oleme ikka esimene napsi lend peaaegu et Euroopas kui mitte tõesti päris esimene ja kõikidest muudest mõnuainetest rääkimata, me oleme ikka esimese vähemalt poodiumile pjedestaalile, me saame alati esimese kolme hulka, nii et et noh, tähendab, selles mõttes riik tead nagu midagi ette võtma, Teie ainult riigi pädevuses, kui sa ütled valla, et iga iga õli, kes kes tahab juua ja tänavale lasta kõike, mis, mis temast välja tuleb seda vist riik ei saa lubada, eks ole. Et igaühel ei ole nagu võistlust peas. Nojah, riiklitame, veab reguleerima niimoodi, et need kodanikud, kes on nagu suhteliselt normaalselt et nende turvalisus ja heaolu ollakse ikkagi kuidagi tabatud ja see on selge, et, et nii-öelda need inimesed, kes piiri ületavad, et nad ei võtaks võimust jah, ja ei reguleeriks, siis ainult oleks niimoodi, et riigi esindajad või, või ei aga keeruline. Nonii, tuleme Tallinna linnavalitsusele, meie saate lõpetuseks nagu vastu ja me vist kaubanduskeskustesse ja linnavalitsust linnaosavalitsuste majadesse, mis keegi kolmest ei hakka minema, et oma arvamust avaldada, aga me võime seda teha eetri kaudu. Et kui teie peate vastama nende poolt välja mõeldud küsimusele, mis minu jaoks on, ütleme, keeleliselt ideoloogiliselt äärmiselt ebaõnnestunud siis kuidas te sellele vastaksite? Mina vastaksin jah, et laseksin ära keelata just sel samal põhjusel, et ma arvan, et me peaksime oma ühiskonna arengus selle etapi, tuletage meelde küsimusele keelamiseks vaid vähendamises ja piiramises jäi, nagu nad küsivad, referendum samad, mina piiraksin alkoholi müüki katseliselt. Mina oleksin sellele vastu. Ja põhjendasime, oleme meie saates juba kuulnud. Sa jätsid enda arvamus siiski, mina oleksin sama meelt vallaga et ma hääletaks vastu ja, ja ainuüksi sellepärast, et see sõnastus on äärmiselt ebaõnnestunud sellele noh, väga raske on vastata jah või ei, ma ütlen, et see on samasugune küsimus nagu küsida, kas tahate paremini elada. Et vaata, mis linnavõim selle sealt tulemusega peale hakkad raskemaks linnas Need asjad rahaliselt lähevad, seda, seda rohkem tuleb selliseid minu arvates populistlikke küsitlusi. Nii lõpetame tänaseks siin vikerraadio stuudios olid Vallo Toomet, Margus nätsimina, Aarne Rannamäe, täname kuulamast, täname kaasa mõtlemise eest ja järgmisel laupäeval uus seltskond juba Mart Ummelas juhtimisel. Kaunist nädalavahetust.