Väga suur osa Eesti põllumajanduspiirkondadest paikneb aladel, kus reostus väga kiiresti põhjavette jõuab. Pandivere ning Adavere ja Põltsamaa ümbrus on suur nitraaditundlik ala, mis hõlmab paarikümne omavalitsuse territooriumi ja tervelt kaheksa protsenti Eesti pindalast. Viletsad sõnnikuhoidlad ja korrastamata väetisemajandus võib selles piirkonnas palju kahju tekitada. Keskkonnaministeerium tutvustas hiljuti selle nitraaditundliku ala tegevuskava ja võimalusi, kuidas põllumehed saaksid Euroopa liidu toetusi sõnniku ja väetisemajanduse korrastamiseks. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Tiiu Raija nitraaditundlikud alad on Eestis üsnagi duslikud. Pandivere ja Adavere Põltsamaa-ala. Nagu te ütlesite, on kaheksa protsenti Eesti pindalast ja paraku on seal ka Eesti kõige viljakamad mullad või vähemalt 11 kõige viljakamad mullad. Kas põllumajandusreostus, mis oli suur probleem 80.-te lõpus vene aja lõpus, kui põllumajandustootmine oli väga-väga intensiivne, kas on ka praegu väga suur probleem Eestis? Põllumajandusest lähtuv reostus ei ole väga suur probleem, aga teatud probleem ta siiski on nimelt Pandiverepiirkond, kas põhjavesi on nüüd tootmise vähenemisega ka tunduvalt paranenud ja on üksikud kaevud ja üksikud allikad, kus vee kvaliteet ületab neid norme, mis on kehtestatud nuh joogivee allikaks olevale v-le tähendab visioon, halvem kui vesi on halvem kui ette nähtud, aga need pandi piirkonnas on tõesti üksikud kohad ja, ja see tähendab seda, et Pandiveres me räägime põhiliselt ütleme praeguse taseme säilitamisest või natukene parandamisest, sest kui tootmine hakkab nüüd uuesti kasvama ja loodame, et see nii on, siis meie põhiline mure on see, et ei oleks uuesti reostuse kasvu. Tähendab tegelikult kehvem olukord on nüüd Adavere piirkonnas ja seal on tõesti inimestel veel üsna üsna üsna mitmeid kaeve, kus on vesinormide järgi joogiks mittekõlbulik ja seepärast tähendab meie suurem mure ongi just selle Adavere Põltsamaa piirkonna pärast. Eks me omalt poolt püüame kõik teha, et aidata neid, kellel joogivesi ei vasta. Sest meil on siiski mitmeid võimalusi toetada just nimelt veevarustuse rajamist või, või, või siis parandamist olgu see siis uute kaevude näol või mõningatel juhtudel torustik tuua või siis lihtsalt olemasolev kaev sügavamaks teha, aga seda peab näitama juba konkreetne uuring. Et kui inimesel on vilets vesi, siis kui isegi siis, kui ta on üksikmajapidamine asutustest kaugel, siis ta võib teie käest küsida toetust, et saada endale kaev. Jah, muidugi, me peame kõigepealt olema veendunud, et ta ei ole ise oma kaevu ära rikkunud, tähendab ka need juhud on siiski olemas, aga üldjuhul saab loomulikult, sest põhiseaduse järgi meil peab olema kõikidel inimestel võimalik saada tervisele ohutut joogivett. Kuidas võiks kokku võtta selle Pandivere ja Adavere Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava? Ma arvan, et isegi kõige olulisem on see, et põllumajanduse ja keskkonnaorganisatsioonid ja noh, alates kahest ministeeriumist teevad koostööd ühistööd ja need jõupingutus Need on ühele poole suunatud ja eriti oluline on see just finantstoetuste juures, sest on võimalus nii maaelu arengukava meetmete kaudu toetada põllumehi kui ka riikliku arengukava kaudu ja meil on ka terve rida selliseid meetmeid, selliseid projekte, mille kaudu saab just veevarustust arendada, nii et nende jõupingutuste ühildamine on minu meelest see kõige suurem eesmärk meil antud hetkel. Ja loomulikult tähendab siin piirkonnas, kus on suht palju suuri põllumajandustootjaid, et nad kasutaksid ära oma võimalused ja taotlesid toetusi. Palju, kui, kui see on võimalik. Ühesõnaga Euroopa liit kitsendab teataval määral põllumajandustootmist, aga samas ta annab ka toetusi võimeline niimoodi seal kokku võtta või need kitsendusi ei olegi. Kitsendused oleksid normaalselt ilmselt ka siis, kui Eesti ei oleks Euroopa liidus, sest ka siis oleks puhastajat vaja. Ja sellepärast, et ega neil ei ole varasemate õigusaktidega kehtestatud kitsendustega oluliselt rangemaks olukord läinud, vaid enam-vähem samal tasemel, sest et vaatame just nimelt Eesti olusid ja millised piirangud meil siin peaksid olema, palju Me väetist kasutada võime ja nii edasi ja nii edasi, kui suured peaksid olema sõnnikuhoidlad just selleks, et neil omal oleks puhas vesi ja meil oleks omal kalad jões ja nii edasi. Adavere Agro on suurpõllundus firmamis paiknebki sellel nitraaditundlikul alal. Jätkasime vestlust Adavere Agro juhatuse esimehe Hannes Alusaluga. Siin räägitakse nüüd Euroopa Liidu toetustest ka keskkonnaprobleemidele, tähendab selle sõnnikumajanduse korrastamisel on neid võimalik siis ka tegelikult saada või on sant ametnike jutt, selle päris keeruline lugu ja üheselt ei küll neid toetusi on võimalik mitmeid saada, aga kui nüüd just seda seadusandlust poolt, mis puudutab seda sõnnikumajandamise korrastamist, siis suurematele ettevõtetele ei ole see nõuetega vastav viimise toetus. Ilmselt ei ole üldse mõttekas taotleda selles mõttes, et see on, see on niivõrd väike, seda on 1,17 miljonit krooni kolme aasta peale ja kui nüüd võtta näiteks üks 200 pealine veisefarm, siis selle üksinda ühe niisuguse sõnnikuhoidla korda tegemine registreerida maksaks orienteeruvalt neli miljonit krooni. Samas Eestis vist peaks olema tänapäevaseid vajalike neuroopa nõuetele tähendab normaalsetele tänapäevastele keskkonnanõuetele vastavaid sõnnikuhoidlaid võimalik tellida, neid tehakse siinsamas Eestis ju, eks ole, või kuidas teie oma probleemi lahendanud jah, kahtlemata kättesaadavad on kõik asjad ja sõnnikuhoidlate lugu on eelkõige ehitamise pool, muidugi ega siin ei olegi ja palju-palju asju vaja nagu väljastpoolt osta. Et kättesaadavuse taha asjade. On olemas väga asjalikke projekteerijaid, kes niisugused asjad, projektid valmis teeksid, et mis siis vastaksid kõikidele nõuetele. Aga põhiprobleem raha, mida põllumehel ei ole, mida riik noh ja mida Euroopas saab liiga vähe ja kahtlemata nendest projektidest kõigist on võimalik on ka võimaliku investeerimispoole pealt seda raha saada, aga seal on, omaosalus on ikkagi vähemalt 50 senti. Ja kui nüüd võta teiselt poolt see, et kus on sõnnikuhoidla majanduslik tasuvus, seda on räägitud, et see ulatub 30-st kuni 50 aastani, siis ta praeguse laevadelt protsendi juures lihtsalt ei ole võimalik niisuguste laenuga ehitada. Kuidas tulemuslikumalt korda olete saanud, on aru saanud, teil nõnda korras? Seda nüüd ei saa külmite väita ja me oleme alles poolel teel, aga me oleme, et on mõningaid asju asju lahendada igasuguste eri eri võimaluste abil. Kahtlemata me oleme siiamaani kasutanud paljud Zapad programmi toetustele seal nagu selle korrastamiseks. Aga probleem on tegelikult selles, et need raha vaja on, et seda ei saa, elatisraha saaksid neid enam Eestis ei ole. Nii, on see lugu praegu? No kahjuks on jah, olukord niimoodi, et, et suur osa neid väiksemaid farme, keda rahuldakse nõuetega vastavusse viimise toetus sõnnikumajanduse varastamises, et need on juba varasemal ajal pidanud majanduse saiuvad, lõpetan oma tootmise, aga, aga on jäänud järele nagu suuremad firmad ja nendele jääb see raha väga väikeseks. Et sellega midagi tõsist. Härra korraldada Kadrina põllumees Andres nukk peab sigu. Tema farm ei asu küll nitraaditundlikul alal ent sõnnikumajanduse korrastamine on temalgi plaanis. Kui raske on Euroopa liidus saada põllumajandustoetusi näiteks sõnnikumajanduse korrastamiseks? Te olete saanud? Sõnnikumajanduse korrastamiseks selle saan, ma olen saanud investeeringutoetus, sedasama ma olen saanud söödaliinide peale olen saanud seda. Mul on veel see täitmata jätnud, on veel aega siin sügiseni. Aga sõnnikumajandusele ega siin väga raske ei ole, kui kõik punktid on täidetud, aga eks seda punkte on küllaltki palju ja ega minusugune mees ei oska seda teha, ikka pean konsultandi abi küsima, aga muidu. Ma ei ole, aga sõnnikumajandusega on küllaltki suured rahad, on muidugi siin 1000 1500 seaga läheb poolteist miljonit juba täna päevade hindade juures on kõik, ütleme investeeringud ja neid on, mehhanismid on maailmaturuhindadega, liha meil on eesti hindadega, tähendab, asi on siis selles, et omafinantseerimise osa on hästi suur, et sõda ei jõua, kata, et praegu on see ikkagi küllaltki suur ja et see on 50 protsenti on. Ja augustis pidi tulema uus toetused Euroop vabaühenduse ka kokku viimusi toetuse, kuidas seda nimetataksegi ühendusse nõuetega? Ühte viimises toetusega, seda veel ei tea keegi, mis protsent see on, et kui palju seda makstakse ja kellele ja kuidas aga kas või sõnnikumajandusega tõusis, aga ilma Euroopa tutvustada ei ole Eestis võimalik seda korda teha. Oma raha Eestis nii palju ei ole seda oma raha ja seda ei ole mõtet ka ja siis ei ole siis loomapidamiskaotab mõtte kui oma. No eks võib-olla 10 lehmapidaja, kes käib siin, müüb naabrile ja niimoodi võib-olla turul piima, sellel ei ole seda ka nii suuri tingimusi seal võib-olla on mõtet omada oma tarbeks teeb korda, aga minul küll ei ole mõtet teha.